Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri
Vastu võetud 08.04.2025 nr 8
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 18 lõike 1 ja § 34 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega sätestatakse nõuded ja kord ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisele ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamisele ja kasutamisele.
(2) Määrust kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, veeseaduse, ehitusseadustiku ning muude valdkonda reguleerivate õigusaktidega.
(3) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõigile Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, liitunud ja seda kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning Viimsi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutajale.
(4) Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses, ehitusseadustikus ja valdkonda reguleerivates muudes õigusaktides ja standardites toodud tähenduses ning vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.
2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
§ 2. Nõuded liitumisettepanekule
(1) Liitumisettepanek esitatakse kirjalikult ja peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) tarbimiskoha omaniku isiku- ja kontaktandmed (nimi, isiku-/registrikood, postiaadress, telefon, e-posti aadress);
2) tarbimiskoha kinnistu aadress, katastritunnus, suurus, sihtotstarve, omandi alus;
3) olemasolev ja kavandatav hoonestus ning nende kasutusotstarve, sh kinnistu plaan, millel on ära näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine;
4) ühisveevärgist võetava joogivee kavandatav kasutusotstarve ja piirkogus;
5) ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee piirkogus, saasteained ja reostusnäitajad, v.a juhul, kui tarbimiskoht asub 100% elamumaa kinnisasjal;
6) ettepanek liitumispunktide eelistatavate asukohtade kohta;
7) ettepanek kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise eelistatava tähtaja kohta;
8) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud liitumisettepaneku läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.
(3) Liitumist kirjeldavat lahendust sisaldav tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusprojekt (liitumisprojekt) peab vastama projekteerimise käigus vee-ettevõtjalt saadud tehnilistele tingimustele ning selle koostamisel, esitamisel ja muutmisel lähtutakse ehitusseadustikus sätestatud korrast. Tehnilised tingimused ehitusloa taotlemisel esitatava või koos ehitusteatisega esitatava ehitusprojekti koostamiseks annab vee-ettevõtja vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 20 lõikele 3.
§ 3. Liitumisettepanekule vastamise tähtaeg ja kord
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või toimiva vee- ja kanalisatsiooniühenduse liitumistingimuste muutmiseks väljastab vee-ettevõtja liitumisettepaneku alusel lepingupakkumise, mis sisaldab määruse § 4 lõike 1 kohaseid eeldatavaid tingimusi.
(2) Vee-ettevõtja teeb liitumislepingu pakkumise 30 päeva jooksul liitumisettepaneku saamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Liitumislepingu pakkumine kehtib selle väljastamisest alates 60 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 4. Liitumistingimused ja nõuded liitumislepingule
(1) Liitumistingimustena märgitakse liitumispunktide asukohad; lubatavad veevõtu ning reovee ärajuhtimise kogused, tarbimisvõimsused, reoveega ära juhtida lubatavad saasteained ja ärajuhitava vee reostusnäitajad; ehitusprojekti koostamiseks antud tehnilised tingimused ja võimalikud täpsustused (sh näiteks veeressursi säästmiseks vajalikud hallvee puhastamise ja taaskasutuse nõuded, meetmed või keskkonnasäästlikud lahendused) ning muud tehnilised erinõuded (nt mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid, keskendajad ebaühtlase reostuskoormuse korral jm).
(2) Vee-ettevõtjal puudub õigus nõuda liitujalt käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud tehniliste tingimuste taotlemist, kui see ei ole vajalik ehitusloa taotlemisel esitatava või koos ehitusteatisega esitatava ehitusprojekti koostamiseks. Tehnilised nõuded, mis on ajaga muutunud, esitatakse sel juhul täpsustatult liitumistingimuste koosseisus.
(3) Liitumisleping sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles määratakse kindlaks:
1) liitumistingimused;
2) liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
3) liitumistasu maksmise kord;
4) liitumiseks teostatavate ehitustööde täitmise tähtaeg, liitumise tähtaeg;
5) muud poolte õigused ja kohustused, sh lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused.
(4) Liitumisleping on sõlmitud, kui vee-ettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui vee-ettevõtjale on koos liitumisettepanekuga esitatud määruse §-s 3 nimetatud andmed ja dokumendid. Leping sõlmitakse kirjalikult, kui seda nõuab vähemalt üks pool.
(5) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtudes, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehituseks läbi viidud hanke tulemustest.
(6) Liitumislepingut muudetakse, kui soovitakse muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise, samuti lepingu poolte muutumisel või muul juhul.
§ 5. Liitumislepingu täitmine ja lõpetamine
(1) Vee-ettevõtja viib läbi hanke liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitaja leidmiseks vastavalt oma organisatsioonisisesele hankekorrale tagades hanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja turuosaliste võrdse kohtlemise ning arvutab liitumistasu suuruse hanke võitja pakkumuse alusel.
(2) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peab olema rajatud vastavuses õigusaktide, normdokumentide ja vee-ettevõtja tehniliste tingimustega kooskõlas oleva projektlahendusega.
(3) Liitumislepingu osapoolte kokkuleppel ja eelkõige kui see toob kaasa soodsama ehitushinna korraldab vee-ettevõtja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ehitustöödele ühishanke.
(4) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.
(5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga. Liitumisleping ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osaks ning nende vastuolu korral lähtutakse teenuslepingus sätestatust.
(6) Kui liitumislepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks.
(7) Liitumisleping lõpetatakse tarbimiskoha omaniku taotlusel, kui tarbimiskoha omanik loobub ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisest.
(8) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada:
1) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
2) juriidilise isiku pankroti korral;
3) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
4) muudel liitumislepingust või seadusest tulenevatel põhjustel.
(9) Liitumislepingu lõpetamisel tasub tarbimiskoha omanik vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §- s 655 sätestatut. Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi.
§ 6. Liitumistasu tasumise kord
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituv isik maksab vee-ettevõtjale liitumistasu liitumislepingus määratud tähtaegadel.
(2) Kui liitumislepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituv isik maksab
1) 50% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist;
2) 50% liitumistasust hiljemalt liitumislepingu kohaste ehitustööde lõpetamise päevaks või üle 30 päeva kestvate ehitustööde korral vastavalt liitumislepingus määratud maksegraafikule ehitustööde kestvuse jooksul.
(3) Vee-ettevõtja võib liitumislepingus ette näha viivise tasumise kohustuse võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
(4) Kui liitumislepingujärgsest ehitustähtajast ei pea kinni vee-ettevõtja, maksab ta liitujale leppetrahvi, kui selles on liitumislepingus kokku lepitud, kuid kokku mitte üle 30% liitumistasust.
§ 7. Liitumine kinnisvara arendustegevuse raames
(1) Kinnisvara arendustegevuse raames vee-ettevõtja ja kinnisvara arendaja vahel sõlmitavale lepingule (arendusleping), mis sisult vastab liitumislepingu tunnustele (hõlmab tulevase tarbimiskoha või -kohtade liitumispunktide väljaehitust ja liitumistasu maksmist) kohaldatakse määruses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kohta sätestatut niivõrd kui see on kohaldatav ning arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.
(2) Liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitaja valib kinnisvara arendaja, sõlmides vastavasisulise töövõtulepingu (ehitustöövõtuleping). Kinnisvara arendaja vastutab ehituskvaliteeti puudutavate nõuete eest ning kannab kõik kaasnevad kulud (nt omanikujärelevalve, riigilõiv), kui pooled ei lepi kokku teisiti.
(3) Vee-ettevõtja võib nõuda ehitusettevõtja, sh alltöövõtjate kooskõlastamist endaga ning kinnisvara arendaja lähtub ehitaja valikul vee-ettevõtja kriteeriumitest ehitusettevõtjale, kui vee-ettevõtja on sellised kriteeriumid ehitusettevõtja valiku osas arenduslepingus esitanud ja need ei ole vastuolus seadusega.
(4) Käesoleva paragrahvi alusel sõlmitav leping peab sisaldama kinnisvara arendaja kohustust tagada liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste väljaehitamine ja õiguspäraseks kasutamiseks vajalike toimingute tegemine (sh kasutusluba) maksimaalselt kahe aasta jooksul alates arenduslepingu sõlmimise kuupäevast, kui arenduslepingus ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega. Arenduslepingus ei tohi leppida kokku käesolevas lõikes nimetatud kohustuse pikemat täitmise tähtaega, kui viis aastat.
(5) Arenduslepingus peavad liitumispunkti (sh peatorustikust kuni liitumispunktini k.a), iga kinnistu hoonest kuni liitumispunktini väljaehitatava kinnistusiseste torustike ning peatorustiku rajamisega seotud ehituskulud ja poolte vahel arveldatud omanikujärelevalve teenuse maksumus olema kajastatud eristatavalt, tagamaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-s 23 sätestatud võimalik liitumistasu tagastamise väljaarvestamine.
3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
§ 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse teenuslepingus sätestatud mahus elu- ja olmetarbeliste vajaduste ning teenuste osutamise vajaduste rahuldamiseks ning vajadusel tulekahju kustutamiseks.
(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on vee-ettevõtjale kuuluvates puhastusseadmetes puhastatav. Täpsemad nõuded ärajuhitavale reoveele on sätestatud määruse §-s 10.
(3) Sademevee, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni (s.o lahkvoolse kanalisatsiooni puudumisel) on keelatud. Sademevee ärajuhtimisel lähtutakse Viimsi vallavolikogu 18.05.2021 määrusest nr 15 „Viimsi valla sademeveesüsteemide kasutamise eeskiri“.
(4) Purgida võib reovett Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel, mis peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(5) Purgimisteenuse kasutamist ja osutamist tõendavaid makse- jm dokumente tuleb nii kohtkäitlusrajatise omanikul või valdajal kui ka teenuse osutajal säilitada kaks aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 9. Võetava joogivee mõõtmine ning ärajuhitava reovee arvestus
(1) Ühisveevärgist võetavat joogivee kogust mõõdetakse ja ärajuhitavat reovett arvestatakse kuupmeetrites vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 39 lõigetele 1 ja 2.
(2) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 sätestatud juhul.
(3) Reovett mõõdetakse arvestiga, kui tarbija seda soovib või kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk ning kõigist veeallikatest kokku tarvitatud vee mõõtmine ei ole vee-ettevõtja hinnangul usaldusväärne ja/või ei ole välistatud muu vee ülemäärane sattumine kanalisatsiooni.
(4) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(5) Veearvesti või reovee arvesti rikke korral, kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett või ärajuhitud reovett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi 12 kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui tarbija tarbimise periood on lühem kui 12 kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta ja kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(6) Reovee purgimisel ühiskanalisatsiooni mõõdetakse reovee kogus purgimiskohas.
(7) Ühekordset veetarvitust või reovee ärajuhtimist (läbipesu, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 10. Nõuded reovee ärajuhtimisele ja reovee saastenäitajate piirväärtused
(1) Reovee ärajuhtimise nõuetes lähtutakse lisaks määruses sätestatule ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni seaduse §-st 36.
(2) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur liitumispunktis ei ületa 40 C0#3FC ja mille happelisusnäitaja (pH) jääb vahemikku 6,5 kuni 8,5.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajate piirväärtused on järgmised:
1) Muuga reoveepuhastisse reovee suunamise korral:
Reostusnäitaja Piirväärtus (mg/l)
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 375
Keemiline hapnikutarve (KHT) 750
Heljum (HA) 500
Üldfosfor (Püld) 15
Üldlämmastik (Nüld) 125
Ühealuselised fenoolid 0,375
Kahealuselised fenoolid 15
2) Tallinna Paljassaare reoveepuhastisse reovee suunamise korral juhindutakse Tallinna Linnavolikogu kehtestatud saastenäitajate piirväärtustest, kui tegevuspiirkonna vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud saastenäitajate piirväärtuste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ohtlike ainete piirväärtuste ületamise korral loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.
(5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi ühiskanalisatsioonisüsteemile.
(6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate ohtlike saasteainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale meetmete rakendamiseks.
§ 11. Veevärgi ja kanalisatsiooniseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvesti ja reovee arvesti;
2) ilma veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
3) vee- või reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
4) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
5) kanalisatsioonitorustiku sulgur;
6) tarbimiskoha veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
7) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. Kui tarbija või tema esindaja ei viibi plommimise ajal kohal või muul põhjusel ei kirjuta aktile alla, siis on vee-ettevõtjal õigus koostada ühepoolne akt, mille üks eksemplar saadetakse ka tarbija elukoha või e-posti aadressile.
(3) Tarbijal on keelatud seadmetelt plommide eemaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) tulekahju tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
§ 12. Teenuse eest tasumise kord ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise kord
(1) Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuse arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas määrusega.
(2) Veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta tarbijale esitatakse arve (arvestusperiood) on üldjuhul üks kalendrikuu, mille vee-ettevõtja määrab teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.
(3) Tarbija on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on tarbija kohustatud tasuma arve 14 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates.
(4) Isik, kes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 43 tähenduses ebaseaduslikult kasutanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, on kohustatud vee-ettevõtjale hüvitama selle vastavalt seadusele 14 kalendripäeva jooksul nõude või arve kättesaamisest arvates.
(5) Piirväärtust ületava reostuse (ülenormatiivne reostus) eest võetava tasu summa saadakse korrutades proovivõtuaegsel arvestusperioodil tarbitud teenuse mahu maksumus kümnega. Tasu on õigus nõuda korduvalt (ka järgnevatel arvestusperioodidel) kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest peab selguma, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või lepingus märgitule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirväärtust ületava reostuse tasu võib rakendada, kui piirnormid ja nende ületamise eest tasu võtmine on teenuslepingus sätestatud.
(7) Arve loetakse kätte saaduks teenuslepingus märgitud tarbija e-postiaadressile saatmisest järgmisel päeval või viiendal päeval pärast postiaadressile postitamist. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud.
§ 13. Teenuse osutamise, katkestamise ja taastamise kord
(1) Teenust osutatakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 35 kohaselt sõlmitud teenuslepingu alusel.
(2) Teenusleping sõlmitakse üldjuhul määramata tähtajaks ja pärast seda, kui on täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded ning liitumislepingu tingimused. Ajutise veetarbimise korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping vastavalt määruse §-le 15.
(3) Vee-ettevõtja võib kinnitada õigusakte järgides teenuse osutamise tüüptingimused, mis on teenuslepingu lahutamatuks osaks. Vee-ettevõtja avalikustab tüüptingimused oma veebilehel kergesti leitaval eraldi jaotisel.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus teenuse osutamine katkestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 42 lõigetes 1-5 sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(5) Teenuse osutamine taastatakse mõistliku aja jooksul, tarbija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel, pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.
§ 14. Teenuse piiramise, katkestamise ja taastamise kord ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral
(1) Avariilise või plaaniliste remonttööde tõttu vee-katkestuse korral tagab vee-ettevõtja joogiveega varustamise vastavalt elutähtsa teenuse tagamise nõuetele maksimaalselt 24 tunni jooksul. Vee-ettevõtja taastab teenuse alates remontööde valmimisest.
(2) Plaaniliste remonttööde algusest ning sellega seonduvast teenuse piiramistest või katkestustest teavitatakse tarbijaid ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks tööpäeva.
(3) Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest katkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist Viimsi vallavalitsust ning avaldab vastava teate oma veebilehel. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 8 tundi, teavitab vee-ettevõtja sellega seotud tarbijaid ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos avarii likvideerimise orienteeruva ajaga oma veebilehel.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud teavitamiskorrale sisestab vee-ettevõtja operatiivinfosüsteemi andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks päeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet.
(5) Teemaale ulatuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatise purunemise või purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee omanikuga.
§ 15. Tähtajaline teenusleping
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutiseks tarbeks (nt ehituseks, kaubanduseks) tähtajalise teenuslepingu sõlmimisega üldjuhul kuni kaheks aastaks. Sel juhul liitumislepingut ei sõlmita. Tähtajalist teenust osutatakse ajutiste torustike kaudu.
(2) Ajutiste torustike kohta kehtivad tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja võib nõuda tagasilöögiklapi paigaldamist ja esitada muid tehnilisi nõudeid.
(3) Ajutise torustiku ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja omal kulul. Kui ajutisi ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda tarbija kulul teha vee-ettevõtja või lasta seda teha kolmandal isikul.
(4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb ajutisele torustikule omal kulul paigaldada vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
§ 16. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ja kasutamise nõuded
(1) Üldised ja ühetaolised nõuded tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile kinnitab vee-ettevõtja ning avalikustab oma veebilehe kergesti leitaval eraldi jaotisel.
(2) Vee-ettevõtja poolse kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse tarbijale. Kui tarbija või tema esindaja ei viibi kontrolli käigus kohal või muul põhjusel ei kirjuta aktile alla, siis on vee-ettevõtjal õigus koostada ühepoolne akt, mille üks eksemplar saadetakse ka tarbija elukoha või e-posti aadressile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, teenuse katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
§ 17. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutase
(1) Sõltuvalt kinnisasja paiknemisest maastikul ja hoonestuse valdavast kõrgusest tagab vee-ettevõtja liitumispunktis veerõhu minimaalse piirväärtusega üks atmosfäär ja maksimaalse piirväärtusega kuus atmosfääri. Vee-ettevõtja ei pea tagama käesolevas lõikes sätestatud vähimat veerõhku tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise või tuletõrje veevõtukoha katsetamise korral.
(2) Ühiskanalisatsioonis määratakse paisutase kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutase ei ole määratud, on selleks reoveekanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatlus- või kontrollkaevu kaane kõrgus, millele lisatakse arvestuslikult 0,1 meetrit.
§ 18. Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee arvestamise metoodika
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ainult juhul ja nendele sademeveesüsteemidele, mis on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.
(2) Tarbija soovil ja kui tarbija kannab arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud mõõdetakse ärajuhitava sademevee kogust arvestiga. Muul juhul arvestatakse tarbija poolt ärajuhitava sademevee kogust järgneva valemi järgi: Qas=q x k x Aa, kus Qas – pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee arvutuse äravool (l/s), q – arvutusvihma intensiivsus (l/s x ha), k - pinnakatte äravoolutegur, Aa – valgala suurus (ha). Andmed aastase keskmise sademete summa kohta saadakse Keskkonnaagentuurilt. Arvesse võetakse vähemalt 10 aasta keskmist kohalikke ilmaolusid arvestades. Pinnakatte äravooluteguri määramisel lähtutakse standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk" punktis 6.2.4 sätestatud metoodikast ning järgmistest pinnakatete äravooluteguritest:
Pinnakate Äravoolutegur (k)
katus, v.a haljastus 1,0
betoon- või asfaltkate 0,8
tihedate vuukidega kivisillutis 0,8
liivvuukidega kivisillutis 0,7
Kruus-või killustikkate 0,3
muru 0,2
aed, park 0,15
katteta maapind 0,1
mets 0,05
(3) Kinnisasja või avalike teede, tänavate, väljakute pinnakatte äravoolutegurina saab kasutada täpsemate andmete puudumisel arvestuslikku keskmist pinnakatte äravoolutegurit 0,75. Kinnisasja omanikel või valdajatel, kes on rajanud kogutava sademevee taaskasutus- ja/või immutussüsteemi või kes juhivad sademevee enne avalikku sademeveesüsteemi jõudmist läbi puhvermahuti või mõne muu tippvooluhulka vähendava süsteemi, vähendatakse pindala 50% võrra. Mahuti peab mahutama vähemalt 50% teenindava ala 20 minutilise arvutusvihma.
4. peatükk Lõppsätted
§ 19. Vormid ja tüüptingimused
Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada menetluse läbiviimiseks ja lepingute sõlmimiseks dokumendivorme ja tüüptingimusi.
5. peatükk Rakendussätted
§ 20. Varasemate lepingute kehtivus
Enne määruse jõustumist sõlmitud liitumislepingud ja teenuslepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva määruse ja muude õigusaktidega.
§ 21. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 määrus nr 5 „Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“.
(2) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10.12.2019 määrus nr 29 „Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.
§ 22. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Atso Matsalu
Viimsi Vallavolikogu esimees
Facebook
X.com