Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Haljastuse inventeerimise kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Tallinna Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 17.06.2020, 4

Haljastuse inventeerimise kord

Vastu võetud 10.06.2020 nr 15

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 30 lg 1 p 3 alusel ning tulenevalt looduskaitseseaduse § 48 lg-st 4, planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-dest 8 ja 14 ning ehitusseadustiku §-dest 8 ja 9.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Haljastuse inventeerimise korras (edaspidi kord) määratakse kindlaks haljastuse inventeerimise eesmärk ja põhimõtted, haljastuse hindamise metoodika ning inventuuri tegijate kvalifikatsioonile ja inventeerimise tulemuste vormistamisele esitatavad nõuded.

  (2) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi amet) võib esitada täpsemad nõuded inventeeritava ala ulatusele, täpsusastmele (kas puuderühma või üksikpuude inventeerimine) või inventeerimisse kaasatavale spetsialistile.

  (3) I ja II väärtusklassi haljastuse likvideerimine otsustatakse põhjendatud juhul haldusaktiga.

§ 2.   Terminid

  Korras on kasutatud termineid järgmises tähenduses:
  1) elustikupuu - bioloogiliselt ja looduskaitseliselt väärtuslik puu, mis on tähtis elurikkuse tagamise seisukohalt, näiteks suurte mõõtmetega või vana puu; jäme surnud või surev puu; õõnsuste ja lõhedega puu;
  2) haljastus - looduslik või inimtekkeline taimkate, mis koosneb puit- ja rohttaimestikust;
  3) inventeeritav objekt - inventeerimise käigus kirjeldatav puit- või rohttaim, taimekogum, kasvukohatüüp, kaitsealuse taimeliigi või looduslikku tasakaalu ohustava võõrtaimeliigi kasvukoht;
  4) kaitsealune taimeliik - hävimisohus taimeliik, mille isendeid, kasvu- ja leiukohti kaitstakse riiklike õigusaktide alusel kolme rangusastmega kaitsekategooria kaudu;
  5) kasvukohatüüp - taimekoosluste tüpoloogiline üksus, mida iseloomustavad sarnased keskkonnategurid (kliima, pinnamood, mullastik, veerežiim) ja selle tõttu ka sarnane taimestiku koosseis;
  6) looduslikku tasakaalu ohustav võõrtaimeliik - väljapoole levilat introdutseeritud taimeliik, mis muutub uuel kasvualal invasiivseks ja ohustab muu hulgas pärismaiseid taimekooslusi. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri on kehtestatud keskkonnaministri määrusega;
  7) park - suur iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljasala, millele on iseloomulikud eesmärgipäraselt kujundatud maastik ja kunstiteosed (nt skulptuurid);
  8) puittaim - puituvate ja korgistuvate vartega taim (puu, põõsas, liaan, puhmas);
  9) puu - puittaime pikaealine isend, millel on vähemalt üks püstine puitunud tüvi ning selgelt määratletav elusatest külgokstest moodustunud võra, mis kinnitub tüvele maapinnast kõrgemal;
  10) puu kõrgus - mõõdetakse maapinnast kuni ladvatipuni;
  11) puu rinnasläbimõõt ja -ümbermõõt - mõõdetakse 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast või maapinnast;
  12) puuderühm - puude kogum, mille võrad on sageli liitunud ja mida võib inventeerida ühe objektina;
  13) puuderühma koosseis - puuliikide osatähtsus rühmas, mida väljendatakse enamasti kooseisuvalemina (nt 70Ku20Ks10Hb tähendab, et 70% puuderühmast moodustavad kuused, 20% kased ja 10% haavad; kui puuderühmas kasvab üle 90% ühte liiki puid, võib puuderühma koosseisuks märkida selle liigi);
  14) põõsas - puittaim, mille varred harunevad maapinna lähedal ilma selget püstist tüve moodustamata ning mille uued võrsed moodustuvad vanade alusel;
  15) põõsarühm - enam kui ühest istutatud põõsast koosnev kogumik või looduslikult tekkinud põõsakogum;
  16) vääriselupaik - ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

2. peatükk HALJASTUSE INVENTEERIMISE PÕHIMÕTTED 

§ 3.   Haljastuse inventeerimise eesmärk ja ala

  (1) Haljastuse inventeerimise eesmärk on selgitada välja kasvukohatüübid, väärtusliku puittaimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohad ja nende säilitamise vajadus ning määrata sellest lähtudes kindlaks hoonestusala ja tehnotaristu paiknemise võimalused. Haljastuse inventeerimisel selgitatakse ka välja looduslikku tasakaalu ohustavate taimeliikide kasvukohad.

  (2) Haljastuse inventeerimine hõlmab kogu detailplaneeringu, ehitusloa, ehitusteatise või kaevetööloaga hõlmatud ala ning sellega külgnevad juurdepääsuteede ja tehnovõrkude ning muu taristu ehitusega seotud alad piires, kus ehitustööd võivad otseselt või kaudselt mõjutada säilitatavat haljastust.

§ 4.   Haljastuse inventeerimise kohustus ja inventuuriaruande esitamine

  (1) Haljastus tuleb inventeerida enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed.

  (2) Rohttaimestikku pole vaja inventeerida aladel, kus kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus on väga väike, näiteks muruplatsidel, õuealadel ja viljapuuaedades.

  (3) Rohttaimestikku inventeeritakse ajal, kui taimeliikidele iseloomulikud määramistunnused on nähtaval.

  (4) Inventuuriaruande esitab detailplaneeringust või ehitustegevusest huvitatud isik:
  1) detailplaneeringu menetluses Tallinna planeeringute registri kaudu;
  2) ehitusloa ja ehitusteatise menetluses ehitisregistri kaudu;
  3) kaevetööloa menetluses Tallinna kaevetööloa, tänava ajutise sulgemise ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde lubade menetlemise infosüsteemi kaudu.

  (5) I ja II kaitsekategooria liikide andmeid sisaldava inventuuriaruande koostamisel ja esitamisel tuleb lähtuda määruse § 12 lõikes 4 ja § 14 lõikest 12 sätestatust.
08.07.2020 13:55
Veaparandus - Parandatud ebatäpne viitamisviga § 4 lg 5, Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Tallinna 02.07.2020 taotlust nr Õ-1/1843 - 1

§ 5.   Inventuuri tegija kvalifikatsioon

  (1) Inventuuri tegija peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal on loodusteaduste või maastikuarhitektuuri erialal vähemalt bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridus;
  2) ta on eriala omandamise käigus või täiendusõppena läbinud kas dendroloogia või puittaimede hindaja koolituse;
  3) tal on Eesti kasvukohatüüpide ja kaitsealuste taimeliikide määramise oskus ning Eestis looduslikult kasvavate ja haljastuses kasutatavamate puittaimede aastaringse määramise oskus.

  (2) Vajaduse korral kaasatakse taimede inventeerimisse botaanik ja/või metsakorraldaja ja/või arborist või muu spetsialist.

§ 6.   Inventuuriaruande kehtivus

  Inventuuriaruanne kehtib viis aastat juhul, kui haljastuse väärtusklass on püsinud muutumatuna ja alale ei ole kasvanud juurde üle 8 cm rinnasläbimõõduga puid või alal pole tehtud raiet.

3. peatükk HINDAMISE METOODIKA 

§ 7.   Välitööd

  (1) Haljastuse inventuuri välitöödel kaardistatakse, hinnatakse ja nummerdatakse kõik inventeeritaval alal esinevad inventeeritavad objektid. Välitööde tulemusel koostatakse 4. peatükis esitatud nõuete kohaselt inventuuriaruanne.

  (2) Välitööde käigus tehakse järgmised tööd:
  1) määratakse puittaime liik ja võimaluse korral sellest madalam taksonoomiline ühik (alamliik, teisend, vorm või kultivar);
  2) puul mõõdetakse rinnasläbimõõt ja I väärtusklassi puul lisaks rinnasümbermõõt. Kui mõõtmiskõrgusel on tüvepaksend või harunemiskoht, siis mõõdetakse sellest altpoolt kõige peenemast kohast ja lisatakse märkus tegeliku mõõtmiskõrguse kohta. Juurekaelalt haruneval puul mõõdetakse rinnakõrguselt kõik tüveharud;
  3) pargis kasvaval puul, suuremal (üle 60 cm rinnasläbimõõduga) puul, I väärtusklassi puul, looduskaitse all oleval või kultuurilooliselt olulisel puul mõõdetakse kõrgus;
  4) puul mõõdetakse võra suurim läbimõõt või võetakse neli mõõdet tüvest põhiilmakaarte suunas, mille alusel kantakse võra projektsiooni kontuur inventuurijoonisele. Suure puu all kasvavate väiksemate puude võrad võib jätta joonisele kandmata ja kirjeldada neid inventeeritud objektide tabelis märkuste lahtris;
  5) inventeeritakse kõik puud, mille rinnasläbimõõt on üle 8 cm, samuti need, mis on jäänud alusplaanile kandmata. Väiksemad puud tuleb inventeerida juhul, kui tegemist on dendroloogiliste haruldustega ja/või noorte istutatud puudega. Kui alusplaanile on kantud puid, mis ei ole inventeerimise ajal säilinud, tuleb teha vastav märge inventuurijoonisele ja inventeeritud objektide tabelisse;
  6) haljasalal üksikult asetseval põõsal mõõdetakse läbimõõt ja vajaduse korral kõrgus, põõsarühma puhul mõõdetakse ainult rühma läbimõõt;
  7) puuderühmade inventeerimisel määratakse selle koosseis, enamuspuuliikide keskmine vanus, kõrgus, rinnasläbimõõt ja kasvukohatüüp;
  8) puudele, puuderühmadele, põõsastele ja kasvukohatüüpidele määratakse väärtusklass §-de 8-11 kohaselt;
  9) määratakse kaitsealused taimeliigid ja looduslikku tasakaalu ohustavad võõrtaimeliigid, inventuurijoonisele märgitakse nende kasvukohad, isendite või võsundite arv või pindala;
  10) määratakse kasvukohatüüp ja selle dominantliigid ning inventuurijoonisele märgitakse I, II ja III väärtusklassi kasvukohatüüpide leviala;
  11) inventuurijoonisele märgitakse kuklaste (Formica sp) pesad.

§ 8.   Puude väärtusklassid

  (1) Eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) dekoratiivse ja/või pikaealise puuliigi eriti suur, elujõuline ja liigiomase kasvukujuga isend;
  2) puu, mis on dendroloogiline haruldus või millel on ajalooline või kultuurilooline väärtus;
  3) looduskaitse all olev puu;
  4) kaitsealuse liigi elupaik.

  (2) Väärtuslik puu (II väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) dekoratiivne ja/või ennustatavalt pikaealine ning terve või väheste kahjustustega elujõuline puu;
  2) dekoratiivse ja/või pikaealise puuliigi noor elujõuline isend;
  3) terve ja liigiomase juurdekasvuga puu, mis on istutatud haljastusprojekti, -joonise või -skeemi järgi;
  4) olulise maastikulise või ökoloogilise tähtsusega puu. Väikese ohuhinnanguga (sobivas kohas kasvav) elustikupuu.

  (3) Oluline puu (III väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) terve või väheste kahjustustega ebasümmeetrilise võraga puu;
  2) alt kuni 1/5 ulatuses laasunud koonilise võraga elujõuline okaspuu;
  3) puu, mille kahjustused või kasvuhäired ei mõjuta õige hoolduse korral selle dekoratiivsust ja eluiga;
  4) puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast;
  5) väikese ohuhinnanguga (sobivas kohas kasvav) elustikupuu.

  (4) Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) puu, mis kahjustab või hakkab tulevikus kahjustama puud, mis on liigi või asukoha poolest väärtuslikum;
  2) puu, mis on eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu;
  3) puu, mis on allasurutud seisundis;
  4) linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitatav likvideerida või asendada väärtuslikuma puuliigiga.

  (5) Likvideeritav puu (V väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) kuivanud, elujõuetu või ohtlik puu;
  2) puu, millel on selles asukohas väike ökoloogiline tähtsus;
  3) puu, mis on tugevasti kahjustunud varju, haiguste, kahjurite, vigastuste vms tõttu;
  4) puu, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi puid või muud väärtuslikku haljastust.

  (6) Puu väärtusklassist lähtudes:
  1) I ja II väärtusklassi puu tuleb säilitada;
  2) III väärtusklassi puu säilitada võimaluse korral;
  3) IV väärtusklassi puu raiuda soovi korral;
  4) V väärtusklassi puu tuleb raiuda.

§ 9.   Puuderühmade väärtusklassid

  (1) Eriti väärtuslik puuderühm (I väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) puuderühmas moodustavad enamuse dekoratiivsed, pikaealised ja haiguskindlad puud;
  2) puuderühm on haruldane tekkeviisilt, koosseisult, kasvukohatüübilt või vanuselt;
  3) puuderühmal on ajalooline või kultuurilooline tähtsus;
  4) looduskaitse all olev puuderühm;
  5) I ja II kaitsekategooria taime-, seene- või loomaliigi elupaik;
  6) vääriselupaik.

  (2) Väärtuslik puuderühm (II väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) puuderühmas on elujõulised ja/või tähelepanuväärsete dekoratiivsete iseärasustega puud;
  2) hõre puuderühm, kus puudel on suure läbimõõduga kõrged võrad;
  3) parkmetsana istutatud metsaosa;
  4) ohustatud, ohualti, haruldase liigi või III kaitsekategooria taime-, seene- või loomaliigi elupaik;
  5) puuderühmal on suur ökoloogiline, esteetiline ja/või kultuurilooline väärtus või see parandab linna rohevõrgustiku sidusust;
  6) linnaoludes haruldase koosseisu, rindelisuse või kasvukohatüübiga puuderühm.

  (3) Oluline puuderühm (III väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) terve või väheste haigus- või kahjurikolletega tihe rühm, kus võrad on väikese läbimõõdu ja kõrgusega;
  2) elujõuline (juurdekasvuga) puuderühm;
  3) hooldatud noorendik sellele sobivas kasvukohas;
  4) puuderühm, mis osaleb selles asukohas ökoloogiliselt efektiivse haljastuse moodustamisel (kaitseistandik, kruntide ja elurajoonide vaheline piirdeistandik, tänavahaljastus, metsa rajatud elurajoonis krundi kõrghaljastus);
  5) parandab linna rohevõrgustiku sidusust.

  (4) Väheväärtuslik puuderühm (IV väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) lühiealiste liikide ülekaaluga tihe rühm, milles puud on konkurentsi tõttu nõrgestunud ja väikeste võradega;
  2) puuderühmas on kuni pooled puudest eluea lõpul kas vanuse või kahjustuste tõttu.

  (5) Likvideeritav puuderühm (V väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) haigete, kuivanud, elujõuetute või allasurutud seisundis puude rühm, millel on väike ökoloogiline tähtsus;
  2) puuderühm, mis on tugevasti kahjustunud põlemise, mehaaniliste vigastuste jms tõttu või milles on üle poole puudest eluea lõpul kas vanuse, kahjurite või haigustest tingitud kahjustuste tõttu.

  (6) Puuderühma väärtusklassist lähtudes:
  1) I väärtusklassi puuderühm tuleb säilitada tervikuna. Säilitamisel rakendada vajaduse korral lisameetmeid, muu hulgas tuleb hoiduda puuderühma lähiümbruses ökoloogiliste tegurite muutmisest;
  2) II väärtusklassi puuderühm säilitada tervikuna või väiksemate elujõuliste rühmadena;
  3) III väärtusklassi puuderühm säilitada võimaluse korral, puuderühma likvideerimise korral tuleb see asendada raie- ja hoolduslõikusloa andmise korra kohaselt;
  4) IV väärtusklassi puuderühm säilitada linna rohevõrgustiku sidususe tagamiseks või likvideerida ja asendada väärtuslikumate puuliikidega;
  5) V väärtusklassi puuderühm tuleb likvideerida.

§ 10.   Põõsaste väärtusklassid

  (1) Eriti väärtuslik põõsas (I väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) dekoratiivse ja/või pikaealise ning haigustele ja kahjuritele vastupidava põõsaliigi eriti suur ja elujõuline eksemplar;
  2) põõsas on looduskaitse all või dendroloogiline haruldus.

  (2) Väärtuslik põõsas (II väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) elujõuline ja/või tähelepanuväärsete dekoratiivsete iseärasustega talvekindel põõsas;
  2) haljastusprojekti, -joonise või -skeemi järgi istutatud põõsas;
  3) ökoloogilise ja ruumilise väärtusega põõsas.

  (3) Oluline põõsas (III väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) haljastusprojekti, -joonise või -skeemi järgi istutatud põõsas, mis on varju, kahjurite, haiguste, vigastuste vms tõttu vähesel määral kahjustunud;
  2) linnaoludes vastupidav ja talvekindel põõsas, mis ilmestab ala ja parandab keskkonda, kuid mille dekoratiivsed omadused on vähenenud või pole põõsas veel saavutanud liigiomaseid mõõtmeid.

  (4) Väheväärtuslik põõsas (IV väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) lühiealine, isekülvne või võsundiliselt levinud põõsas, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama selle ala haljastust, mis on liigi, sordi või asukoha poolest väärtuslikum;
  2) linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik põõsas, mida soovi korral võib säilitada kui elupaika.

  (5) Likvideeritav põõsas (V väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) varju, kahjurite, haiguste, vigastuste jms tõttu tugevasti kahjustunud põõsas;
  2) elujõuetu põõsas, millel on väike ökoloogiline tähtsus;
  3) põõsas, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi põõsaid või muid haljastust.

  (6) Põõsa väärtusklassist lähtudes:
  1) I ja II väärtusklassi põõsas tuleb säilitada;
  2) III väärtusklassi põõsas säilitada ja noorendada võimaluse korral;
  3) IV ja V väärtusklassi põõsas tuleb likvideerida.

§ 11.   Kasvukohatüüpide väärtusklassid

  (1) I väärtusklassi kasvukohatüüp vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) kasvukohatüüp vastab täielikult asjaomase kasvukohatüübi kirjeldusele;
  2) taimekooslused ei ole degradeerunud ning on kasvukohatüübile iseloomuliku taimkattega;
  3) alal on kasvukohatüübile soodsad keskkonnatingimused (mikrokliima, mullastik, veerežiim jms);
  4) ala on vääriselupaiga tunnustega või loodusdirektiivi elupaigatüübi tunnustega.

  (2) II väärtusklassi kasvukohatüüp vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) vastab hästi kasvukohatüübi kirjeldusele;
  2) taimekooslustes on märgata degradeerumise ilminguid ja esineb mitteiseloomulikke liike;
  3) keskkonnatingimused on alal muutunud ja pole ilma sekkumata kaugemas perspektiivis kasvukohatüübile soodsad.

  (3) III väärtusklassi kasvukohatüüp vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) esineb asjaomase kasvukohatüübi tunnuseid;
  2) taimekooslus on degradeerunud, esineb suurel hulgal mitteiseloomulikke liike;
  3) keskkonnatingimused on muutunud kasvukohatüübile ebasoodsaks;
  4) alal on puhkemajanduslik väärtus.

  (4) IV väärtusklassi kasvukohatüüp vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
  1) esineb üksikuid kunagise kasvukohatüübi tunnuseid;
  2) taimekooslus on teisenenud ja selle moodustavad valdavalt kunagisele kasvukohatüübile mitteiseloomulikud liigid.

  (5) Kasvukohatüübi väärtusklassist lähtudes:
  1) I ja II väärtusklassi kasvukohatüüp tuleb säilitada;
  2) III ja IV väärtusklassi kasvukohatüüp säilitada võimaluse korral.

4. peatükk INVENTUURIARUANNE 

§ 12.   Inventuuriaruanne

  (1) Inventeerimise tulemuste kohta koostatakse inventuuriaruanne, mis kajastab inventeeritaval alal kasvavat puittaimestikku, kasvukohatüüpe, kaitsealuseid taimeliike ja looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrtaimeliike.

  (2) Inventuuriaruanne koosneb seletuskirjast, inventuurijoonisest ja inventeeritud objektide tabelist.

  (3) Inventuuriaruande allkirjastab aruande koostaja. Aruandesse märgitakse välitööde tegemise ja aruande koostamise kuupäevad ja koostaja andmed. Aruandele peab olema lisatud koostaja haridust ja vajaduse korral täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi koopia.

  (4) Kui inventeeritaval alal esineb I või II kaitsekategooria taimeliike, koostatakse ja esitatakse aruanne kahes variandis. Avalikkusele kättesaadavas dokumendis kajastatakse I ja II kaitsekategooria liikide esinemist ja kasvukohti üldiselt, märkega „kaitsealuse liigi kasvukoht". Variandis, mis ei ole avalikkusele kättesaadav, ja mis esitatakse ametile, antakse kaitsealuste liikide kohta täpne teave.

  (5) Aruandes kasutatakse inventeeritud objektide tähistamiseks läbivalt ühtset nummerdust.

  (6) Kui inventeerimise illustreerimiseks kasutatakse fotosid, tuleb inventuurijoonisele märkida pildistamise koht ja suund.

§ 13.   Inventuuriaruande seletuskiri

  Seletuskiri koosneb järgmistest osadest:
  1) sissejuhatus;
  2) töö käigu kirjeldus;
  3) uuritava ala haljastuse üldkirjeldus, sh kasvukohatüüpide kirjeldus, alal kasvavate puittaimeliikide nimekiri koos hinnanguga nende vastupidavuse kohta kasvutingimuste muutumise korral, andmed kaitsealuste liikide ja looduslikku tasakaalu ohustavate võõrtaimeliikide esinemise kohta. Kultuuriväärtuslikel ja muinsuskaitsealustel aladel tuleb nimetada ajalooliselt väärtuslikud haljastuse elemendid;
  4) soovitused inventeeritud objektide säilitamise, hoolduse ja/või likvideerimise kohta;
  5) kokkuvõte.

§ 14.   Inventuurijoonis

  (1) Inventeeritavad objektid kantakse PDF-vormingus ja DGN-/DWG-vormingus inventuurijoonisele (edaspidi joonis).

  (2) Joonis koostatakse topo-geodeetilisele alusplaanile (edaspidi alusplaan), mille mõõtkava on 1 : 500. Väiksema pindalaga objektidel võib kasutada mõõtkava 1 : 200 ja suure pindalaga objektidel (üle 10 hektari) mõõtkava 1 : 1000.

  (3) Alusplaanina kasutatakse sama alusplaani, mida kasutatakse detailplaneeringu jooniste või ehitusprojekti asendiplaani koostamisel. Alusplaani peab olema mõõdistanud litsentseeritud maamõõtja ja see ei tohi olla vanem kui üks aasta.

  (4) Joonisele peavad olema märgitud kõik välitöödel inventeeritud objektid ja nende järjekorranumbrid.

  (5) Joonisele märgitakse vaid I, II ja III väärtusklassi kasvukohatüübi levikuala.

  (6) Joonisele märgitakse puu tähise juurde võra projektsiooni piirjoon väärtusklassi tähistava värviga, puu järjekorranumber ja võimaluse korral taimenimetuse lühend ameti kehtestatud lühendite loetelu järgi. Puu tüve asukoht peab olema koordinaatidega tähistatud.

  (7) Joonisele kantakse põõsaste ja nende rühmade laius väärtusklassi tähistava värviga. Neile lisatakse taime järjekorranumber ja võimaluse korral taimenimetuse lühend. Mitmeliigiliste põõsarühmade puhul märgitakse kõik liigid ja nende arv rühmas.

  (8) Puuderühma inventeerimisel kantakse joonisele kõigi rühmade piirid nende väärtusklassi tähistava värviga. Rühmast eraldi seisvad üksikpuud, puuderead ja -rühmad kantakse joonisele eraldi.

  (9) Puuderühma piirjoone sisse märgitakse rühma number, taimenimetus lühenditega puuderühma koosseis ja kasvukohatüüp.

  (10) Joonisel esitatakse tabelina taimenimetuste lühendite tähendused.

  (11) Joonisele kantakse vabalt valitud tingmärgiga I, II ja III väärtusklassi kasvukohatüübi leviala piirjoon väärtusklassi tähistava värviga, kaitsealuse taimeliigi kasvukoht ja kuklaste (Formica sp) pesad. Joonisele lisatakse tingmärkide seletus.

  (12) I ja II kaitsekategooria taimeliikide esinemise korral koostatakse kaks joonist ja joonisele kantavat tabelit. Avalikkusele kättesaadavale joonisele kantakse kasvukoha kontuur ja tehakse märge kaitsealuse liigi kasvukoha kohta, kuid jäetakse täpsustamata selle liik. Joonisele, mis ei ole avalikkusele kättesaadav, ja mis esitatakse ametile, kantakse kasvukoha kontuur või konkreetne kasvukoht koos liiginimega.

  (13) Väärtushinnangud märgitakse joonisele järgmiste värvidega:
  1) I väärtusklass - punane;
  2) II väärtusklass - sinine;
  3) III väärtusklass - roheline;
  4) IV väärtusklass - kollane;
  5) V väärtusklass - pruun.

§ 15.   Inventeeritud objektide tabel

  (1) Inventeeritud objektide kohta koostatakse tabel (edaspidi objektide tabel) ameti kehtestatud vormi kohaselt MS Exceli failina.

  (2) Objektide tabelis esitatakse puittaimede nummerdatud nimekiri, kus igale numbrile järgneb:
  1) taksoni eestikeelne nimetus;
  2) puu rinnasläbimõõt või -ümbermõõt (kui on tegemist mitmeharulise puuga, tuleb mõõdud esitada sümboli "&" abil; puuderühmas aga semikooloni abil);
  3) puu kõrgus või puuderühma kõrgusvahemik;
  4) haljastuslik väärtusklass (I-V);
  5) märkused.

  (3) Puuderühmade kohta märgitakse objektide tabelisse:
  1) rühma number;
  2) koosseis;
  3) enamuspuuliikide keskmine vanus, kõrgus ja rinnasläbimõõt ning kasvukohatüüp.

  (4) Kasvukohatüüpide kohta märgitakse objektide tabelisse:
  1) kasvukohatüüp;
  2) väärtusklass;
  3) märkused.

  (5) Kaitsealuste taimeliikide ja looduslikku tasakaalu ohustavate võõrtaimeliikide kohta märgitakse objektide tabelisse:
  1) liik;
  2) isendite või võsundite arv või pindala;
  3) märkused.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 16.   Järelevalve

  Amet kontrollib haljastuse inventeerimise vastavust käesolevale korrale.

§ 17.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrus nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" tunnistatakse kehtetuks.

Mihhail Kõlvart
Linnapea

Toomas Sepp
Linnasekretär

/otsingu_soovitused.json