Ehitus

Teksti suurus:

Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas

Väljaandja:Tallinna Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 17.06.2021, 12

Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas

Vastu võetud 16.06.2021 nr 19

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4 ning ehitusseadustiku § 35 lg 2, § 39 lg 1, § 47 lg 3, § 51 lg 1 ja § 130 lg 2 ning Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruse nr 13 „Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete delegeerimine ja Tallinna linna ehitusmääruse muutmine ning ettevõtlusvaldkonna määruste kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrus reguleerib Tallinna linnas ehitusvaldkonna korraldamisel linna ametiasutuste (edaspidi linna asutus) ning teiste asutuste ja isikute vahelisi suhteid ning määrab ülesannete jaotuse, menetluskorra ja põhimõtted.

§ 2.  Linna asutuste üldised pädevused ehitusvaldkonna korraldamisel

  (1) Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi linnaplaneerimise amet) on ehitus- ja kasutusteatise menetluses (edaspidi koos teatisemenetlus) ning ehitus- ja kasutusloa taotluse menetluses (edaspidi koos loamenetlus) ehitusseadustiku mõistes pädev asutus. Linnaplaneerimise amet:
  1) menetleb ehitus- ja kasutusteatisi;
  2) menetleb ehitus- ja kasutusloa taotlusi ning annab ehitus- ja kasutuslube;
  3) teeb ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete raames riiklikku järelevalvet, välja arvatud juhtudel, kui see pädevus on käesoleva määrusega pandud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi keskkonna- ja kommunaalamet).

  (2) Keskkonna- ja kommunaalamet:
  1) otsustab loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse;
  2) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi maastikuarhitektuurse lahenduse, haljastuse, looduskaitse, veekaitse, välisõhu kaitse, radooniohutuse ja müraolukorra kohta;
  3) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee, nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parkla ja tehnoehitiste lahenduse kohta;
  4) teeb ehitusseadustiku § 130 lõike 2 punkti 6 kohaselt riiklikku järelevalvet kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise üle.

  (3) Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi strateegiakeskus):
  1) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi jäätmehoolduse ja jääkreostusega seotud küsimuste kohta;
  2) teeb loamenetluses keskkonna- ja kommunaalameti taotlusel ametiga koostööd keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse otsustamisel;
  3) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi nii avaliku ruumi rajatiste kui ka muude oluliselt avalikku ruumi mõjutavate ehitiste kohta.

  (4) Tallinna Transpordiamet (edaspidi transpordiamet) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel suuniseid liiklus- ja parkimiskorralduse lahenduse väljatöötamiseks ning arvamusi lahenduse sobivuse kohta.

  (5) Tallinna Linnavaraamet (edaspidi linnavaraamet) kontrollib teatise- ja loamenetluses Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale (edaspidi linna maa) ehitamisel ning eraomandis oleva kinnisasja või selle osa avalikult kasutatavaks kavandamisel vajalike lepingute olemasolu ja korraldab vajaduse korral lepingu sõlmimise.

  (6) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi sotsiaal- ja tervishoiuamet) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi puudega inimeste erivajaduste arvestamise ja hoolekandeasutuste toimimist tagavate tingimuste kohta.

  (7) Linnaosa valitsus:
  1) annab teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi käesoleva määrusega linnaosa valitsuse pädevusse antud küsimustes;
  2) korraldab linnaplaneerimise ameti taotlusel ehitise eskiisi ja ehitusprojekti avalikke väljapanekuid ja vajaduse korral avalikke arutelusid;
  3) teeb oma linnaosas ehitusseadustiku kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks määratud riiklikku järelevalvet toetavaid tegevusi vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 5.

  (8) Käesolevas paragrahvis nimetamata linna asutused annavad teatise- ja loamenetluses linnaplaneerimise ameti taotlusel arvamusi oma pädevusse kuuluvates küsimustes.

  (9) Kui südalinna kavandatakse uut hoonet või linna teise piirkonda kavandatakse linnaruumi kujundamise seisukohast olulist, sealhulgas üle 45 m kõrgust hoonet, kaasatakse ehitise eskiisi või ehitusprojekti menetlusse valdkonda kureeriv abilinnapea. Abilinnapea kaasatakse eskiisi menetlusse Tallinna planeeringute registri kaudu ja ehitusprojekti menetlusse ehitisregistri kaudu. Vajaduse korral pöördub abilinnapea arvamuse saamiseks teiste linnavalitsuse liikmete poole.

2. peatükk EHITISE ESKIIS 

§ 3.  Ehitise eskiisi menetlus

  (1) Ehitise eskiis (edaspidi eskiis) on kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärk on anda planeeringute, projekteerimistingimuste ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, eri huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus.

  (2) Linnaplaneerimise amet menetleb eskiisi juhul, kui nõue esitada eskiis enne ehitusprojekti menetlust tuleneb detailplaneeringust või projekteerimistingimustest, või juhul, kui isik taotleb eskiisi menetlemist.

  (3) Eskiisi läbivaatamisel hindab linnaplaneerimise amet ehitise põhimõttelist:
  1) arhitektuurset ja linnaruumilist sobivust;
  2) vastavust kehtivatele planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
  3) vastavust avalikele huvidele ja väärtustele.

  (4) Arvestades detailplaneeringus või projekteerimistingimustes ette nähtud tingimusi, määrab linnaplaneerimise amet vajaduse korral asutused ja isikud, kellele eskiis arvamuse andmiseks edastatakse. Kui eskiis edastatakse arvamuse andmiseks linna asutusele, lähtub linnaplaneerimise amet käesoleva määruse §-s 2 sätestatud linna asutuste üldistest pädevustest ning §-des 9 ja 15 sätestatud ülesannetest.

  (5) Eskiisi läbi vaadanud linna asutus edastab asutuse ühtse seisukoha. Sellest peab olema üheselt aru saada, kas eskiis kiidetakse heaks või on see vaja tagastada parandamiseks ja täiendamiseks ning millised märkused tuleb täita eskiisi staadiumis ja millistega tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel.

  (6) Võttes arvesse planeeringutes, projekteerimistingimustes või muudes maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehitustingimusi, projekteeritava ehitise sobivust linnakeskkonda ja eskiisi kohta esitatud arvamusi, linnaplaneerimise amet kas kiidab eskiisi heaks, lisab vajaduse korral tingimused ehitusprojekti koostamiseks või nõuab eskiisi täiendamist või lisaandmete esitamist.

  (7) Eskiis vaadatakse läbi, tagastatakse või kiidetakse heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest. Linnaplaneerimise ametil on õigus vajaduse korral tähtaega pikendada.

  (8) Eskiisi läbivaatamisel tehtud toimingud, ettepanekud, märkused ja otsused kantakse Tallinna planeeringute registrisse.

  (9) Kui projekteeritaval alal paiknevale eraomandis olevale kinnisasjale jääb üldplaneeringu või detailplaneeringu kohane avalikult kasutatavaks alaks määratav ala või kui projekteerimistingimused toovad kaasa kinnisasja või selle osa avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse, kontrollib linnaplaneerimise amet, et eskiisi asendiplaanil oleks näidatud eraomandis olevale kinnisasjale jääva avalikult kasutatava ala piir. Kui avalikult kasutatavaks määratava ala piir täpsustub eskiisi menetluse käigus, hindab linnaplaneerimise amet avalikult kasutatava ala piiride sobivust ja kaasab menetlusse linnavaraameti.

3. peatükk AJUTINE EHITIS 

§ 4.  Ajutise ehitise liigid

  (1) Ajutiste ehitiste puhul lähtutakse teatise- ja loamenetluses vastavalt ehitise kasutamise tähtajale järgmisest jaotusest:
  1) lühiajalised ajutised ehitised, mida kasutatakse ühekordse sündmuse puhul ja mille kasutamise aeg on kuni kuus nädalat;
  2) hooajalised ajutised ehitised, mida kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste osutamiseks ja mille kasutamise aeg on kuni üheksa kuud;
  3) aastaringse kasutusega ajutised ehitised, mille kasutamise aeg on kuni viis aastat.

  (2) Linnaplaneerimise amet ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ajutise ehitise püstitamiseks ehitis- või kasutusteatise esitamist ega ehitus- või kasutusloa taotlemist. Lühiajaline ajutine ehitis peab vastama käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tingimustele.

§ 5.  Ajutise ehitise sobivuse ja lubatavuse hindamise kriteeriumid

  (1) Nii hooajaline kui ka aastaringse kasutusega ajutine ehitis peab lahenduselt vastama Tallinnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadele ning välisilmelt piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.

  (2) Kui detailplaneering puudub või ajutise ehitise ehitamine on kehtiva detailplaneeringuga vastuolus, võib linnaplaneerimise amet lubada ehitada ajutise ehitise linna haldusterritooriumile järgmistel tingimustel:
  1) selle ehitamine ei ole vastuolus avalike huvide ega väärtustega;
  2) selle ehitamine ei ole vastuolus kehtestatud üldplaneeringuga;
  3) ajutine ehitis ei takista ebamõistlikult inimeste, sealhulgas erivajadustega inimeste ja sõidukite liikumist sellel maa-alal.

  (3) Olemasoleva tootmisettevõtte ning transpordi- ja infrastruktuuriobjekti maa-alale võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel lubada ehitada nii hooajalise kui ka aastaringse kasutusega ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest.

  (4) Avalikult kasutatavale maa-alale võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel lubada ehitada nii hooajalise kui ka aastaringse kasutusega ajutise ehitise, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, kui ehitist kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste osutamiseks.

4. peatükk TEATISED JA LOAD EHITUSVALDKONNAS 

1. jagu Ehitusteatis ja ehitusluba 

§ 6.  Ehitusteatise ja ehitusloa taotluse esitamise nõue seaduses sätestamata juhtudel

  Ehitise puhul, mida ei ole nimetatud ehitusseadustiku lisas 1, on ehitusseadustiku § 35 lõikest 4 ja § 38 lõikest 3 lähtudes põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist või ehitusloa taotlemist:
  1) linnaplaneerimise ametil;
  2) keskkonna- ja kommunaalametil, kui ehitustegevus on seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee või nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parkla ja tehnoehitise, sealhulgas magistraalse tehnovõrgu ehitamisega.

§ 7.  Ehitusteatise ja ehitusloa taotluse esitamine

  (1) Ehitusteatis ja ehitusloa taotlus esitatakse ehitisregistri kaudu. Kui ehitusteatist või ehitusloa taotlust ei ole võimalik ehitisregistri kaudu esitada, võtab linnaplaneerimise amet selle vastu digitaalselt või paberil. Paberil esitatud ehitusteatise või ehitusloa taotluse võtab linnaplaneerimise amet vastu juhul, kui seda ei ole võimalik esitada digitaalselt.

  (2) Ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele lisatav ehitusprojekti (edaspidi mõlemad ehitusprojekt) fail peab olema üldlevinud vormingus ja selle käitlemine ei tohi nõuda tasulist tarkvara.

  (3) Ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisab taotleja menetlusse kaasatavate võrguvaldajate loetelu.

§ 8.  Ehitusprojekti menetlemine

  (1) Linnaplaneerimise amet kontrollib ehitusprojekti saamisel selle nõuetele vastavust. Kui linnaplaneerimise ametil on ehitusteatise teavitatuks lugemine või ehitusloa andmine ilmselgelt võimatu, jätab amet ehitusprojekti läbi vaatamata ja tagastab ehitusteatise või ehitusloa taotluse koos põhjendustega.

  (2) Ehitusteatis või ehitusloa taotlus tagastatakse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui:
  1) puudub detailplaneering või projekteerimistingimused, kuid nende olemasolu on ehitusprojekti koostamise alusena kohustuslik;
  2) puudub ehitusprojekt, kuid selle esitamine on kohustuslik;
  3) kavandatava ehitise ehitamiseks ei pea esitama ehitusteatist ega taotlema ehitusluba ning seda ei ole nõudnud ka linnaplaneerimise amet ega keskkonna- ja kommunaalamet;
  4) ehitusteatis tuleb esitada teisele asutusele või ehitusloa andmine ei ole linnaplaneerimise ameti pädevuses.

  (3) Ehitusteatis või ehitusloa taotlus tagastatakse puuduste kõrvaldamiseks eelkõige juhul, kui:
  1) riigilõiv on tasumata;
  2) puudub teave võrguvaldajate menetlusse kaasamise vajaduse või selle puudumise kohta.

  (4) Menetlusse võetud ehitusprojekti saadab linnaplaneerimise amet kooskõlastuse või arvamuse saamiseks linna asutustele, lähtudes käesoleva määruse §-s 9 sätestatud ülesannetest, ning vajaduse korral teistele asutustele ja isikutele (edaspidi koos kooskõlastaja).

  (5) Keskkonna- ja kommunaalamet otsustab, kas on vaja algatada ehitusloa alusel või ehitusprojekti muudatuse alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, kaasates vajaduse korral strateegiakeskuse. Kui keskkonnamõju hindamine algatatakse, peatub ehitusloa taotluse või ehitusprojekti muudatuse menetlemine keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Keskkonnamõju hindamise algatamise vajadusest teavitatakse taotlejat.

  (6) Linnaplaneerimise amet tutvub ehitusprojektile antud kooskõlastuste ja esitatud arvamustega ning planeeringutes, projekteerimistingimustes või muudes maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvate ehitustingimuste, keskkonnamõju hindamise tulemuste ja keskkonnanõuetega. Neist lähtudes linnaplaneerimise amet kas:
  1) kinnitab ehitusprojekti ja loeb ehitusteatise teavitatuks või annab ehitusloa või
  2) nõuab projekti täiendamist või lisaandmete esitamist või
  3) esitab haldusaktis nõuded ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamise kohta.

  (7) Ehitusprojekti läbivaatamisel tehtud toimingud, ettepanekud, märkused ja otsused kantakse ehitisregistrisse.

§ 9.  Linna asutuste ülesanded ehitusprojekti läbivaatamisel

  (1) Linnaplaneerimise amet:
  1) korraldab ehitusprojekti tähtaegse ja haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele vastava läbivaatamise;
  2) esitab ehitusprojekti läbivaatamiseks teistele linna asutustele, kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusprojektiga, ning arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada;
  3) kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui ehitusteatist või ehitusloa taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku;
  4) annab hinnangu ehitise arhitektuursele, kujunduslikule ja linnaruumilisele sobivusele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ehitiste puhul;
  5) annab hinnangu kavandatu (välja arvatud haljastuse ning liiklus- ja parkimiskorralduse) vastavuse kohta üldplaneeringule, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ehitiste puhul;
  6) annab suuremahuliste muudatuste (eelkõige krundi või selle osa pinnase tõstmine 50 cm või enam) kavandamisel hinnangu nende vertikaalplaneerimise nõuetele vastavuse kohta;
  7) annab hinnangu ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkusele;
  8) annab ehitusprojekti muutmise korral hinnangu uue ehitusteatise esitamise või ehitusloa taotlemise vajalikkusele;
  9) kontrollib geodeetilise alusplaani nõuete- ja ajakohasust;
  10) kontrollib mõõdistustööde andmete olemasolu Tallinna geomõõdistuste infosüsteemis;
  11) kontrollib geodeetiliste punktide kandeid plaanil;
  12) kontrollib muinsuskaitsealal ja arheoloogiamälestiste alal ning nende kaitsevööndis paiknevate ehitiste ja mälestiste ning nende kaitsevööndisse jäävate ehitiste ehitusprojektide muinsuskaitsealastele nõuetele vastavust;
  13) kontrollib projekteeritud ruumide vastavust nõuetele ehitusloa andja pädevuse ulatuses;
  14) kontrollib ehitusprojekti vastavust üldistele vormistusnõuetele;
  15) kontrollib riigilõivu tasumise õigsust;
  16) kontrollib esitatud ehitusloa taotluse või ehitusteatise nõuetekohasust;
  17) kontrollib, kas ehitusloa taotluse või ehitusteatise andmed on identsed sellele lisatud ehitusprojekti andmetega;
  18) kontrollib ehitusloa taotluse ja sellele lisatud ehitusprojekti vastavust arhiivi ja ehitisregistri andmetele;
  19) kontrollib ehitusprojekti koostaja nõuetele vastavust;
  20) tagab, et ehitusprojekti ei tagastataks vastuoluliste märkustega, sealhulgas ei edastataks ehitusteatise esitajale või ehitusloa taotlejale märkust, mille esitamine ei kuulu märkuse tegija pädevusse;
  21) kontrollib, et ehitusprojekti asendiplaanil oleks näidatud eraomandis olevale kinnisasjale jääva avalikult kasutatava ala piir, ning hindab piiri sobivust.

  (2) Keskkonna- ja kommunaalamet:
  1) hindab avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ning nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parkla, tehnoehitise ja tehnovõrkude vastavust nõuetele, sealhulgas planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
  2) kontrollib hoonesiseste tehnosüsteemide nõuetekohasust;
  3) hindab vertikaalplaneerimise nõuetekohasust, välja arvatud juhul, kui see kuulub käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 kohaselt linnaplaneerimise ameti pädevusse;
  4) teavitab linnaplaneerimise ametit võrguvaldajatest ja eraomandis olevate kinnisasjade omanikest, keda on vaja menetlusse kaasata;
  5) kontrollib teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu tingimuste täitmist;
  6) hindab katendi taastamise vajaduse ulatust ja tehnilist lahendust;
  7) kontrollib vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele;
  8) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse, kaasates vajaduse korral strateegiakeskuse;
  9) hindab maastikuarhitektuurset lahendust ja projekteeritud haljastuse sobivust asukohta;
  10) kontrollib haljastuse vastavust nõuetele, sealhulgas planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
  11) kontrollib puittaimestiku ja haljastuse inventuuri vastavust kehtestatud korrale;
  12) hindab likvideeritavat kõrghaljastust ja asendusistutust;
  13) kontrollib säilitatavate puude kaitse meetmeid;
  14) kontrollib vastavust looduskaitsenõuetele ja teavitab linnaplaneerimise ametit Keskkonnaameti kaasamise vajadusest;
  15) kontrollib vastavust veekaitsenõuetele;
  16) kontrollib vastavust välisõhu kaitse nõuetele;
  17) kontrollib radoonitõrje meetmete rakendamise vajadust;
  18) hindab müraolukorda ning müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust;
  19) kontrollib elektriauto laadimistaristu olemasolu seaduses sätestatud juhtudel ja selle nõuetekohasust;
  20) hindab vajaduse korral eraomandis olevale kinnisasjale jääva avalikult kasutatava ala piiri sobivust.

  (3) Strateegiakeskus:
  1) kontrollib vastavust jäätmehoolduse korraldamise ja jääkreostuse likvideerimise nõuetele;
  2) teeb keskkonna- ja kommunaalametiga koostööd keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse otsustamisel;
  3) hindab avaliku ruumi rajatiste (pargid, väljakud, tänavad, sillad, tunnelid jms) ja muude olulise ruumimõjuga ehitiste terviklahenduste linnaruumilist sobivust ja vastavust üldplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, linna arengukavadele ja strateegiatele;
  4) hindab vajaduse korral eraomandis olevale kinnisasjale jääva avalikult kasutatava ala piiri sobivust.

  (4) Transpordiamet:
  1) hindab parkimislahenduse kooskõla linna arengupõhimõtetega ja parkimiskohtade arvu normide järgimist, sh vastavust planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
  2) hindab ligipääsu projekteeritavale alale;
  3) hindab ühistranspordi toimimiseks vajaliku taristu olemasolu;
  4) hindab projekteeritava ala kontaktvööndiga siduvust;
  5) kontrollib kolmepoolse lepingu olemasolu, kui parkimiskohad tagatakse teisel kinnisasjal;
  6) hindab liikluskorraldust ja liiklusohutusnõuete tagamist;
  7) hindab ehitusaegse liikluskorralduse, sh ühistranspordiliikluse korralduse põhimõtteid ja kavandatava objekti teenindamise logistikat;
  8) hindab vajaduse korral eraomandis olevale kinnisasjale jääva avalikult kasutatava ala piiri sobivust.

  (5) Linnavaraamet:
  1) annab riigi omandis oleva reformimata maa puhul linnaplaneerimise ametile teabe isikute kohta, keda on vaja menetlusse kaasata, ja maareformi menetluse kohta;
  2) kontrollib linna maale ehitamisel võla- ja asjaõiguslepingute olemasolu ja vajaduse korral korraldab asjakohaste lepingute sõlmimise;
  3) kontrollib võla- ja asjaõiguslepingute olemasolu eraomandis oleva kinnisasja või selle osa kavandamisel avalikult kasutatavaks ja vajadusel korraldab asjakohaste lepingute sõlmimise.

  (6) Sotsiaal- ja tervishoiuamet:
  1) kontrollib kavandatud ehitise ligipääsetavuse ja ehitise kasutamise lahenduste vastavust puuetega inimeste erivajadustele;
  2) kontrollib kavandatava hoolekandeasutuse vastavust selle toimimist tagavatele nõuetele;
  3) teavitab linnaplaneerimise ametit vajadusest kaasata menetlusse puuetega inimeste esindusorganisatsioone.

  (7) Linnaosa valitsus hindab ehitusprojekti läbivaatamisel järgmiste ehitiste (välja arvatud muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste) kujunduslikku ja linnaruumilist sobivust ning vastavust planeeringutele ja projekteerimistingimustele:
  1) avalikku ruumi kavandatavad skulptuurid ja installatsioonid ning avalikule ruumile olulise mõjuga rajatised (vaaterattad, õhupallid jms);
  2) valgustuse, skulpturaalsete väikevormide ja linnamööbli (sealhulgas ootekodade) lahendused avaliku ruumi rajatiste (pargid, väljakud, tänavad, sillad, tunnelid jms) terviklahenduste puhul või juhul, kui nende kavandamiseks on esitatud eraldi ehitusprojekt;
  3) kujundusvalgustuse lahendused, mida on ehitusprojektis eraldi käsitletud või mille kavandamiseks on esitatud eraldi ehitusprojekt;
  4) jalgrattaparklad ning piirdeaiad ja väravad, mille kavandamiseks on esitatud eraldi projekt;
  5) avalikult kasutatavad spordi- ja puhkerajatised, sealhulgas mänguväljakud;
  6) keskkonna- ja kommunaalameti spetsialisti ettepanekul maapealsed tehnoehitised (sealhulgas tehnovõrkude kilbid ja kapid), mille kavandamiseks on esitatud eraldi ehitusprojekt;
  7) välireklaami- ja teabekandjad (viidad, tulbad, infotahvlid jms) ning erikujulised aadressi- ja kohatähised, mida on ehitusprojektis eraldi käsitletud või mille kavandamiseks on esitatud eraldi ehitusprojekt;
  8) kioskid, jalgrattamajad ja prügimajad, kui nende kavandamiseks on esitatud eraldi ehitusprojekt.

§ 10.  Ehitusteatise menetlemise erisused

  (1) Ehitusteatise menetlemisel esitatakse märkused lahendamiseks küsimustes, mida ei ole võimalik käsitleda nõude või tingimusena haldusaktis ehitusseadustiku § 36 lõike 6 kohaselt.

  (2) Kooskõlastaja peab esitama haldusakti lisatava nõude või tingimuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning märkima selle esitamise õigusliku aluse. Nõue või tingimus tuleb sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt, et linnaplaneerimise ametil ei oleks vaja seda ümber sõnastada.

§ 11.  Ehitusprojekti muutmine

  (1) Kui ehitustöö käigus tekib vajadus muuta ehitusprojektis esitatud lahendusi ja muudatuse ulatuse, iseloomu või mahu tõttu ei pea taotlema uut ehitusluba või esitama uut ehitusteatist, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus.

  (2) Ehitusprojekti muudatusest huvitatud isik esitab ehitusprojekti muudatuse enne selle elluviimist koostöö käigus kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks ja vajaduse korral nõusoleku saamiseks asutusele või isikule, keda muudatused puudutavad.

  (3) Kooskõlastus või arvamus muudatuse kohta antakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lisades, millise osa kohta kooskõlastus ehitusprojekti muudatusele antakse.

  (4) Ehitusprojekti muudatuse ja koostööd tõendavad dokumendid, sealhulgas kooskõlastused, arvamused ja nõusolekud, lisab taotleja ehitusdokumentidele kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel.

  (5) Linnaplaneerimise ameti kooskõlastuse saamiseks võetakse ehitusprojekti muudatus menetlusse vaid taotleja põhjendatud taotluse või linnaplaneerimise ameti vastava nõude olemasolul.

2. jagu Kasutusteatis ja kasutusluba 

§ 12.  Kasutusteatise ja kasutusloa taotluse esitamise nõue seaduses sätestamata juhtudel

  Ehitise puhul, mida ei ole nimetatud ehitusseadustiku lisas 2, on ehitusseadustiku § 47 lõikest 5 ja § 50 lõikest 2 lähtudes põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist või kasutusloa taotlemist:
  1) linnaplaneerimise ametil;
  2) keskkonna- ja kommunaalametil, kui ehitustegevus on seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee või nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parkla ja tehnoehitiste, sealhulgas magistraalsete tehnovõrkude ehitamisega.

§ 13.  Kasutusteatise ja kasutusloa taotluse esitamine

  (1) Kasutusteatis ja kasutusloa taotlus ning nendega seotud dokumendid esitatakse ehitisregistri kaudu. Kui kasutusteatist või kasutusloa taotlust ei ole võimalik ehitisregistri kaudu esitada, võtab linnaplaneerimise amet selle vastu digitaalselt või paberil. Paberil esitatud kasutusteatise või kasutusloa taotluse võtab linnaplaneerimise amet vastu juhul, kui seda ei ole võimalik esitada digitaalselt.

  (2) Kasutusloa taotlusele ja ehitusseadustiku lisas 2 sätestatud juhtudel kasutusteatisele lisatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Ehitusprojekti fail peab olema üldlevinud vormingus ja selle käitlemine ei tohi nõuda tasulist tarkvara. Kui ehitist ei ehitatud ehitusloa saanud projekti järgi, siis tuleb esitada kohe kõigi vajalike kooskõlastuste, arvamuste ja nõusolekutega muudatusprojekt, kus on muu hulgas esile toodud muudatused koos põhjendustega.

  (3) Keskkonna- ja kommunaalamet esitab vajaduse korral linnaplaneerimise ametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teabe teede kasutusele võtmise kohta. Selle põhjal teeb linnaplaneerimise amet ehitisregistrisse kande.

§ 14.  Kasutusteatise ja kasutusloa taotluse menetlemine

  (1) Linnaplaneerimise amet kontrollib kasutusteatise või kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui kasutusteatise teavitatuks lugemine või kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab linnaplaneerimise amet kasutusteatise või kasutusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendustega.

  (2) Kasutusteatis või kasutusloa taotlus tagastatakse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui:
  1) ehitise ehitamiseks oli nõutav teavitatuks loetud ehitusteatise või ehitusloa olemasolu, kuid ehitusteatist ei ole teavitatuks loetud või ehitusluba ei ole antud;
  2) esitamata on ehitusprojekt, mille järgi ehitati, kuid selle esitamine on kohustuslik;
  3) ehitise kohta ei pea esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba ning seda ei ole nõudnud ka linnaplaneerimise amet ega keskkonna- ja kommunaalamet;
  4) kasutusteatis tuleb esitada teisele asutusele või kasutusloa andmine ei ole linnaplaneerimise ameti pädevuses.

  (3) Kasutusteatis või kasutusloa taotlus tagastatakse puuduste kõrvaldamiseks eelkõige juhul, kui:
  1) riigilõiv on tasumata;
  2) esitatud dokumendid ei ole süstematiseeritud linnaplaneerimise ameti veebilehel antud juhiste põhjal.

  (4) Menetlusse võetud kasutusteatise või kasutusloa taotluse saadab linnaplaneerimise amet kooskõlastuse või arvamuse saamiseks teistele linna asutustele, lähtudes käesoleva määruse §-s 15 sätestatud tööülesannetest, ning vajaduse korral teistele kooskõlastajatele.

  (5) Kasutusloa taotluse või kasutusotstarbe muutmise taotluse alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust hindab ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse üle otsustab keskkonna- ja kommunaalamet, kaasates vajaduse korral strateegiakeskuse. Kui keskkonnamõju hindamine algatatakse, peatub kasutusloa taotluse või kasutusotstarbe muutmise taotluse menetlemine keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.

  (6) Linnaplaneerimise amet tutvub kasutusteatisele ja kasutusloa taotlusele antud kooskõlastuste ja esitatud arvamustega ning planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvate ehitustingimuste, keskkonnamõju hindamise tulemuste ja keskkonnanõuetega. Neist lähtudes linnaplaneerimise amet kas:
  1) loeb kasutusteatise teavitatuks või annab kasutusloa või
  2) nõuab ehitise nõuetega vastavusse viimist, dokumentide täiendamist või lisaandmete esitamist või
  3) esitab haldusaktis nõuded kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise kohta.

  (7) Kasutusteatise ja kasutusloa taotluse läbivaatamisel tehtud toimingud, ettepanekud, märkused ja otsused kantakse ehitisregistrisse.

§ 15.  Linna asutuste ülesanded kasutusteatise ja kasutusloa taotluse läbivaatamisel

  (1) Linnaplaneerimise amet:
  1) korraldab kasutusteatise ja kasutusloa taotluse tähtaegse ja haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele vastava läbivaatamise;
  2) esitab kasutusteatise ja kasutusloa taotluse läbivaatamiseks teistele linna asutustele ning kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotlusega, ning arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada;
  3) kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui kasutusteatist või kasutusloa taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku;
  4) kontrollib riigilõivu tasumise õigsust;
  5) kontrollib ehitamise aluseks olnud ehitusprojekti ning selle ekspertiisi, ehitusprojekti muudatuse ja ülevaatuse akti olemasolu;
  6) kontrollib, kas esitatud kasutusteatis või kasutusloa taotlus on täidetud õigesti;
  7) kontrollib, kas kasutusteatise või kasutusloa taotluse andmed on identsed sellele lisatud ehitusprojekti andmetega;
  8) kontrollib ehitamise aluseks olnud ehitusprojekti formaalsetele nõuetele vastavust;
  9) kontrollib omanikujärelevalve, ehitaja ning projekteerija kinnituste olemasolu;
  10) kontrollib ehitusprotsessis osalenud ja dokumendid koostanud isikute nõuetele vastavust;
  11) kontrollib ehitusdokumentide, välja arvatud tuleohutusdokumentide olemasolu;
  12) annab hinnangu ehitise vastavuse kohta ehitusprojektile, planeeringutele ning projekteerimistingimustele ulatuses, milles andis hinnangu ehitusloa menetluses;
  13) tagab, et kasutusteatist ega kasutusloa taotlust ei tagastataks vastuoluliste märkustega, sealhulgas ei edastataks kasutusteatise esitajale või kasutusloa taotlejale märkust, mille esitamine ei kuulu märkuse tegija pädevusse.

  (2) Keskkonna- ja kommunaalamet:
  1) kontrollib linna maal katendite taastamise nõuetekohasust;
  2) kontrollib kaevetööloa lõpetamist;
  3) kontrollib teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu tingimuste täitmist;
  4) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse üle;
  5) kontrollib haljastuse, sealhulgas asendusistutuse nõuetekohasust;
  6) annab hinnangu tee ning nii avalikuks kui ka erakasutuseks ettenähtud parkla, tehnoehitise ja tehnovõrkude vastavuse kohta ehitusprojektile, planeeringutele ning projekteerimistingimustele ulatuses, milles andis hinnangu ehitusloa menetluses.

  (3) Strateegiakeskus:
  1) kontrollib vastavust jäätmehoolduse korraldamise ja jääkreostuse likvideerimise nõuetele;
  2) hindab avaliku ruumi rajatiste (pargid, väljakud, tänavad, sillad, tunnelid jms) ning muude olulise ruumimõjuga ehitiste terviklahenduste linnaruumilist sobivust ja vastavust üldplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, linna arengukavadele ja strateegiatele.

  (4) Transpordiamet:
  1) kontrollib parkimiskorraldust, sealhulgas parkimiskohtade nõuetekohasust;
  2) kontrollib liikluskorraldust, sealhulgas liikluskorraldusvahendite (ülekäigurajad, liiklusmärgid, künnised jms) kasutatavust.

  (5) Linnavaraamet:
  1) kontrollib linna maale ehitamisel võla- ja asjaõiguslepingute olemasolu ja vajaduse korral korraldab asjakohaste lepingute sõlmimise;
  2) kontrollib võla- ja asjaõiguslepingute olemasolu eraomandis oleva kinnisasja või selle osa kavandamisel avalikult kasutatavaks ja vajaduse korral korraldab asjakohaste lepingute sõlmimise.

  (6) Sotsiaal- ja tervishoiuamet:
  1) kontrollib ehitise ligipääsetavuse ja ehitise kasutamise lahenduste vastavust puuetega inimeste erivajadustele;
  2) kontrollib hoolekandeasutuse vastavust selle toimimist tagavatele nõuetele;
  3) teavitab linnaplaneerimise ametit vajadusest kaasata menetlusse puuetega inimeste esindusorganisatsioone.

  (7) Linnaosa valitsus:
  1) kontrollib aadressitähiste, tänavasiltide, viitade jms nõuetekohasust;
  2) annab hinnangu ehitise vastavuse kohta ehitusprojektile, planeeringutele ning projekteerimistingimustele ulatuses, milles andis hinnangu ehitusprojekti menetluses;
  3) kontrollib pärast ehituse lõppemist objekti heakorrastamist ja ehitustegevuse kõrvalmõjude likvideerimist.

§ 16.  Kasutusteatise menetlemise erisused

  (1) Kasutusteatise menetlemisel esitatakse märkused lahendamiseks küsimustes, mida ei ole võimalik esitada nõude või tingimusena haldusaktis ehitusseadustiku § 48 lõike 6 kohaselt.

  (2) Kooskõlastaja peab esitama haldusakti lisatava nõude või tingimuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning märkima selle esitamise õigusliku aluse. Nõue või tingimus tuleb sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt, et linnaplaneerimise ametil ei oleks vaja seda ümber sõnastada.

3. jagu Ehitusprojekti, kasutusteatise ja kasutusloa taotluse menetluse põhimõtted 

§ 17.  Ehitusprojekti, kasutusteatise ja kasutusloa taotluse menetluse põhimõtted

  (1) Ehitise linnaruumilist sobivust hindav kooskõlastaja lähtub ehitusprojekti läbivaatamisel põhimõttest, et ehitise lahendus peab olema kooskõlas Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavaga ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.

  (2) Olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, esitab kooskõlastaja ehitusprojekti menetlemisel lahendamiseks märkused, lähtudes eelprojekti staadiumi nõuetest. Kui tee või avalikult kasutatava tehnoehitise ehitusprojekt on menetluses põhiprojekti staadiumis, esitab kooskõlastaja märkused, lähtudes põhiprojekti staadiumi nõuetest. Lisanõuded järgnevate ehitusprojekti staadiumide ja ehitamise kohta esitatakse vajaduse korral nõude või tingimusena haldusaktis.

  (3) Kooskõlastaja kontrollib oma tööülesannetest lähtudes muu hulgas kasutusteatise või kasutusloa taotluse, ehitusprojekti seletuskirja ja jooniste või ehitise ja ehitusdokumentide omavahelist kooskõla.

  (4) Kooskõlastaja sõnastab märkuse arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. Kooskõlastaja lisab tehtud märkusele põhjenduse, selgitades, millisele alusdokumendile või õigusaktile ehitusprojekt, ehitusdokumendid või ehitis ei vasta või millise eesmärgi saavutamist taotletakse.

  (5) Kooskõlastaja hoidub selliste märkuste tegemisest, mis ei puuduta tema töövaldkonda või mille täitmata jätmisest ei sõltu ehitusprojekti või ehitusdokumentide asjakohasus, loetavus, arusaadavus ja üheselt mõistetavus.

  (6) Kooskõlastaja esitab märkused esimesel võimalusel. Korduval läbivaatamisel kontrollib kooskõlastaja eelkõige varem esitatud märkuste täitmist.

  (7) Kui kasutusteatist või kasutusloa taotlust läbivaatava linna asutuse ülesanne on teavitada linnaplaneerimise ametit vajadusest kaasata menetlusse isikuid või asutusi, teavitab linna asutus linnaplaneerimise ameti menetlejat kaasamise vajadusest viie tööpäeva jooksul tööülesande saamisest. Linna asutus märgib info ehitisregistrisse ja edastab teate menetlejale e-posti teel.

  (8) Linnaplaneerimise amet annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks tähtaja, lähtudes ehitusseadustikus ettenähtud tähtaegadest. Kooskõlastaja pikendab läbivaatamise tähtaega vaid põhjendatud juhul ning lisab ka põhjenduse, miks tähtaja pikendamine on vajalik. Tähtaja pikendamise korral lisatakse põhjendusele ehitisregistris ka pikendaja kontaktandmed.

  (9) Ilma menetleja eelneva e-posti teel antud nõusolekuta võib kooskõlastaja esmasel läbivaatamisel menetlust pikendada kuni 17. päevani kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamisest. Tähtaja pikendamise taotluse läbivaatamisel arvestab menetleja pikendamise põhjendatust, kasutusteatise või kasutusloa taotluse menetluse senist käiku ning muid menetluse kohta teadaolevaid asjaolusid.

  (10) Ehitusprojekti, kasutusteatise või kasutusloa taotluse menetluses avaldab kooskõlastaja linnaplaneerimise ametile arvamuse üksnes oma valdkonnas.

  (11) Menetlejal ei ole kohustust edastada täitmata tööülesannete kohta kooskõlastajale meeldetuletusi.

  (12) Arvamust avaldav või kooskõlastav linna asutus esitab menetluses ühe tervikliku seisukoha. Linna asutus ei esita kooskõlastamisel märkusi enda esitatud ehitusprojekti kohta, vaid teeb parandused ehitusprojekti vahetult ise.

  (13) Ehitusprojekti menetluses kasutusteatise teavitatuks lugemiseks või kasutusloa saamiseks esitatud tingimuse täitmist kontrollib tingimuse esitaja.

  (14) Kui kasutusluba on antud tingimusega (sh vaegtöö tegemine), kontrollib selle täitmist tingimuse esitaja.

§ 18.  Erimeelsuste lahendamine

  (1) Kooskõlastaja esitatud märkuse arvestamise üle otsustab linnaplaneerimise amet.

  (2) Linnaplaneerimise ametil on õigus ehitusprojekti, kasutusteatise ja kasutusloa taotluse menetluses linna asutuste vahel tekkinud erimeelsus esitada lahendamiseks oma valdkonda kureerivale abilinnapeale. Linnaplaneerimise amet esitab abilinnapeale taotluse koos selgitustega erimeelsuse sisu kohta. Abilinnapea kuulab vaidlevate asutuste esindajad ära ja langetab vaidlust lahendava otsuse.

  (3) Kui erimeelsus käsitleb teiste abilinnapeade kureeritavaid valdkondi, kaasab taotluse saanud abilinnapea nad vaidluse lahendamisse. Vajaduse korral esitab taotluse saanud abilinnapea vaidlusküsimuse lahendamiseks linnavalitsuse nõupidamisele.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 19.  Riiklik järelevalve

  (1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle linna territooriumil teevad riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses linnaplaneerimise amet ning keskkonna- ja kommunaalamet, kellel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras ettekirjutuse tegemise, asendustäitmise ja sunniraha rakendamise õigus.

  (2) Ehitusseadustiku § 130 lõike 2 punkti 6 alusel teeb kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet keskkonna- ja kommunaalamet. Muude ehitusseadustiku § 130 lõikes 2 nimetatud tegevuste ja asjaolude üle teeb riiklikku järelevalvet linnaplaneerimise amet.

  (3) Riikliku järelevalve objektid registreerib järelevalve tegija asjakohases rakenduses või andmebaasis.

  (4) Riikliku järelevalve tegija kaasab vajaduse korral menetlusse teised linna asutused, lähtudes käesoleva määruse §-s 2 sätestatud üldistest pädevustest ning §-des 9 ja 15 sätestatud ülesannetest.

  (5) Linnaosa valitsus teeb linnaplaneerimise ameti või keskkonna- ja kommunaalameti ülesandel riikliku järelevalve menetluses vajalikke toetavaid tegevusi, nagu paikvaatlus ja paikvaatluse akti koostamine; omanikult esmaste selgituste võtmine ja vastava protokolli koostamine; dokumentide kontrollimine; ehitustööde peatamise korral peatamisnõude täitmise kontrollimine; ehitustööde tegemisel planeeringutele, ehitusprojektile jm nõuetele vastavuse kontrollimine; kasutusotstarbe kohase kasutuse kontrollimine jms.

  (6) Kui on kahtlus, et konkreetsel kinnisasjal rikutakse ehitisele või ehitamisele kehtestatud nõudeid, teeb linnaosa valitsus viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pädevust arvestades linnaplaneerimise ametile või keskkonna- ja kommunaalametile ettepaneku algatada riikliku järelevalve menetlus. Linnaosa valitsus edastab koos ettepanekuga asjakohase teabe.

  (7) Järelevalve tegija edastab objekti kohta vajaduse korral info Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile.

  (8) Linnaplaneerimise amet või keskkonna- ja kommunaalamet registreerib ettekirjutuse ehitisregistris.

  (9) Riiklikku järelevalvet muinsuskaitseseaduse nõuetest kinnipidamise üle teeb Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingus ettenähtud ulatuses linnaplaneerimise amet.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 20.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2021.

Priit Lello
Linnasekretär

Mihhail Kõlvart
Linnapea

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json