ElamumajandusEluruumid

Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord

Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord - sisukord
Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 17.07.2013, 11

Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord

Vastu võetud 31.03.2010 nr 14

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 6, elamuseaduse § 8 lg 2, eluruumide erastamise seaduse § 12 lg 4, Kohtla-Järve põhimääruse § 20 lg 1 p 8 alusel ja kooskõlas võlaõigusseaduse § 272 lg 4 p-ga 4

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (kord) reguleerib Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamist, kasutusse andmist ja käsutamist.

  (2) Korda ei kohaldata sotsiaaleluruumide taotlemisele, eraldamisele ja kasutamisele.

§ 2.   Eluruumi mõiste

  (1) Korras käsitletakse eluruumidena elamut, korterit (vallasasja tähenduses), korteriomandit ja muud omaette ruumi, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja vastab eluruumidele kehtestatud nõuetele.

  (2) Kohtla-Järve linna omandis olevad eluruumid võivad olla tunnistatud sotsiaaleluruumideks.

§ 3.   Eluruumide arvestus

  Eluruumide arvestust peetakse linnavararegistris vastavalt linnavararegistri põhimäärusele.

§ 4.   Linnavolikogu pädevus

  Kohtla-Järve Linnavolikogu (Linnavolikogu) eluruumide omaniku õiguste teostajana:
  1) otsustab eluruumide omandamise, kui eluruumi omandamisega kaasnevad kohustused ületavad omandatava eluruumi väärtuse, v.a omandamine pärimismenetluse käigus;
  2) otsustab elamu võõrandamise;
  3) otsustab eluruumi tasuta otsustuskorras võõrandamise;
  4) otsustab ja korraldab uute eluruumide ehitamist;
  5) määrab kindlaks eluruumid, mida ei võõrandata;
  6) kehtestab eluruumide üüri piirmäära.

§ 5.   Linnavalitsuse pädevus

  Kohtla-Järve Linnavalitsus (Linnavalitsus) eluruumide omaniku õiguste teostajana:
  1) otsustab eluruumide omandamise (v.a § 4 lg 1 p 1 nimetatud juhtudel);
  2) otsustab eluruumide võõrandamise (v.a § 4 lg 1 p 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel);
  3) otsustab eluruumide üürileandmise;
  4) kehtestab üürimäära;
  5) teostab eluruumi valdaja (üürileandja) funktsioone või volitab selleks teisi isikuid;
  6) kontrollib üürilepingute täitmist ja esindab linna kohtus üürilepingu täitmisest tulenevates vaidlustes või volitab selleks teisi isikuid;
  7) korraldab eluruumide hooldus- ja remonditöid või volitab selleks teisi isikuid;
  8) teostab arveldusi majaomanikega või maja valitsejatega, kui nendes majades asuvad linnale kuuluvad eluruumid või volitab selleks teisi isikuid;
  9) otsustab eluruumi sihtotstarbe muutmise.

2. peatükk Eluruumi omandamine 

§ 6.   Eluruumi omandamine

  (1) Kohtla-Järve linn omandab eluruume:
  1) ostmisega;
  2) pärimisega;
  3) ehitise peremehetuks tunnistamisega;
  4) kinkelepingu sõlmimisega;
  5) uute ehitamisega;
  6) vahetamisega.

  (2) Kohtla-Järve linna poolt eluruumide ostmine, pärimine, kingitusena vastuvõtmine ja peremehetute eluruumide hõivamine ning uute eluruumide ehitamine toimub Eesti Vabariigi ja Kohtla-Järve linna õigusaktidega sätestatud korras.

  (3) Kohtla-Järve linna poolt pärandvara vastuvõtmisel seadusjärgse pärimisõiguse korral, võib Kohtla-Järve linn rakendada kohtu kaudu pärandvara hoiumeetmeid.

3. peatükk Eluruumide haldamine 

§ 7.   Eluruumide haldamine

  (1) Eluruumide haldamiseks ja valitsemiseks võib Linnavalitsus sõlmida kinnisvara haldamisega tegeleva ettevõtjaga, vastava linnaosalusega äriühingu või sihtasutusega (Elamuhaldusettevõte) lepingu, mille lahutamatuks osaks on haldamiseks üle antud eluruumide nimekiri.

  (2) Elamuhaldusettevõte puudumisel või tegevuse lõpetamisel tegeleb eluruumide haldamise ja valitsemisega vastava linnaosa abilinnapea või linnamajanduse pea/spetsialist (koos Elamuhaldusettevõttega nimetatud Haldaja).

§ 8.   Haldaja pädevus

  (1) Haldaja pädevuses on eluruumi üürileandja õiguste ja kohustuste realiseerimine, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. Haldaja on kohustatud pidama arvestust üüri tähtaegse tasumise ja muude üürilepinguga seotud kohustuste täitmise üle üürnike poolt ning võtma tarvitusele meetmed (sh lõpetama üürilepingu, pöörduma nõudega kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks jne), kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi.

  (2) Haldaja esindab Kohtla-Järve linna korteriomaniku õiguste teostamisel korteriühistutes ja korteriomanike ühisustes.

§ 9.   Eluruumide kulude ja tulude planeerimine

  Haldaja koostab eluruumide kulude ja tulude planeerimiseks igaks kalendriaastaks majanduskava, mis on aluseks eluruumide üüri suuruse määramisel ja linna eelarve projektis elamumajandusega seotud kulude planeerimisel.

§ 10.   Üürist saadava tulu kasutamine

  Üürist saadav tulu laekub Elamuhaldusettevõttele või selle puudumisel Linnavalitsusele ning seda kasutatakse:
  1) asustamata eluruumidega seotud kulude katmiseks;
  2) eluruumide korrashoiuks ja remondiks.

§ 11.   Eluruumidega seotu kulude katmine

  (1) Asustamata eluruumidega seotud kulud, mida ei ole võimalik katta laekuvast üürist, tasub Linnavalitsus Haldaja taotluse alusel.

  (2) Linnavalitsus võib erandlikel juhtudel Haldaja taotluse alusel, millele on lisatud üüri ja/või kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise dokumendid, tasuda ka üürile antud eluruumiga seotud kulud, kui üürnik ei ole neid tähtaegselt ja täies ulatuses tasunud ning nende tasumata jätmine seaks ohtu terve elamu soojusenergia ja/või ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenustega varustamise.

4. peatükk Eluruumide taotlemine, üürileandmine ja kasutamine 

§ 12.   Eluruumi üürileandmise üldtingimused

  (1) Kohtla-Järve linna omandis olevaid eluruume antakse üürile tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks Rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linnas registreeritud:
  1) peredele, kelle sissetulekud ei võimalda endale eluruumi osta;
  2) vanematega koos elavatele täisealistele isikutele;
  3) elamistingimuste parandamiseks abi vajavatele perekondadele ja isikutele;
  4) isikutele, kelle kasutuses olevad eluruumid on hävinud isiku tahtest sõltumatutel põhjustel;
  5) varisemisohtlikuks muutunud eluruumide kasutajatele ja nendega koos elavatele perekonna- liikmetele;
  6) isikutele, kelle eluruum kuulub lammutamisele.

  (2) Kohtla-Järve linna omandis olevaid eluruume antakse üürile tähtajaliselt, kuid mitte kauem kui viieks aastaks Kohtla-Järve linnas alaliselt mitteelavatele:
  1) lastekodust või erikoolist tagasipöördunutele, kes olid suunatud lastekodusse või erikooli Kohtla-Järve linnast;
  2) kinnipidamiskohast vabanenutele, kes vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist olid registreeritud Kohtla-Järve linnas.

  (3) Teised isikud võivad taotlejaks olla vabade eluruumide olemasolu korral.

  (4) Isikule, kelle kasutuses olev eluruum on hävinud vääramatu jõu tõttu või muutunud kasutamiskõlbmatuks muul isikust mitteoleneval põhjusel, annab linnaosades, kus puudub Elamuhaldusettevõte eluruumi üürile vastava linnaosa abilinnapea või linnamajanduse pea/spetsialist, teistes linnaosades vastava linnaosa abilinnapea taotluse alusel Elamuhaldusettevõte. Eluruum antakse üürile tähtajaga kuni kolm kuud kohustusega vabastada eluruum pärast nimetatud tähtaja möödumist .

§ 13.   Eluruumi taotlemine

  (1) Eluruumi taotlev isik esitab vastava linnaosa abilinnapeale taotluse koos alljärgnevate dokumentidega:
  1) isikut tõendav dokument;
  2) tõend taotleja staatuse kohta (õpilane, töötu, töötav, puudega inimene jne);
  3) tõend perekonna koosseisu ja elamistingimuste kohta;
  4) tõend üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevuste puudumise kohta;
  5) vajadusel muud täiendavad dokumendid.

  (2) Taotlejate arvestust peab vastava eluruumi asukohajärgse linnaosa abilinnapea.

  (3) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingut on taotlejal õiguse tutvuda vabade eluruumidega nimetatud eluruumide olemasolu korral.

  (4) Sobiva elamispinna leidmisel esitatakse sellesisuline avaldus vastava linnaosa abilinnapeale.

§ 14.   Eluruumide üürileandmise otsustamine

  (1) Korra § 13 lg-s 4 nimetatud avalduse vaatab vastava linnaosa abilinnapea ettepanekul läbi Linnavalitsuse poolt moodustatud korterikomisjon, kelle otsus taotluse rahuldamata jätmise või rahuldamise kohta fikseeritakse komisjoni protokollis.

  (2) Eluruumi eraldatakse korterikomisjoni otsuse alusel Linnavalitsuse korraldusega.

  (3) Linnavalitsuse korraldus eluruumi üürile andmise kohta peab sisaldama:
  1) isiku, ees- ja perekonnanime ja isikukood;
  2) isiku endise elukoha aadressi;
  3) eraldatud eluruumi asukohta;
  4) eluruumi tubade arvu ja suurust;
  5) üürilepingu tähtaega.

§ 15.   Eluruumi üürileandmisest keeldumine

  Eluruumide üürileandmisest võib keelduda:
  1) eluruumide omanikule, kellel on võlad üüri- ja/või kommunaalmaksete eest;
  2) eluruumide üürnikule, kellel on võlad üüri- ja/või kommunaalmaksete eest;
  3) isikule, kes võttis osa eluruumide enampakkumisest, kuid ei ole ostu-müügi lepingut sõlminud.

§ 16.   Üürilepingu sõlmimine

  (1) Lähtudes Linnavalitsuse korraldusest eluruumi eraldamiseks ning kehtestatud üüri määrast, sõlmib Haldaja avaldajaga Linnavalitsuse poolt kehtestatud vormis üürilepingu.

  (2) Vastava linnaosa abilinnapea või linnamajanduse pea/spetsialist esitab Linnavalitsuse nimel allkirjastatud üürilepingu koopia finantsteenistusele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates üürilepingu sõlmimisest.

  (3) Üürileandmise otsusest ja kohustusest sõlmida üürileping kümne päeva jooksul arvates üürileandmise otsuse teatavakstegemise päevast teatatakse eluruumi taotlejale kirjalikult, kui taotlejaga ei lepita eelnevalt kokku teisiti.

  (4) Eestis alalist elamisluba mitteomavate isikutega sõlmitakse eluruumi üürileping, kuid mitte kauemaks kui elamisloa kehtivuse tähtaja lõppemiseni.

  (5) Üürilepingu mõjuva põhjuseta sõlmimata jätmisel ettenähtud tähtajaks, tunnistatakse eluruumi eraldamise korraldus kehtetuks. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel pikendatakse üürilepingu sõlmimise tähtaega kuni 30päeva võrra.

§ 17.   Eluruumi üleandmine

  Eluruumi üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma üürniku kasutusse eluruumi viie päeva jooksul üürilepingu sõlmimise päevast arvates, kui pooled ei ole kokkulepitud teisiti.

§ 18.   Üürniku kohustused

  (1) Üürnik kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele, maksma üüri ja tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh nii eluruumi kui ka maja üldotstarbeks kasutatud elektrienergia, prügiveo, gaasi, soojusenergia tarbimise, veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest, maamaksu- ja hoone kindlustuskulud ning nimetatud elamus korterite omanike poolt tasutava kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemisega seotud kulud korteriühistu, korteriomanike ühisuse või korteriomanike poolt määratud korras ja suuruses.

  (2) Eluruumide allkasutusse andmine ei ole lubatud.

  (3) Üürile antud eluruumi üürniku abikaasa, alaealiste laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamisest peab üürnik informeerima kirjalikult üürilepingu sõlminud Haldajat.

§ 19.   Eluruumi üleminek üürniku surma korral

  (1) Eluruumi üürniku surma korral on selles eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel eluruumi üürilepingusse astuda. Kui üürnikul ei olnud abikaasat, kellel on õigus, või kes soovib eluruumi üürilepingusse astuda, on eluruumi üürilepingusse astumise õigus ühel teistest üüritud eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud isikul vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.

  (2) Abikaasa või muu isik võib eluruumi üürilepingusse astuda ühe kuu jooksul alates üürniku surmast, esitades vastava avalduse üürilepingu sõlminud Haldajale. Eluruumi üürilepingusse astumine surnud üürniku asemel vormistatakse üürilepingu lisana.

§ 20.   Üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest teatamine

  Haldaja esitab Kohtla-Järve linnavararegistrile ja Elamuhaldusettevõtele lisaks ka vastavate linnaosade abilinnapeadele iga kuu viiendaks kuupäevaks andmed eelmisel kuul sõlmitud ja lõpetatud üürilepingute ja üürilepingu lisade kohta.

5. peatükk Korteriomandi käsutamise 

§ 21.   Korteriomandi käsutamise mõiste

  Korteriomandi käsutamine käesoleva korra mõttes on:
  1) võõrandamine;
  2) väljaarvamine eluruumide hulgast;
  3) vahetamine.

§ 22.   Korteriomandi võõrandamine

  (1) Korteriomandi võõrandamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust.

  (2) Korteriomandit võib võõrandada:
  1) kui korteriomand ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik;
  2) kui korteriomand on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  3) muudel seaduses või Linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.

  (3) Korteriomand võõrandatakse:
  1) enampakkumise korras;
  2) otsustuskorras tasu eest lähtudes turuväärtusest või tasuta.

§ 23.   Korteriomandi enampakkumise väljakuulutamise otsustamine

  Korteriomandi enampakkumise väljakuulutamine otsustab korterikomisjoni ettepanekul Linnavalitsus oma korraldusega, milles märgitakse eluruumi aadress, üldpindala ja alghind.

§ 24.   Korteriomandi enampakkumise alghind

  Korteriomandi enampakkumise alghinna määramisel võetakse aluseks eksperdi või linnavarakomisjoni hinnang, mis peab arvestama korteriomandi eeldavat turuväärtust ja erilisi omadusi (kommunaalmaksete võlgnevused ja muud maksed).

§ 25.   Enampakkumisel osaleja

  Enampakkumisest võivad osa võtta nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

§ 26.   Eelisõigus eluruumide võõrandamisel

  Korteriomandi võõrandamise enampakkumisel on ostmisel eelisõigus:
  1) esimese eelistusena – korteriomandi üürilepingu alusel kasutaval isikul, kelle Rahvastikuregistri järgne elukoht on Kohtla-Järve linnas;
  2) teise eelistusena - füüsilistel isikutel.

§ 27.   Enampakkumise läbiviimise avalikustamine

  (1) Linnavara konkursikomisjon (Komisjon) peab vähemalt viisteist kalendripäeva enne enampakkumise toimumist avaldama ajalehes Põhjarannik eesti- ja venekeelses väljaandes kuulutuse võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta.

  (2) Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) võõrandatava korteriomandi aadress, üldpind, tubade arv, alghind, kas on tegemist asustamata või üürilepingu alusel kasutatava korteriomandiga;
  2) enampakkumise aeg ja koht;
  3) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord;
  4) enampakkumiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg;
  5) ostmise eelisõigused.

§ 28.   Enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha

  Enampakkumisest osavõtumaksu (Osavõtumaks) suurus on 500 krooni ja tagatisraha 10% võõrandatava korteriomandi alghinnast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Osavõtumaks ja tagatisraha kantakse Linnavalitsuse arveldusarvele hiljemalt enampakkumisele eelnevaks tööpäevaks.

§ 29.   Enampakkumise osavõtmiseks esitatavad dokumendid

  Enampakkumisest osavõtmiseks esitatakse komisjonile järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) maksedokumentide koopiad osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta;
  3) juriidilistel isikutel Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta;
  4) füüsilistel isikutel ostmise esimest eelistust tõendavad dokumendid.

§ 30.   Eluruumide enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Korteriomandi enampakkumist viib läbi Komisjon.

  (2) Kui väljakuulutatud ajaks eluruumi enampakkumisele ilmunud isikute hulgas on esimest eelistust omavaid isikuid, siis osalevad enampakkumisel ainult nimetatud isikud. Kui kohale ilmunute hulgas ei ole esimest eelistust omavaid isikuid, kuid on teist eelistust omavaid isikuid, siis osalevad enampakkumisel ainult need isikud.

  (3) Enne enampakkumise algust registreerib komisjon enampakkumisele ilmunud isikud. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees kohaleilmunutele enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumisel osalejad.

  (4) Enampakkumine on suuline ja viiakse läbi järgmiselt:
  1) enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate vastavuse kontrollimist komisjoni poolt kehtestatud tingimustele registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni;
  2) enne enampakkumise alustamist teatab komisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud ostjate arvu ja nende registreerimisnumbrid;
  3) minimaalse pakkumise määra (enampakkumise sammu) iga objekti kohta otsustabkomisjon ja esimees teeb selle teatavaks enne objekti enampakkumise algust;
  4) enampakkumine algab müüdava vara alghinna kuulutamisega, mis on samasugune kui eluruumi hind, selle ostueesõigusega võõrandamise teatamisest esimehe poolt ja tema haamrilöögist, kusjuures enampakkumise alghind määratakse analoogiliselt eelisostuõigusega võõrandamisele;
  5) ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ja teatab pakkumise suuruse alles pärast esimehe vastavat luba;
  6) enampakkumine lõpeb esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist.

  (5) Enampakkumist alustatakse korteriomandi alghinnast. Isik, kes pakub kõrgeima hinna, saab müügilepingu sõlmimise õiguse. Kui enampakkumisel on ainult üks osaleja, siis on tal õigus osta korteriomand alghinnaga.

§ 31.   Enampakkumise protokoll

  (1) Enampakkumise kohta peetakse protokolli, kuhu märgitakse enampakkumise aeg, koht ja komisjoni liikmete nimed. Igal enampakkumisel võõrandatava eluruumi kohta märgitakse protokolli kuulutuses sisalduvad, seda korteriomandit iseloomustavad andmed, enampakkumisel osalejate nimed ja registreerimisnumbrid, minimaalse pakkumise määr ning kõik enampakkumisel tehtud ülepakkumised. Protokollis fikseeritakse müügihind ja ostja nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, fikseeritakse see protokollis.

  (2) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed.

  (3) Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht, kuhu märgitakse kõigi osavõtjate nimed ja registreerimisnumbrid ning korteriomandi aadress (kui sama enampakkumise objektiks on mitu korteriomandi, siis korteriomandite aadressid, mida osavõtja soovib võõrandada) ja osavõtjate allkirjad. Registreerimislehel peab olema fikseeritud enampakkumise toimumise kuupäev.

§ 32.   Komisjoni õigused enampakkumise läbiviimisel

  Komisjonil on õigus:
  1) teha osavõtjatele märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel või arvata osavõtja enampakkumisest välja ja nõuda tema lahkumist enampakkumise ruumist, käesoleva korra teistkordsel rikkumisel;
  2) peatada enampakkumine, kui sellest osavõtjad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist;
  3) jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumist segavate isikute lahkumist või teha eluruumide võõrandamise otsustaja esindajale ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks.

§ 33.   Enampakkumise tulemuste kinnitamine

  (1) Võõrandamise otsustaja annab viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist välja haldusakti, millega enampakkumise tulemus kinnitatakse või tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.

  (2) Haldusakt, mis kinnitab enampakkumise tulemuste, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, võõrandatava korteriomandi aadressi, müügihinna, ja ostja nime.

  (3) Haldusakt, mis tunnistab enampakkumise nurjunuks, peab sisaldama enampakkumise kuupäeva, võõrandatava korteriomandi aadressi ja nurjumise põhjuse.

  (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel on müügilepingu sõlmimise õiguse saanud isik kohustatud Linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks tasuma enampakkumisel kinnitatud korteriomandi müügihinna ning ilmuma müügilepingu vormistamisele.

§ 34.   Enampakkumise nurjunuks tunnistamine

  (1) Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks ja tulemust ei kinnitata, juhtudel kui:
  1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda;
  2) võõrandamise korraldamisel on rikutud seadusi ja teiste õigusaktide nõudeid;
  3) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et kas või üks osaleja on esitanud valeandmeid;
  4) ükski osaleja ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses.

  (2) Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel:
  1) müügilepingut ei sõlmita;
  2) enampakkumise nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule osavõtutasu ja tagatisraha ei tagastata;
  3) otsustab võõrandamise korraldaja uue enampakkumise väljakuulutamise, kusjuures võõrandatava korteriomandi alghinda tohib alandada kuni poole võrra, kui eelmine enampakkumine nurjus sellepärast, et ei ilmunud ühtegi ostjat või ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses.

  (3) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist toimub juhul, kui ostja ei täida käesoleva korra § 33 lg-s 4 sätestatud kohustusi või ilmneb enampakkumise nurjumist põhjustanud asjaolu pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne müügilepingu notariaalset tõestamist. Sel juhul tuleb võõrandamise korraldajal anda välja haldusakt, millega tühistatakse enampakkumise tulemus ja tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.

  (4) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks võõrandamise korraldajast või komisjonist tulenevatel põhjustel, tagastatakse kümne kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist kõigile osalejatele osavõtumaks ja tagatisraha.

§ 35.   Müügilepingu sõlmimine ja omandiõiguse üleminek

  Võõrandatava korteriomandi müügilepingu sõlmimine ja omandiõiguse üleminek toimub Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt. Sõlmitavale müügilepingule kirjutab alla linnapea või tema poolt volitatud isik.

§ 36.   Tagatisraha tagastamine

  Linnavalitsus tagastab ostjale tema poolt sissemakstud tagatisraha pärast müügilepingu sõlmimist ja notariaalset tõestamist kümne kalendripäeva jooksul arvates sellest maha 1% müügihinnast erastamisega seotud kulude katteks. Teistele tagatisraha maksnud isikutele tagastab Linnavalitsus tagatisraha kümne kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist.

§ 37.   Kaebuste esitamine

  Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult Linnavalitsusele enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks.

§ 38.   Eluruumi võõrandamine otsustuskorras

  Korteriomandi võib võõrandada otsustuskorras järgmistel juhtudel:
  1) enampakkumine tunnistati kahel korral nurjunuks ühe aasta jooksul;
  2) mitterahalise sissemakse tegemisel äriühingu aktsia- või osakapitali;
  3) igakordse otsuse alusel, lähtudes linna huvidest.

§ 39.   Eluruumide võõrandamise otsustamiseks avalduse esitamine

  (1) Eluruumide võõrandamise otsustamiseks esitab huvitatud isik (Avaldaja) vastava linnaosa abilinnapeale avalduse.

  (2) Avalduses peab sisalduma:
  1) avaldaja nimi (nimetus), isikukood (registrikood) ja aadress;
  2) ostuhinna pakkumine;
  3) ostuhinna tasumise tingimused (järelmaksu soov);
  4) dokument tagatisraha tasumise kohta;
  5) vajadusel muud täiendavad dokumendid.

§ 40.   Tagatisraha tasumine

  Avalduse esitamisel tasub avaldaja tagatisraha, mis on 10% pakutud ostuhinnast.

§ 41.   Eluruumi võõrandamise otsustamine

  (1) Abilinnapea valmistab vastavasisulise eelnõu Komisjonile. Komisjon edastab Linnavalitsusele oma protokollitud otsuse koos Linnavalitsuse korralduse põhjendatud eelnõuga.

  (2) Linnavara võõrandamise otsusest teatatakse avaldajale kirjalikult 30 päeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates, kui avaldajaga eelnevalt ei lepita kokku teisiti.

§ 42.   Avaldaja kohustused

  (1) Pärast korra § 41 lg-s 2 sätestatud otsuse kättesaamist on avaldaja kohustatud tasuma ostuhinna teatises märgitud tähtajal ja ilmuma müügilepingu sõlmimisele teates märgitud ajaks ja kohta.

  (2) Määratud tähtpäeval müügilepingu sõlmimisele mitteilmumisel, kaotab avaldaja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist ja otsus linnavara otsustuskorras võõrandamise kohta tunnistatakse kehtetuks sealjuures tagatisraha ei tagastata.

§ 43.   Tagatisraha tagastamine

  Avalduse mitterahuldamisel tagastatakse avaldajale tagatisraha kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 44.   Korteriomandi tasuta võõrandamine

  Korteriomandi võib võõrandada tasuta Linnavolikogu igakordsel otsusel otsustuskorras järgmistel juhtudel:
  1) keegi pole avaldanud soovi võõrandada korteriomandi otsustuskorras tasu eest;
  2) korteriomand ei vasta eluruumile kehtestatud nõuetele ning vajab taastamiseks suuremahulisi remondi- ja ehitustöid;
  3) ilmnevad muud Linnavolikogu poolt oluliseks tunnistatud asjaolud.

§ 45.   Eluruumi väljaarvamine eluruumide hulgast

  Eluruum arvatakse eluruumide hulgast välja järgmistel juhtudel:
  1) seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks;
  2) füüsilise kulumise tõttu;
  3) kui eluruum kuulub lammutamisele.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 46.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. oktoobri 2008. a määrus nr 159 “Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“.

  (2) Määrus jõustub 5. aprillil 2010. a.

Arne Berendsen
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json