KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Häädemeeste valla põhimäärus

Vastu võetud 28.06.2018 nr 19
RT IV, 17.08.2018, 3
jõustumine 20.08.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2 § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Häädemeeste valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:
  1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
  2) volikogu töökord;
  3) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavalitsuse pädevus; vallasekretäri ülesanded;
  4) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  5) valla esindamise kord;
  6) valla ametiasutuste moodustamise kord;
  7) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  8) valla õigusaktide normitehnika nõuded, vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
  9) muud valla tegevust reguleerivad sätted.

§ 2.   Omavalitsusorganid

  Valla omavalitsusorganiteks on:
  1) Häädemeeste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
  2) Häädemeeste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan.

§ 3.   Vallaelanik

  Vallaelanik on isik, kelle püsiv elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Häädemeeste vallas.

§ 4.   Külavanem

  Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood.

2. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD 

§ 5.   Vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna

  (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ja kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

  (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve(d) pangas (pankades) ja oma sümboolika.

§ 6.   Üldine pädevus

  (1) Volikogu esimees esindab valda ja volikogu ainuisikuliselt vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele, samuti volikogu moodustatud esinduse koosseisus.

  (2) Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele ainuisikuliselt. Vallavalitsuse moodustatud esindus esindab vallavalitsust korraldusega antud pädevuses.

  (3) Vallavanemal on õigus volitada teisi isikuid vallavalitsust esindama üksikjuhtumiteks.

§ 7.   Lepingute sõlmimine

  (1) Vallavanem või tema asendaja esindab valda vastavalt pädevusele lepingute sõlmimisel.

  (2) Seaduses sätestatud juhtudel võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

§ 8.   Esinduskulude hüvitamine

  Volikogu võib volikogu esimehele ja vallavanemale esinduskulude hüvitamiseks eelarvega määrata eraldi tasu.

§ 9.   Maksude ja koormiste täitmise kontroll

  Valla kehtestatud maksude ja koormiste täitmise kontrollimisel esindab valda ja volitab koormiste täitmist kontrollima teisi isikuid vallavalitsus.

§ 10.   Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes

  (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid vallavanem.

  (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.

§ 11.   Valla esindamine kohtus

  (1) Valda, volikogu ja vallavalitsust esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolituseta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel.

  (2) Häädemeeste valda, volikogu ja vallavalitsust võib esindada ka lepinguline esindaja. Valitud lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja kirjaliku lepingu alusel.

§ 12.   Rahvusvahelised suhted

  (1) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

  (2) Läbirääkimistel ja töökoosolekutel esindavad valda rahvusvahelistes suhetes volikogu esimees, vallavanem, abivallavanemad, vallasekretär ning volikogu otsuse alusel teised volikogu liikmed, vallavalitsuse korralduse alusel teised isikud.

3. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMISE KORD 

1. jagu Valla lipp ja vapp 

§ 13.   Valla lipp ja vapp

  Vallal on valla lipp ja valla vapp.

§ 14.   Valla lipu kirjeldus

  (1) Häädemeeste valla lipul on kollasel väljal sinised tähik ja lainelõikes päis ning südapunktis valge veskikivi. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:1, normaalsuurus 105x105 cm. Selgitus: kaheksaharuline täht sümboliseerib vaimuvalgust, haridust ja taassündi. Veskikivi viitab Tahkuranna vallas sündinud Konstantin Pätsile. Kuldne värvus viitab Pärnumaale, kuld tähistab ühtlasi päikest ja liivarandu, samuti elujõudu ning rõõmu. Sinine värvus märgib merd.

  (2) Valla lippu võidakse kasutada ka laualipuna või vimplina.

  (3) Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna või vimplina), peavad selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt lipu kirjeldusele.

§ 15.   Valla lipu kasutamise kord

  (1) Valla lipp heisatakse:
  1) Hoone, kus asuvad volikogu ja vallavalitsuse tööruumid, peasissekäigu juures.

  (2) Valla lipp võidakse heisata:
  1) valla teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;
  2) valla avalikel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel;
  3) vallavalitsuse hallatavate asutuste, ühingute ja seltside poolt korraldatavatel avalikel üritustel;
  4) muudel üritustel, kus on esindatud Häädemeeste vald.

  (3) Valla lippu võidakse kasutada ka
  1) valla esindusüritustel ja vabariiklikel ning maakondlikel üritustel;
  2) lipu kujutisena vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikel trükistel ning suveniiridel.

  (4) Valla lipp heisatakse hoonete peasissekäigu juures või muus sobivas kohas kas vardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (5) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga, Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga juhindutakse Eesti lipu seadusest.

§ 16.   Valla vapi kirjeldus

  (1) Häädemeeste valla vapil on kuldsel kilbil sinised kaljas ja müürlõikes päis ning viimasel hõbedane täht. Selgitus: kaljas osutab Häädemeeste valla ajaloos suurt tähtsust omanud purjelaevaehitusele. Müürhambuline päis sümboliseerib riigipiiri, hõbetäht sihiteadlikkust ja eesmärgikindlust. Kuld tähistab väärikust, õnne ja heaolu; sinine märgib merd, tõde ja lootust; hõbe on valguse ja puhtuse tähis.

  (2) Valla vapi kujutist võib kasutada värvilise ja must-valgena.

§ 17.   Valla vapi kasutamise kord

  (1) Valla vapi kujutist kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse ning vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel.

  (2) Valla vapi kujutist võib kasutada:
  1) valla vapimärgil;
  2) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel, esindusruumides, trükistel, meenetel, suveniirmärkidel, ametlikel ja reklaamkuulutustel jmt kohtades;
  3) ametlikul nimekaardil;
  4) valla piire tähistavatel märgistustahvlitel ja viitadel;
  5) ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitud lepingus märgitud viisil ja mahus;
  6) volikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel;
  7) valla koondvõistkondadesse kuuluvate sportlaste esindus- ja võistlusriietusel;
  8) valla kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel.

  (3) Loa valla vapi kujutise kasutamiseks annab vastava kirjaliku taotluse alusel vallavalitsus.

§ 18.   Vastutus

  (1) Valla lipu või vapi kasutamisel käesolevas põhimääruses sätestatud korda eirates kannab rikkuja vastutust õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Valla sümbolite kasutamisel heade kommete vastaselt või muul valla mainet kahjustaval viisil on vallavalitsusel õigus nõuda sümboolika kasutamise lõpetamist ja kahju hüvitamist.

2. jagu Tunnustusavaldused 

§ 19.   Tunnustusavaldused

  Valla tunnustamise kord kinnitatakse volikogu määrusega.

4. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VÕI ASEESIMEESTE VALIMISE KORD, VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMISE KORD, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING VOLIKOGU KOMISJONIDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD 

1. jagu Volikogu esimene istung 

§ 20.   Volikogu esimene istung ja volikogu tegevus esimehe valimiseni

  (1) Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

  (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni nimel valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.

  (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (4) Volikogu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi suhtes, istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine.

  (6) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

  (7) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni nimel valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine.

2. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 

§ 21.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

  (1) Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised istungi juhatajana volikogu aseesimees või tema puudumisel kohalolevatest volikogu liikmetest vanim, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni. Kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni koosseisu kinnitab volikogu avalikul hääletamisel pärast nimekirjade sulgemist. Komisjon valib enda hulgast esimehe ja sekretäri.

  (3) Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikme(te)l ja volikogu fraktsioonidel.

  (4) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek.

  (5) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

  (6) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

  (7) Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

  (8) Kandidaatide nimekiri suletakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega.

§ 22.   Hääletamise korraldamine ja hääletamine

  (1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid esitamise järjekorras.

  (2) Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab hääletamise korraldajalt valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

  (3) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib hääletamise korraldaja valimiskasti ja kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

  (4) Hääletamise kuulutab välja ja kuulutab selle lõppenuks istungi juhataja.

  (5) Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

  (6) Salajasel hääletamisel tõmbab volikogu liige hääletussedelil joone alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Seejärel paneb hääletamise korraldaja hääletussedeli tühjale küljele valla vapipitsati jäljendi. Hääletussedeli laseb volikogu liige valimiskasti isiklikult.

  (7) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada või kus pole märgistatud ühegi kandidaadi nime.

  (8) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda õigeaegselt kasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta.

  (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada hääletamise korraldajalt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletajate nimekirja.

  (10) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

  (11) Valimistulemuste kohta koostab hääletamise korraldaja hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni kõik liikmed.

  (12) Isikuvalimise tulemused vormistatakse volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusena, muudel juhtudel volikogu otsusena.

  (13) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. Isikuvalimise tulemusi üle ei hääletata.

  (14) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

§ 23.   Kordushääletamine

  Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil, mis kutsutakse kokku kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

§ 24.   Volikogu esimehe valimised volikogu esimehe volituste ennetähtaegsel lõppemise või peatumisel või tema umbusaldamisel

  (1) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.

  (2) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.

§ 25.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogu aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppu.

  (2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast.

  (3) Valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees.

3. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused  

§ 26.   Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esitab volikogu istungile kinnitamiseks päevakorra projekti;
3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist ja menetlemist;
4) vajadusel suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks;
5) allkirjastab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
8) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;
9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
11) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 27.   Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused

  Volikogu aseesimees:
1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volikogu esimehe enesetaandusel tema kohuseid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

§ 28.   Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemine

  Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

4. jagu Volikogu fraktsioonide, komisjonide, töörühmade tegevuse alused ja moodustamise kord 

1. jaotis Volikogu fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine 

§ 29.   Fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Volikogu liikmed võivad volikogu tegevuses osalemiseks moodustada ja registreerida vähemalt 3-liikmelise volikogu fraktsiooni.

  (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisel.

  (3) Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe.

  (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni esimehe poolt volitatud fraktsiooni liige.

  (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (6) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (7) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (8) Volikogu fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisel.

§ 30.   Fraktsiooni õigused

  Fraktsioonil on õigus:
1) algatada eelnõusid;
2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või nimetatavale ametikohtadele;
4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta;
5) võtta volikogu istungil kuni 10-minutiline vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
6) esitada volikogu istungil järelepärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele.

2. jaotis Volikogu komisjonide ja töörühmade moodustamine, õigused ja kohustused ning komisjoni tegevuse lõpetamine 

§ 31.   Alaliste ja ajutiste komisjonide ning töörühmade moodustamine

  (1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu peab alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.

  (2) Volikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alalisi komisjone igal ajal.

  (3) Volikogu alalised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks.

  (4) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

  (5) Volikogu ajutine komisjon või töörühm moodustatakse ühekordse või ajutise iseloomuga ülesannete täitmiseks. Volikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel. Volikogu ajutise komisjoni või töörühma moodustamise otsuses sätestatakse selle koosseis, komisjoni ülesanded ja volituste aeg.

  (6) Volikogu komisjon moodustatakse ja selle koosseisu muudetakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv.

§ 32.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogul on kohustus moodustada alalise komisjonina vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

§ 33.   Alaliste ja ajutiste komisjonide õigused ja kohustused

  (1) Volikogu alalise komisjoni õigused:
  1) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) töötada välja tegevuskava(d);
  3) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
  4) algatada arutelusid;
  5) anda volikogule arvamusi ja teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud eelnõude kohta;
  6) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  7) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  8) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eksperthinnanguid, kooskõlastades selle eelnevalt volikoguga;
  9) kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist.

  (2) Volikogu ajutise komisjoni õigused:
  1) teha volikogule ettepanekuid vastava komisjoni moodustamise otsuses komisjonile pandud ülesannete lahendamise kohta;
  2) töötada välja tegevuskava(d);
  3) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
  4) anda volikogule arvamusi ja teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud eelnõude kohta;
  5) kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist.

  (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees ning vallavalitsus.

§ 34.   Revisjonikomisjoni ülesanded, õigused ja kohustused

  (1) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel:
  1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
  2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
  3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
  4) valitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust;
  5) valitsuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust.

  (2) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

  (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

  (5) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Üldjuhul esitab revisjonikomisjon aruande revisjonikomisjoni tegevusest samal istungil koos majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega.

  (6) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel kahe nädala jooksul pärast selle volikogu istungile esitamist.

§ 35.   Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning revisjonikomisjoni liikmete valimise kord

  (1) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Alatise komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kahe enim hääli saanud kandidaadi häälte võrdse jagunemise korral korraldatakse kordushääletus nimetatud kahe kandidaadi vahel. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse eraldi hääletustel.

  (2) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

  (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

§ 36.   Komisjoni liikme õigused ja kohustused

  (1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

  (2) Komisjoni liige kohustub osalema komisjoni koosolekutel.

§ 37.   Komisjonide tegevuse lõppemine

  (1) Komisjoni tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega.

  (2) Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või volituste aja lõppemisel.

§ 38.   Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine

  (1) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab ühe tööpäeva jooksul volikogu esimeest või tema asendajat.

  (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 35.

§ 39.   Komisjoni esimehe ülesanded

  (1) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut;
  2) koostab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra;
  3) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise;
  4) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
  5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul;
  6) esindab komisjoni suhetes teiste isikutega;
  7) vastutab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise eest, kirjutab alla protokollidele;
  8) korraldab komisjoni otsuste täitmist.

  (2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees või esimehe poolt volitatud komisjoni liige.

  (3) Volikogu komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral on komisjoni uuel esimehel õigus esitada volikogule kinnitamiseks komisjoni uus koosseis.

3. jaotis Volikogu komisjonide töökord 

§ 40.   Volikogu komisjoni töövorm

  Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 41.   Komisjoni kokkukutsumine

  (1) Komisjoni koosolekud kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või aseesimees. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist ning neile esitatakse päevakord ning võimalusel tutvumiseks otsuse eelnõud ja muud materjalid arutlusele tulevate küsimuste kohta.

  (2) Erandkorras võib komisjoni esimees kokku kutsuda elektrooniliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega või osalise kaugosalusega koosoleku tingimusel, et koosolekul on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil koosolekut jälgida, kuulata ettekandeid, esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada ja anda teada nende tegemise takistustest.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sh komisjoni esimees või aseesimees.

  (3¹) Kaugosalusega ja/või osalise kaugosalusega koosolekul kohaldab koosoleku juhataja põhimääruses volikogu komisjoni koosoleku läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista koosolekul osalejal tema õiguste teostamist.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (3²) Kui komisjoni liikme osavõtt kaugosalusega koosolekust on takistatud osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, võib koosoleku juhataja otsustada koosoleku jätkamise nende komisjoni liikmetega, kelle osalemine koosolekul ei ole takistatud.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (4) Komisjoni esimehed võivad kokkuleppel kokku kutsuda ka komisjonide ühiskoosolekuid.

  (5) Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liige, volikogu esimees ning aseesimees. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees.

§ 42.   Eelnõude ja muude dokumentide menetlemine komisjonis

  (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama volikogu või volikogu esimehe poolt antud tähtajaks või hiljemalt 15 tööpäeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

  (2) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees.

§ 43.   Otsuste vastuvõtmine komisjonis

  (1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl.

  (2) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik.

  (3) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.

§ 44.   Komisjoni koosoleku protokoll

  (1) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Ühiskoosolekute protokollid vormistab iga komisjon eraldi.

  (1¹) Koosoleku kaugosalusega või osalise kaugosalusega toimumise kohta tehakse protokolli kogu koosoleku osas või koosolekul kaugosaleva isiku kohta sellekohane märge.
13.09.2022 13:30
Veaparandus - Eemaldatud vaike tekst "Lõike tekst" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (2) Komisjoni koosoleku protokollib komisjoni liige või komisjoni esimehe poolt protokollima kutsutud isik. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

  (3) Protokollid tehakse igaühele kättesaadavaks vastuvõtuaegadel ametiasutuse kantseleis, st need on kohe leitavad vastavas kaustas ja on selliselt igaühele kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Täiendavalt avalikustatakse protokollid ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla kodulehel aadressil: http://haademeestevald.kovtp.ee.

  (4) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli.

4. jaotis Revisjonikomisjoni kontrolli teostamise kord 

§ 45.   Revisjonikomisjoni hinnang majandusaasta aruandele

  (1) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.

  (2) Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Aruanne koostatakse kirjalikult. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

§ 46.   Revisjonikomisjoni õigused kontrolli teostamisel

  (1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

  (2) Revisjonikomisjoni liikmetel on temale antud ülesannete täitmisel õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse materiaalsete väärtuste juurde.

  (3) Revisjonikomisjoni protokolliline otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

5. jaotis Volikogu töö korraldamine, volikogu istungi kokkukutsumine ja läbiviimine 

§ 47.   Volikogu tööorganid

  Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ja vajadusel töörühmad.

§ 48.   Volikogu töövorm

  Volikogu töövorm on istung. Istung toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 49.   Volikogu töö korraldamine

  (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees.

  (2) Esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

  (3) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

§ 50.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi, v.a käesoleva põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud juhul, kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras.

  (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul kord kuus, vajadusel sagedamini. Istungite ajakava koostab volikogu esimees, kellel on õigus teha selles muudatusi.

  (3) Valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja mitte hilisemaks kui üks kuu.

  (4) Iga 1,5 tunni töötamise järel tehakse vaheaeg 15 minutit. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (5) Juulis ja augustis üldjuhul istungeid ei toimu.

  (6) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks volikogu istungi päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud. Volikogu kutse ja õigusaktide eelnõud avalikustatakse valla kodulehel aadressil: http://haademeestevald.kovtp.ee.

  (7) Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad. Elektronposti puudumisel edastatakse kokkuleppel volikogu liikmega talle istungi toimumise aeg ja koht telefoni teel sõnumina.

  (8) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta ja päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud avaldatakse vähemalt neli päeva enne istungit valla kodulehel http://haademeestevald.kovtp.ee.

§ 51.   Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted

  (1) Volikogu istungid toimuvad ruumis, kus igale volikogu liikmele on tagatud istekoht ja töölaua kasutamise võimalus.

  (2) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Volikogu istungeid võib jälgida selleks määratud kohast.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (3) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud, sõna andmise otsustab istungi juhataja.

  (4) Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Külalised registreeritakse enne istungi avamist ees- ja perekonnanime järgi ja kantakse protokolli. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis.

  (5) Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, teatab ta sellest võimaluse korral volikogu esimehele või vallakantseleisse.

  (6) Istungist tehakse helisalvestus ning videoülekanne ja/või videosalvestus. Volikogu poolt kinniseks kuulutatud küsimuse arutelu osas videoülekannet ja/või videosalvestust ei toimu. Volikogu istungi salvestis avalikustatakse valla kodulehel.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (7) Helisalvestust kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Helisalvestust säilitatakse kolm kuud helisalvestuste tegemisest arvates.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (8) Volikogu istungi juhatajat eelnevalt informeerides võib istungil toimuvast teha lõigetes 6 ja 7 nimetamata salvestusi ja meediaülekandeid (televisioon, raadio) tingimusel, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 51¹.   Volikogu kaugosalusega istung

  (1) Kaugosalusega istung on volikogu istung, millel saab osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

  (2) Erandkorras võib vallavolikogu esimees või tema asendaja otsustada täieliku või osalise kaugosalusega istungi läbiviimise. Täieliku või osalise kaugosalusega istungi läbiviimisest teavitatakse koos põhjendusega volikogu liikmeid volikogu kutses.

  (3) Kaugosalusega või osalise kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu istungil osalejatele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistustest.

  (4) Kaugosalusega ja/või osalise kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja põhimääruses volikogu istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.

  (5) Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud istungil osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istung ei ole takistatud.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 52.   Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab ja esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.

  (2) Istungi avamine hõlmab:
  1) volikogu otsustusvõime kontrollimist kohaloleku registreerimise lehe alusel;
  2) kutsutud külaliste tutvustamist;
  3) päevakorra arutamist ja kinnitamist.

  (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Istungi päevakorra kavandi koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

  (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
  1) volikogu liikmed;
  2) valitsuse nimel vallavanem;
  3) volikogu fraktsioon;
  4) volikogu komisjonid.

  (5) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.

  (6) Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus.

§ 53.   Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

  (1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud küsimusi.

  (2) Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud eelnõu, arutelu piirdub ettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib poolthäälte enamusega oma töö korraldada ka teisiti.

§ 54.   Ettekanne, kaasettekanne, läbirääkimised, sõnavõtt, küsimus, repliik

  (1) Ettekanne on asja käsitlev esinemine kestusega kuni 15 minutit.

  (2) Kaasettekanne on ettekannet täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestusega kuni kümme minutit.

  (3) Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike.

  (4) Volikogu liikme soovi korral on tal võimalik vähemalt üks ööpäev enne volikogu istungi toimumist esitada vallakantseleisse päevakorrapunktidega seotud kirjalikud küsimused. Vastused saab küsimus(t)e esitaja volikogu istungil arutlusel oleva päevakorrapunkti ajal.

  (5) Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust. Volikogu istungil soovi küsimusteks avaldatakse käetõstmisega. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja.

  (6) Sõnavõtt on üldjuhul volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestusega kuni kolm minutit. Soov sõnavõtuks avaldatakse käetõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorra küsimuses luba üheks sõnavõtuks.

  (7) Repliik on volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus üheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.

  (8) Teemast kõrvale kalduva esineja kutsub istungi juhataja tagasi teema juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada.

  (9) Kui läbirääkimiste käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Eelnõud, mis antakse volikogule arutamiseks esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

  (10) Vähemalt kahele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad:
  1) vallaeelarvet;
  2) arengukava;
  3) vallale varaliste kohustuste võtmist;
  4) kohalike maksude kehtestamist.

  (11) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. Teine lugemine võib toimuda peale vaheaega ka samal volikogu istungil.

  (12) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti.

  (13) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist.

  (14) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

  (15) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks.

§ 55.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (1¹) Kaugosalusega ja/või osalise kaugosalusega volikogu istungil kasutatakse isikuvalimisteks vastavat infosüsteemi, kohaldades vastavaid erisusi.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (2) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised.

  (3) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest.

  (4) Igal volikogu liikmel on üks hääl.

  (5) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

  (6) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks.

  (8) Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu.

  (9) Enne hääletama asumist on volikogu fraktsioonil õigus taotleda kümneminutilist vaheaega, ettepanekut vaheajaks aktsepteeritakse hääletamisele panemata.

  (10) Istungi juhataja paneb esimesena hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist.

  (11) Esimesena hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, selliste ettepanekute puudumisel hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras.

  (12) Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.

  (13) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enim hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele.

§ 56.   Volikogu istungi lõpetamine

  (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja.

  (2) Kui istungi tööaja lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

  (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.

§ 57.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istung protokollitakse. Volikogu istungi protokoll koostatakse 10 tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, k.a. külalised, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

  (2) Istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Allakirjutanud isik vastutab protokollides sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (3) Istungite protokollid tehakse igaühele kättesaadavaks vastuvõtuaegadel ametiasutuse kantseleis, st need on kohe leitavad vastavas kaustas ja on selliselt igaühele kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Täiendavalt avalikustatakse protokollid ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla kodulehel aadressil: http://haademeestevald.kovtp.ee.

5. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE KORD, VALLAVALITSUSE MOODUSTAMISE KORD, VALLAVALITSUSE PÄDEVUS. VALLASEKRETÄRI ÜLESANDED 

1. jagu Vallavanema valimise kord, ametisse vormistamine, volitused ja pädevus 

§ 58.   Vallavanem

  (1) Vallavanem:
  1) esindab oma tegevuses valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib valda kui omavalitsusüksust;
  2) on vallavalitsuse juht, kes esindab vallavalitsust;
  3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

§ 59.   Vallavanema valimise kord

  (1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel kuni neljaks aastaks.

  (2) Vallavanemaks võib volikogu valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

  (3) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

  (4) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras.

  (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (7) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks enam kui kahe kandidaadiga toimunud hääletusvoorus, korraldatakse teine hääletusvoor samal volikogu istungil kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kandidaate on kuni kaks, viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil.

  (8) Uus istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul eelmisest istungist arvates.

§ 60.   Vallavanema ametisse vormistamine

  Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

§ 61.   Vallavanema volitused

  (1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus.

  (2) Kõik muud seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud vallavanema õigused ja kohustused hakkavad kehtima vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

  (3) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

§ 62.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

  (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
  1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse koosseisu;
  2) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  3) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku valitsuse istungi vastavalt valitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale;
  4) juhib vallavalitsuse istungeid;
  5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
  6) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes:
  1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
  2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
  3) annab käskkirju vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks;
  4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate ja töötajate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;
  5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

  (4) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.

  (5) Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks.

  (6) Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem esindab valda kohtus ilma erivolituseta.

  (7) Vallavanem täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 63.   Vallavanema tegevuspiirang

  (1) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

  (2) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi eelmises lõikes nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 64.   Vallavanema volituste ajutine peatumine
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (1) Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada valda ega valitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid:
  1) puhkuse ajal;
  2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;
  3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;
  4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;
  5) kui temalt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;
  6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

  (2) [Kehtetu - RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 65.   Vallavanema asendamine

  Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega humanitaarvaldkonna abivallavanem. Tema äraolekul ehitusvaldkonna abivallavanem. Vallavanema ja abivallavanemate äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige. Vallavanema asendaja määratakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 66.   Valitsuse volituste tähtaeg

  (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

  (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 67.   Vallavanema hüvitis ametist vabastamisel

  Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

2. jagu Valitsuse moodustamise kord ja valitsuse pädevus 

§ 68.   Valitsuse koosseis ja moodustamine

  (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

  (2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

  (3) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid see ei või olla väiksem kui kolm liiget.

  (4) Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul arvates volikogu esimesest istungist volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja arvulise koosseisu kohta ning vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

  (5) Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks.

  (6) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast.

  (7) Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

  (8) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 69.   Vallavalitsuse koosseisu muutmine

  Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem vastava ettepaneku volikogule kinnitamiseks.

§ 70.   Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

  (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:
  1) isikliku avalduse alusel;
  2) vallavanema esildisel;
  3) umbusalduse avaldamise korral;
  4) teovõimetuks tunnistamisel;
  5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
  6) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
  7) tema surma korral.

§ 71.   Valitsuse liikmete ja vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

  (2) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

  (3) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
  4) [kehtetu - RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]
  5) töötab välja valla arengukava ja eelarvestrateegia;
  6) koostab valla eelarve ja esitab volikogule kinnitamiseks ning kindlustab selle täitmise;
  7) korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust;
  8) korraldab valla omanduses olevate asutuste tegevust;
  9) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist;
  10) vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist;
  11) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele;
  12) suunab materjale komisjonidele.

  (4) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

  (5) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatut.

  (6) Vallavalitsus tagab volikogu otsuste täitmise, kui seadusest ega volikogu aktist ei tulene teisiti.

  (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused ning istungite protokollid avalikustatakse käesolevas põhimääruses kehtestatud korras.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 72.   Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme töö tasustamine, puhkus ja teenistuslähetus
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (1) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

  (2) Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse paragrahvides 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (3) Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme puhkusele lubamine, lähetusse saatmine ja kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga. Kui vallavanema või vallavalitsuse palgalise liikme välislähetus ületab seitset päeva, vormistatakse lähetus volikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (4) Kui vallavanema või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

§ 73.   Vallavalitsuse töökorraldus

  (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungid toimuvad üldjuhul igal nädalal. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

  (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

  (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

  (4) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.

  (5) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

§ 74.   Vallavalitsuse istungi protokoll

  (1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Vallavalitsuse istungi protokoll koostatakse istungi toimumise nädala jooksul vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate soovil nende esitatud eriarvamused.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (2) Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Vallavalitsuse komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Allakirjutanud isikud vastutavad protokollides sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (3) Istungite protokollid tehakse igaühele kättesaadavaks vastuvõtuaegadel ametiasutuse kantseleis, st need on kohe leitavad vastavas kaustas ja on selliselt igaühele kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Täiendavalt avalikustatakse protokollid ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla kodulehel aadressil: http://haademeestevald.kovtp.ee.

3. jagu Vallasekretäri ülesanded 

§ 75.   Vallasekretär

  (1) Vallasekretär juhib vallakantseleid.

  (2) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.

  (3) Vallasekretär:
  1) osaleb vallavalitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
  2) osaleb volikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel ning annab vajadusel oma arvamuse nende seaduslikkuse kohta;
  3) korraldab volikogu istungite protokollimist;
  4) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide, istungite protokollide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;
  5) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
  6) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse ja nõuetekohase avalikustamise;
  7) korraldab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamise täitjatele ja teistele asjaosalistele;
  8) korraldab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust;
  9) hoiab valla vapipitsatit;
  10) esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;
  11) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  12) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
  13) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
  14) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise arvestust;
  15) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
  16) registreerib kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
  17) tagab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;
  18) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.

  (4) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

  (5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.

6. peatükk VALLA AMETIASUTUSE JA HALLATAVATE ASUTUSTE MOODUSTAMINE NING OSALEMINE JURIIDILISTES ISIKUTES 

§ 76.   Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused

  (1) Vallal on õigus asutada valla ametiasutusi ja ametiasutuse hallatavaid asutusi.

  (2) Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine ning kes tegutseb seaduse ja valla põhimääruse alusel. Valla ametiasutus on Häädemeeste Vallavalitsus.

  (3) Valla ametiasutuse hallatav asutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avalike teenuste osutamine. Hallatavad asutused on haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud asutused.

  (4) Valla ametiasutuse ja hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (5) Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

  (6) Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

  (7) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

§ 77.   Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

  Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi.

7. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 78.   Valla arengukava

  (1) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt:
  1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
  2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
  3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
  4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

  (2) Täiendava arengukava võib koostada:
  1) mõne valla territooriumi osa kohta;
  2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks;
  3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga ning arvestama valla üldplaneeringut.

  (4) Kui mõne tegevusvaldkonna arendamise täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.

§ 79.   Eelarvestrateegia

  (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument.

  (2) Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

§ 80.   Arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve seosed

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (2) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

§ 81.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks vallavolikogule.

  (2) Vallavalitsus kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

  (3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

  (4) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

  (5) Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

  (6) Vallavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15.oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (7) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

§ 82.   Eelarve eelnõu koostamine ja avalikustamine

  (1) Eelarve koosneb osadest ning on tekkepõhine

  (2) Valla eelarve koostamisel, vastuvõtmisel, muutmisel, täitmisel ja avalikustamisel ning aruandlusel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetest.

  (3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

  (4) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvides 5 ja 21 sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse nõuetele vastav seletuskiri.

  (5) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (6) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

§ 83.   Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine

  (1) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

  (3) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (4) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

  (5) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvi 27 lõikest 2;
  4) kohtuotsusest.

  (6) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

§ 84.   Eelarve avalikustamine

  (1) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

  (2) Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

§ 85.   Eelarve täitmine

  Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

§ 86.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 84 sätestatud viisil ja tähtajal.

  (3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse volikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse eelarve eelnõuga samas korras.

§ 87.   Vallavara valitsemine

  Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE NORMITEHNIKA NÕUDED, VASTUVÕTMISE, AVALIKUSTAMISE JA JÕUSTUMISE KORD 

§ 88.   Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude normitehnika nõuded

  (1) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

  (2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

  (3) Õigusaktide algatamise õigus on
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) valitsuse liikmel;
  5) vallavanemal;
  6) vallasekretäril;
  7) valitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;
  8) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmisel;
  9) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 sätestatud korras;
  10) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (4) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

  (5) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks valitsuse liikmele.

  (6) Volikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.

  (7) Enne volikogu õigusakti eelnõu volikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui valitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitatakse sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks eelnõu toetust ei leidnud.

  (8) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu esimehele.

  (9) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.

  (10) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

§ 89.   Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine

  (1) Volikogu istungi päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse valla kodulehel aadressil: http://haademeestevald.kovtp.ee ja edastatakse volikogu liikmele elektronpostiga vastavalt eelnevale kokkuleppele.

  (2) Vallavalitsuse päevakord tehakse vallavalitsuse liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt istungile eelneva päeva kella 15ks.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 90.   Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide liigid

  (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda pädevuse piires üldaktidena määrusi. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (2) Volikogul on õigus üldaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

§ 91.   Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning protokollide vormistamine ja kehtivus

  (1) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning samuti istungite protokollid vormistatakse eesti keeles vastavuses haldusdokumentide põhinõuetega.

  (2) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

  (4) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

§ 92.   Õigusaktide allkirjastamine

  (1) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kümnendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

  (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kümnendal tööpäeval valitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 93.   Volikogu õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

  (2) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

§ 94.   Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine

  (1) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

  (2) Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

§ 95.   Õigusaktide edastamine ja avalikustamine

  (1) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need jõustuvad isikule või asutusele teatavakstegemisest.
[RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

  (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning täiendavalt avalikustatakse ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla kodulehel aadressil: http://haademeestevald.kovtp.ee Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (4) Volikogu ja valitsuse õigusaktide edastamise ja avalikustamise korraldab vallasekretär.

  (5) [Kehtetu - RT IV, 30.04.2022, 15 - jõust. 03.05.2022]

§ 96.   Õigusaktide täitmise kontroll

  Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, revisjonikomisjon, vallavalitsus ja vallasekretär.

§ 97.   Järelepärimine

  (1) Volikogu liikmetel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil järelepärimine volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikule volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta.

  (2) Järelepärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse, kus see edastatakse volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab järelepärimise vastamiseks õigustatud või kohustatud isikule või vastab järelepärimisele ise.

  (3) Järelepärimisele vastamise viisi otsustab volikogu esimees. Üldjuhul vastatakse järelepärimisele kirjalikult. Kirjalik vastus edastatakse vallakantselei kaudu järelepärimise esitajale.

  (4) Kui järelepärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda järelepärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta järelepärimisele vastamine järgmise volikogu istungi päevakorda. Järelepärimisele suulise vastamise korral on järelepärijal õigus esitada vastajale iga järelepärimise kohta kaks täpsustavat küsimust.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 98.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 99.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.