KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vinni Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 10.09.2019 nr 7

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seadus § 11 lõigete 1 ja 2 ja rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

  (1) Vinni Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Vinni valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

  (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ning rahandusministri 11.12.2003 määrusest nr 105 “Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri). Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatust, siis lähtutakse arvestuses üldeeskirja nõuetest ja põhimõtetest.

  (3) Vallavalitsus raamatupidamiskohustuslasena korraldab Vinni Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutuse) ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult.

§ 2.   Sise-eeskirja kohaldamine

  (1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi „hallatavad asutused“ või ametiasutus ja hallatav asutus koos „asutus“) ning vallavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvatele valitseva mõju all olevatele äriühingutele ja sihtasutustele, kes lähtuvalt sellest koostavad vajadusel oma raamatupidamise sise-eeskirjad.

  (2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamises majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustiste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, põhi- ja käibevara arvestust ja kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda.

2. peatükk KONTOPLAAN, KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE 

§ 3.   Kontoplaan

  (1) Raamatupidamises on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega. Vastavalt vajadusele kasutatakse 7-kohalisi kontosid, millest konto esimesed 6 kohta tulenevad üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine täiendava konto tasemel analüütiline arvestus.

  (2) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks kontoplaani järgmiselt:
  1) kontod - tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks;
  2) tehingupartnerite koodid – Rahandusministeeriumi poolt antud tunnused igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile (jooksvalt muutuv nimekiri Rahandusministeeriumi koduleheküljel);
  3) tegevusala koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuste ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes;
  4) allika koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustisi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;
  5) rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivara liikumise aruandeid.

  (3) Lisaks üldeeskirjaga kinnitatud kontoplaanikoodidele (konto-, tehingupartneri-, tegevusala-, allika- ja rahavookood) on kasutusel projektikoodid (antakse igale konkreetsele projektile ja investeeringuobjektile eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludest). Täiendavad tunnused on antud ka eelarve liigendamiseks (tulu- ja kululiigid, osakonnad, projektid vms).

  (4) Kehtiv kontoplaan on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel https://www.rtk.ee

3. peatükk ARUANDED 

§ 4.   Kuu- ja kvartali aruandlus

  (1) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina, üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (2) Eelarve täitmise aruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

  (3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 5.   Majandusaasta aruanne

  (1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele.

  (2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Ametiasutus koostab ja Vinni Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande viivitamatult peale majandusaasta aruande heakskiitmist. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Vinni Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) menetlusse hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks. Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks (Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 29).

  (4) Ametiasutus avalikustab nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, teatades sellest seejärel koheselt Rahandusministeeriumile, või esitab nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega Rahandusministeeriumile 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 

§ 6.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritult.

  (2) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib vastava asutuse juht.

  (3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab ametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustised ja vastutus on määratud tema ametijuhendis ning kes allub ametiasutuse finantsteenistuse juhile.

  (4) Kuludokumendi kinnitab ametnik/töötaja või hallatavate asutuste juht või tema poolt volitatud isik, kes vastutab eelarves määratud summade piires ja eelarveartiklite lõikes tehingute tegemise eest (edaspidi vastutav isik).

  (5) Vastutav isik vastutab dokumentide esitamise korrast ja tähtaegadest kinnipidamise eest.

  (6) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse majandusarvestuse tarkvara PMen. Programmis olevad andmed salvestatakse serveris. Programmis olevatest andmetest tehakse koopiad vähemalt üks kord nädalas.

  (7) Ostuarveid ja kuluarveid menetletakse üldjuhul e-arvete keskkonnas.

§ 7.   Varade ja kohustiste kajastamine

  (1) Vara kajastatakse bilansis selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (2) Ametiasutuse raamatupidamises kajastatakse:
  1) nõuded;
  2) finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid);
  3) tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste netovarad;
  4) kohustised, järgides tekkepõhisuse printsiipi;
  5) laenud ja muud võlakohustised. Kapitalirendi kohustised kajastatakse laenukohustisena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitustele, juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.

  (3) Bilansis moodustatakse bilansipäeva seisuga eraldised lubadustest, garantiidest ja muudest kohustistest, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja kogemustest.

  (4) Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 8.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulud riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, loodusressursside kasutamise- ja jäätmetasud) kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt maksuhalduri esitatud teatisele ametiasutuse tuludes.

  (2) Muud tulud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastatavale dokumendile.

  (3) Tulu majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse teenuse osutamisel vastavalt majanduslikule sisule selle asutuse tuludes, kes teenust osutas või toodet müüs. Rendi-, üüri-, kohatasude-, õppekulude jm lepinguliste teenuste eest, arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve lepingulistest tingimustest tulenevalt.

  (4) Kulud kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt vastavates kontogruppides 4, 5 ja 6, eristades neid kulu liigi ja tegevusala koodiga.

  (5) Varast või kohustisest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse tulemiaruandes.

§ 9.   Majandustehingute algdokumendid

  (1) Vinni vald dokumenteerib kõiki oma majandustehinguid. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema rekvisiidid vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 toodud nõuetele.

  (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.

  (3) Tasaarvlemiseks, esitatakse finantsteenistusele tasaarvlemise kokkulepe kus kajastatakse kahe poole rekvisiidid, arvete numbrid ja summad.

  (4) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
  1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemisel infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

  (5) Ostuarvete vastuvõtmiseks kasutatakse e-arvete operaatorit.

§ 10.   Algdokumentide ja rahaliste toimingute kontrollimine

  (1) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud vastutava isiku poolt.

  (2) Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamist kajastavad kuludokumendid peab kontrollima ja allkirjastama ka vastava projekti projektijuht.

  (3) Vastutavad isikud kuludokumentide kontrollimisel kinnitatud eelarve piirsummade ulatuses tagavad dokumentide kontrolli nõuded ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahususe.

  (4) Kui teatud liiki raamatupidamise algdokumentide menetlemiseks on kasutusele võetud vastav infosüsteem, tuleb seda liiki algdokumendid kontrollida ja aktsepteerida selles infosüsteemis (nt elektroonilises raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemis tarnijate arveid, e-arvekeskuses).

  (5) Vastutav isik oma allkirjaga kinnitab, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas eelarvega;
  5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;
  6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;
  7) dokument jõuab raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele on märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

  (6) Vastutava isiku kinnitus vormistatakse algdokumendile. Kui algdokumendilt ei ole võimalik aru saada kulu sisu, peab vastutav isik lisama kirjaliku selgituse, millise kuluga tegemist on ja missuguse lepingu alusel tehing on toimunud.

  (7) Raamatupidaja tagab dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
  1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo, projekti ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;
  2) tekkepõhine periood ja maksetähtpäev (v.a juhul, kui arve ei ole esitatud raamatupidamisele tähtajaliselt);
  3) saaja andmed;
  4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
  5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati vastutava(te) isiku(te) poolt.

  (8) Vastavalt üldeeskirja § 15 lõikele 5 peavad dokumentide kontrollimise nõuded tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamisega tegeleva ametniku lahususe. Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamisega tegeleva ametniku poolt.

  (9) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule pearaamatupidaja või tema asendaja.

  (10) Õigusaktist tulenevad kulud (toetuste andmine jms) loetakse aktsepteerituks asjaomase otsuse vastuvõtmisel.

  (11) Üldjuhul on tuludokumendi aktsepteerija majandustehingu kirjendaja.

  (12) Maksete ülekandmise tingimused peavad andma võimaluse tasuda üldjuhul 14 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning rahavoogude planeerimiseks.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 11.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

  (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid, milleks võivad olla:
  1) arved (ostu- ja müügiarved);
  2) sularahakviitungid, tšekid;
  3) avansi- ja lähetusaruanded, isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise aruanded;
  4) vallavanema käskkirjad, vallavalitsuse korraldused ja volikogu otsused;
  5) hallatavate asutuste juhtide käskkirjad ja avaldused (sh laste/õpilaste nimekirjade kinnitamise, nende muutmise ja väljaarvamise kohta);
  6) toetuste esildised;
  7) esildised või muud teatised müügiarvete koostamiseks;
  8) palgaarvestuse dokumendid (tööajatabelid, vastavad käskkirjad, palgalehed, töövõtu- või käsunduslepingud);
  9) aktid (vara arvele võtmine, maha kandmine, inventuurid), inventuuri lehed;
  10) kassadokumendid (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid);
  11) lepingud ja lepingute alusel esitatud dokumendid;
  12) lasteaias viibimise päevatabelid;
  13) raamatupidamisõiendid reguleerimis- või paranduskannete tegemiseks;
  14) tasaarveldamise kokkulepped;
  15) muud tulu- või kuludokumendid.

  (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid (kui üldeeskiri ei näe ette teisiti):
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

  (4) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse ning paberkandjal esitatud algdokumendid sisestatakse käsitsi finantstarkvarasse – raamatupidamisprogrammi PMen.

  (5) Raamatupidamiskirjendi parandamine või kustutamine on lubatud üksnes juhul, kui kirjend tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga. Paranduse sisu või kustutamise põhjus ning paranduse või kustutamise aeg peavad dokumendi säilitamise tähtaja jooksul olema tuvastatavad.

  (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad:
  1) Bilanss – kajastatakse pearaamatu kanded;
  2) Võlad – kajastatakse nõuded, kohustised ja ettemaksed;
  3) Raha – kajastatakse panga- ja kassakanded;
  4) Palk – kajastatakse palgakanded;
  5) Arved – koostatakse arved;
  6) Varad – kajastatakse põhivarad;
  7) Eelarve – kajastatakse kinnitatud eelarve;
  8) Ladu- kajastatakse bilansivälised varad.

  (7) Raamatupidamises on kasutuses alljärgnevad memoriaalorderid:
  1) LO1 - Kassa;
  2) LO2 - Pangad;
  3) LO3 – Ettemaksed;
  4) LO4 – Kohustised töötajatele;
  5) LO5 - Palk;
  6) LO6 - Kohustised;
  7) LO7 - Nõuded;
  8) LO8 – Aruandavad isikud;
  9) LO9 - Varad;
  10) L11 – Käsitsi kanded;
  11) L12 - Autohüvitis;
  12) L13 – 2017 aasta jäägid;
  13) L17 - Lasteaiatasud;
  14) L20 – Bilansiväline vara;
  15) L27 - üürid.

  (8) Kõik raamatupidamisaruanded on elektroonilised. Paberkandjal trükitakse aruanded vastavalt vajadusele (s.h. väljatrükid palgalehtedest).

§ 12.   Algdokumentide käive

§ 13.   Ostuarvete elektrooniline kinnitamine ja käive

  (1) Tarnijatega sõlmitud lepingute ja operatiivselt tellitavate tööde, teenuste ning kaupade arvete koostamiseks edastatakse tarnijale järgmine informatsioon:
  1) arvete saatmise kontaktaadress on PDF formaadis arvetel [email protected] ja XML-formaadis arvete operaator on e-Arvekeskus ( www.omniva.ee );
  2) ostja ehk arve saaja on ametiasutus või hallatav asutus, kelle eelarvest antud kulu kaetakse, arve maksjaks märkida Vinni Vallavalitsus;
  3) riigiraamatupidamiskohuslaselt kaupu või teenuseid soetades on tehingupartneri kood 275101;
  4) kauba või teenuse tellinud kontaktisiku nimi.

  (2) Kui ostuarve edastatakse tarnija poolt mõnele muule hallatava asutusega seotud aadressile, peab arve saaja selle viivitamatult edastama arvete kogumisaadressile [email protected].

  (3) Ostuarved ja kulutšekid digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-arvete keskkonnas ning imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepteerimist finantstarkvarasse.

  (4) Ostuarvete või kulutšekkide menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest:
  1) arveid saadab kinnitusringile selleks volitatud finantsteenistuse töötaja;
  2) hallatava asutuse arved saadetakse kinnitamiseks automaatselt (Omnivas koostatud kinnitusmallid) vastava hallatava asutuse juhile või tema poolt määratud asendajale;
  3) vallavalitsuse arvete kinnitajate valikul lähtutakse eelarve tegevuskulude täitmise eest vastutavast ametnikust;
  4) kõik kinnitajad (v.a vallavanem) märgivad enne kinnitamist vajalikud tunnused (kontod, kululiigi, tegevusala), vajadusel kommenteerivad arve sisu. Seejärel suunatakse järgmis(t)ele kinnitaja(te)le.

  (5) Viimaseks kinnitajaks on raamatupidaja, kes kontrollib (vajadusel lisab) majanduslikku sisu kajastavad puuduolevad tunnused vastavalt kontoplaanile ning vajadusel finantsinfo liigendamiseks vajalikud rahavoo-, allika- ja projektikoodid jms.

  (6) Algataja või kinnitajad lisavad vajadusel e-arvete keskkonnas oleva ostuarve juurde programmi käskluse kaudu täiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt jne).

  (7) Ostuarve või kulutšeki aktsepteerimisega kinnitaja:
  1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarvevahendite piires ja kooskõlas eelarveaasta eesmärkidega ning et tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega;
  2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele ja kajastab majandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo lisatud arve manusesse;
  3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ning tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarve maksetähtajale ja makse saaja andmetele.

  (8) Kui ostuarve või kulutšekid ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitustega tagasi. Tagasilükatud ostuarve või kulutšekid tagastatakse raamatupidaja poolt esitajale.

  (9) Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda arve ei kuulu, siis suunab ta arve tagasi kinnitusringi alustajale või suunab arve edasi õigele kinnitajale koos selgitusega.

  (10) Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale kinnitusteate või koheselt peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist. Kui kinnitaja on puhkusel, teenistus- või töölähetuses või muudel põhjustel töölt eemal, võib ta selleks perioodiks e-arvete keskkonnas määrata asendaja.

  (11) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse e-arvete keskkonnast raamatupidamise finantstarkvarasse PMen.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 

§ 14.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas raamatupidaja kontrolli all olevas seifis.

  (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis edastatakse internetipanga kaudu elektrooniliselt. Maksekorralduse koostamisel ja allkirjastamisel kaasatakse vähemalt kahte isikut - pearaamatupidaja, finantsjuht või vallavanem. Pangaoperatsioonidele on kehtestatud limiidid.

  (3) Vallavanema käskkirjaga kinnitatud ametijuhenditega määratakse ametnikud ja nende asendamise kord, kellel on õigus ja kohustus kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et maksekorralduse koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn „neljasilma printsiip” - maksekorralduse koostaja ja kinnitaja lahusus.

  (4) Maksekorralduse koostaja ülesanne on:
  1) maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide maksetähtaegadest kinnipidamine;
  2) kontrollimine, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud;
  3) maksekorralduse koostamine.

  (5) Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on kontrollida, et koostatud maksekorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele.

  (6) Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.

  (7) Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

§ 15.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja.

  (2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetulekuorder;
  2) kassa väljaminekuorder;
  3) kassaraamat.

  (3) Kassa väljaminekuorderi kinnitab lisaks raamatupidajale ka pearaamatupidaja või tema asendaja.

  (4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

  (5) Raamatupidaja teeb sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi PMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder tehingu sisu ja arvnäitajatega.

  (6) Hallatavates asutuses omatuluna laekuv raha tuuakse vähemalt kord kuus kassasse. Raamatupidaja sisestab tehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.

  (7) Hallatav asutus võib koguda ainult vallavalitsuse või volikogu õigusaktide alusel kehtestatud tasusid.

  (8) Hallatava asutuse kogutud rahaliste vahendite arvelt on lubatud teha väljaminekuid, mis on seotud asutuse tegevusega ja selleks on eelarves ette nähtud vahendid. Järgneva kuu 5. kuupäevaks tuleb esitada raamatupidamisele laekumiste ja tehtud kulutuste kohta sularaha liikumise aruanne.

  (9) Hallatava asutuse juhi otsusega võivad sularahaoperatsioone teostada ka aruandvad isikud. Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru kord kuus avansiaruandega.

  (10) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandva isiku pangakontole, sealjuures peavad aruanne ja kulu algdokumendid olema kinnitatud vastava kulueelarverea eest vastutava isiku poolt.

  (11) Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.

§ 16.   Tehingud ametiasutuse pangakaartidega

  (1) Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanema poolt volitatud isikutel. (edaspidi kaardi valdaja). Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit.

  (2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.

  (3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül kaardi rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga vallavalitsusele tekitatud kahju.

  (4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

  (5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendi esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist, kuid mitte hiljem kui järgmise kuu 5. tööpäevaks. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.

  (6) Pangakaardiga seotud kuludokumente töödeldakse ja säilitatakse nagu kõiki teisi kuludokumente.

  (7) Kaardi valdaja peab kaardi tagastama teenistussuhte lõppemise viimasel tööpäeval.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS 

§ 17.   Nõuete ja kohustiste arvestus

  (1) Nõuded ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Nõuded ja kohustised kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisprogrammis „Võlad” menüüs erinevate kontodega seotud objektide all.

  (3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

  (4) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
a. 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
b. üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla finantsjuht.

  (6) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

  (7) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse pearaamatupidaja poolt juristile võlgade sissenõudmiseks.

  (8) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

  (9) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.

  (10) Teenuse osutamisel ja kauba müümisel väljastab raamatupidaja arve. Võimalusel esitatakse arve elektrooniliselt või e-arvete kaudu masinloetavalt.

  (11) Kui võlgnevus võlgniku kohta ei ole märkimisväärne, ei ole otstarbekas halduskoormuse seisukohalt või võla sissenõudmine ei ole otstarbekas kohtu kaudu, tunnistatakse võlg lootusetuks.

  (12) Nõuetest loobumine toimub Vinni vallavara eeskirjas sätestatu kohaselt. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.

§ 18.   Ettemaksude arvestus

  (1) Üldeeskirja kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida.

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist s.o 5 000 eurot.

§ 19.   Aruandvate isikutega arvelduste arvestus

  (1) Lähetuse kulud hõlmavad töö-, teenistus- ja koolituslähetusi ja nende hüvitamine toimub järgmiselt:
  1) lähetuskulude arvestamise ning väljamaksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, volikogu esimehe käskkiri (vallavanema-, volikogu liikme kulud), volikogu otsus (volikogu esimehe kulud) ja lähetuskulude aruanne koos kulutõendavate dokumentidega;
  2) lähetuse päevarahad ning lähetusega kaasnevad kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korras ja tingimustel;
  3) lähetuskulude avansilise väljamakse tegemiseks annab asutuse juht kirjaliku korralduse raamatupidamisele lähetuse avansi väljamaksmiseks;
  4) lähetuses viibinu poolt koostatakse lähetuse aruanne, mis võimalusel sisestatakse vastutava isiku või raamatupidaja poolt koos kuludokumentidega e-arvete keskkonda. Lähetuse aruande koos kuludokumentidega kinnitab esimesena vastutav isik;
  5) lähetuse aruandes kajastatud kulud kantakse kulutegija pangakontole hiljemalt 5 päeva peale aruande ja kuludokumentide esitamist;
  6) lähetuse avanssi saanud isik peab avansi ülejäägi kandma ametiasutuse pangakontole hiljemalt lähetusaruande esitamisel.

  (2) Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine hõlmab ametnike ja töötajate isikliku sõiduauto kasutamist töö- ja teenistussõitudeks ja toimub järgnevalt:
  1) isikliku sõiduauto töö- ja teenistussõitudeks kasutamise kulude hüvitise piirmäärad on kehtestatud asutuse juhi käskkirjaga;
  2) isikliku sõiduauto töö- ja teenistussõitudeks kasutamisel hüvitise arvestuse pidamise kohta esitab ametnik või töötaja marsruudilehe, teekonnalehe või isikliku sõiduauto kasutuse aruanne tegelike kulude kohta kalendrikuus. Aruandel peab olema märgitud sõiduauto riikliku registreerimise number, sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit, kuupäev ja sõidu eesmärk iga sõidukorra puhul;
  3) sõiduauto registreerimistunnistuse koopia esitatakse raamatupidamisele;
  4) isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise aruanded esitatakse raamatupidamisele hiljemalt järgneva kuu 7. kuupäevaks;
  5) isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis kantakse kulu tegija pangakontole hiljemalt 5 päeva peale aruande esitamist.

  (3) Majanduskulude tegemine sularahas või isikliku kaardiga hõlmab teenistuja või töötaja töö alase kulu eest tasumist ja toimub järgnevalt:
  1) kulu teinud isik koostab kulude tegemist kajastava avansi aruande, millele lisab kuludokumendid;
  2) kulutused teinud isik esitab aruande koos kuludokumentidega raamatupidamisele, aruanne laetakse võimalusel e-arvete keskkonda, kus eelarve eest vastutaja kinnitab aruande;
  3) majanduskulude aruandes näidatud kuludelt käibemaksu ei arvestata;
  4) majanduskulude aruandes näidatud kulude eest tasutakse kulutegijale sularahas või kantakse pangakontole hiljemalt 5 päeva peale aruande esitamist.

§ 20.   Laenukohustiste arvestus

  (1) Laenukohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel koheselt intressikuludes.

  (2) Kapitalirendikohustised kajastatakse laenukohustistena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele.

  (3) Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena.

  (4) Laenukohustistena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustised, faktooringkohustised, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustised, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

  (5) Kui valla võetud laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse valla raamatupidamises üheaegselt laenukohustist laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu.

§ 21.   Saadud ja antud toetused

  (1) Toetus kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval, milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev). Antavad püsitoetused (fikseeritud lepingutega) kantakse kuludesse kulude ülekandmise kuul (mittesihtotstarbeline finantseerimine). Sotsiaaltoetused kantakse kulusse kuus, mille eest oli toetus ette nähtud.

  (2) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena.

  (3) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

  (4) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), asutus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

  (5) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Avalikku sektorisse kuuluvat sihtfinantseerimise andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustistest ning tuludest ja kuludest.

  (6) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastatakse arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist, milleks on 5 000 eurot. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

  (7) Kui põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara veel ei ole soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

  (8) Avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimise toetuse saamist kajastatakse tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasutata sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul. Antud toetused põhivara soetamiseks kajastatakse kuluna.

  (9) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna vastavalt kui toetus on laekunud või tasutud.

  (10) Raamatupidamises kasutatakse saadud toetuste kajastamise eristamiseks raamatupidamisprogrammi rida “Projekt“.

  (11) Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 3.

  (12) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt saadud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt üldeeskirja § 44 lõigetele 3 või 4.

8. peatükk VARUDE ARVESTUS 

§ 22.   Varude arvestus

  (1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu või materjale, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse järgmistel perioodidel.

  (2) Varud ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontogrupis 108.

  (3) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 5 000 eurot ilma käibemaksuta.

  (4) Toiduained kantakse kuludesse arvete alusel. Arvestust peetakse asutuste lõikes.

  (5) Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja inventuuriandmikus tehtud märkuste tulemusena teostatakse allahindlused. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlust kajastatakse selle perioodi kuluna, millal varude väärtuse langus tuvastati.

  (6) Varude kohta peab ametiasutuses arvestust raamatupidaja.

9. peatükk PALKADE, TASUDE, HÜVITISTE JA ERISOODUSTUSTE ARVESTUS 

§ 23.   Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus

  (1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt tegevusalade kaupa perioodis, mille eest kulu arvestati.

  (2) Tööjõukuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustisena selles perioodis, millal maksukohustis tekkis, st deklareeritud maksukohustis. Kui arvestatud töötasu makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinnipeetud maksud selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.

  (3) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on volikogu või vallavalitsuse õigusaktid, asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Puhkusetasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitust arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.

  (4) Tööajatabelid ja töötasu puudutavad käskkirjad jm dokumendid peavad laekuma finantsteenistusele vähemalt 3 päeva enne viimast tööpäeva.

  (5) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole või sularahas kassast arvestuskuu viimasel tööpäeval.

  (6) Puhkusetasu arvestamisel rakendatakse soodsamat puhkusearvestuse meetodit põhimõttel, et puhkusetasu ei oleks väiksem kui määratud kuutöötasu puhkuse väljamaksmise päeval. Riigieelarvest hüvitatavate puhkusetasude (isapuhkus, puudega lapse vanema lapsepuhkus ja osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkus jne.) maksmisel nimetatud põhimõtet ei rakendata.

  (7) Puhkusetasud sh õppepuhkuste tasud makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

  (8) Puhkusegraafikud kinnitatakse hiljemalt 31. märtsiks. Puhkusegraafiku kinnitab asutuse juht käskkirjaga. Puhkusele minek toimub puhkusegraafiku alusel. Kui puhkuse aeg muutub, siis vastav käskkiri peab vallavalitsuse finantsteenistusele jõudma vähemalt 3 tööpäeva enne puhkuse algust.

  (9) Haigushüvitise arvestamise algdokument on elektrooniline haigusleht. Haigushüvitist arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel ning vallavolikogu otsuse alusel.

  (10) Volikogu esimehe, volikogu liikme, vallavalitsuse liikme tasu või hüvitise arvestamine ja maksmine on sätestatud Vinni Vallavolikogu 21.12.2017 määruses nr 15 „Vallavolikogu esimehele, vallavolikogu liikmetele ja vallavalitsuse liikmetele tasu või hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“.

  (11) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokument on käskkiri või esildis, mis on kinnitatud asutuse juhi poolt. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Vastav koond esitatakse finantsteenistusele hiljemalt 31. jaanuariks.

  (12) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koostab ja esitab pearaamatupidaja.

  (13) Palgalehed koostatakse hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse koostaja ja pearaamatupidaja poolt. Töötaja palgaleht saadetakse tema poolt teatatud e-posti aadressile igakuiselt.

  (14) Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamisprogrammis iga töötaja kohta nii elektroonne isikukonto kaart kui ka paberkandjal.

§ 24.   Erisoodustuste arvestus

  (1) Erisoodustuste mõistet kasutatakse tulumaksuseaduses sätestatud tähenduses. Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontogruppides.

  (2) Erisoodustusena käsitlevatel kuludokumentidel peab olema volitatud isiku selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.

  (3) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi kinnitaja, lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.

  (4) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusele lisanduvad maksukulud arvestatakse raamatupidaja poolt.

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS 

§ 25.   Finantsinvesteeringud

  (1) Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse turuväärtuses likviidsuse tagamiseks hoitavaid rahaturu ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid võlakirju.

  (2) Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest aruandekohuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kui nende õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata.

  (3) Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

§ 26.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

  (2) Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.

  (3) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

  (4) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

  (5) Kinnisvarainvesteeringute arvestus toimub raamatupidamiseprogrammi alamprogrammis põhivarad.

  (6) Amortisatsioonimäärad aastas kinnisvarainvesteeringute grupi põhivaradele on 2–10%. Kinnisvarainvesteeringutes olevat maad ei amortiseerita.

§ 27.   Materiaalsed põhivarad

  (1) Materiaalseteks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

  (2) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

  (3) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja - asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

  (4) Põhivara võetakse arvele kogumina, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

§ 28.   Materiaalse põhivara arvestus

  (1) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.

  (2) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

  (3) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (4) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta). Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Bilansist vara osa maksumuse väljakandmiseks annab hinnangu vara tundev spetsialist.

  (5) Põhivara arvele võtmiseks peab vara tundev spetsialist esitama finantsteenistusele dokumendi (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügi leping, jms.), kuhu on peale märgitud antud vara eest vastutav isik, eeldatav kasutusiga ja amortisatsiooninorm. Dokumendile peab märkima ka eesmärgi, milleks põhivara on soetatud.

  (6) Lõpetamata ehitised võetakse arvele vara valmimisel ja kasutuselevõtmisel. Arvele võtmiseks koostab raamatupidaja arvele võtmise akti, milles märgitakse vara eest vastutaja, vara parendusmaksumus ja arvele võtmise aeg. Põhivara allahindluste ja amortisatsioonimäärade muutumisel kajastatakse raamatupidamises ainult olulisi muutusi.

  (7) Materiaalse põhivara arvestust peetakse asutuste lõikes, põhivara gruppide ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivara kaardil säilitatakse järgmine informatsioon:
  1) kasutuselevõtmise aeg;
  2) soetusmaksumus;
  3) vastutav isik;
  4) inventari number;
  5) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne;
  6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või komplektiga on seotud iseseisvad varad);
  7) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
  8) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm;
  9) eelnevatel perioodidel arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

  (8) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

  (9) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes heast raamatupidamistavast ja vara kasulikust elueast.

  (10) Amortisatsioonimäärad aastas uutele materiaalsetele põhivaradele on järgmised:
  1) hooned ja ehitised 2% - 5%
  2) rajatised 2,5% - 10%
  3) masinad ja seadmed 4% - 20%
  4) transpordivahendid 20% - 33%
  5) inventar 10% - 50%
  6) arvutustehnika 33% - 50%

  (11) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

  (12) Aastainventuuri läbiviimisel hindab põhivahendite inventeerimise ja mahakandmise komisjon (edaspidi inventuurikomisjon) vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (13) Inventuurikomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.

  (14) Põhivarad kantakse maha (bilansist välja), kui varasid enam ei eksisteeri või põhivarade mahakandmise otsuse alusel. Kasutuskõlbmatuks muutunud põhivarade mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivarade nimetus, inventari number, soetamise aeg, soetusmaksumus, jääkmaksumus, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise akti koostab ja kinnitab põhivara inventuurikomisjon. Varguste korral tuleb esitada inventuurikomisjonile vastavad materjalid (koopia avaldusest politseile).

  (15) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Vinni vallavara eeskirjas sätestatud korras.

§ 29.   Immateriaalne põhivara

  (1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta).

  (2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

  (3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

  (4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäära kinnitab igale põhivarale vara tundev spetsialist.

  (5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5% - 50%.

§ 30.   Renditud vara

  (1) Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

  (2) Vallavalitsus on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse raamatupidamises vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavaks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

  (3) Vallavalitsus on rendileandja. Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna rendiperioodi jooksul.

§ 31.   Osalused tütar- ja sidusettevõtetes ning konsolideerimine

  (1) Tütarettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli (valitseva mõju) olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on vähemalt 50% tütarettevõtte hääleõigusest.

  (2) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat.

  (3) Konsolideeritud aruandes kajastub tütar- ja sidusettevõtete tegevus alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

  (4) Konsolideeritud aruandes liidetakse ema- ja tütarettevõtete finantsnäitajad rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontsernisisesed tehingud ning nende tulemusel tekkinud kasumid/kahjumid. Vallavalitsus konsolideerib rida-realt:
  1) AS Vinni Spordikompleks;
  2) OÜ Roela Soojus.

  (5) Konsolideeritud aruannet koostades veendutakse, et kõikide tütarettevõtete aruanded oleksid koostatud samadel põhimõtetel kui emaettevõtte aruanded.

  (6) Konsolideerimisel ja osaluste kajastamisel lähtutakse RTJ 11 sätestatust.

§ 32.   Bilansiväline vara ja selle arvestus

  (1) Bilansiväline väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alates 1 000 eurost (ilma käibemaksuta) kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini 5 000 eurot ja kasutamise aeg on üle ühe aasta.

  (2) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Ettepaneku bilansivälise vara arvele võtmiseks teeb kulude tegemise eest vastutav isik.

  (3) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

  (4) Raamatupidamises peetakse arvestust bilansiväliselt hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

  (5) Väikevara arvestust peetakse raamatupidamise programmis või Exeli tabelis. Väikevarade arvestus lõpetatakse vastava ametniku või hallatava asutuse juhi ettepanekul, vara hävimisel, purunemisel või viie aasta möödumisel vara arvele võtmisest, mahakandmisakti alusel.

  (6) Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Vinni vallavara eeskirjas sätestatu kohaselt.

11. peatükk INVENTEERIMINE 

§ 33.   Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

  (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodel raamatupidamises kajastatuga, aasta lõpul toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjade alusel.

  (2) Vähemalt iga kvartali lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. Kontrollitakse nõuete ja kohustiste saldosid, saadetakse võlgnikele saldoteatised.

  (3) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi kaudu. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel.

  (4) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi ametiasutuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

  (5) Inventeeritavate varade ja kohustiste hulka kuuluvad:
  1) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;
  2) varude inventuur;
  3) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  4) kohustiste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustiste kohta saldovõrdluste väljastamine;
  5) sularaha inventuur kassades;
  6) pangakontode saldode võrdlus;
  7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus;
  8) bilansiväliselt kajastatavate varade;
  9) muude varade inventuuriga.

  (6) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (7) Vallavanem määrab oma käskkirjaga väikevahendite ja toiduainete inventeerimiseks ja mahakandmiseks komisjoni (edaspidi inventuurikomisjon). Inventuurikomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, sh inventuuri eest vastutav isik. Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.
Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

  (8) Pearaamatupidaja otsustab, milliste nõuete ja kohustiste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad.

  (9) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas ja inventuur aasta lõpul.

  (10) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorraline inventuur.

§ 34.   Inventuuride dokumenteerimine ja hindamise protseduurid

  (1) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, panga kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust.

  (2) Kassa inventuuri viib läbi ametnikest moodustatud komisjon.

  (3) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate ametnike nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (4) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Aasta lõpul väljastavad pangad audiitorpäringu aruande, mis sisaldab seisuga 31. detsember arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke, kohustisi, antud tagatisi ja käendusi, allkirjaõiguslike isikute andmeid jms.

  (5) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
  1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
  3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
  5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nende olemasolul.

  (6) Maksunõuded, loodusvarade kasutamise ja saastetasude maksunõuded võrreldakse Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaameti poolt esitatud teatisega.

  (7) Väikevahendite inventeerimisel trükitakse inventuuri lehed välja raamatupidamisprogrammist. Varude ja väikevahendite mahakandmiseks koostatakse mahakandmise aktid. Mahakandmise aktid allkirjastavad vastutav isik ja komisjoni esimees. Mahakandmisaktide alusel teeb raamatupidaja vastava kande raamatupidamisprogrammis.

  (8) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta;
  3) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
  4) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara;
  5) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  6) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidaja kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

  (9) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  3) intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus;
  4) maksukohustiste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  6) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvelevõtmine.

  (10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist.

12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE 

§ 35.   Raamatupidamisdokumentide säilitamine

  (1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises seitse aastat, misjärel kuuluvad dokumendid hävitamisele. Arveid, isikliku sõiduauto kasutamise kulude aruandeid, majanduskulude aruandeid ja kulutšekke säilitatakse e-arvete keskkonnas. Tööaja tabelid säilitatakse dokumendihaldussüsteemis. Raamatupidamisregistreid säilitatakse raamatupidamisprogrammis.

  (2) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.

  (3) Välisprojektidega seotud raamatupidamisdokumendid kuuluvad säilitamisele kooskõlas vastava perioodi struktuuritoetuse või konkreetse projekti finantsmehhanismi tingimuste ja korraga.

  (4) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul.

  (5) Algdokumendid säilitatakse elektroonselt, kui dokumendi säilitustähtaja jooksul on tagatud:
  1) säilitatava info autentsus;
  2) algdokumendi kirjaliku taasesitamise võimalus;
  3) dokumendi õigsuse eest vastutavate isikute ja aktsepteerijate tuvastamise võimalus.

  (6) Paberil säilitatakse raamatupidamise algdokumendid, mille puhul ei ole tagatud lõikes 5 nimetatud nõuete täitmine või kui algdokumendi paberil säilitamise vajadus tuleneb ametiasutuse tegevuse spetsiifikast, sihtfinantseerimise andja nõuetest vms.

  (7) E-arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e-arvekeskuse keskkonnas ja nende säilitamise tagab e-arvekeskuse operaator.

§ 36.   Projektipõhine raamatupidamine

  (1) Saadud toetustega seotud kulu- ja maksedokumentide säilitamisel lähtutakse sellekohases seaduses või muus toetuse andmise aluseks olevas dokumendis sätestatud nõuetest. Elektroonilises algdokumentide menetlemissüsteemis säilitatakse projektikoodiga tähistatud raamatupidamise algdokumente 10 aastat.

  (2) Struktuuritoetustest rahastatud projektide dokumentatsiooni säilitamine toimub eraldi projektinimelistes kaustades. Kaustad säilitatakse ametiasutuse arhiivis vastavalt projektis ettenähtud tähtajale. Perioodi 2007- 2013 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat originaaldokumentatsiooni säilitatakse iga projekti kohta eraldi kuni 31.12.2025. Aastatel 2014-2020 struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse vastavalt kehtestatud regulatsioonile, kuid mitte vähem kui raamatupidamise seadus sätestab.

  (3) Kulu algdokumendi viseerivad:
  1) projekti juht, kinnitades, et kulu on abikõlbulik ja vastab projekti eelarvele;
  2) vallavanem kinnitab algdokumendi;
  3) raamatupidaja koostab algdokumendil kirjendi, mis koosneb konto koodidest, tegevusalast ja projektitunnusest.

  (4) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetuse dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektroonilises versioonis. Kui dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, et neid saaks auditeerimisel kasutada.

  (5) Struktuurifondidest saadud sihtotstarbeliste toetuste kohta peetakse arvestust projektipõhiselt. Projekti tunnuseks on projekti number ja nimetus, mis on struktuurifondidest toetusele antud. Projekti number ja nimetus lisatakse kõigile antud projektiga seotud tehingutele raamatupidamisprogrammi dokumentide sisestamisel reale „projekt“. Projekti tunnusega tähistatakse kõik projektiga seotud kulud (sh toetuse arvestuseks abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud kulud), samuti projektist saadud tulud. Sisestades pearaamatusse päringusse „projekt“ antud numbri, saame kõik selle projektiga seotud deebet ja kreedit kanded. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra, mida pole tegevuse heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes tegevuse teostamise käigus kuni toetusesaaja lõpliku maksenõude esitamiseni.

§ 37.   Koodide ja lühendite kasutamine

  (1) Raamatupidamises rakendatakse koode vastavalt üldeeskirjale.

  (2) Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid:
  1) D - deebet;
  2) K - kreedit;
  3) TP - tehingupartneri kood;
  4) TA - tegevusala;
  5) A - allikas;
  6) RV - rahavoo kood;
  7) Art – artikkel;
  8) Mk – maksekorraldus