M. Lüdigi nimelise Vändra Muusika- ja Kunstikooli põhimäärus
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
Vastu võetud 22.05.2018 nr 23
RT IV, 29.05.2018, 12
jõustumine 01.06.2018
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 28.01.2020 | RT IV, 04.02.2020, 1 | 07.02.2020 |
| 09.09.2021 | RT IV, 17.09.2021, 1 | 20.09.2021 |
Määrus antakse huvikooli seaduse § 7 lõike 2 ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21. veebruari 2018 määruse nr 6 „Pädevuse delegeerimine“ § 3 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kooli nimi
Kooli ametlik nimi on M. Lüdigi nimeline Vändra Muusika- ja Kunstikool (edaspidi kool).
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
§ 2. Kooli asukoht
Kool asub Kooli 13, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701.
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
§ 3. Kooli õiguslikud alused
(1) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, kehtivatest õigusaktidest, huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(2) Kool on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.
(3) Kool on huvikoolina tegutsev muusika- ja kunstikool.
(4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Koolitusloa taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras ametiasutus.
§ 4. Pitsat, eelarve ja kodulehekülg
(1) Koolil on oma nimega pitsat.
(2) Koolil on Põhja-Pärnumaa valla (edaspidi vald) eelarves alaeelarve.
§ 5. Õppekeel
§ 6. Asjaajamise alused
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt volikogu ja vallavalitsuse kehtestatud õigusaktidest ja kooli direktori käskkirjaga kehtestatud asjaajamiskorrast.
(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
§ 7. Kooli sümboolika
(2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt ametiasutusega.
§ 8. Haldusmenetlus
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,
arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.
2. peatükk Kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded
§ 9. Tegevuse eesmärk
(1) Kooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist ja kunstialast põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusika- ja kunstihariduse õppeks.
(2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika- ja kunstiharidust.
(3) Arendada kontserttegevust, rentida muusikainstrumente, korraldada seminare ja kursusi, näitusi ja osutada muid tasulisi teenuseid.
§ 10. Kooli teeninduspiirkond
(1) Kooli teeninduspiirkond on Põhja-Pärnumaa vald. Kool võimaldab muusika- ja kunstihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel vallas elavatele lastele.
(2) Rahvastikuregistri andmetel väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel tasudes õpilaskoha maksumuse täies ulatuses või õppuri seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema vallal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping või teine omavalitsusüksus on väljastanud garantiikirja õpilaskoha maksumuse tasumiseks.
(3) Õpilaskoha maksumuse kehtestab vallavalitsus.
§ 11. Kooli ülesanded
Kooli ülesanded on:
1) laste ja noorte loomevõime avastamine ja kavakindel arendamine muusika ja kujutava kunsti valdkonnas;
2) valla kultuurielu edendamine kultuuritraditsioonide alusel koostöös teiste asutustega;
3) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;
4) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe, seminaride ja kursuste korraldamine.
3. peatükk Kooli struktuur
§ 12. Struktuur
(1) Muusikahariduse andmine toimub muusikaosakonnas järgmiste õppeastmete kaupa:
1) ettevalmistusklass 1-2 aastat;
2) kooli noorem aste I – IV klass;
3) kooli vanem aste V – VII klass;
4) lisa-aastad 1-2 aastat;
5) üldkultuuriline õpe 1.-7. klass;
6) täiskasvanuõpe.
(2) Muusikaosakonna õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa:
1) klahvpillid;
2) keelpillid;
3) puhkpillid;
4) rahvapillid;
5) laulmine;
6) löökriistad;
7) lisahuvialad ( nt koorijuhtimine, improvisatsioon).
(3) Kunstihariduse andmine toimub kunstiosakonnas järgmiste õppeastmete kaupa:
1) ettevalmistusklass 1-2 aastat;
2) kooli aste I – IV klass;
3) lisa-aastad 1-2 aastat;
4) täiskasvanuõpe.
(4) Kunstiosakonna õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa:
1) maalimine;
2) joonistamine;
3) vormiõpetus;
4) kunstiajalugu;
5) lisahuvialad (nt. keraamika).
(5) Õppeastmete ülesanded:
1) ettevalmistusklassis valmistatakse õpilasi ette õpinguteks muusikaosakonna kooli astmes ning selgitatakse välja õpilase võimed ja sobivus valitud instrumendi õppeks. Ettevalmistusklassi läbinud õpilane ei saa automaatselt jätkata õpinguid muusikaosakonna kooli astmes, kui tal puuduvad vastavad erialased võimed või sobivus;
2) muusikaosakonna kooli nooremas astmes antakse esmased teadmised ja oskused instrumendiõppes ja teoreetilistes ainetes. Muusikaosakonna kooli noorema astme edukalt läbinud õpilased jätkavad automaatselt õpinguid vanemas astmes. Lapsevanema avalduse ja õppenõukogu soovituse põhjal võib õpilane jätkata üldkultuurilises õppes;
3) muusikaosakonna kooli vanemas astmes saavutatakse pillimängus ja üldainetes tase, mis vastab riikliku huvihariduse raamõppekavas kehtestatud lõpueksamite nõuetele;
4) täiskasvanute õppes võimaldatakse soovijatel individuaalse õppekava alusel saada instrumendi ja teoreetiliste ainete õpet;
5) kunstiosakonna ettevalmistusklassis valmistatakse õpilasi ette õpinguteks kunstiosakonna kooli astmes;
6) kunstiosakonna kooli astmes antakse üldteadmisi põhiainetes ja arendatakse käelisi oskusi ning luuakse võimalused edaspidisteks kunstiõpinguteks;
7) täiskasvanute õppes võimaldatakse soovijatel individuaalse õppekava alusel saada kunstialaste ainete õpet.
(6) Kooli osakond võib oma tööd läbi viia Põhja-Pärnumaa hallatavates asutustes (filiaalina).
4. peatükk Õppekorraldus
1. jagu Üldsätted
§ 13. Õppekorralduse alused
(1) Õpe koolis toimub õppuri tööst alus-, põhi- või keskharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevuse vabal ajal.
(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava.
(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.
(4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.
2. jagu Õppekava
§ 14. Kooli õppekava sisu
(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise ja kunstialase hariduse andmiseks õppekava.
(2) Õppekavaga sätestatakse
1) õppe eesmärk ja kestus;
2) õppeainete loendid;
3) ainekavad.
(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskavade ja tööplaanide koostamiseks.
§ 15. Õppekava kinnitamine
(1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.
§ 16. Õppekava registreerimine ja muutmine
(1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(2) Õppekava registreerimiseks esitab kooli direktor pärast õppekava kinnitamist selle Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha vallavalitsus, kooli hoolekogu või õppenõukogu.
(4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor.
(5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
3. jagu Kooli vastuvõtmine, õpperühmade moodustamine ja koolist väljaarvamine
§ 17. Kooli vastuvõtmine
(1) Muusika– ja kunstialase hariduse õppekava alusel muusika- või kunstihariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus.
(2) Rahvastikuregistri andmetel väljaspool kooli teeniduspiirkonda elav õppida soovija peab esitama lisaks vastava omavalitsuse garantiikirja õpilaskoha maksumuse tasumise kohta täies ulatuses kogu õppija koolis õppimise aja vältel, kui nimetatud omavalitsusega ei ole sõlmitud lepingut huvihariduse kulude katmise kohta või sõlmitud lepingu kehtivusperiood ei kata kogu õppija eeldatavat õppimise aega. Garantiikirja puudumine võib olla aluseks kooli mitte vastuvõtmisel, kui õppuri seaduslik esindaja ei nõustu katma kogu õpilaskoha maksumust ise. Nõusolek antakse kooli vastuvõtmiseks esitataval avaldusel.
(3) Täiskasvanud tasuvad koha maksumuse täies mahus ise.
(4) Ettevalmistusklassi võetakse õppur vastu ilma katseteta.
(5) Kooli noorema astme 1. klassi võetakse õppur vastu ettevalmistusklassi eduka läbimise või sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õppuri kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.
(6) Kooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õppur, kes mõnes muus huvikooli riikliku õppekava alusel on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õppuri seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka huvikooli tunnistuse ja eriala individuaalplaani koopia.
(7) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on huvikooli eelnevalt lõpetanud, kuid õppur soovib õpet jätkata.
(8) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.
§ 18. Õpperühmade moodustamine
(1) Pilli- ja vokaalõpet antakse üldjuhul individuaaltundidena.
(2) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa, võimalusel lähtuvalt õppurite vanusest ja tasemest. Õpperühmad moodustatakse muusikaloo õppeaines, solfedžos, koosmusitseerimises ja kunstialastes tundides.
§ 19. Kooli lõpetamine
(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist ja lõpueksamite sooritamist.
(2) Kooli lõpetamist tõendab lõpudokument, milles kajastatakse kooli õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
§ 20. Koolist väljaarvamine
(1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja:
1) kooli või õppeetapi lõpetamisel;
2) lapsevanema taotluse alusel.
(2) Õppuri võib koolist välja arvata:
1) kui õppur ei ole õppeaasta jooksul osalenud õppetöös enam kui pooltes tundides;
2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul;
3) kui lapsevanema poolt kaetav osalustasu on kolmel järjestikusel kuul tasumata;
4) kui väljapool kooli teeninduspiirkonda elava õppija rahvastikuregistrijärgne omavalitsus ei tasu õpilaskoha maksumust omavalitsuses elavate õpilaste eest täies ulatuses ja lapsevanem ei anna kirjalikku nõusolekut õpilaskoha maksumuse tasumiseks;
5) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.
(3) Õppuri koolist väljaarvamise otsustab õppenõukogu.
(4) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.
4. jagu Õppeaasta ja selle arvestuslikud alused
§ 21. Õppeaasta
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
§ 22. Õppeperiood
(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva.
(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund ja poolaasta.
(3) Õppeperiood jaguneb kaheks poolaastaks.
(4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad.
(5) Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.
(6) Erandkorras õppepäeva(de) üleviimise kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul.
(7) Õppetunni pikkus on 45 minutit.
(8) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
§ 23. Õppurite hindamine
Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.
5. peatükk Kooli juhtimine
1. jagu Direktor
§ 24. Direktori pädevus ja ülesanded
(1) Kooli juhib direktor, kes peab tagama kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor:
1) teeb kooli kasuks tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja õpilaste kodukorra, töökorralduse reeglid ja muud töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks ning tagab selle kajastamise Eesti Hariduse Infosüsteemis;
7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja volikogule kinnitamiseks;
8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
9) lahendab muid huvikooli seadusega, kooli põhimäärusega, tööülesannete ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi;
10) kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
11) taotleb rahalisi vahendeid programmidest ja fondidest.
§ 25. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab ametiasutus.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme, kehtestab vallavalitsus.
(3) Töölepingu kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning ütleb üles Põhja-Pärnumaa vallavanem või tema volitatud isik.
§ 26. Direktori asendamine
(1) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega õppejuht või tema äraolekul isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
(2) Direktor määrab isiku, kes asendab direktorit ka juhul, kui direktor ja õppejuht on samal ajal ära.
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
2. jagu Õppealajuhataja
§ 27.
Õppejuhi pädevus ja ülesanded
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
(1) Koolis võib olla rakendatud õppejuhi (direktori asetäitja õppealal) ametikoht
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
(2) Õppejuht:
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
1) osaleb kooli õppekava, tunnijaotusplaani ja õppekorraldust puudutavate dokumentide ettevalmistamisel;
2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid;
3) korraldab õppetööd;
4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist;
5) võtab osa õppetulemuste ja õpilaste arengu hindamisest;
6) lahendab õppeprotsessis tekkinud lahkarvamusi;
7) teeb kokkuvõtteid õppetulemuste kohta.
3. jagu Õppenõukogu
§ 28. Kooli õppenõukogu
(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
§ 29. Õppenõukogu pädevus ja ülesanded
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle
juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 30. Õppenõukogu töökord
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas.
(3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
(5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu.
(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku protokollija õppeaasta esimesel õppenõukogu koosolekul. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4. jagu Hoolekogu
§ 31. Kooli hoolekogu
Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja vallavalitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
§ 32. Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine
(1) Hoolekogus on kuni üheksa liiget.
(2) Hoolekogu koosseisu kuuluvad vallavalitsuse ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat ning viis lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat. Õpetajate esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul, lastevanemate esindajad lastevanemate üldkoosolekul ja õpilaste esindaja valitakse vanemate klasside (V – VII) õpilaste poolt.
(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori taotluse alusel vallavalitsus.
(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.
(5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku, mis protokollitakse.
(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
§ 33. Hoolekogu ülesanded
(1) Hoolekogu:
1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;
2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolse hinnangu kooli pidajale;
[RT IV, 04.02.2020, 1 - jõust. 07.02.2020]
3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks kooli pidajale;
[RT IV, 04.02.2020, 1 - jõust. 07.02.2020]
4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks.
6) [kehtetu - RT IV, 04.02.2020, 1 - jõust. 07.02.2020]
7) [kehtetu - RT IV, 04.02.2020, 1 - jõust. 07.02.2020]
(2) Hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid.
§ 34. Hoolekogu töökord
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.
(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek uuesti kokku esimesel võimalusel.
(5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
(6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.
(7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.
(8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse õppeaasta algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
6. peatükk Kooli töötajad ja õppurid
§ 35. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õppejuht, õpetaja, kontsertmeister, illustraator) ja kooli teenindav personal.
[RT IV, 17.09.2021, 1 - jõust. 20.09.2021]
(2) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus ja tööülesannete kirjelduses.
(3) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse direktori kehtestatud töökorralduse reeglites.
§ 36. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning
kodukorraga;
2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
(2) Õppur on kohustatud:
1) järgima kooli kodukorda;
2) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
(3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
7. peatükk Kooli vara ja finantseerimine
§ 37. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle volikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel valla või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
(2) Kooli valduses olev vara on valla omand.
(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub volikogu kehtestatud korras.
§ 38. Kooli finantseerimine
(1) Kooli finantseeritakse vallaeelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.
(2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on:
1) eraldised riigieelarvest;
2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu;
3) laekumised sihtfondidest;
4) teistelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid;
5) projektidest;
6) annetustest;
7) osutatud tasulistest teenustest.
(3) Koolil on õigus osutada tasulisi teenuseid, mille hinnad kehtestab vallavalitsus.
(4) Õppetasu suuruse kinnitab vallavalitsus.
(5) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt ametiasutuse raamatupidamises.
§ 39. Aruandlus
Kool esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega ning volikogu ja vallavalitsuse kehtestatud ulatuses ja korras ning tähtaegadel.
8. peatükk Järelevalve
§ 40. Järelevalve
(1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
(3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon ja Riigikontroll.
(4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtajaks.
9. peatükk Ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
§ 41. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu ja korraldab vallavalitsus seadusandluses ettenähtud korras.
(2) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
(4) Kooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tehakse EHISes vastavad muudatused kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
10. peatükk Lõpp- ja rakendussätted
§ 42. Põhimääruse muutmise ja kinnitamise kord
(1) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor koostöös ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakonnaga.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli õppenõukogule ja hoolekogule.
(3) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
Facebook
Twitter