KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord

Vastu võetud 29.11.2012 nr 27
RT IV, 08.01.2013, 5
jõustumine 01.01.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
[RT IV, 16.02.2018, 3 - jõust. 19.02.2018]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse Tallinna linna elanikele linna eelarve vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.

  (2) Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja universaaltoetusteks. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks ja universaaltoetusi linnaelanikuks olemise väärtustamiseks.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 16.02.2018, 3 - jõust. 01.04.2018]

§ 2.   Toetuste sihtrühmad, maksimaalmäärad ja määrad

  (1) Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kehtestab sissetulekust sõltuvate toetuste maksimaalmäärad kalendriaastaks:
  1) lapsele (alla 18aastane isik ja üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19aastane (kaasa arvatud) õpilane), sh maksimaalmäär toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetusele ja paljulapselise pere laste toetusele Eesti Vabariigi aastapäevaks;
  2) tööealisele isikule;
  3) isikule, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes vanaduspensioniealine.

  (2) Linnavalitsus kehtestab universaaltoetuste määrad.

  (3) Linnavalitsus kehtestab sissetulekust sõltuvate toetuste ja universaaltoetuste taotlemise vormid.

2. peatükk SISSETULEKUST SÕLTUVAD TOETUSED 

§ 3.   Sissetulekust sõltuvad toetused

  Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse:
  1) toimetuleku tagamiseks;
  2) tervise säilitamise ja taastamisega (taastus- ja hooldusravi, retseptiravimid, vaktsineerimine jms) ja abivahendite soetamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks;
  3) õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks hüvitamiseks;
  4) lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks;
  5) paljulapselise pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks;
  6) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekul.

§ 4.   Õigustatud isikud

  Toetusi määratakse isikutele, kelle:
  1) elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn;
  2) perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus.

§ 5.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotlus esitatakse rahvastikuregistri andmetel elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi sotsiaalhoolekande osakond). Taotluses põhjendatakse toetuse vajadust, v.a § 3 punktides 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

  (2) Kui toetust taotletakse esimest korda, lisatakse taotlusele andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete omandis oleva(te) kinnisasja(de) ning sõiduki(te), väärtpaberite ja muu vallasvara kohta.

  (3) Sotsiaalhoolekande osakonna töötajal on õigus toetuse vajaduse hindamiseks:
  1) nõuda taotlejalt sissetulekut tõendavaid dokumente, sh väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, sh kulutusi põhjendavaid dokumente;
  2) teha kodukülastusi;
  3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt;
  4) nõuda õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite korral Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku tõendit.

  (4) Taotlejat informeeritakse lisadokumentide esitamise vajalikkusest taotluse vastuvõtmisel või kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.

  (5) Taotlus, millele ei ole kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest või teate saamisest esitatud otsustamiseks vajalikke lisadokumente, võidakse jätta läbi vaatamata.

  (6) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse.

§ 6.   Sissetuleku arvestamine

  (1) Perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi.

  (2) Perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi.

  (3) Perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

§ 7.   Toetuse määramise tingimused

  (1) Toetuse ja selle suuruse määramisel arvestatakse taotleja konkreetset vajadust, v.a § 3 punktides 5 ja 6 nimetatud juhtudel, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, toetuste maksimaalmäära ning taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu ja eluasemekulusid. Toetuse suurus sõltub ka õigusjärgsete ülalpidajate sissetulekust.

  (2) Toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetus määratakse üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19aastasele (kaasa arvatud) õpilasele tingimusel, et pere on saanud toimetulekutoetust jooksval kalendriaastal. Toetust ei maksta esmakordselt kooli mineva lapse toetust saanud lapsele.

  (3) Toetus Eesti Vabariigi aastapäevaks määratakse paljulapseliste (kolm ja enam last) perede lastele.

§ 8.   Sotsiaalhoolekande komisjon

  Sotsiaalhoolekande komisjoni ettepanekul on sotsiaalhoolekande osakonna juhatajal või tema asetäitjal õigus:
  1) määrata õnnetusjuhtumite, matuste ja muude ettenägemata asjaolude korral toetus perele, kelle sissetulek on § 4 punktis 2 kindlaks määratust suurem;
  2) määrata toetust maksimaalmäära ületavas summas;
  3) määrata toetust sotsiaalhoolekande osakonna töötaja põhjendatud ettepanekul ilma abivajaja taotluseta.

§ 9.   Toetuse määramine

  (1) Otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta teeb sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja kümne tööpäeva jooksul alates toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või dokumendi esitamise tähtpäevast.

  (2) Otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse suurus;
  3) otsuse teinud (ameti)isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

  (3) Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
  4) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses;
  5) toetusevajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga;
  6) toetusevajaduse katavad riiklikud või linna toetused ja teenused.

  (4) Põhjendatud otsus toetuse määramisest keeldumise kohta tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

§ 10.   Toetuse maksmine

  Toetus kantakse kümne tööpäeva jooksul pärast toetuse määramist taotleja näidatud pangakontole. Erandjuhul võib toetuse maksta välja postiasutuse kaudu või üle kanda teenust osutava isiku või asutuse pangakontole.

3. peatükk UNIVERSAALTOETUSED 
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 11.   Universaaltoetuste liigid

  Universaaltoetuste liigid on:
  1) sünnitoetus;
  2) ranitsatoetus;
  3) puudega lapse toetus;
  4) hoolduspere toetused;
  5) asendushooldusteenuse kasutaja toetus;
  6) ellusuunamistoetus;
  7) juhtkoera pidamise toetus;
  8) pensionilisa;
  9) matusetoetus;
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]
  10) esimese haiguspäeva toetus.
[RT IV, 10.04.2021, 32 - jõust. 13.04.2021]

§ 12.   Õigustatud isikud

  Universaaltoetust on määruses sätestatud tingimustel õigus saada isikul, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja matusetoetuse taotlejal § 22 sätestatud tingimustel.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 13.   Universaaltoetuse taotluse menetleja

  (1) Universaaltoetuse taotlus esitatakse õigustatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi sotsiaalhoolekande osakond), kui määruses ei ole märgitud teisiti. Taotlust menetlev linnaosa valitsus oleneb:
  1) ellusuunamistoetuse puhul õigustatud isiku eestkoste seadmise aegsest rahvastikuregistrisse kantud elukohast;
  2) hoolduspere toetuste puhul asendushooldusteenuse kasutaja rahvastikuregistrisse kantud elukohast;
  3) matusetoetuse puhul surnu viimasest rahvastikuregistrisse kantud elukohast.

  (2) Sünnitoetuse taotlus esitatakse Tallinna Perekonnaseisuametile.

  (3) Hoolduspere toetused ja asendushooldusteenuse kasutaja toetuse määrab sotsiaalhoolekande osakond eestkostja ülesandeid täites ilma taotluseta.

  (4) Taotluse saab esitada iseteenindusportaali kaudu. Kui toetuse taotlejal ei ole võimalik iseteenindusportaali kasutada, siis esitab ta taotluse digiallkirjaga elektroonilise dokumendina või asutuses kohapeal paberdokumendina.

  (5) Puudega lapse, juhtkoera pidamise ja pensionilisa toetust makstakse ühekordse taotluse alusel käesolevas korras sätestatud tingimustel.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 14.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetust on õigus saada lapsel:
  1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on katkematult Tallinna linn ja
  2) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi, seejuures teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn enne lapse sündi või
  3) kelle üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi.

  (2) Taotluse võib esitada lapse seaduslik esindaja kuue kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

  (3) Kui taotluse esitab eestkostja või lapsendaja:
  1) ei rakendata lapse vanematele rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid;
  2) võib taotluse esitada kuue kuu jooksul eestkoste seadmise või lapsendamise kohtumääruse jõustumisest tingimusel, et laps ei ole selle jõustumise ajal vanem kui üks aasta ja kuus kuud.

  (4) Sünnitoetusele kehtestatakse kolm määra:
  1) ühe lapse sünni korral;
  2) kaksikute sünni korral;
  3) kolme või enama lapse sünni korral.

  (5) Sünnitoetus makstakse välja järgmiselt:
  1) ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni;
  2) kaksikute ja kolme või enama lapse sünni korral makstakse sünnitoetus ühes osas.

  (6) Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest ja toetuse teine pool 30 päeva jooksul pärast lapse aastaseks saamist.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 15.   Ranitsatoetus

  (1) Ranitsatoetust on õigus saada lapsel:
  1) kes alustab esimest korda põhihariduse omandamist ja
  2) kes on kantud Tallinna linnas tegutseva kooli õpilaste nimekirja ja
  3) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt lapse põhihariduse omandamise alustamise kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel. Taotluse võib esitada alates lapse kooli õpilaste nimekirja kandmisest kuni 30. novembrini põhihariduse omandamisega alustamise aastal.

  (3) Kui vanema asemel esitab taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid.

  (4) Ranitsatoetus makstakse välja ühekordse maksena 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
[RT IV, 17.09.2021, 2 - jõust. 20.09.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2021]
  1)
[kehtetu - RT IV, 17.09.2021, 2 - jõust. 20.09.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2021]
  2)
[kehtetu - RT IV, 17.09.2021, 2 - jõust. 20.09.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2021]

  (5) Kui taotluse esitanud vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis lapsel, makstakse ranitsatoetuse teine osa välja juhul, kui seda taotleb lapse teine tallinlasest vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 16.   Puudega lapse toetus

  (1) Puudega lapse toetust on õigus saada kuni 16-aastasel lapsel:
  1) kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude raskusastme ja
  2) kellel ei ole tuvastatud osalist töövõimet või töövõime puudumist ja
  3) kelle puude andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi ja
  4) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.

  (3) Kui vanema asemel esitab taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid.

  (4) Puudega lapse toetust makstakse üks kord kalendriaastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal.

  (5) Puudega lapse toetuse määramise aastal makstakse toetus taotleja sünnikuul tingimusel, et taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem, makstakse toetus 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

  (6) Kui taotluse esitanud vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis lapsel, jätkatakse puudega lapse toetuse maksmist juhul, kui seda taotleb lapse teine tallinlasest vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama mis lapsel.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 17.   Hoolduspere toetused

  (1) Hoolduspere toetusi on õigus saada isikul, kellel on linnaosa valitsusega sõlmitud leping hooldusperes asendus- või järelhooldusteenuse osutamiseks.

  (2) Hoolduspere toetused on:
  1) hooldusperes asendushooldusteenuse kasutaja isiklike kulude toetus;
  2) hooldusperes järelhooldusteenuse kasutaja isiklike kulude toetus;
  3) hoolduspere vanema toetus.

  (3) Hoolduspere toetusi makstakse alates asendus- või järelhooldusteenuse osutamise algusest üks kord kalendrikuus.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 18.   Asendushooldusteenuse kasutaja toetus

  (1) Asendushooldusteenuse kasutaja toetust on õigus saada vähemalt seitsmeaastasel isikul:
  1) kellele hooldusperes asendushooldusteenuse osutamiseks on linnaosa valitsuse ja hoolduspere vanema vahel sõlmitud leping või
  2) kellele perekodus või asenduskodus asendushooldusteenuse osutamiseks on linnaosa valitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel sõlmitud leping.

  (2) Asendushooldusteenuse kasutaja toetusele kehtestatakse kaks määra:
  1) 7-12-aastasele (k.a);
  2) 13-aastasele ja vanemale.

  (3) Asendushooldusteenuse kasutaja toetust makstakse alates asendushooldusteenuse kasutamise algusest või asendushooldusteenuse kasutaja seitsmeaastaseks saamisest üks kord kalendrikuus.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 19.   Ellusuunamistoetus

  (1) Ellusuunamistoetust on õigus saada isikul:
  1) kelle üle oli kuni täisealiseks saamiseni seatud eestkoste ja
  2) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli eestkoste seadmise ajal Tallinna linn.

  (2) Ellusuunamistoetuse taotluse võib esitada kolme aasta jooksul eestkoste lõppemisest. Isik, kes kasutab täisealisena asendushooldusteenust, võib esitada taotluse kolme aasta jooksul asendushooldusteenuse osutamise lepingu lõppemisest.

  (3) Ellusuunamistoetust makstakse üks kord. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 20.   Juhtkoera pidamise toetus

  (1) Juhtkoera pidamise toetust on õigus saada isikul:
  1) kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud nägemisfunktsiooni häire tõttu raske või sügava puude ja
  2) kes kasutab igapäevaseks liikumiseks spetsiaalse väljaõppe saanud juhtkoera, kellega on läbinud kokkuõppe ja sooritanud sellekohase eksami, ja
  3) kelle kasutuses oleva juhtkoera andmed on kantud kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistrisse ja
  4) kelle kasutuses olev juhtkoer läbib iga aasta veterinaarkontrolli ning on tunnistatud terveks ja võimeliseks täitma juhtkoera ülesandeid.

  (2) Juhtkoera pidamise toetuse taotlemisel põhjendatakse toetuse vajadust ja esitatakse dokumendid, mis tõendavad toetuse saamise tingimustele vastamist. Taotluse esitamisega kohustub isik teavitama sotsiaalhoolekande osakonda viivitamata sellest, kui ta loobub juhtkoera kasutamisest.

  (3) Sotsiaalhoolekande osakonnal on õigus nõuda juhtkoera pidamise toetuse saajalt tõendeid selle kohta, et juhtkoer on läbinud igal aastal veterinaarkontrolli ning on tunnistatud terveks ja võimeliseks täitma juhtkoera ülesandeid.

  (4) Juhtkoera pidamise toetust makstakse üks kord kvartalis.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 21.   Pensionilisa

  (1) Pensionilisa on õigus saada isikul:
  1) kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus- või töövõimetuspensioni saaja või täisealine rahva- või toitjakaotuspensioni saaja või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine ja
  2) kelle pensioni või töövõime andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse ja
  3) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (2) Pensionilisa koosneb toetusest ja soodustustest.

  (3) Toetust makstakse üks kord aastas pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul. Toetust makstakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või puuduva töövõime tuvastamise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.

  (4) Toetuse määramise aastal makstakse toetus taotleja sünnikuule eelneval kuul tingimusel, et taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem, makstakse toetus 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

  (5) Toetuse määramise aastal saab pensionilisa saaja kasutada soodustusi alates pensionilisa maksmise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Soodustuste saamiseks annab isik nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.

  (6) Toetust ei maksta ja soodustusi ei anta isikule, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest tasutakse Tallinna linna eelarvest.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 22.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetust on õigus saada füüsilisel isikul, kes korraldab matused surnule, kelle viimane rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Tallinna linn.

  (2) Matusetoetuse taotluse võib esitada kuue kuu jooksul surmapäevast arvates.

  (3) Taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et katab matuse korraldamise kulud.

  (4) Kui matusetoetuse taotleja ei ole surnu sugulane või tema rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole sama surnu viimase elukohaga, märgitakse taotluses taotleja seos surnuga. Sotsiaalhoolekande osakonnal on õigus nõuda matuse korraldamise kulude kohta tõendeid.

  (5) Matusetoetus makstakse kolmekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse või nõutud dokumendi esitamisest. Matusetoetust makstakse üks kord matuse kohta.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

§ 22¹.   Esimese haiguspäeva toetus

  (1) Esimese haiguspäeva toetust on õigus saada füüsilisel isikul, kellele on ravikindlustuse seaduse alusel kirjutatud välja esmane haigusleht ajavahemikul 1. septembrist 31. detsembrini 2021 haigestumise, tema suhtes kehtestatud karantiini või raseduse ajal haigestumise tõttu.
[RT IV, 17.09.2021, 2 - jõust. 20.09.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2021]

  (2) Taotlus esitatakse 40 kalendripäeva jooksul päevast, kui Eesti Haigekassa on pärast haiguslehe lõpetamist maksnud välja töövõimetushüvitise.

  (3) Esimese haiguspäeva toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
[RT IV, 10.04.2021, 32 - jõust. 13.04.2021]

§ 23.   Universaaltoetuse määramine või määramisest keeldumine

  (1) Universaaltoetuse määramise otsust ei vormistata kirjalikult, kui toetuse saamise tingimused on täidetud ning toetus kantakse taotluses märgitud pangakontole määruses sätestatud tähtajal.

  (2) Kui universaaltoetuse saamise tingimused ei ole täidetud, teeb Tallinna Perekonnaseisuameti või sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja toetuse määramisest keeldumise otsuse. Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäeva saabumisest või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäeva saabumisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul taotluses märgitud viisil.
[RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

4. peatükk LÕPPSÄTTED 
[Kehtetu - RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]

[Varasemad § 19¹. – § 23.]
[Kehtetud - RT IV, 06.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]