Vinni valla kaugküttepiirkondade määramine
Vastu võetud 27.01.2011 nr 2
Määrus kehtestatakse kaugkütteseaduse § 5 lg 2 alusel.
§ 1. Määruse eesmärk
(1) Määruse eesmärk on kehtestada toimivate kaugkütte süsteemidega valla asulates kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning sätestada soojusettevõtjatele arenduskohustused.
(2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos Kaugkütteseadusega.
§ 2.
Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kaugküte on soojusenergia tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusenergiaga kaugküttesüsteemi kaudu;
2) kaugküttesüsteem on soojusenergia tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojusenergia tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
3) kaugküttevõrk (edaspidi võrk) on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojusenergia jaotamiseks, samas võrguks ei loeta kaugkütteseaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusenergiaga;
5) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
6) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojusenergiat;
7) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga:
8) soojusettevõtja (võrguettevõtja) on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.
§ 3.
Vinni valla kaugküttepiirkondade piirid
Vinni vallas on kolm kaugküttepiirkonda, milliste piirid on määratud määrusele lisatud (lisadel 1 kuni 3) kaartidel.
1) Vinni aleviku kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud määruse Lisaks 1 oleval kaartil „Vinni aleviku kaugküttepiirkonna piiritlus“ ning kaugküttepiirkond hõlmab järgmiste aadressikohtadega kaetud maa-ala:
Aia tn 4, 6, 8 ja 10, Muru tn 1 kuni 5 ja 7, Põllu põik 1, 3 ja 5, Põllu tn. 1 kuni 6 ja 8, Adra tn 1 kuni 4, Pargi tn 1 kuni 4 ja 6, Kiige tn. 1 kuni 5, Tiigi tn. 1, 1a, 3, 5 ja 7, Sõpruse tn 1 kuni 12, 14 ja 16, Ülase tn 1 ja 3, Tammiku tn 9.
2) Pajusti aleviku kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud määruse Lisaks 2 oleval kaartil „Pajusti kaugküttepiirkonna piiritlus“ ning kaugküttepiirkond hõlmab järgmiste aadressikohtadega kaetud maa-ala:
Tartu mnt 2, 9 ja 11, Linnu tn 1, 2, 3, 4, 5, 7, 9, 11, 13, 15, Naaritsa tn 1 ja 5 ning Naaritsa tn. 3 krundist olmehoone-garaaži (EHR kood 108021629) alune maa.
3) Roela aleviku kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud määruse Lisaks 3 oleval kaartil „Roela kaugkütte piirkonna piiritlus“ ning kaugküttepiirkond hõlmab järgmiste aadressikohtadega kaetud maa-ala: Järve tn 1, 2, 4 ja 6 ning Pargi tn 1 ja 2.
§ 4. Kaugküttevõrguga liitumine
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas oleva, ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusenergiaga varustamise tarbijapaigaldis, välja arvatud käesolevas määruses § 5 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Soojusettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas paiknevad liitumist taotlevate isikute uued tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemalt liitunute varustuskindlust.
(3) Isikud, kelle kaugküttepiirkonnas paikneval tarbijapaigaldisel puudub liitumine kaugküttepiirkonna kehtestamise ajal, ei ole kohustatud kaugküttevõrguga liituma.
(4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
§ 5. Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks
(1) Eranditeks, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusenergiaga varustamisel võib vallavalitsus lubada kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
3) ehitised, mille soojusenergiaga varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (nt. elekter, maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, bioenergia, soojuspump jmt).
4) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse ainult tehnoloogilist jääksoojusenergiat.
5) ehitised, mille projekteeritud soojuskoormus on väiksem kui 25 kW.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse kaugküttest erineva küttesüsteemi rajamise lubamiseks. Koos taotlusega peab isik esitama kohaliku kaugkütte ettevõtja seisukoha taotletava erisuse kasutamise suhtes.
(3) Loa erisuste kasutamiseks annab vallavalitsus. Vallavalitsus võib taotluse menetlemisel nõuda taotlejalt täiendavat teavet kaugküttest erineva küttesüsteemi kohta, s.h. ka vastava ehitusprojekti esitamist.
§ 6. Kaugküttevõrgust eraldumine
(1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojusenergia ostu-müügilepingute lõpetamisega.
(2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) võrgu kaudu soojusenergiaga varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusenergiaga varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;
3) ehitise soojusenergiaga varustamiseks hakatakse kasutama kogu soojusenergia vajaduse rahuldamiseks tehnoloogilist jääksoojusenergiat.
(3) Eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.
(4) Soojusettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja määrab taotlejale eraldumistingimused.
(5) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumis-taotluse esitamisest arvates;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja võrgu stabiilsuse ning teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks vajalikud põhjendatud kulud;
(6) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale kaugküttevõrgust eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(7) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele tekitatud kahju peab katma selle tekitaja.
(8) Kaugküttega korterelamutes ei ole üksikute korterite kaupa kaugküttesüsteemist eraldumine lubatud.
§ 7. Kvaliteedinõuete tagamine
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusenergiaga.
(2) Kaugküttevõrgus peab soojusettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.
(3) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusenergia tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojusenergia ostu-müügilepingus.
§ 8. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja peab enda hallatavas kaugküttepiirkonnas arendama kaugkütte võrke lähtudes kehtestatud planeeringutest ja nende realiseerimise vajadustest. Kaugküttepiirkonnas algatatud planeeringud kooskõlastatakse piirkonna soojusettevõtjaga.
(2) Soojusettevõtja peab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme arendama nii, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja tõstma süsteemide efektiivsust tarbijate ja liitujate varustamisel kvaliteetsema soojusenergiaga.
(3) Kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel ja laiendamisel ei tohi halveneda olemasolevate tarbijate soojusvarustuse kvaliteet.
§ 9.
Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. veebruaril 2011.
Meelis Maine
Esimees
Facebook
Twitter