Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Reservfondi vahendite kasutamise kord

Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 18.01.2019, 5

Reservfondi vahendite kasutamise kord

Vastu võetud 10.01.2019 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7 ja Pärnu Linnavolikogu 21. detsembri 2017 määruse nr 6 „Pärnu linna põhimääruse“ § 49 lõike 3 alusel.

§ 1.  Üldsätted

  Määrus sätestab reservfondi moodustamise, reservfondist vahendite taotlemise, eraldamise, kasutamise, arvestuse, aruandluse ja kontrolli tingimused ning korra.

§ 2.  Reservfondi moodustamine

 (1) Pärnu linnavalitsuse reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse iga-aastaselt Pärnu linna eelarve (edaspidi eelarve) põhitegevuse kulude koosseisus.

 (2) Reservfondi suurus on vahemikus 0,3 – 1,0% eelarve põhitegevuse kuludest.

 (3) Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks otsustab Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) eelarve vastuvõtmisel.

 (4) Linnavolikogu võib reservfondi suurust eelarveaasta jooksul muuta eelarve muutmise või lisaeelarve vastuvõtmise teel.

§ 3.  Eraldised reservfondist

 (1) Vahendid reservfondist eraldatakse sihtotstarbeliselt.

 (2) Reservfondist võib Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) teha eraldisi ootamatute ja üldjuhul ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida, sealhulgas:
 1) ülelinnaliste, piirkondliku tähtsusega või üleriigiliste ürituste toetamiseks, mille kohta ei olnud võimalik esitada taotlust õigeaegselt enne eelarve koostamist ja vastuvõtmist;
 2) kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves kavandatud kulusid või mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt õigusaktidest;
 3) välisabist või laenulepingust linnale tulenevate kohustustega seotud täiendavate kulude katmiseks;
 4) esitatud projektide rahastamistaotluste rahuldamisel linna oma- ja kaasfinantseerimise kohustuse täitmiseks;
 5) rahaliste garantii- ja kinnituskirjade tagatiseks;
 6) ühekordsete toetuste maksmiseks tegutsevatele mittetulunduslikele organisatsioonidele, kelle tegevus on suunatud lastele, noortele, peredele, vanuritele ja puuetega inimestele (sh kultuuri-, spordi- ja huvialategevuseks, ülelinnaliste või piirkondliku tähtsusega ürituste korraldamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks), mille tegevusega seotud kulude kohta ei olnud võimalik taotlust õigeaegselt esitada;
 7) rahvusvahelistel ja üleriigilistel konkurssidel/võistlustel edukalt esinenud füüsiliste või juriidiliste isikute premeerimiseks;
 8) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 alusel makstavaks hüvitiseks;
 9) koondamishüvitiste maksmiseks juhul, kui linna eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisu muutmist;
 10) eelarveaasta kestel linnavolikogu otsusega moodustatavate struktuuriüksuste või linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimiseks;
 11) inimese elu, tervist või vara ohtu seadvate olukordade ärahoidmiseks või tulekahju, loodusõnnetuse, avariiolukordade või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimiseks.

 (3) Reservfondidest ei ole lubatud teha eraldisi:
 1) füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on jätnud varasemalt esitamata aruande reservfondist või eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta või on muul viisil rikkunud eelarvest eraldatud vahendite kasutamise reegleid;
 2) füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on riiklike või kohalike maksude võlgnevus.

§ 4.  Reservfondist vahendite taotlemine

 (1) Reservfondist võib vahendeid taotleda linnavalitsuse liige, linnavalitsuse struktuuriüksus (sh osavallakeskus), linnavalitsuse hallatav asutus, füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi taotleja).

 (2) Taotluse linnavalitsuse reservfondist vahendite eraldamiseks esitab taotleja linnavalitsusele.

 (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt:
 1) finantseeritava tegevuse või ürituse eesmärki ja eelarvet;
 2) teiste finantseerijate andmeid ja summasid (kui kaasfinantseerimise taotlus on veel läbivaatamise järgus, siis võimalike finantseerijate andmeid ja taotletud summasid);
 3) taotletavate vahendite suurust,
 4) taotletavate vahendite kasutamise perioodi;
 5) taotleja kontaktandmeid (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress, pangakonto andmed).

 (4) Vahendite taotlemisel asjade või teenuste ostmiseks alates 2000 eurost ning ehitustöödega seotud kulutuste tegemiseks alates 5000 eurost lisatakse taotlusele konkurentsi olemasolu korral vähemalt kolm võrdlevat hinnapakkumist.

 (5) Sõltumata eeldatavast maksumusest ei lisata taotlusele võrdlevaid hinnapakkumisi erakorralistel juhtudel:
 1) avariitööde teostamiseks;
 2) kui tegemist on unikaaleksemplari soetusega.

 (6) Linnavalitsuse struktuuriüksus või hallatav asutus esitab eelarveliste vahendite puudumisel taotluse, mis peab sisaldama taotletavat summat ja selgitust, miks on vaja täiendavat finantseerimist vaatamata jääkide olemasolule.

 (7) Pärnu Linnavalitsuse finantsjuhtimisteenistus (edaspidi finantsjuhtimisteenistus) vaatab esitatud dokumendid läbi ja hindab taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Taotluse põhjendatust ja võimalust rahuldada taotlus kinnitatud eelarve arvelt hindab finantsjuhtimisteenistus koos vastavat valdkonda kureeriva linnavalitsuse struktuuriüksusega.

 (8) Finantsjuhtimisteenistus edastab taotluse koos struktuuriüksuse arvamusega reeglina linnavalitsuse liikmete ja osakonna juhatajate nõupidamisele või otse linnavalitsuse istungile.

 (9) Linnavalitsuse liikmete ja osakonna juhatajate nõupidamisel on õigus:
 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või põhjendusi;
 2) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt;
 3) jätta taotlus rahuldamata.

 (10) Taotluse rahuldamisel koostab finantsjuhtimisteenistus linnavalitsuse liikmete ja osakonna juhatajate nõupidamise protokolli alusel reservfondist vahendite eraldamiseks korralduse eelnõu. Korralduse eelnõus tuleb märkida:
 1) linna ametiasutuse (struktuuriüksus, osavallakeskus, hallatav asutus) nimi, kellele vahendid eraldatakse;
 2) vahendite tegeliku saaja nimi;
 3) eraldatavate vahendite summa;
 4) vahendite kasutamise sihtotstarve;
 5) eelarvejuht, sh eelarve kasutaja, alategevus, eelarvekonto(d) ja vajadusel projektitunnus;
 6) struktuuriüksuse juhile volitus vastava lepingu sõlmiseks.

 (11) Taotluse rahuldamata jätmisel koostab finantsjuhtimisteenistus linnavalitsuse liikmete ja osakonna juhatajate nõupidamise protokolli alusel eitava vastuse taotlejale.

§ 5.  Reservfondist vahendite eraldamine

 (1) Reservfondist eraldatakse vahendid linnavalitsuse korraldusega.

 (2) Finantsjuhtimisteenistus avab struktuuriüksusele, hallatavale asutusele, kellele reservfondist vahendid eraldati, eraldatud summa ulatuses eelarve ühe nädala jooksul pärast linnavalitsuse korralduse jõustumist. Eelarve avatakse korralduses näidatud eelarvejuhi alusel.

 (3) Reservfondist füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmiseks, kasutamiseks ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamiseks sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma vahendite kasutamise sihtotstarve ja eraldise saaja nõusolek eraldatud vahendite sihipärase kasutamise kontrollimise lubamiseks linnavalitsuse poolt.

 (4) Linnavalitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu tingimused ja vormi.

 (5) Reservfondist füüsilise või juriidilise isiku premeerimiseks eraldatud vahendite väljamakse aluseks on linnavalitsuse korraldus ja lepingut ei sõlmita.

§ 6.  Reservfondist eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll

 (1) Reservfondist eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja säästlikult.

 (2) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on linna reservfondist vahendeid eraldatud, on kohustatud:
 1) lubama linnavalitsuse poolt määratud isikutel reservfondist eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui ka oma elu- või asukohas kohapeal;
 2) eristama reservfondist eraldatud vahendid oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
 3) esitama reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande vastavale struktuuriüksusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast raha kasutamist, kuid mitte hiljem kui järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks;
 4) tagastama reservfondist eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.

 (3) Kui reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, nõuab struktuuriüksuse juht eraldise saajalt üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult.

§ 7.  Reservfondi kasutamise üle arvestuse pidamine

 (1) Reservfondi kasutamise üle peab arvestust finantsjuhtimisteenistus.

 (2) Linnavalitsus esitab ülevaate reservfondi vahendite kasutamisest linnavolikogule koos majandusaasta aruandega või linnavolikogu nõudmisel.

 (3) Reservfondi vahendite kasutamise ülevaates esitatakse järgmised andmed:
 1) linnavalitsuse korralduse number ja kuupäev;
 2) eraldise kasutamise sihtotstarve;
 3) eraldisest kulude kompenseerimiseks või toetuseks vahendeid saanud isiku nimi;
 4) eraldise suurus.

§ 8.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
 1) Pärnu Linnavolikogu 22.01.2015 määrus nr 2 „Reservfondi vahendite kasutamise kord“;
 2) Paikuse Vallavolikogu 18.02.2013 määrus nr 6 „Reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord“;
 3) Audru Vallavolikogu 16.02.2012 määrus nr 8 „Reservfondi kasutamise kord“.

§ 9.  Jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andres Metsoja
volikogu esimees