Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

Teksti suurus:

Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord

Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.05.2019
Avaldamismärge:RT IV, 18.01.2019, 14

Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord

Vastu võetud 10.01.2019 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.  Üldsätted

 (1) Käesoleva määrus reguleerib Pärnu linna (edaspidi linn) omandis oleva kinnisasja koormamist reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega.

 (2) Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse asjaõigusseadusest, teistest servituutidega koormamist reguleerivatest õigusaktidest ja haldusmenetluse seadusest.

 (3) Servituudiga koormatud kinnisasjade arvestust peetakse linnavara registris.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) servituut – reaalservituut ja isiklik kasutusõigus;
 2) katastriüksus – maakatastris iseseisva üksusena registreeritud kinnistusraamatusse kandmata maatükk;
 3) kinnisasi – servituudiga koormatav maatükk, korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus;
 4) taotleja – isik, kes taotleb servituudi seadmist;
 5) õigustatud isik – isik, kelle kasuks seatakse isiklik kasutusõigus;
 6) valitsev kinnisasi – kinnisasi, mille kasuks seatakse reaalservituut;
 7) servituudi teostaja – õigustatud isik või valitseva kinnisasja omanik;
 8) tehnorajatis – kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, elektrivõrgu, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmed jms;
 9) rajatis – ehitis, mis ei ole hoone ega tehnorajatis;
 10) hoone – on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;
 11) ehitis – hoone ja/või rajatis ja/või tehnorajatis;
 12) servituudiala – servituudiga koormatav kinnisasja osa;
 13) leping – servituudiga koormamiseks sõlmitav leping ja asjaõigusleping;
 14) servituudi tasu - kinnisasja koormamise eest makstav tasu;
 15) avarii – tehnorajatise ootamatu või juhuslik purunemine, tehnorajatise seiskumine või muu rike, mille tagajärjel võib tekkida märkimisväärne materiaalne kahju servituudi teostajale, kinnisasja või kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavatele või kolmandatele isikutele.

§ 3.  Koormamise lubatavus

 (1) Kinnisasja, mis on juba koormatud servituudiga, võib uue servituudiga koormata eeldusel, et ei kahjusta samale kinnisasjale varem seatud servituudi teostamist.

 (2) Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib servituudiga koormata üksnes hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

2. peatükk SERVITUUDI SEADMISE MENETLUS 

§ 4.  Menetluse algatamine

  Servituudi seadmise menetlust alustatakse taotleja taotluse alusel või Pärnu Linnavalitsuse linnavara- ja heakorrateenistuse (edaspidi linnavara- ja heakorrateenistus) ettepanekul.

§ 5.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus esitatakse koos lisadega elektrooniliselt või selle võimaluse puudumisel paberkandjal linnavara- ja heakorrateenistusele. Taotluses peab sisalduma:
 1) andmed taotleja kohta:
a) füüsilise isiku puhul taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number), elukoht, sidevahendite numbrid ja elektronposti aadress;
b) juriidilise isiku puhul nimi, asukoht, postiaadress, registrikood, juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, sidevahendite numbrid, elektronposti aadress;
 2) kinnisasja aadress, kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse tunnus, suurus, sihtotstarve;
 3) servituudi tähtaeg;
 4) servituudi ala pindala (tehnovõrgu rajamisel koos tehnorajatise kaitsetsooniga) ruutmeetrites;
 5) reaalservituudiga koormamise taotlemisel valitseva kinnisasja aadress, kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, suurus, sihtotstarve;
 6) servituudi kirjeldus ja eesmärk (ese, sisu, servituudiga koormamise vajalikkuse põhjendus);
 7) servituudi alal asuvate ehitiste kood Riiklikus ehitisregistris.

 (2) Taotlusele lisatakse:
 1) volitatud esindaja volikiri;
 2) servituudi ala skeem mõõtkavas 1:500 (või muus mõõtkavas, soovitavalt formaadis A4, kui skeemil on võimalik üheselt määrata servituudi ala).pdf failina. Skeemil näidatakse kinnisasja piirid, valitseva kinnisasja piirid, servituudi ala, kinnisasja kitsendusi põhjustavate ehitiste paiknemine, kasutatavate tingmärkide tähised;
 3) rajatavate ehitiste (väljaarvatud tehnorajatised) puhul nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekt;
 4) rajatavate tehnorajatiste puhul väljavõte ehitusprojektist (tiitelleht, väljavõte ehitusprojekti seletuskirjast tehnorajatiste kohta, tehnorajatiste asendiplaan), koopia ehitusprojekti kooskõlastuslehest;
 5) olemasolevate ehitiste puhul ehitiste omandiõigust ja ehitiste rajamise õiguslikku alust tõendav dokument ja teostusjoonis;
 6) vajadusel kinnisasjal piiratud asjaõigust omava isiku nõusolek servituudi seadmiseks.

§ 6.  Taotluse läbivaatamine

 (1) Taotluse vaatab läbi linnavara- ja heakorrateenistus, kes kontrollib:
 1) taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust korras sätestatule;
 2) servituudi seadmise lubatavust, arvestades asjaõigusseaduses ja korras sätestatust.

 (2) Kui taotlus või taotluse lisad ei vasta määruse§ 5 lõigetes 1 või 2 sätestatule, määrab linnavara- ja heakorrateenistus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 7.  Taotluse läbivaatamata jätmine

 (1) Taotlus jäetakse läbi vaatamata:
 1) kui taotluses puuduvad määruse § 5 lõikes 1 nõutud andmed ja taotleja ei esita nõutud andmeid täiendavalt määratud tähtpäevaks;
 2) kui taotlusele ei ole lisatud määruse § 5 lõikes 2 nimetatud lisasid ja taotleja ei esita nõutud lisasid täiendavalt määratud tähtpäevaks.

 (2) Taotluse läbi vaatamata jätmine vormistatakse linnavara- ja heakorrateenistuse otsusega.

§ 8.  Servituudiga koormamise otsustamine

 (1) Servituudiga koormamise otsustab:
 1) linnavalitsus;
 2) volikogu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel.

 (2) Linnavalitsuse korralduses või volikogu otsuses (edaspidi haldusakt) sätestatakse:
 1) kinnisasja aadress, pindala, katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number;
 2) servituudi tähtaeg;
 3) servituudi ala pindala suurus;
 4) servituudiga koormamise põhjendus;
 5) servituudi sisu (servituudi teostaja õigused ja kohustused, servituudi teostamise tingimused);
 6) servituudi tasu suurus, selle maksmise kord ja tähtajad, tasu muutmise alused;
 7) reaalservituudiga koormamisel valitseva kinnisasja aadress, pindala, katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number;
 8) isikliku kasutusõigusega koormamisel andmed isiku kohta, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seatakse;
 9) sanktsioonid;
 10) servituudi tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused;
 11) lepingu sõlmimisega seotud kulude tasumise jaotus;
 12) vaidluste lahendamise kord;
 13) avalik-õiguslike koormatiste kandmise kohustus.

 (3) Haldusakti lisaks on määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud skeem.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmisel näidatakse haldusaktis taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

3. peatükk SERVITUUDI SISU JA TEOSTAMISE TINGIMUSED 

§ 9.  Servituudi sisu

 (1) Servituudi sisu ja teostamise tingimused määratakse poolte kokkuleppel, lähtudes asjaõigusseaduse ja teistest servituudi sisu ja teostamise tingimusi reguleerivatest õigusaktidest ja määruses sätestatust.

 (2) Servituudi seadmisel lepivad pooled kokku:
 1) servituudi tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused;
 2) servituudi sisu, sh poolte õigused ja kohustused, kokkulepped asja kasutusviisi ja kulutuste jaotuse osas;
 3) poolte vastutuse ja sanktsioonid lepinguliste kohustuste rikkumise eest.

 (3) Servituudi teostaja kohustub nõustuma asjaõigusseaduse §-des 158 ja 1581 nimetatud tehnorajatistega seotud servituutide seadmisega samale järjekohale selle eest tasu nõudmata.

 (4) Servituudi teostaja kohustub kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega astuma tagasi kinnistusraamatu esimeselt järjekohalt tasu nõudmata.

§ 10.  Isikliku kasutusõiguse üleandmine

  Isikliku kasutusõiguse üleandmise (välja arvatud kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis) nõusoleku või nõusoleku mitteandmise otsustab linnavalitsus õigustatud isiku põhjendatud avalduse alusel. Nõusoleku andmine või mitteandmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

§ 11.  Tehnorajatise püstitamiseks ja kasutamiseks seatava servituudi sisu

 (1) Tehnorajatise püstitamiseks ja kasutamiseks seatav servituut peab sisaldama määruses sätestatule lisaks alljärgnevaid servituudi teostaja õigusi ja kohustusi:
 1) servituudi teostaja on õigustatud:
a) kasutama kinnisasja tööde teostamiseks ulatuses, mis on vajalik tehnorajatise ehitamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks, rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks (edaspidi koos nimetatud töö);
b) nõudma tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule;
c) alustama avarii korral viivitamatult vajalike remonditöödega, teatades esimesel võimalusel remonditööde alustamisest kinnisasja omanikule;
 2) servituudi teostaja on kohustatud:
a) taastama töö tegemisele eelnenud olukorra servituudialal ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneval kinnisasjal kohe pärast töö lõpetamist oma kulul, kui linnavara- ja heakorrateenistus ja servituudi teostaja ei lepi kokku teisiti;
b) hoidma tehnorajatise alaliselt heas seisukorras. Remonditööd on servituudi teostaja kohustatud tegema linnavara- ja heakorrateenistusega kokkulepitud tähtpäevaks. Kui remonditöid ei lõpetata tähtajaks, on linnal õigus lasta tööd teha servituudi teostaja kulul;
c) likvideerima viivitamata tehnorajatise avarii ja rakendama abinõud kahju tekkimise vältimiseks kinnisasja omanikule, kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavatele või kolmandatele isikutele;
d) teavitama linnavara- ja heakorrateenistust ja kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavaid isikuid plaaniliste tööde tegemisest eelneva aasta 31. detsembriks, kuid mitte vähem kui 30 kalendripäeva enne tööde alustamist ja kooskõlastama kinnisasja kasutamise linnavara- ja heakorrateenistuse või tema poolt nimetatud isikuga;
e) hüvitama kinnisasja omanikule kulutused, mille kinnisasja omanik on teinud tehnorajatise rekonstrueerimisel või ümbertõstmisel, kui tehnorajatise rekonstrueerimine või ümbertõstmine on tehtud seoses kinnisasja läbiva avaliku tee ehitamise või rekonstrueerimisega tingimusel, et kinnisasja omanik on teavitanud servituudi teostajat servituudi eseme rekonstrueerimise või ümbertõstmise vajadusest sellele eelneva aasta 31. detsembriks ja servituudi teostaja ei ole tehnorajatise rekonstrueerimise või ümbertõstmise töid teinud linnavara- ja heakorrateenistuse poolt määratud tähtpäevaks;
f) ära vedama (lammutama) tehnorajatise servituudi lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ja heakorrastama servituudiala ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneva ala. Kui servituudi teostaja ei ole eelnevalt nimetatud kohustust täitnud, korraldab linn tehnorajatise äraveo (lammutamise) ja servituudiala ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneva ala heakorrastamise servituudi teostaja kulul;
g) hüvitama käesoleva punkti alapunktides a, b, e ja f tekkinud kahju või tehtud kulutused kinnisasja omanikule 10 tööpäeva jooksul kinnisasja omanikult põhjendatud taotluse saamisest;
h) maksma rahaliste kohustuste mittetäitmisel ettenähtud tähtpäevaks viivist 0,15% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest.

 (2) Servituudi ennetähtaegse lõpetamise aluseks on detailplaneeringu kehtestamine, mis näeb ette tehnorajatise likvideerimise, või kinnisasja omaniku ja servituudi teostaja kokkulepe.

§ 12.  Servituudi tasu

 (1) Kinnisasi koormatakse tasu eest või tasuta.

 (2) Servituuditasu makstakse aastatasuna, kui ei ole kokku lepitud servituudi tasu maksmises servituudi kehtivusaja eest ette.

 (3) Servituudi tasu aastatasuna makstakse 1. juuliks sama aasta eest, kui haldusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui servituudi teostaja kasuks on seatud mitu servituuti, väljastatakse kõikide servituutide kohta üks arve.

 (4) Servituudi tasu määrad kehtestab linnavalitsus.

 (5) Servituudi tasu maksmise kohustus algab servituudi kinnistusraamatusse kandmise päevast. Esimene makse ajavahemiku eest servituudi kinnistusraamatusse kandmise päevast kuni aasta viimase kuupäevani tasutakse proportsionaalselt päevade arvuga koos esimesel maksetähtajal tasutava maksega, kui haldusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Servituudi tasu mittetähtaegsel tasumisel on tasu maksmisega viivitanud isik kohustatud maksma viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

§ 13.  Servituudi tasu muutmine

 (1) Servituudi aastatasu võib suurendada viie aasta möödudes servituudi tekkimisest ning uuesti viis aastat pärast viimase servituudi tasu suurendamist vastavalt Statistikaameti avaldatava tarbijahinnaindeksi muutuse protsendile eelnenud viie aasta keskmisega võrreldes.

 (2) Servituudi aastatasu uues suuruses tasutakse alates 1. märtsist.

4. peatükk LEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE 

§ 14.  Lepingu sõlmimine

 (1) Haldusakti alusel sõlmitakse notariaalses vormis servituudi seadmise võlaõiguslik leping ja asjaõigusleping.

 (2) Lepingu sõlmib linna nimel linnapea poolt notariaalselt volitatud isik.

 (3) Lepingu sõlmimise kulud (sealhulgas notaritasu ja riigilõivu) tasub servituudi teostaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (4) Lisaks haldusaktis sisalduvale võib lepingus sätestada muid tingimusi, mis ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ja määruses sätestatuga.

§ 15.  Lepingu muutmine

 (1) Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

 (2) Lepingu muutmise valmistab ette linnavara- ja heakorrateenistus. Lepingu muutmise otsustab haldusaktiga see organ, kelle pädevusse kuulub servituudiga koormamise otsustamine.

 (3) Lepingu sõlmib linna nimel linnapea poolt notariaalselt volitatud isik.

 (4) Lepingu muutmisega seotud kulud tasub servituudi teostaja, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 16.  Lepingu täitmise järelevalve

  Järelevalvet lepingute täitmise üle teostab linnavara- ja heakorrateenistus.

§ 17.  Rakendussätted

 (1) Pärnu Linnavolikogu 15.03.2012 määrus nr 4 “Pärnu linna kinnisasja reaalservituudiga ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Tõstamaa Vallavolikogu 30.11.2007 määrust nr 46 „Tõstamaa vallavara valitsemise korra kehtestamine“ muudetakse alljärgnevalt:
 1) paragrahvis 28 jäetakse välja sõnad „reaalservituudi, isikliku servituudi,“;
 2) paragrahvi 29 pealkirjas ja tekstis jäetakse välja sõna „reaalservituut“ vastavas käändes
 3) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;

 (3) Audru Vallavolikogu 07.04.2016 määrust nr 12 „Audru vallavara valitsemise kord“ muudetakse alljärgnevalt:
 1) paragrahvis 89 jäetakse välja sõnad „reaalservituudi, isikliku servituudi,“;
 2) paragrahvi 90 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 90 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 91 pealkirjas ja tekstis jäetakse välja sõna „reaalservituudi,“;
 5) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks.

 (4) Paikuse Vallavolikogu 18.04.2016 määrust nr 7 „Vallavara valitsemise kord„ muudetakse alljärgnevalt:
 1) paragrahv 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „koormamist” sõnaga „hoonestusõigusega”;
 2) paragrahv 13 lõike 5 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.  Määrus jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andres Metsoja
volikogu esimees