Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord
Vastu võetud 06.02.2025 nr 3
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 alusel ja kooskõlas korruptsioonivastase seaduse § 3 lg-tega 3 ja 4, § 13 lg 1 p-dega 11, 13 ja 14 ning § 15 lg-ga 2.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesmärk
Korruptsioonivastase seaduse rakendamise korra (edaspidi määrus) eesmärk on määrata kindlaks korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamise põhimõtted ja korraldus.
§ 2. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse korruptsiooni ennetamist avaliku ülesande täitmisel ja korruptsiooniriskide maandamise korraldamist Tallinna linna ametiasutuses ja hallatavas asutuses (edaspidi koos asutus) ning linna ainuosalusega äriühingus ja sihtasutuses, mille ainus asutaja on Tallinna linn (edaspidi koos ühing).
(2) Korruptsioonivastases tegevuses lähtub asutus ja ühing (edaspidi koos avalikku ülesannet täitev asutus) korruptsioonivastasest seadusest (edaspidi KVS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast määrusest.
(3) Määrust kohaldatakse KVSi § 2 lõike 1 tähenduses ametiisikutele (edaspidi ametiisik). Käesoleva määruse § 4 kohaldatakse ka selles paragrahvis nimetatud muudele isikutele.
(4) Huvide konflikti vältimise meetmed riigihangete ja ostumenetluste ettevalmistamisel ja korraldamisel sätestatakse Tallinna hankekorras või avalikku ülesannet täitva asutuse hankekorras.
(5) Haldusakti või -lepinguga erasektorile delegeeritud avaliku ülesande täitja kohustused korruptsiooni ennetamisel sätestatakse temaga sõlmitavas lepingus.
(6) KVSi kohaldamist tervishoiutöötajatele reguleeritakse avalikku ülesannet täitva asutuse sisemiste kordade ja juhenditega.
(7) KVSi kohaldamist haridustöötajatele korraldab Tallinna Haridusamet.
(8) Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” § 491 rakendamist reguleeritakse avalikku ülesannet täitva asutuse raamatupidamise sise-eeskirjas.
§ 3. Korruptsiooniennetuse koordineerimine
(1) Tallinna linna ametiasutustes ja ühingutes koordineerib korruptsiooniennetust Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistus (edaspidi linna sisekontrolöri teenistus) ning hallatavates asutustes ametiasutus.
(2) Avalikku ülesannet täitev asutus on kohustatud järgima linna sisekontrolöri teenistuse juhiseid KVSi ja käesoleva määruse rakendamise kohta.
§ 4. Korruptsioonijuhtumi kahtlusest ja võimalikust korruptsioonijuhtumist teavitamine
Ametiisik või muu isik (ametnik, töötaja, lepinguline töötaja vms) on kohustatud viivitamata teavitama avalikku ülesannet täitva asutuse juhti või linna sisekontrolöri talle teatavaks saanud KVSi § 3 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisest, korruptsioonijuhtumi põhjendatud kahtlusest ja võimalikust korruptsioonijuhtumist. Teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse KVSi § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt.
§ 5. Avalikku ülesannet täitva asutuse kohustused korruptsiooni ennetamisel
(1) Avalikku ülesannet täitev asutus peab tõhusa järelevalve tagamiseks ja korruptsiooniriskide maandamiseks oma asutuses või ühingus:
1) hindama korruptsiooniriske, sealhulgas välja selgitama korruptsiooniriskiga ametikohad, menetlused ja tegevused ning levinumad soodustuste pakkumisega seotud olukorrad;
2) rakendama KVSis ja teistes õigusaktides esitatud korruptsiooni ennetamise meetmeid;
3) välja töötama korruptsiooni ennetamise juhendi, mis lähtub konkreetse asutuse või ühingu eripärast. Ametiasutuse juhendiga võib reguleerida korruptsiooniennetust ka hallatavas asutuses või töötab ametiasutus hallatavale asutusele välja eraldi juhendi, arvestades hallatava asutuse ettepanekuid. Korruptsiooni ennetamise juhendis tuleb muuhulgas selgitada KVSi sätteid, esitada näited asutuse või ühingu tegevuses sagedamini esinevate korruptsiooniohtlike olukordade ja nende lahendamise kohta ning anda juhised, kuidas toimida soodustuse pakkumise korral.
(2) Ühingu nõukogu peab tagama korruptsiooni ennetamise meetmete väljatöötamise ja regulaarselt kontrollima nende elluviimist ühingus. Ühingu juhatus esitab iga aasta 28. veebruariks linna sisekontrolöri teenistusele ülevaate korruptsiooniriskide hindamise tulemustest ja korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamisest eelnenud aastal.
(3) Ametiasutuse juht esitab iga aasta 28. veebruariks linna sisekontrolöri teenistusele ülevaate ametiasutuses ja hallatavas asutuses korruptsiooniriskide hindamise tulemustest ja korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamisest eelnenud aastal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülevaate sisu ja vormi kohta annab juhiseid linna sisekontrolöri teenistus, kes koostab esitatud ülevaadete põhjal iga aasta 31. maiks linnavalitsusele kokkuvõtliku ülevaate. Linnavalitsus teavitab üks kord aastas linnavolikogu korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamisest linna asutustes ja ühingutes.
(5) Avalikku ülesannet täitva asutuse juht:
1) vastutab korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamise eest oma asutuses või ühingus;
2) tagab kontrolli asutuse või ühingu ametiisiku kohustustest kinnipidamise üle;
3) määrab käskkirja või juhatuse otsusega ameti- või töökoha(d), mille täitja korraldab asutuses või ühingus korruptsiooni ennetamist ja korruptsiooniriskide maandamist ning nõustab ametiisikuid korruptsiooni ennetamise küsimustes. Väikese ametiisikute arvuga asutuse või ühingu puhul võib ülesannet täita juht ise.
(6) Avalikku ülesannet täitva asutuse veebilehele või siseveebi lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud ülesannet täitva isiku kontaktandmed.
§ 6. Korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tagamine
(1) Avalikku ülesannet täitva asutuse juht tagab oma asutuses või ühingus ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning korruptsiooni vältimise süsteemse ja järjepideva koolituse.
(2) Avalikku ülesannet täitev asutus on kohustatud:
1) tutvustama KVSist tulenevaid nõudeid ja korruptsiooni ennetamise juhendit ametnikule või töötajale, kes asub tööle ameti- või töökohale, millega kaasneb ametiseisund;
2) tagama ametiisikule korruptsiooni ennetamise alase koolituse vähemalt üks kord aastas.
(3) Ametiisik on kohustatud osalema asutuse või ühingu ja linna sisekontrolöri teenistuse korraldatud korruptsiooni ennetamise koolitustel.
(4) Ametiisik on kohustatud jälgima korruptsiooni ennetamise alast teavet ja selgitusi Tallinna linna siseveebis, asutuse või ühingu siseveebis ja veebilehel www.korruptsioon.ee.
2. peatükk AMETIISIK JA AMETISEISUND
§ 7. Ametiisik
(1) Tallinna linnas on KVSi § 2 lõike 1 mõistes ametiisikud järgmised isikud:
1) Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) liige;
2) Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) liige;
3) linnasekretär;
4) linnakantsler;
5) asutuse juht (sh linnaosa vanem);
6) ühingu nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liige;
7) linnadirektor;
8) haldussekretär;
9) struktuuriüksuse juht, ametnik või töötaja, kelle pädevuses on teha KVSi § 2 lõikes 2 nimetatud otsus või toiming, sealhulgas järelevalveametnik, korrakaitseametnik, hankespetsialist, tehingute ettevalmistaja, taotluste või lubade menetleja ja arvete kooskõlastaja;
10) ühekordse tegevuse käigus ametiseisundi omandanud isik;
11) muu isik, kelle ametiseisund tuleneb tema tegevuse vastavusest KVSi § 2 lõikes 2 sätestatud ametiseisundi määratlusele.
(2) Ametiisik on kohustatud kinni pidama KVSis sätestatud nõuetest ning järgima tegevus- ja toimingupiiranguid.
§ 8. Ametiseisundi tuvastamine ja sellest teavitamine
(1) Avalikku ülesannet täitva asutuse juht:
1) korraldab ametiseisundi tuvastamiseks ameti- ja töökohtade hindamise ning määrab käskkirja või juhatuse otsusega kindlaks ameti- ja töökohad, millega kaasneb ametiseisund;
2) hindab asutuse struktuuri, ameti- või töökohustuste muutmise korral ametiseisundi olemasolu ning vajadusel muudab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud dokumenti;
3) tagab ametiisiku teadlikkuse ametiseisundi olemasolust, sh teavitab kõiki ametiisikuid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ametiisiku staatusest ning ametiseisundiga kaasnevatest, KVSis sätestatud piirangutest ja kohustustest.
(2) Ametiseisundist ja sellega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest tuleb ametiisikut teavitada ametikohale või tööle asumisel ja hiljem vähemalt üks kord aastas.
(3) Ühekordse tegevuse käigus ametiseisundi omandanud isikut teavitab ametiseisundi tekkimisest ja sellega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest vahetu juht või komisjoni esimees enne ülesande täitmisele asumist.
§ 9. Ametiisiku karistatuse kontrollimine
(1) Avalikku ülesannet täitev asutus kontrollib karistusregistrist ametiisiku andmeid KVSi § 3 lõikes 4 nimetatud karistatuse kohta:
1) enne ametiisiku ametisse nimetamist või enne temaga töölepingu sõlmimist;
2) vähemalt üks kord aastas, et tagada ametiisiku jätkuv vastavus seaduse nõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kontrollib ametiisiku karistatuse andmeid värbamise ja valiku korraldaja volitatud isik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kontrollib ametiisiku karistatuse andmeid:
1) avalikku ülesannet täitva asutuse ametnike ja töötajate puhul asutuse või ühingu juht;
2) asutuse juhi, ühingu nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikme puhul linna sisekontrolör;
3) linnavalitsuse liikme puhul Tallinna Linnavolikogu Kantselei (edaspidi linnavolikogu kantselei) juht.
3. peatükk TEGEVUS- JA TOIMINGUPIIRANGUD
§ 10. Kõrvaltegevus ja tegevuspiirangud
(1) Ametniku tegevuspiirangute puhul lähtutakse avaliku teenistuse seaduse sätetest. Ametiisiku suhtes, kes ei ole ametnik, võib sätestada kõrvaltegevusest teatamise kohustuse avalikku ülesannet täitva asutuse töökorralduse reeglites või poolte vahel sõlmitavas lepingus.
(2) Ametiisiku puhul, kes ei ole ametnik, loetakse kõrvaltegevuseks käesoleva määruse mõistes töötamist või ettevõtlust temaga sõlmitud töö- või võlaõiguslikus lepingus kokku lepitud tegevusalaga samal või lähedasel tegevusalal.
(3) Ametiisik, kellele laieneb kõrvaltegevusest teatamise kohustus, on kohustatud viivitamata linna infosüsteemi kaudu või selle kasutusvõimaluse puudumisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama vahetut juhti ja avalikku ülesannet täitva asutuse juhti, kui ta tegeleb kõrvaltegevusega või alustab kõrvaltegevust.
(4) Avalikku ülesannet täitev asutus määrab struktuuriüksuse või ametikoha, kes peab arvestust ametiisikute kõrvaltegevusega tegelemise üle. Väikese ametiisikute arvuga asutuse või ühingu puhul võib seda ülesannet täita juht ise.
(5) Avalikku ülesannet täitev asutus on kohustatud vähemalt üks kord aastas teavitama ametiisikuid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohustusest teatada kõrvaltegevusega tegelemisest.
§ 11. Toimingupiirangud
(1) Avalikku ülesannet täitva asutuse juht:
1) rakendab meetmeid, et tagada tõhus kontroll toimingupiirangutest kinnipidamise üle;
2) tagab, et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseendaga või endaga seotud isikuga;
3) jätab toimingupiirangu kohaldamata üksnes seaduse alusel.
(2) Avalikku ülesannet täitva asutuse ametiisiku ametijuhendis sätestatakse toimingupiirangutest kinnipidamise kohustus.
(3) Toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks on avalikku ülesannet täitev asutus kohustatud kontrollima:
1) ametiisiku seotust juriidiliste isikutega äriregistrist enne ametiisiku ametisse nimetamist või enne temaga töölepingu sõlmimist ja edaspidi vähemalt üks kord aastas;
2) tehingute ja toimingute tegemist ametiisikuga seotud juriidiliste isikutega KVSi tähenduses.
(4) Avalikku ülesannet täitval asutusel on õigus küsida ametiisikult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust temaga seotud isikute ärihuvide kohta.
§ 12. Toimingupiirangu olukorrast teavitamine ja ametiisiku asendamine
(1) Ametiisik peab KVSi § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise või tööle võtmise õigusega isikut või organit.
(2) Linnavolikogu kantselei juht teavitab toimingupiirangu olukorrast linnavolikogu esimeest, linnaosa vanem linnapead, ametiasutuse juht valdkonna eest vastutavat abilinnapead, hallatava asutuse juht ametiasutuse juhti ning ühingu juhatuse liige nõukogu esimeest.
(3) Avalikku ülesannet täitev asutus määrab vajadusel täpsemalt, keda peab ametiisik toimingupiirangu olukorrast asutuse- või ühingusiseselt teavitama ning kes teeb toimingu või otsuse juhul, kui ametiisiku suhtes tuleb rakendada toimingupiirangut.
(4) Teate saanud kõrgemalseisev ametiisik või organ kontrollib teate aluseks olevaid asjaolusid ning toimingupiirangu kohaldamist tingiva asjaolu esinemisel teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule.
(5) Toimingupiirangu olukorra teade ja ametiisiku asendamise otsus tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning registreerida dokumendihaldussüsteemis. KVSi § 11 lõikes 21 nimetatud juhul tehakse märge ametiisiku taandamise kohta kollegiaalorgani, komisjoni või töörühma koosoleku või istungi protokolli.
§ 13. Teavitamine toimingupiirangu kohaldamata jätmisest
(1) Ametiisik peab KVSi § 11 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu kohaldamata jätmisest teavitama tema ametisse nimetamise või tööle võtmise õigusega isikut või organit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud viisil teavitada on võimatu, avaldab asutus Tallinna veebilehel ja ühing oma veebilehel toimingupiirangu kohaldamata jätmise teate, mis sisaldab erandi tegemise alust ning tehingu või toimingu tegemise kuupäeva.
4. peatükk SOODUSTUSED
§ 14. Soodustus ja korruptiivne tulu
(1) Soodustusena käesoleva määruse tähenduses käsitletakse varalist või muud soodustust, sealhulgas kõiki kasu ja kokkuhoiu liike, osutatud teeneid või pakutavaid teenuseid, samuti sellist tulu või kokkuhoidu, mida ei ole võimalik rahaliselt hinnata.
(2) Korruptiivse tulu mõiste on esitatud KVSi § 4 lõikes 1. Soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena, ei loeta korruptiivseks.
(3) Ametiisik peab keelduma soodustuse vastuvõtmisest, kui soodustust võidakse tõlgendada mõjutamisena, sealhulgas näiliselt. See kehtib ka väheväärtusliku soodustuse puhul.
(4) Kui ametiisikule pakutud soodustus on käsitletav korruptiivse tuluna KVSi § 4 lõike 1 mõistes, peab ametiisik:
1) soodustuse vastuvõtmisest keelduma;
2) teavitama vahetut juhti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata sellise soodustuse vastuvõtmisest, mille keelatus ilmnes pärast vastuvõtmist või mida polnud võimalik kohe tagastada. Sellisel juhul tagastatakse soodustus avalikku ülesannet täitva asutuse kaaskirjaga. Kui soodustuse andja ei ole tuvastatav või soodustuse tagastamine on füüsiliselt võimatu, tuleb avalikku ülesannet täitvale asutusele soodustus üle anda või tasuda soodustuse turuväärtus.
(5) Ametiisik peab talle pakutud altkäemaksust viivitamata teavitama avalikku ülesannet täitva asutuse juhti või linna sisekontrolöri.
§ 15. Tavapärane viisakusavaldus
(1) Tavapärane viisakusavaldus käesoleva määruse tähenduses on soodustus, mille tegemine on praktikas levinud, mida ei saa tõlgendada mõjutamisena ja mille tegemise algatus pärineb täielikult pakkujalt.
(2) Tavapäraseks viisakusavalduseks saab pidada väikese väärtusega esemeid, sealhulgas meeneid koolitustelt ja konverentsidelt, tähtpäevade puhul tehtavaid viisakuskingitusi mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt või kliendi toodud sümboolseid kingitusi.
(3) Tavapärase viisakusavaldusena hinnatava soodustuse võib ametiisik vastu võtta ja see võetakse võimalusel kasutusse või tarbivad ametnikud või töötajad selle ühiselt.
§ 16. Avalikku ülesannet täitvale asutusele suunatud soodustus
(1) Soodustuse pakkumisest on ametiisik kohustatud vahetut juhti või asutuse või ühingu juhti teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Avalikku ülesannet täitvale asutusele suunatud soodustuse vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab asutuse või ühingu juht või struktuuriüksuse juht.
(3) Varaline soodustus:
1) võetakse arvele, kui see vastab varade arvele võtmise tingimustele. Võimalusel sõlmitakse soodustuse andja ja avalikku ülesannet täitva asutuse vahel kirjalik leping. Asutus või ühing otsustab, kes arvele võetud vara kasutab;
2) jäetakse arvele võtmata, kui see ei vasta varade arvele võtmise tingimustele. Võimalusel võetakse see asutuse või ühingu jaoks kasutusse või tarbitakse ühiselt;
3) mis on mõeldud eksponeerimiseks, pannakse välja avalikku ülesannet täitva asutuse ruumides.
(4) Mittevaralise soodustusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse soodustuse andja ja avalikku ülesannet täitva asutuse vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus.
5. peatükk HUVIDE DEKLAREERIMINE
§ 17. Huvide deklareerimine omavalitsusorganites ja asutustes
(1) Linnavolikogu liige, linnavalitsuse liige, linnaosa vanem, ametiasutuse ja hallatava asutuse juht on kohustatud esitama KVSi § 14 kohase huvide deklaratsiooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid teavitatakse viivitamata deklaratsiooni esitamise kohustusest selle kohustuse tekkimisel. Huvide deklaratsiooni esitamise kohustusest teavitavad, vajadusel tuletavad kohustust deklarandile meelde ja juhendavad deklaratsiooni täitmisel käesoleva määruse § 18 lõikes 2 nimetatud deklarantide haldurid.
(3) Deklaratsioon esitatakse KVSi § 12 lõike 2 kohaselt.
§ 18. Andmete esitamine huvide deklaratsioonide registrisse
(1) Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014 määrusega nr 60 kehtestatud „Huvide deklaratsioonide registri põhimääruse“ § 9 lõike 1 kohane pädev asutus on linnavolikogu, kelle pädevust teostatakse linnavolikogu kantselei kaudu.
(2) Huvide deklaratsioonide registri (edaspidi HDR) põhimääruse § 9 lõike 4 kohased deklarantide haldurid on:
1) linnavolikogu liikmete suhtes linnavolikogu kantselei juhataja käskkirjaga määratud isik;
2) linnavalitsuse liikmete ja asutuste juhtide, v.a Tallinna Haridusameti (edaspidi haridusamet) hallatavate asutuste juhtide, suhtes linnasekretäri käskkirjaga määratud isik;
3) haridusameti hallatavate asutuste juhtide suhtes haridusameti juhataja käskkirjaga määratud isik.
(3) Deklarantide haldurid peavad teavitama linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmeid ning asutuste juhte ametiisiku tegevus- ja toimingupiirangutest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohe pärast liikmete volituste algust või nende ametisse nimetamist või tööle asumist.
(4) Linnavolikogu kantselei e-maksuametis esindamise õigusega isik kannab deklarantide haldurite andmed HDRi õiguste ja volituste rakendusse. Deklarantide haldur saab juurdepääsu HDRile, identifitseerides ennast e-maksuameti kaudu.
(5) HDRi kannete tegemisel lähtub deklarantide haldur HDRi põhimääruse §-dest 10 ja 11.
§ 19. Huvide deklaratsioonide kontrollimine
(1) Deklaratsiooni kontrollitakse vajadusel, sealhulgas süüteokahtluse korral.
(2) Huvide deklaratsioonide kontrollimiseks moodustab linnavolikogu komisjoni (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus:
1) linna sisekontrolör – juhib komisjoni tööd;
2) linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees;
3) linnavolikogu kantselei juhataja;
4) linna sisekontrolöri teenistuse menetlusosakonna juhataja;
5) haridusameti sisekontrolli sektori sisekontrolli juhtivspetsialist.
(3) Linnavolikogu kantselei e-maksuametis esindamise õigusega isik kannab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni liikmete andmed HDRi õiguste ja volituste rakendusse. Komisjoni liikmed saavad juurdepääsu HDRile, identifitseerides ennast e-maksuameti kaudu.
(4) Deklaratsiooni kontrollimisel lähtub komisjoni liige KVSi § 15 lõigete 6–8 ja HDRi põhimääruse § 18 sätetest.
§ 20. Huvide deklareerimine ühingutes
(1) Ühingu nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liige (edaspidi juhtorgani liige) esitab deklaratsiooni enda ja temaga KVSi tähenduses seotud isikute ärihuvide ja kõrvaltegevuse kohta ühingu juhatusele iga aasta 31. jaanuariks. Juhatus korraldab deklaratsiooni edastamise ühingu raamatupidamise aastaaruannet auditeerivale audiitorettevõtjale (edaspidi audiitor) ja deklaratsioonide säilitamise.
(2) Audiitor esitab kokkuvõtte KVSi kohastest toimingupiirangutest kinnipidamise tähelepanekutest, võttes arvesse ühingu majandusaasta jooksul tehtud tehingud deklaratsioonis näidatud isikutega. Oma tähelepanekutes märgib audiitor samuti, kas ühingus on kehtestatud korruptsiooniriske maandavad sisemised regulatsioonid ning tagatud korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll. Töö tegemisel lähtub audiitor Audiitorkogu juhistest.
(3) Audiitori õigused ja kohustused sätestab audiitortegevuse seadus ning lepitakse täpsemalt kokku audiitoriga sõlmitavas lepingus.
(4) Ühingu juhatus esitab linnavalitsusele ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähelepanekutest koos ühingu majandusaasta aruandega.
(5) Teistele ühingu ametiisikutele võib huvide deklareerimise kohustuse panna ühingu juhatuse otsusega. Nende ametiisikute deklaratsioone kogub ja kontrollib juhatuse määratud isik.
(6) Juhtorgani liikme huvide deklaratsiooni vormi töötab välja linna sisekontrolöri teenistus. Ühingusiseselt kasutatava huvide deklaratsiooni vormi töötab välja ühingu juhatus. Deklaratsiooni sisu peab olema kooskõlas KVSi sätete ja isikuandmete kaitse nõuetega.
(7) Linna sisekontrolöri teenistusel on õigus kontrollida juhtorgani liikmete ning ühingute teiste ametiisikute deklaratsioone vajadusel, sealhulgas süüteokahtluse korral.
6. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 21. Järelevalve
Järelevalvet KVSi rakendamise üle avalikku ülesannet täitvas asutuses teeb linna sisekontrolöri teenistus.
§ 22. Rakendussätted
(1) Avalikku ülesannet täitev asutus on kohustatud viima oma tegevuse käesolevas määruses kehtestatud nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul määruse jõustumisest arvates.
(2) Määruse § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud ülevaated esitatakse alates 2027. aastast.
(3) Määruse § 20 rakendatakse 1. jaanuarist 2026. Kui audiitorteenuse riigihange tuleb korraldada varem, arvestatakse hanke korraldamisel määruse § 20 lõigetega 1–3.
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2013 määrus nr 18 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ tunnistatakse kehtetuks.
Toomas Kruusimägi
Esimees
Facebook
X.com