HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Vändra Gümnaasiumi põhimäärus

Vändra Gümnaasiumi põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Vändra Alevivolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.02.2015
Avaldamismärge:RT IV, 18.03.2014, 5

Vändra Gümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 20.02.2014 nr 4

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lg 1 p 34 ja „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 66 lg 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kooli nimi

  Kooli nimi on Vändra Gümnaasium (edaspidi kool).

§ 2.  Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

 (1) Kool asub Pärnumaal Vändra alevis.

 (2) Kooli õppetööd viiakse läbi kooli õppehoonetes aadressil Kooli 13, Vändra alev, Pärnumaa, sihtnumber 87701.

§ 3.  Kooli tegutsemise vorm, liik ja haldusala (üldharidus)

 (1) Kooli tegutsemise vormiks on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

 (2) Kool on munitsipaalkool, mis tegutseb Vändra Alevivalitsuse (edaspidi alevivalitsus) hallatava asutusena. Kooli pidajaks on Vändra alev, kes teostab seadusest tulenevaid kooli pidaja ülesandeid alevivalitsuse kaudu, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 4.  Kooli sümboolika

  Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

§ 5.  Eelarve

  Koolil on Vändra alevi eelarves iseseisev eelarve.

§ 6.  Asjaajamise alused

 (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

 (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga.

 (3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatakse andmed ning dokumente täidetakse ja peetakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

§ 7.  Haldusmenetlus

  Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi.

§ 8.  Kooli arengukava

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

 (2) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab Vändra alevivolikogu (edaspidi volikogu) ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (3) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

§ 9.  Kooli kodukord

 (1) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

 (2) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele.

2. peatükk KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED 

§ 10.  Kooli hoolekogu ülesanded

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad alevivolikogu, alevivalitsuse, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

 (2) Hoolekogu moodustab ja selle töökorra kehtestab alevivalitsus.

 (3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

 (4) Hoolekogu:
 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 11.  Direktori ülesanded

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktor:
 1) esindab kooli, tegutseb seaduse ja põhimäärusega antud volituste ulatuses kooli nimel tsiviilõiguslikes suhetes tehingute ja toimingute tegemisel, mis on vajalikud koolile pandud ülesannete täitmiseks;
 2) sõlmib, muudab ja lõpetab õpetajate ja teiste töötajatega töölepingud;
 3) korraldab koolitöötajate vabade ametikohtade täitmiseks konkursse;
 4) kinnitab koolitöötajate koosseisu peale kooli pidajalt kooskõlastuse saamist;
 5) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
 6) osaleb kooli eelarve koostamise ja muutmise protsessis Vändra alevi põhimääruses kehtestatud korras, käsutab kooli eelarvevahendeid seadusega antud volituste ulatuses ja jälgib kooli eelarve täitmist;
 7) korraldab kooli vara valdamist, kasutamist ja käsutamist lähtuvalt alevivolikogu kehtestatud korrast;
 8) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 9) kehtestab kooli õppekava, kooli kodukorra, õpilaskodu kodukorra, kooli sisehindamise korra ning arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
 10) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 11) korraldab kooli pidaja loodud võimaluste piires õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise kooli kodukorras sätestatu kohaselt;
 12) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

 (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

 (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

 (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja alevivalitsus.

 (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab alevivalitsus, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

 (7) Direktoriga sõlmib töölepingu alevivanem.

 (8) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral õppealajuhataja, tema äraolekul majandusjuhataja.

3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 12.  Õppekeel

  Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 13.  Õppevorm

  Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.

§ 14.  Koolis omandatava hariduse liik ja tase

 (1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.

 (2) Koolis omandatava hariduse tase on põhikoolis põhiharidus ja gümnaasiumis üldkeskharidus.

§ 15.  Kooli õppekava

 (1) Kooli õppekava jaguneb põhikooli õppekavaks ja gümnaasiumiastme õppekavaks ning on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumentideks koolis.

 (2) Kooli õppekava koostatakse lähtudes riiklikest õppekavadest. Kooli õppekavas tuuakse eelkõige välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.

§ 16.  Hariduslike erivajadusega õpilased

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

 (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).

 (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

 (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse seadusandlusega ettenähtud õppe vormidest ja võimalustest, sh individuaalse õppekava koostamine, hariduslike
erivajadustega õpilaste rühmade ja klasside moodustamine.

§ 17.  Õppe korraldus

 (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

 (2) Gümnaasiumiastmes on ajaliseks arvestusühikuks kursus, mille mahuks on 35 õppetundi.

 (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 päeva.

 (4) Õpet kavandades ja ellu viies arvestab kool, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

 (5) Õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust kajastab kooli päevakava.

 (6) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooliastmes on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õppe-rühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi.

 (7) Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud piirnormist väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

 (8) Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

 (9) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

 (10) Kool võtab põhikooliastmesse vastu kõik soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kelle jaoks kool on vastavalt alevivalitsuse kehtestatud korrale elukohajärgne kool.

 (11) Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

 (12) Haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses kehtestab õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli pidaja või pidaja volitusel kooli direktor.

 (13) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis. Hindamise korraldus on kehtestatud kooli õppekavaga.

 (14) Hindamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.

4. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 18.  Pikapäevarühm

 (1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.

 (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

§ 19.  Kooli õpilaskodu

 (1) Koolil on õpilaskodu.

 (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele ning turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.

 (3) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (4) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. Haridus- ja teadusminister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra.

 (5) Õpilaskodus luuakse vajadusel riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.

 (6) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus, õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek.

§ 20.  Raamatukogu

 (1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.

 (3) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

§ 21.  Huvitegevus

 (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

 (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sh ringid ja stuudiod.

 (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

 (4) Huvitegevuse läbiviimist kajastab ringipäevik, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.

 (5) Ringipäeviku täitmist ning ringitundide toimumist kontrollib huvijuht.

§ 22.  Kooliaed

 (1) Koolil on kooliaed ja kasvuhoone.

 (2) Kooliaia ja kasvuhoone tööd korraldab aednik.

 (3) Õpilaste osalemine tööpraktikas kooliaias on reguleeritud kooli kodukorraga.

§ 23.  Koolisöökla

  Koolil on söökla õpilaste ja kooli personali toitlustamiseks.

5. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 24.  Õpilaste õigused

  Õpilastel on õigus:
 1) kvaliteetsele üldharidusele;
 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
 3) gümnaasiumiastmes kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid ja põhikooliastmes ka õppekava läbimiseks vajalikke töövihikuid ja töölehti;
 4) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;
 5) õppeaasta jooksul neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat, millest suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat;
 6) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
 7) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;
 8) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
 9) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;
 10) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
 11) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
 12) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
 13) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja alevivolikogu kehtestatud korras ja ulatuses;
 14) saada logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
 15) saada koolitervishoiuteenust;
 16) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 17) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
 18) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
 19) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 20) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetmete rakendamise kohta;
 21) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.

§ 25.  Õpilaste kohustused

  Õpilased on kohustatud:
 1) täitma koolikohustust;
 2) täitma kooli kodukorda;
 3) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;
 4) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
 5) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
 6) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma;
 7) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

§ 26.  Vanemate õigused

  Vanematel on õigus:
 1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
 2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
 3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele lapse kohta;
 5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 6) olla teavitatud lapse hinnetest;
 7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
 8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamisel korral õpilase käitumise ja mõjutus-
meetme rakendamise kohta;
 9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks;
 10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
 11) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste
korral;
 12) kasutada eKooli teenuseid.

§ 27.  Vanemate kohustused

  Vanemad kohustuvad:
 1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi; vajaduse korral
küsima nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
 2) looma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
 5) tegema lapse õpetamisel ja kasvatamisel koostööd kooliga;
 6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;
 7) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise;
 8) vanema soovil koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa;
 9) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest;
 10) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppest
osalemise keelu korral;
 11) taotlema vajaduse korral koolilt või õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise meetmete rakendamist.

§ 28.  Õpilasesindus

 (1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

 (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

§ 29.  Esimese õpilasesinduse valimised

 (1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul alates õppeaasta algusest.

 (2) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel.

 (3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe esindaja klassi õpilaste hulgast.

 (4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.

 (5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.

§ 30.  Õpilasesinduse põhimäärus

 (1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

 (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

 (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. Hääletustulemused avalikustatakse kindlaks määratud päeval.

 (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kahe nädala jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 31.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning muud töötajad.

 (2) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

 (3) Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

 (4) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.

 (5) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute (edaspidi õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud) ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

 (6) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

 (7) Koolis ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 1331lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431lõike 2 punktis 1, §-des 144–146, § 175 lõikes 1 või §-des 178–179 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.

§ 32.  Õpetajad

 (1) Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja.

 (2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

 (3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
 1) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ja haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.

§ 33.  Õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.

 (2) Oma ülesande täitmiseks õppe- ja kasvatusalal töötav isik:
 1) peab kinni kooli õppe- ja arengukavast;
 2) teeb koostööd teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikutega ning suhtub kaastöötajatesse lugupidavalt;
 3) hoiab oma käitumise ja tegevusega kooli ja töökollektiivi mainet;
 4) toetab iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni ning aitab kaasa õpilase iseseisvumisele;
 5) hindab õpilasi objektiivselt ning on hinnangute andmisel erapooletu;
 6) arvestab õpilaste isikupära ning kohtleb õpilasi taktitundeliselt;
 7) teeb koostööd lapsevanematega;
 8) valmistub ette kõigiks õppetegevusteks ja ainetundideks;
 9) tagab tunnis õppetööks sobiva keskkonna;
 10) lahendab õpilastega õppetunnis tekkinud probleemid;
 11) teatab õpilastele õppeveerandi alguses kontrolltööde teemad, nõutavad
õpitulemused ning hindamise põhimõtted;
 12) organiseerib üritusi ning osaleb neil;
 13) korraldab koolisiseseid aineolümpiaade, võistlusi, näitusi, konkursse;
 14) tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning kasutab koolitusvõimalusi;
 15) tagab tunnis ja õpilasüritustel tervishoiu- ja ohutusnõuetest kinnipidamise;
 16) osaleb õppenõukogus.

 (3) Õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute õigused ning vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

§ 34.  Muude töötajate õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Muude töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

 (2) Oma ülesande täitmiseks muud töötajad:
 1) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid;
 2) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö korraldusega;
 3) hoiavad oma käitumise ja tegevusega kooli ja töökollektiivi mainet;
 4) suhtub kaastöötajatesse lugupidavalt.

 (3) Muude töötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

§ 35.  Kooli sisehindamine

 (1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuste tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

 (2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

 (3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

7. peatükk KOOLI MAJANDAMISE ALUSED 

§ 36.  Kooli vara

 (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Vändra alevivara valitsemise korra alusel või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli kasutuses olev vara on Vändra alevi omand.

 (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub alevivolikogu kehtestatud alevivara valitsemise korra järgi.

§ 37.  Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine

 (1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised Vändra alevi eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekavavälistest tegevustest saadud tulust.

 (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.

 (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul alevivalitsus.

 (4) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt alevivalitsuse kaudu.

8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 38.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab alevivolikogu, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse ning arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

 (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

 (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (4) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.

§ 39.  Kooli pidamise üleandmine

 (1) Kooli pidajal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. Otsuse kooli pidamise üleandmise kohta teeb alevivolikogu.

 (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel, arvestades põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

 (3) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

 (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

9. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED 

§ 40.  Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine

 (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks alevivolikogu.

 (2) Põhimääruse ja põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor ning esitab selle alevivalitsusele.

 (3) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (4) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne alevivolikogule esitamist heaks kiitma alevivolikogu vastav alatine komisjon.

§ 41.  Määruse rakendamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Vändra Alevivolikogu 17.02.2011. a määrus nr 2 „Vändra Gümnaasiumi põhimäärus“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Priit Enok
Volikogu esimees