Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Alajõe valla jäätmehoolduseeskiri

Alajõe valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Alajõe Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 18.03.2015, 5

Alajõe valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 12.03.2015 nr 3

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Alajõe vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Alajõe valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

 (3) Jäätmehooldust ja järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab Alajõe Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele riiklikele õigusaktidele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, juhul kui määrusest ei tulene teisiti.

 (2) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) suurjäätmed– suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid;
 2) kompostimine– orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;
 3) territooriumi haldaja– kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik.

2. peatükk Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus 

1. jagu Jäätmete käitlemine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Füüsilised ja juriidilised isikud peavad tegema kõik endast oleneva, et jäätmete teket võimalikult suures mahus vähendada ning jäätmeid liigiti sorteerida. Tekkinud jäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada, kui see osutub tehnoloogiliselt võimalikuks ja ei põhjusta ülemäära suuri kulutusi.

 (2) Tekkinud jäätmeid ladestatakse läheduse põhimõtet arvestades lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

 (4) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

 (5) Liigiti kogutud jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse, mis võivad olla jäätmevaldaja oma või üüritud või avalikuks kasutamiseks väljapandud.

 (6) Liigiti kogutavate jäätmete paigutamiseks mõeldud mahutid peavad olema varustatud informatsiooni sisaldavate kirjetega.

 (7) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Võimaluse korral tuleb paberi ja kartongi põletamisele eelistada nende üleandmist taaskasutamiseks.

 (8) Territooriumide haldajad ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid eeskirja nõuetest.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja korraldab jäätmete nõuetekohast käitlemist.

 (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sortima ja liigiti koguma eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle korraldatud jäätmeveoks ainuõigust omavale jäätmevedajale.

§ 5.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitleja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

2. jagu Jäätmete kogumine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise ja sortimise korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda:
 1) paber ja kartong;
 2) pakendid;
 3) ohtlikud jäätmed;
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;
 8) suurjäätmed;
 9) metallid.

 (3) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale.

 (4) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (7) Eraldikogutavate jäätmete (pakendid ja pakendijäätmed) kogumiseks paigaldab konteinerid taaskasutusorganisatsioon või tootjavastutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.

 (8) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda jäätmevedajale eelnevalt kokku leppides jäätmevedajaga.

 (9) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab vallavalitsus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

 (10) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

 (11) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

3. jagu Korraldatud jäätmevedu 

§ 7.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.

 (2) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt.

 (3) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele, papile, paberile ja pakendijäätmetele.

§ 8.  Jäätmeveo piirkond

  Alajõe vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, mille piir kattub Alajõe valla haldusterritooriumi piiriga.

§ 9.  Jäätmete kogumiskoht või kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada

 (1) Segaolmejäätmete kogumismahutid asuvad valla territooriumil Alajõe, Katase, Uusküla, Karjamaa, Remniku, Smolnitsa ja Vasknarva külas. Nõuded segaolmejäätmete paiknemiskohale sätestatakse käesoleva eeskirja §s 16.

 (2) Paberi, papi ja pakendikonteinerite kogumismahutid asuvad:
 1) Alajõel – Külaplatsi kinnistul, Kanarbiku 1, Männi tn;
 2) Katasel – 13111 Kauksi-Vasknarva tee ääres Rannasalu tee 76 kinnistu juures, 13111 Kauksi-Vasknarva tee Rannasalu tee 91 kinnistu juures;
 3) Uusküla – 13111 Kauksi-Vasknarva tee Linnu tee T2 kinnistu juurde, 13111 Kauksi-Vasknarva tee äärde Daali kinnistu juures;
 4) Remnikus – Külaplatsi kinnistul;
 5) Karjamaal – Luige tee kinnistul;
 6) Smolnitsas – Tamme tee T3 kinnistul;
 7) Vasknarvas –Külaväljaku kinnistul, 32 Jõhvi-Vasknarva tee ääres Sõrenetsi tee 64 kinnistu juures, Karja tee kinnistul Sõrenetsi tee 11 kinnistu juures.

§ 10.  Teenustasu suuruse määramise ja muutmise tingimused

 (1) Teenustasu suurus kujuneb riigihanke menetluse käigus. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

 (2) Jäätmevedajal on õigus muuta jäätmeveo teenustasu, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ja mitte sagedamini kui üks kord aastas ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul.

 (3) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes ning eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes).

 (4) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat mitte vähem kui 30 päeva ette.

§ 11.  Jäätmevedaja valik

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste valdadega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks, saab ettevõtja, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.

 (3) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimisest valla kodulehel.

 (4) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel Alajõe vallaga hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

§ 12.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

 (1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad. Olmejäätmete valdaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest või ainuõigust omava jäätmevedaja konkreetses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (2) Vallavalitsus informeerib jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (3) Korraldatud jäätmeveo liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba.

 (4) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima ühe kuu jooksul jäätmevaldajaga lepingu kui viimane seda soovib. Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta olmejäätmete valdajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (5) Juhul, kui sõlmitakse lõikes 4 nimetatud leping, sätestatakse selles:
 1) kas olmejäätmete valdaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmemahuti, kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit või ühismahutit;
 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
 3) muud kokkulepitud tingimused.

 (6) Jäätmevedajal puudub õigus rakendada jäätmeveo lepingus leppetrahve ja viiviseid suuremal määra, kui on sätestatud võlaõigusseaduses.

 (7) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks poolte kokkuleppel kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

§ 13.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamine

 (1) Kui vallavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud perioodiks või tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (2) Kinnistu omaniku kirjalik taotlus peab sisaldama:
 1) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
 2) perioodi (kõikidel tulevastel aastatel, mis kuupäevast kuupäevani, ilma aastat märkimata) või kindlat tähtaega (mis kuupäevast kuupäevani konkreetsel aastal), mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (3) Kinnistu omaniku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise menetlus toimub järgnevas järjekorras:
 1) kinnistu omanik esitab vormikohase kirjaliku taotluse (lisa) vallavalitsusele;
 2) vallavalitsuse vastutav ametnik kontrollib segaolmejäätmete valdaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning teostab kinnistu ülevaatuse, mille käigus selgitatakse välja, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
 3) taotluse ja kinnistu ülevaatuse alusel kujundab vallavalitsuse vastav ametnik oma seisukoha ja edastab selle otsustamiseks vallavalitsusele;
 4) vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest põhjendatud otsuse, kas jäätmevaldaja vabastada või mitte korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

 (4) Käesoleva paragrahvis lg 3 punktis 3 nimetatud otsus vormistatakse vallavalitsuse korraldusena, mis peab sisaldama:
 1) liitumisest vabastamise perioodi või tähtaega;
 2) liitumisest vabastamise (või mittevabastamise) põhjuseid;
 3) vallavalitsuse teenistuja ametikoha nimetust, kes teostab seiret jäätmevaldaja vabastuse üle.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud järgmise aasta 20. jaanuariks esitama vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmisel aastal vabastatud ajal elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

 (6) Juhul, kui jäätmevaldaja on olnud vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest perioodiks, siis kinnistu omanik ei pea pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnituse esitamist esitama vallavalitsusele täiendavaid avaldusi ning liitumisest vabastamine jääb kehtima kuni jäätmevaldajat puudutava uue haldusakti andmiseni.

 (7) Juhul, kui jäätmevaldaja on olnud vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest kindlaks tähtajaks, siis peab kinnistu omanik esitama vallavalitsusele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitusele ka uue vabastamise taotluse, mida vallavalitsus menetleb käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.

 (8) Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (9) Vallavalitsusel on õigus erandkorras jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja lugeda liitunuks korraldatud jäätmeveoga, kui seire käigus selgub, et vabastamist võimaldavad asjaolud on muutunud või jäätmevaldaja on esitanud valeandmeid.

4. jagu Nõuded jäätmeveole ja mahutitele 

§ 14.  Jäätmeveole esitatavad nõuded

 (1) Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega.

 (2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib jäätmemahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

 (3) Pakendijäätmete konteinereid ning paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Konteinereid tühjendab vallavalitsuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

 (4) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.

 (5) Jäätmeid peab vedama pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimisel ega vedamise ajal keskkonda.

 (6) Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. Jäätmevedu ei tohi reeglina teostada ajavahemikul 23.00 – 7.00.

§ 15.  Nõuded jäätmemahutitele

 (1) Jäätmete kogumiseks paigaldatavad mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

 (2) Kogumismahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust, ega tohi sattuda sademete, lindude ja loomade mõjuvalda. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui sõlmitud jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (3) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumismahutitena kasutada:
 1) käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 140, 240, 360, 600, 750 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 2) kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500, 3500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 3) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse.

 (4) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid, kui eelnevas lõikes nimetatuid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (5) Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmekogumismahuti mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1 mᶾC0#3F kohta, kui jäätmevedajaga pole teisiti kokku lepitud.

 (6) Kogumismahutites oleva prügi põletamine on keelatud.

 (7) Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta.

 (8) Heitvete või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vee reostuse vältimiseks vettpidavad ja pealt suletavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. Kaevude tühjendamine toimub paakmasinaga selleks ettenähtud purgimiskohta.

 (9) Kirjaliku kokkuleppe olemasolul on lubatud kasutada ühiseid jäätmemahuteid.

§ 16.  Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

 (1) Teisaldatav kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta sõidutee lähedale, tasasele horisontaalsele alusele. Mahuti alus peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsasti käsitsi teisaldada. Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult mahuti kõrvale ja kui see ei ole võimalik, siis määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.

 (2) Kogumismahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi omanik või haldaja.

 (3) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

 (4) Ligipääsutee mitteteisaldatavale jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee kogumismahutini ja selle ümbruse, tagades ligipääsu jäätmeveovahendile.

 (5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

§ 17.  Jäätmeveokite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke.

 (2) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis ainult tingimusel, kui vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. Tolmavaid ehitusjäätmeid võib vedada pakendatult või ainult kinnikaetud veokikastiga.

3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 18.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

  Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekitaja jäätmetekkekohal ise sorteerima ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.

§ 19.  Paberi ja kartongi kogumise nõuded

  Paberit ja kartongi peab koguma liigiti ning jäätmekogumispunkti üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel peab see olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.

§ 20.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Üleantavad pakendid peavad olema puhtad ning tühjad, nad ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

 (3) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke pakendikogumise mahuteid, mille paigaldamise-, hooldamise- ja käitlemiskulud kannab taaskasutusorganisatsioon. Nende asukohad kooskõlastatakse vallavalitsusega.

 (4) Pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha tagastatakse vastavalt pakendiseaduses sätestatule.

§ 21.  Ohtlike jäätmete kogumise nõuded

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, kemikaalid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid, kanistrid, koduelektroonika) saab ära anda selleks kohaldatud spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumispunkti.

 (3) Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning jäätmeluba. Jäätmete üleandmisel tuleb ohtlikud jäätmed märgistada vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või anda jäätmekäitlejale informatsiooni üleantavate jäätmete kohta.

 (4) Kasutamiskõlbmatud ravimid tuleb tagastada apteeki.

§ 22.  Biolagunevate jäätmete kogumise nõuded

 (1) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud kompostida oma kinnistul. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kohapeal kompostimist.

 (2) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. Kompostinõud ja -anumad on soovitatav asetada naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (4) Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

 (5) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata varakevadel või hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. Laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel on sõnniku, läga ja virtsa vedu keelatud.

§ 23.  Probleemtoodete kogumise nõuded

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või käideldakse neid ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (3) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmekogumispunkti või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse.

 (4) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

 (5) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

 (6) PCB-sid sisaldavad seadmed (kondensaatorid, trafod jm) antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.

§ 24.  Suurjäätmete kogumise nõuded

 (1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

 (2) Üldjuhul peab suurjäätmed jäätmetekitaja ise kõrvaldama, leppides kokku jäätmevedajaga.

 (3) Vallavalitsus korraldab võimalusel suurjäätmete äraveo üks kord aastas, millest teavitatakse jäätmevaldajaid aegsasti ette. Jäätmevaldajad saavad suurjäätmed paigutada spetsiaalsesse suurde konteinerisse, mis paigaldatakse kaheks-kolmeks päevaks valla territooriumile. Konteinerid paigaldatakse:
 1) Remniku külas külaplatsile;
 2) Alajõe külas Valla 8 kinnistule;
 3) Katase külas bussipeatuse juurde.

§ 25.  Metallijäätmete kogumise nõuded

 (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

 (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

 (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale.

§ 26.  Loomsed jäätmed

 (1) Loomsed jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõtte poolt Lääne-Virumaale, Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuvasse Vireen AS jäätmekäitlustehasesse.

 (2) Surnud lemmiklooma on lubatud matta kas lemmikloomade kalmistule või oma koduaeda, kus puudub oht inimese ja looma tervisele.

§ 27.  Ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmete) nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

 (4) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 100 m³, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava.

 (6) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
 4) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
 7) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
 8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (7) Mitteohtlikud ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Ehitusjäätmete eraldi kogumise eesmärk on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses ja ohtlike jäätmete eraldamine. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) kiled;
 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
 8) muud segajäätmed;
 9) väljaveetav kaevis.

 (8) Eraldi kogutud ehitusjäätmed on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt õigusaktidega kehtestatud tingimustele või anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

 (10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

 (11) Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

 (12) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

 (13) Raudbetoon- ja betoondetailid tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (14) Bituumenit sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku jäätmena.

 (15) Puhtaid puidujäätmeid võib taaskasutada, põletada küttekolletes või anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (16) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

 (17) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri poolt kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttorud jne);
 2) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
 3) tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, asfalt jmt;
 4) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sealhulgas nende taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 5) saastunud pinnas.

 (18) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (19) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

 (20) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

 (21) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Vedelad ohtlikud jäätmed ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakenditesse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse.

 (22) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (23) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

 (24) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda ning need tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (25) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (26) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

§ 28.  Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja. Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.

 (3) Bioloogilised jäätmed (sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering „Ravimijäätmed“. Ravimijäätmed tagastatakse apteeki või antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (5) Elavhõbeda jäätmed (vanad kraadiklaasid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse „Elavhõbedajäätmed“. Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele:
 1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
 2) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 3) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

§ 29.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete kõrvaldamine väljapoole prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

 (2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud:
 1) ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemilistest töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks;
 2) jäätmevaldaja võib aia- ja haljastusjäätmeid põletada oma kinnistu piires, kuid põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks.

 (3) Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire ilma territooriumi valdaja nõusolekuta on keelatud.

§ 30.  Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa

 (1) Segaolmejäätmete sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

 (2) Sõltuvalt kinnistu otstarbest, olmejäätmete tekkimise mahust ning jäätmevaldaja tegevuse eripärast on olmejäätmete valdaja kohustatud olmejäätmeid koguma liigiti alljärgnevalt:
 1) vanapaberit ja kartongi elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt 8 korterit ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas;
 2) tagatisrahata pakendijäätmed koguma eraldi kasutades selleks kas avalikke pakendikogumise mahuteid või korteriühistu poolt renditud või tasuta kasutamiseks saadud pakendikogumise mahuteid;
 3) tagatisrahaga pakendijäätmed;
 4) ohtlikud jäätmed -sõltumata elamu või ettevõtte suurusest;
 5) biolagunevad jäätmed- elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kus on kortereid üle 60, majutuskohtades kus on kohti üle 200 ja toiduainetega kauplevates kaubandusettevõtetes, kus on müügipinda üle 200 m²;
 6) sorditud segaolmejäätmed;
 7) suurjäätmed.

4. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 31.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Järelevalvet teostaval isikul on õigusteha käesoleva korra täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ja piires.

§ 32.  Vastutus

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel ja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (2) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (4) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral on ette nähtud karistus vastavalt õigusaktidele.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 33.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 21.12.2006 määrus nr 5 „Alajõe valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“.

 (2) Tunnistada kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 10.11.2011 määrus nr 30 „Alajõe Vallavolikogu 21.12.2006. a määruse nr 5 Lisa nr 1 uue redaktsiooni kinnitamine“.

§ 34.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub üldises korras.

Jüri Päll
Volikogu esimees

Lisa Alajõe valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlus