Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord
Vastu võetud 10.02.2022 nr 12
RT IV, 16.02.2022, 1
jõustumine 01.04.2022
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 12.05.2022 | RT IV, 18.05.2022, 1 | 21.05.2022 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab isikutele, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Lääneranna vald, Lääneranna valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja korra.
§ 2. Sotsiaaltoetuste määramise alused
(1) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramisel arvestatakse toimetulekupiiri suurust ühe pereliikme kohta kuus.
(2) [Kehtetu - RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(3) Riiklike ja kohalike sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine kuulub Hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) pädevusse.
(4) Lääneranna Vallavalitsusel (edaspidi vallavalitsus) on õigus erandkorras määrata piirmääradest suurem toetus.
§ 3. Toetuste liigid
(1) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) matusetoetus;
4) Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel osalenud isikute toetus;
5) eakate sünnipäevatoetus;
6) kooli lõpetaja toetus;
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
7) jõulupaki toetus;
8) puudega lapse hooldaja toetus;
9) täisealise puudega isiku hooldaja toetus;
10) hoolduspere toetus;
11) [kehtetu - RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
12) järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus;
13) leinatoetuslaagris osalemise toetus.
(2) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:
1) hooldustoetus väljaspool kodu;
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
2) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
3) eluruumi kohandamise toetus;
4) lisatoetus.
2. peatükk Sissetulekust mittesõltuvad toetused
§ 4. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetuse suuruseks on 700 eurot lapse kohta.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(2) Sünnitoetuse summa makstakse välja kahes osas, millest esimene osa on 350 eurot ja teine osa 350 eurot.
(3) Sünnitoetuse esimene osa makstakse lapsevanemale tingimusel, et vähemalt üks lapsevanem või eestkostja on vähemalt kuus kuud enne lapse sündi olnud katkematult rahvastikuregistri järgi Lääneranna valla elanik ja sünni registreerimisel kantakse laps rahvastikuregistris Lääneranna valla elanikuks.
(4) Toetuse esimese osa saamiseks esitab lapsevanem kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul alates sünni registreerimisest.
(5) Sünnitoetuse saamise õigus on ka lapse lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendaja ja eestkostja peavad vastama käesolevas paragrahvis vanemale kehtestatud nõuetele. Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Lääneranna valla elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääneranna vald.
(6) Sünnitoetuse teine osa makstakse lapsevanemale lapse aastaseks saamisel tingimustel, et lapse elukoht on jätkuvalt ja katkematult olnud rahvastikuregistri järgi Lääneranna vald ning on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud tingimused.
§ 5. Ranitsatoetus
(1) Ranitsatoetuse suurus on 200 eurot lapse kohta ja seda makstakse Lääneranna Vallavalitsuse hallatava asutusena tegutseva kooli esimesse klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Lapse üks vanem või eestkostja ja kooli minev laps peavad olema toetuse taotlemisel ja lapse kooli minemise aasta 1. septembri seisuga rahvastikuregistri andmetel Lääneranna valla elanikud.
(2) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps asub õppima väljaspool Lääneranna valda asuvasse kooli puudest tingitud erivajaduse tõttu või on suunatud õppima väljaspool Lääneranna valda asuvasse kooli õppenõustamiskomisjoni või Lääneranna Vallavalitsuse poolt või kui laps on asendushooldusteenusel ja asub õppima teenuse osutamise piirkonna kooli.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(3) Toetuse määramisel võetakse aluseks koolide direktorite esitatud 1. klassi õpilaste nimekirjad 10. septembri seisuga.
§ 6. Matusetoetus
(1) Matusetoetuse suuruseks on 250 eurot.
(2) Matusetoetust makstakse surma hetkel rahvastikuregistri andmetel Lääneranna vallas elanud lahkunu perekonna liikmetele, sugulastele või teistele matmist korraldatavatele isikutele.
(3) Erandkorras võib matusetoetuse määrata matuse korraldajale, kellel ei olnud võimalik saada matusetoetust enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest seal kehtiva üldkorra alusel ja kes on korraldanud või korraldamas sellise isiku matmist või tuhastamist, kellel surma hetkel puudus rahvastikuregistris elukoha aadress või kelle elukoha aadress rahvastikuregistris oli väljaspool Lääneranna valda.
(4) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul lahkunu surma registreerimisest arvates märkides ära ka lahkunu andmed, kelle matuse korraldamisega seotud kulude katmiseks toetust taotletakse.
(5) Toetust ei maksta isiku kohtu poolt surnuks tunnistamise korral.
§ 7. Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel osalenud isikute toetus
(1) Toetus makstakse isikutele, kes on osalenud Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel.
(2) Toetuse suurus ühes kalendrikuus on 30 eurot.
(3) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku taotluse ning kirjaliku tõendi Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel osalemise kohta.
§ 8. Eakate sünnipäevatoetus
(1) Toetus makstakse isikule tema 80. ja 85. sünnipäeval ning alates 90. eluaastast igal sünnipäeval.
(2) Toetuse suurus on 50 eurot.
(3) Alates 100. sünnipäevast on toetuse suurus 100 eurot.
§ 9.
Kooli lõpetaja toetus
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(1) Toetuse suurus isikule, kes lõpetab Lääneranna vallas asuva põhikooli kiituskirjaga, on 50 eurot.
(2) Toetuse suurus isikule, kes lõpetab gümnaasiumi hõbemedaliga, on 70 eurot ja kuldmedaliga, on 100 eurot.
(21) Toetuse suurus isikule, kes lõpetab kutsekeskkooli kiitusega on 70 eurot.
(3) Toetust on õigus saada ka juhul, kui õpilane õpib väljaspool Lääneranna valda puudest tingitud erivajaduse tõttu.
(4) Toetuse suurus isikule, kes viibib asendushooldusteenusel ja lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe on 100 eurot.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
§ 10. Jõulupaki toetus
(1) Jõulupakid on ette nähtud kõigile Rahvastikuregistri andmetel Lääneranna vallas elavatele, Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud Lääneranna valla hallatavates koolieelsetes lasteasutuses viibivatele lastele ja üldhariduskoolide statsionaarses õppes 1.-12. klassis õppivatele õpilastele.
(2) [Kehtetu - RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(3) [Kehtetu - RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
§ 11. Puudega lapse hooldaja toetus
(1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse keskmise, raske või sügava puudega kuni 18 aastase lapse hooldamise eest järgmiselt:
1) keskmise puudeastme korral 50 eurot ühes kalendrikuus;
2) raske ja sügava puudeastme korral 100 eurot ühes kalendrikuus.
(2) Puudega lapse hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise järgneva kuu 01. kuupäevast.
(3) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta taotlejale kelle lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(4) Puudega lapse hooldaja toetust makstakse kuni:
1) hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
3) seatud tähtajalise eestkoste või hoolduspere teenuse lõppemiseni.
(5) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt lõikes 4 sätestatust lühemaks ajaks, kui on eeldada hooldamise tähtajalisust.
(6) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.
(7) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel pärast peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni lõikes 4 nimetatud tähtaegadeni.
(8) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse:
1) toetuse määramise aluste äralangemisel;
2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
3) puudega lapse hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil.
(9) Puudega lapse hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või toetuse suuruse muutumise;
2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(10) Puudega lapse hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.
(11) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
§ 12. Täisealise puudega isiku hooldaja toetus
(1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on hooldaja või eeskostja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulutuste osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale või eestkostjale.
(2) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse hooldajale, kes on Lääneranna vallas täisealise isiku üle hoolduse seadmist ja hooldaja määramist reguleeriva õigusakti alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, või eestkostjale, kes on kohtumääruse alusel määratud 18-aastase või vanema piiratud teovõimega isiku eestkostjaks ning kes tagab kodustes tingimustes eestkostetava igapäevase isikuhoolduse järgmiselt:
1) raske puudeastme korral 30 eurot ühes kalendrikuus;
2) sügava puudeastme korral 50 eurot ühes kalendrikuus.
(3) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise järgneva kuu 01. kuupäevast.
(4) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse kuni:
1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
3) hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste korduvhindamise läbiviimise tähtajani;
4) seatud eestkoste lõpptähtajani või kuni eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamiseni.
(5) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmist pikendatakse:
1) hooldatavale Sotsiaalkindlustusameti otsusega puude raskusastme pikendamise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest;
2) elamisloa andmise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest;
3) eestkoste pikendamise kohtumääruse kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kohtumäärusega hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest.
(6) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
1) kui hooldatav või eestkostetav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil;
2) süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks.
(7) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.
(8) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldajaks määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, eestkoste lõppemise või eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele asumisele järgnevast päevast.
(9) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
(10) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
§ 13. Hoolduspere toetus
(1) Hoolduspere toetust makstakse hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katteks hooldusperele, kellega Lääneranna Vallavalitsus on sõlminud hooldusperes või perekonnas hooldamise lepingu.
(2) Kui asendushooldusel viibiva lapse ülalpidamiskulud ja lapse erivajadusest tulenevad lisakulutused on suuremad võib sotsiaalosakond suurendada hoolduspere toetust vastavalt tegelikule vajadusele.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(3) Hoolduspere vanemal, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud SHS § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse ja kes hooldab kuni nelja last, on õigus saada lisaks vallavalitsuse kinnitatud hoolduspere toetuse määras makstavale toetusele täiendavalt toetust Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Iga hooldusel oleva lapse kohta toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ¼ ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.
(4) Hoolduspere toetuse saaja ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Lääneranna valla elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääneranna vald.
§ 14.
Asendushooldusteenusel viibiva lapse toetus
[Kehtetu - RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
§ 15. Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus
(1) Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetust makstakse isiklike kulude katteks igakuiselt.
(2) Lähtudes juhtumiplaanis kirjeldatud põhjendatud vajadustest võib sotsiaalosakonna otsusega määrata järelhooldusteenusel viibivale isikule lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetusele täiendava toetuse.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(3) Järelhooldusteenusel viibivale kuni 25-aastasele isikule, kes teenusel viibimise ajal on omandanud kesk-, kutse- või kõrghariduse, makstakse ühekordset toetust iga kooliastme lõpetamise puhul.
§ 16. Leinatoetuslaagris osalemise toetus
(1) Leinatoetuslaagris osalemise toetust makstakse 7-18 aastastele isikutele, kes on kaotanud taotlusele eelneva 1,5 aasta jooksul lähedase pereliikme ja kelle osalemine leinatoetuslaagri programmis on programmi korraldaja poolt läbiviidud kohtumise tulemusena hinnatud vajalikuks.
(2) Üldjuhul määratakse toetus leinatoetuslaagris osalemiseks üks kord kalendriaastas toetuse taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel.
3. peatükk Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused
§ 17. Maksmise üldtingimused
(1) Lääneranna valla eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud.
(2) Leibkonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on leibkonna kõikide liikmete sissetulekud, eluasemekulud ja käesolevas jaos nimetatud hädavajalikud kulutused leibkonna toimetuleku tagamiseks. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.
(3) Leibkonna ühe liikme arvestuslikuks netosissetuleku leidmiseks summeeritakse kõikide leibkonnaliikmete sissetulekud ja lahutatakse saadud summast leibkonna jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, saadud tulemus jagatakse leibkonna liikmete arvuga.
(4) Sissetulekute hulka ei arvata:
1) sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi, välja arvatud üksi elava pensionäri toetus;
2) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid ühekordseid riiklikke toetusi (sünnitoetus, lapsendamistoetus);
3) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstavaid õppetoetusi;
4) sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi, juhul kui neid pole võimalik kasutada leibkonna toimetuleku tagamiseks.
(5) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma leibkonna toimetuleku tagamiseks kasutada.
(6) Sotsiaaltoetust ei maksta, juhul kui:
1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel või leibkonnal on toimetulekuks piisavalt vahendeid;
2) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
§ 18.
Hooldustoetus väljaspool kodu
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(1) Hooldustoetust makstakse hooldusteenuse eest tasumiseks ilma seadusjärgsete ülalpidajateta täisealistele isikutele, kelle hooldusteenuse vajadus on tõendatud vastavasisuliste dokumentidega (epikriis, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, perearsti tõend, isiklik rehabilitatsiooniplaan, otsus puude raskusastme kohta või kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamise kokkuvõte).
(2) Erandjuhtudel võidakse hooldustoetust maksta, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi, vanuse, töötuse või toimetulekuraskuste tõttu ei ole suutelised oma ülalpidamiskohustust täitma või kui seadusjärgsetelt ülalpidajatelt on ülalpidamiskohustuse täitmist ebamõistlik nõuda.
(3) Hooldustoetuse arvestamisel loetakse leibkonna sissetulekute hulka ka taotlejast eraldi elava pereliikme sissetulekud juhul, kui see pereliige on perekonnaseaduse järgi kohustatud üleval pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.
(4) Hooldustoetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on rahalisi vahendeid või muud vara, mis võimaldavad hooldusteenuse eest tasuda või mida saab kasutada viisil, mis võimaldab tagada isiku ülalpidamise.
(5) Hooldustoetuse suurus moodustab üldjuhul osa osutatava teenuse hinnast.
§ 181. Huvihariduse ja huvitegevuse toetus
(1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse eelarvevahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks.
(2) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
(3) Üldjuhul makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.
(4) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad huvihariduse ja huvitegevuse eest tasuda.
(5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvestamisel võetakse kulutustena arvesse järgmised kulud:
1) huvitegevuse ja huviringi osavõtutasud;
2) huvihariduse ja huvitegevuse kohta jõudmiseks vajalik transpordikulu;
3) isiklike vahendite soetamine huvitegevuses osalemiseks;
4) huvitegevusega kaasnevatel võistlustel, konkurssidel, laagrites osalemine.
(6) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse määramisel ei arvestata kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks toetust tagasiulatuvalt ei määrata.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
§ 19. Eluruumi kohandamise toetus
(1) Eluruumi kohandamise toetust makstakse vahendite olemasolul raske ja sügava puudega inimestele, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi sisenemisel, eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul.
(2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle leibkonna netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Lääneranna vallas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.
(3) Taotlejal on õigus saada toetust vastavalt kohandamisega seotud tegelikele kuludele, aga mitte rohkem kui vallavalitsuse poolt kehtestatud ühe maksimaalmäära ulatuses üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja tehtud kulutuste vajalikkust taotleja erivajadust arvestades.
(4) Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.
(5) Eluruumi kohandamise toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad eluruumi kohandamise eest tasuda.
§ 20. Lisatoetus
(1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt kehtivale toimetulekupiirile leibkonnaliikmete arvust lähtuvalt.
(2) Lisatoetus on ühekordne sotsiaaltoetus.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(3) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid, sõltlaste asendusraviga seotud kulusid ja tasulisi raviteenuseid ei arvestata lisatoetuste määramisel eluks hädavajalike kulutuste hulka.
(4) Lisatoetuse määramisel ei arvestata hädavajalike kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks lisatoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
(5) Erandina võib sotsiaalosakond otsustada lisatoetuse maksmise:
1) nendele leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist jäävad kuni kahekordse toimetulekupiirini, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
2) nendele leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toetuse saamise aluseks olevat sissetulekupiiri leibkonna liikme kohta rohkem kui kaks korda, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;;
3) isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris ei ole registreeritud Lääneranna vald, kuid kes abi vajamise ajal asub Lääneranna vallas.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
4. peatükk Sotsiaaltoetuste taotlemine, määramine ja maksmine
§ 21. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemise avaldusele lisatakse sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlust menetleval ametiisikul on õigus vajadusel nõuda pere või isiku toimetuleku kohta lisateavet.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(2) Toetust võib leibkonnale taotleda ka mõni teine isik (hooldaja, õpetaja, sotsiaaltöö spetsialist vms) juhul, kui toetust vajav isik on teadlik ja nõus toetuse taotlemisega, kuid ise mingil põhjusel toetust taotleda ei saa. Taotluse esitaja kinnitab oma allkirjaga toetust vajava isiku teadlikkuse ja nõusoleku.
(3) Toetuse taotleja kinnitab taotluse allkirjastamisega esitatud andmete õigsust ning annab nõusoleku töödelda taotlusel märgitud isikute andmeid avalduse lahendamise eesmärgil vastavalt seadusele.
(4) Vallavalitsus kinnitab toetuste taotlemise avalduste vormid.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(5) Taotluse esitamise kohustuslikud toetused on:
1) sünnitoetus;
2) matusetoetus;
3) Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel osalenud isikute toetus;
4) kooli lõpetaja toetus, kui kool lõpetatakse väljaspool Lääneranna valda;
5) puudega lapse hooldaja toetus;
6) hoolduspere toetus;
7) järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus;
8) leinatoetuslaagris osalemise toetus;
9) hooldustoetus väljaspool kodu;
10) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
11) eluruumi kohandamise toetus;
12) lisatoetus.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(6) Taotlust ei esitata järgmiste toetuste korral:
1) ranitsatoetus;
2) eakate sünnipäevatoetus;
3) kooli lõpetaja toetus, kui lõpetatakse Lääneranna valla kool;
4) jõulupaki toetus.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
§ 22. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb:
1) sünnitoetuse, ranitsatoetuse, matusetoetuse, Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel osalenud isikute toetuse, eakate sünnipäevatoetuse ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja toetuse määramise korral kantakse andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks. Toetuse maksmisest keeldumise otsustab sotsiaalosakond;
2) jõulupaki toetuse, puudega lapse hooldaja toetuse, täisealise puudega isiku hooldaja toetuse, hoolduspere toetuse, järelhooldusteenusel viibiva isiku toetuse, leinatoetuslaagris osalemise toetuse ning sissetulekust mittesõltuvate toetuse määramise või keeldumise otsuse teeb sotsiaalosakond.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(2) Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, sularahas või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis.
(3) Taotlust menetleval ametnikul on otsuse tegemiseks oluliste täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. Kaalutlusotsuse tegemisel võib sotsiaaltöö spetsialist alati kaasata arvamuse andmiseks sotsiaalosakonna.
(4) Toetuse taotlejate avaldused (v.a sissetulekust mittesõltuvad toetused) vaatab läbi ja teeb ettepanekud sotsiaalosakonnale toetuse määramise kohta vastava valdkonna spetsialist 10 tööpäeva jooksul korrektse avalduse esitamisest.
[RT IV, 18.05.2022, 1 - jõust. 21.05.2022]
(5) Sotsiaalosakond või vastava valdkonna spetsialist hindab kaalutlusõiguse alusel taotluse põhjendatust, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning taotlusele lisatud dokumente.
(6) Sotsiaalosakonnal või vastava valdkonna spetsialistil on toetuse andmisel põhjendatud kahtluse korral toetuse saamise õiguse olemasolu või toetuse ulatuse kohta õigus kontrollida toetuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas toetuse taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.
(7) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud uurimis-ja kaalutlusõiguse põhimõtetest.
(8) Otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele või muudele õigusaktidele.
(9) Erandkorras võidakse sotsiaaltoetust määrata valitsuse korraldusega ka määruse reeglistikus mittekirjeldatud juhtudel.
§ 23. Toetuse andmisest keeldumine
(1) Toetuse määramisest võib keelduda kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) taotleja ei esita sotsiaaltöö spetsialisti ja sotsiaalosakonna poolt küsitud täiendavaid dokumente;
3) taotleja ja tema leibkonna sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
4) soovitud toetuse taotlemine ei ole põhjendatud ning taotlejale saab pakkuda teisi sotsiaaltoetusi või -teenuseid.
(2) Toetuse andmisest keeldumise haldusakt tehakse vastavalt taotluses märgitud valikule isikule teatavaks:
1) taotluses märgitud e-posti aadressil;
2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
3) vastava valdkonna spetsialisti juures;
4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil.
5. peatükk Lõppsätted
§ 24. Sotsiaaltoetuste tagasinõudmine
(1) Vallavalitsus nõuab taotlejalt talle rahalise toetusena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise toetuse andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi:
1) kui isikul puudus õigus toetusele, kuna õigust ei olnud tekkinud;
2) kui isikul puudus õigus toetusele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud;
3) muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Asja maksumuse rahas hüvitamise asemel võivad vallavalitsus ja taotleja kokku leppida üleantud asja tagastamises.
(3) Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(4) Vallavalitsusel on toetuse andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse alusel.
§ 25. Vaidluste lahendamine
(1) Toetuste määramise korraldusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda vaidega vallavalitsuse poole või halduskohtusse.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab haldusjärelevalve haldusaktide õiguspärasuse, osutavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle.
§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 27. Määruse rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist Lääneranna Vallavolikogu või Lääneranna Vallavalitsuse poolt välja antud haldusaktid jäävad kehtima ning neid täidetakse kuni nendes sätestatud õiguste ja kohustuste realiseerimiseni või kehtetuks tunnistamiseni.
Facebook
Twitter