HaridusHuviharidus

HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Kose Huvikooli põhimäärus

Väljaandja:Kose Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT IV, 18.06.2019, 8

Kose Huvikooli põhimäärus

Vastu võetud 12.06.2019 nr 55

Määrus kehtestatakse huvikooli seaduse § 7 lg 2 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Kose Huvikooli (edaspidi Kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab Kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, Kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, Kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õpilaste õigused ja kohustused, Kooli finantseerimise, ümberkorraldamise ja lõpetamise alused ning põhimääruse muutmise korra.

§ 2.   Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Kose Huvikool. Ametlik lühend on Kose HK.

§ 3.   Kooli asukoht

  Kool asub Kose vallas. Kooli postiaadress on Hariduse tn 2, Kose alevik, 75101 Kose vald.

§ 4.   Kooli õiguslikud alused

  Kool on Kose Vallavalitsuse ametiasutsus hallatav haridusasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Kose Vallavolikogu.
Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Kose valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 5.   Pitsat ja sümbol

  Koolil on Kose valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika.

§ 6.   Õppekeel ja asjaajamine

  Kooli õppekeel ja asjaajamise keel on eesti keel.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 

§ 7.   Tegevuse eesmärk

  Kooli tegevuse eesmärk on luua lastele ja noortele mitmekülgsed huvihariduse omandamise ja huvitegevusega tegelemise võimalused Kose vallas.

§ 8.   Kooli ülesanded

  (1) Kooli ülesanded on:
eelduste loomine huvihariduse ja huvitegevuse edendamiseks ja säilitamiseks Kose vallas;
soodsa arengukeskkonna loomine lastele ja noortele mitmekülgsete huvihariduslike teadmiste, oskuste ja tegevustega seotud eelduste väljaarendamiseks;
laste ja noorte loovuse arendamine; iseseisvuse, omaalgatuse, initsiatiivi ja aktiivsuse toetamine;

  (2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib Kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku huviharidust.

  (3) Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel osutab Kool tasulisi teenuseid, mille hinnad kehtestatakse riigi ja Kose valla õigusaktidega sätestatud korras.

3. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED 

§ 9.   Struktuur

  (1) Koolis on muusikaosakond, kunstiosakond, spordiosakond ja huviõppeosakond.

  (2) Õppetöö Koolis toimub kunsti-, muusika- ja spordiosakonnas õppeastmete kaupa.

  (3) Muusikaosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) eelõpe 1-2 aastat;
  2) põhiõppe noorem aste 1.-4. klass;
  3) põhiõppe vanem aste 5.-7. klass;
  4) põhiõppe lisa-aasta(d);
  5) huviõpe.

  (4) Kunstiosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) põhiõpe 5 aastat (alates 11. eluaastast);
  2) põhiõppe lisa-aasta(d) (alates 15. eluaastast);
  3) huviõpe.

  (5) Spordiosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) algettevalmistusaste (AE) 3-4 aastat;
  2) õppe-treeningaste (ÕT) 4 aastat;
  3) spordimeisterlikkuse aste (SM) 2-3 aastat;
  4) huviõpe.

  (6) Huviõppe osakonnas toimub õppetöö huvitegevusena.

§ 10.   Õppeastmete ülesanded

  (1) Muusikaosakonna eelõppe ülesandeks on laste loomevõimete avastamine, muusikataju arendamine, muusikaõpinguteks ettevalmistamine.

  (2) Muusikaosakonna põhiõppe nooremas astmes antakse õpilastele muusikaline algharidus, mis võimaldab neil õpinguid jätkata järgmises astmes.

  (3) Muusikaosakonna põhiõppe vanemas astmes toimub õpilaste muusikaliste võimete ja loovuse mitmekülgne arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks.

  (4) Kunstiosakonna huviõppe ülesandeks on õpilaste kunstialane ettevalmistamine, võimete väljaselgitamine ja sobivus õpinguteks kunsti põhiõppe astmes.

  (5) Kunstiosakonna põhiõppe ülesandeks on loomevõimete kavakindel arendamine, tehniliste oskuste ja teoreetiliste ainete õpetamine, mis loob aluse edasiõppimiseks.

  (6) Lisa-aasta(d) võimaldatakse õpilastele, kellel on soov muusika ja kunsti alal edasi õppida või mõnel muul eesmärgil õpinguid jätkata.

  (7) Spordiosakonna huviõppe ülesandeks on suunata õpilasi mängult õppimisele; selgitada välja eeldused ja suunata spordiala valikule.

  (8) Spordiosakonna algettevalmistuse astme ülesandeks on õppurite tervise tugevdamine; erinevate kehaliste võimete arendamine; spordiala tehnika põhialuste õppimine ja omandamine; sportlike iseloomuomaduste, suhtumiste ja hoiakute ning spordiga tegelemiseks püsiva huvi kujundamine ja arendamine.

  (9) Õppe-treeningastme ülesandeks on valitud spordiala süvendatud õppimine.

  (10) Spordimeisterlikkuse astme ülesandeks on spordiala nõuetele vastavate kehaliste võimete rõhutatum arendamine üheskoos spordiala tehnilise, taktikalise ja psühholoogilise ettevalmistusega, eesmärgiga jõuda omaealiste paremikku vabariigis.

  (11) Huviõppe osakonna ülesandeks on pakkuda õpilastele huvialast lähtuvat huvitegevust.

4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 11.   Üldsätted

  (1) Kooli õppekorralduse aluseks on õppekava.

  (2) Õppetöö toimub õpilase alus- ja üldharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

  (3) Õpe toimub tunniplaani alusel õpperühmades ja/või individuaalselt, kasutades seejuures erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetund, esinemised, kontserdid, konkursid, võistlused, näitused, laagrid jne. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab kooli pidaja.

  (4) Õpe toimub Kooli direktori poolt kinnitatud õppekava ja tunniplaani kohaselt.

  (5) Õppimine Koolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab Kooli pidaja direktori ettepanekul.

§ 12.   Õppekava

  (1) Õppekavaga sätestatakse:
  1) õppe eesmärk ja kestus;
  2) õppeainete loendid ja tunnijaotuskava;
  3) ainekavad.

  (2) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatava tunnijaotuskava ja töökavade koostamiseks.

§ 13.   Õppekava registreerimine, muutmine ja kinnitamine

  (1) Huviala õppekava muutmine või olemasoleva sulgemine toimub pärast Kooli vastava huviala õppeperioodi lõppu. Huvialade õppekavades tehtud muudatused koos uuendatud õppekava terviktekstiga või teate olemasoleva õppekava sulgemise kohta esitab Kooli pidaja.

  (2) Ettepanekuid Kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võib teha Kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, Kooli hoolekogu või õppenõukogu.

  (3) Õppekava kinnitab Kooli direktor käskkirjaga, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

  (4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

§ 14.   Õppekavaväline tegevus

  (1) Õppekavaväline tegevus jaguneb Kooli korraldatud ja õpilastele mõeldud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning Kooli osutatavateks teenusteks.

  (2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses Kooli korraldatud sündmusi, laagreid, väljasõite, õppeekskursioone, kursusi.

  (3) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, milles osalemine ja mille kaasrahastamine toimub õpilase või tema vanema nõusolekul.

  (4) Õppekavavälist tegevust kajastatakse Kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse Kooli kodukorrast.

  (5) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu Kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib Kool osutada järgmisi teenuseid:
  1) õppematerjalide koostamine ja levitamine;
  2) kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine;
  3) pedagoogilise tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamine.

  (6) Õppekavaväliste tegevuste ja teenuste osutamise tingimused ja korra kehtestab direktor ning teenuste hinnad kehtestab Kose Vallavalitsus.

§ 15.   Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

  (3) Spordiosakonnas koosneb õppeaasta õppetreening-, võistlus- ja üleminekuperioodidest.

§ 16.   Õ ppeperiood ja õppevaheajad

  (1) Õppeperiood kestab 35 õppenädalat.

  (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, poolaasta.

  (3) Õppevaheajad huvikoolis on üldhariduskoolidega samadel aegadel ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

  (4) Õppetunni pikkus on üldjuhul 45 minutit. Kahe järjestikuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.

  (5) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab Kooli direktor.

  (6) Spordiosakonna:
  1) Õppeperioodi arvestusühikud on treeningtsüklid ja treeningtund.
  2) Õppe- ja treeningtunni pikkus on vastavalt meisterlikkusele.
  3) Õppe- ja treeningtundide arv nädalas määratakse tunniplaanis vastavalt meisterlikkuse astmele, mille kinnitab kooli direktor.

  (7) Spordiosakonna õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas:
  1) treeningtunnid ja teoreetilised tunnid rühmades;
  2) individuaaltreeningud;
  3) spordivõistlused;
  4) spordilaagrid, õppe-treeningkogunemised;
  5) spordikohtuniku ja -juhendaja praktika;
  6) spordiala tehnika, treeningtundide ja võistluste analüüs;
  7) arstlik kontroll, meditsiinilised ja taastavad kuurid.

§ 17.   Õpilaste hindamine

  (1) Õpilaste hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

  (2) Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse tundides, kontsertidel, arvestustel, eksamitel ja näitustel, võistlustel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.

§ 18.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Kooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesolevas paragrahvis märgitud erisusi.

  (2) Muusikaosakonda võetakse õpilasi vastu järgmiselt:
  1) eelõppesse võetakse õpilased vastu katseteta.
  2) põhiõppe noorema astme 1. klassi võetakse õpilane vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise juhendis.
  3) põhiõppe noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õpilane, kes on läbinud mõnes muus õppeasutuses eelnevad klassid muusikakooli riikliku õppekava alusel. Selleks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka muusikakooli tunnistuse ja eriala individuaalplaani koopia.
  4) põhiõppe lisa-aasta õppesse võetakse õpilane, kes on muusikakooli põhiõppe eelnevalt lõpetanud, kuid õpilane soovib õpet jätkata. Otsuse õpilase jätkamiseks lisa-aastal teeb õppenõukogu.

  (3) Kunstiosakonda võetakse õpilasi vastu ilma katseteta.

  (4) Kunstiõppe põhiõppe lisa-aasta õppesse võetakse õpilane, kes on kunstikooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata. Otsuse õpilase jätkamiseks lisa-aastal teeb õppenõukogu.

  (5) Spordiosakonda võetakse õpilasi vastu järgmiselt:
  1) algettevalmistuse astmesse võetakse õpilane vastu katseteta.
  2) õppe-treeningastmesse võetakse vastu õpilane, kes on eelnevalt spordikooli algettevalmistuse lõpetanud ning soovib õpet jätkata.
  3) spordimeisterlikkuse astmesse võetakse vastu õpilane, kes on lõpetanud õppe-treeningastme ning soovib õpet jätkata.
  4) õppe-treening- ja spordimeisterlikkuse astmesse võib Kool korraldada vastuvõtukatseid või võtta vastu ilma eelnevaid astmeid läbimata õpilasi, kes omavad märkimisväärseid saavutusi oma spordialal.

  (6) Otsuse õpilase kooli vastuvõtmiseks teeb direktor koostöös õppejuhtidega.

§ 19.   Koolist väljaarvamine

  (1) Õpilane arvatakse õpilaste nimekirjast välja:
  1) kooli lõpetamisel;
  2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu;
  3) tervislikel põhjustel;
  4) õppetasu võlgnevusel rohkem kui kolme (3) kuu ulatuses;
  5) Kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramisel või rikkumisel;
  6) muudel põhjustel.

  (2) Õpilase huvikooli nimekirjast väljaarvamise aluseks on:
  1) lapsevanema taotlus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 6 puhul;
  2) õppenõukogu otsus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1, 2 ja 5 puhul;
  3) õppenõukogu otsus hoolekoguga kooskõlastatult direktori taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 puhul.

  (3) Kui õpilane soovib Koolist lahkuda õppeaasta keskel, peab lapse seaduslik esindaja (lapsevanem või eestkostja) sellest teatama direktorile hiljemalt 25. kuupäevaks. Õpilane arvatakse Koolist välja alates teatamisele järgnevast kuust ning lapsevanemal tuleb eelmise kuu arve tasuda.

§ 20.   Kooli lõpetamine

  (1) Kooli õppeastmete lõpetamiseks peab õpilane täitma kõik kooli õppekavale vastava kooliastme lõpetamiseks sätestatud nõuded.

  (2) Kooli lõpetamist tõendab vastava õppeastme lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

5. peatükk ÕPILASED JA KOOLITÖÖTAJAD 

§ 21.   Õpilaste õigused ja kohustused

  (1) Õpilasel on õigus:
  1) tutvuda enne Kooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, Kooli põhimääruse ning kodukorraga;
  2) nõuda huviala õppekavale vastavat huvitegevust;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu Kooli hoolekogu tegevuses;
  4) moodustada Kooli õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
  5) kasutada muid seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud õigusi.

  (2) Õpilasel on kohustus:
  1) võtta osa õppetööst õppekavaga määratud mahus;
  2) järgida Kooli kodukorda;
  3) hoida Kooli kasutuses olevat vara;
  4) täita muid seaduse ja teiste õigusaktidega sätestatud kohustusi.

§ 22.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad on õppejuhid, õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad ning Kooli teenindav personal.

  (2) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhenditega, töölepingutega, töökorraldusreeglitega ja muude õigusaktidega.

6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE 

§ 23.   Direktori pädevus ja ülesanded

  (1) Kooli juhib direktor, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist Kose Vallavalitsus. Töölepingu direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle lõpetab Kose vallavanem.

  (2) Direktor vastutab Kooli tulemusliku toimimise, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (3) Direktor peab Kooli ja enda tegevusest andma aru Kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule.

  (4) Direktor teeb Kooli pidajale ettepaneku kinnitada Kooli töötajate koosseis ja töö tasustamise alused;

  (5) Direktor:
  1) juhib Kooli õppenõukogu;
  2) tagab Kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
  3) sõlmib, muudab, ja ütleb üles töölepingud koolitöötajatega;
  4) kinnitab Kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
  5) kinnitab Kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks;
  6) koostab juhindudes vallavalitsuse ettepanekust Kooli eelarveprojekti, esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ning vastutab kinnitatud eelarve täitmise eest;
  7) esitab vähemalt üks kord aastas aruande Kooli tegevusest hoolekogule ja Kooli pidajale;
  8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
  9) sõlmib koostöölepinguid toetajatega;
  10) lahendab muid käesoleva seadusega, Kooli põhimäärusega ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi.

  (6) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja Kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

  (7) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse vallavalitsuse poolt avalik konkurss. Korra ja tingimused kehtestab Vallavalitsus.

  (8) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.

§ 24.   Õppenõukogu

  (1) Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

  (3) Õppenõukogu tööd juhib Kooli direktor.

  (4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

  (5) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt 4 korda õppeaastas.

  (6) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist kutsega, kus on ära märgitud õppenõukogu päevakord.

  (7) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

  (8) Õppenõukogu päevakord kinnitatakse koosoleku alguses.

  (9) Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega.

  (10) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse koos teiste Kooli dokumentidega vastavalt õppekasvatustöö alase dokumentatsiooni pidamise ja säilitamise korrale.

§ 25.   Hoolekogu

  (1) Koolis valitakse iga õppeaasta algul hoolekogu, kelle ülesanne on suunata Kooli tegevust ning teha ettepanekuid Kooli direktorile ja Kooli pidajale Kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

  (2) Hoolekogu koosseis:
  1) igast osakonnast üks lapsevanem;
  2) igast osakonnast üks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötaja;
  3) Kooli pidaja esindaja.

  (3) Hoolekogu moodustamine:
  1) lastevanemate esindajad valitakse osakonna lastevanemate koosolekul;
  2) õpetajate esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul.

  (4) Hoolekogu koosseisu esitab direktor kinnitamiseks Vallavalitsusele.

  (5) Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. Uue hoolekogu koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku direktor.

  (6) Töö korraldamiseks valib hoolekogu esimesel koosolekul oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

  (7) Hoolekogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt neliteist päeva enne koosoleku toimumist kutsega, kus on ära märgitud hoolekogu päevakord.

  (8) Hoolekogu:
  1) teeb vajadusel Vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks Kooli tegevuse üle;
  2) kuulab ära direktori aruande Kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;
  3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning annab omapoolse arvamuse Vallavalitsusele.
  4) arutab läbi ja annab arvamuse Kooli arengu- ja tegevuskavade kohta;
  5) teeb ettepanekuid Kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
  6) teeb ettepanekuid Kooli põhimääruse täiendamiseks ja muutmiseks;
  7) teeb ettepanekuid õppetasu kehtestamise, selle suuruse ja kasutamise kohta;
  8) teeb ettepanekuid Kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

  (9) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub hoolekogu esimehe või Kooli direktori ettepanekul. Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

  (10) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Hoolekogu otsused on Kooli juhtkonnale täitmiseks.

  (11) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 5. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (12) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa Kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

7. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 26.   Eelarve

  (1) Kooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja vallaeelarve eraldistest, Kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt ja teistelt juriidilistelt isikutelt laekunud summadest, annetustest ja Kooli põhimääruses sätestatud Kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest, õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanematelt, eestkostjatelt või täiskasvanud õppurilt võetavast õppetasust, lepingu alusel teistest omavalitsustelt laekuvatest rahalistest vahenditest ning muudest vahenditest.

  (2) Õppekulude osaliseks katmiseks on Koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab direktori ettepanekul Kooli pidaja. Õppetasu tõstmisest teavitatakse lapsevanemaid kolm kuud ette.

  (3) Kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste ja õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse riigi ja Kose valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 27.   Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine

  (1) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Kose Vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel.

  (2) Kooli valduses olev vara on Kose valla omand.

§ 28.   Õppetasust vabastamine ja soodustuste andmine

  Kooli pidajal on lapsevanema põhjendatud avalduse alusel ja õigusaktides sätestatud korras õigus otsustada õpilase õppetasust osaline või täielik vabastamine.

§ 29.   Asjaajamine ja aruandlus

  (1) Kooli asjaajamist korraldatakse vastavalt Kose Vallavolikogu poolt kehtestatud asjaajamiskorrale.

  (2) Kooli raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse riigi ja Kose valla õigusaktide kohaselt.

  (3) Kool esitab aruandeid riigi ja Kose valla õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 30.   Kontroll tegevuse üle

  (1) Kooli tegevust ja juhtimist ning teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Vallavalitsus.

  (2) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 31.   Osalemine huvikoolide ühistegevuses

  (1) Kool võib osaleda muusika-, kunsti- ja spordikoolide ühistegevuses.

  (2) Kool võib osaleda õpilaskonkurssidel, kontsertidel, näitustel, festivalidel, olümpiaadidel ja võistlustel.

  (3) Kool võib olla oma erialaliitude või katusorganisatsioonide liige, tasudes oma eelarvest liikmemaksu, kasutades selle kaudu ühistegevuse tulemusi soodustatud tingimustel ning osaledes liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös.

8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE, HUVIKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 32.   Põhimääruse muutmise kord

  (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Kose Vallavolikogu.

  (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja Kooli direktor.

  (3) Põhimääruse muudatus- ja täiendusettepanekuid võivad teha Kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

§ 33.   Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab Kose Vallavolikogu Kose Vallavalitsuse ettepanekul riigi ja Kose valla õigusaktidega ette nähtud korras.

  (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb Kooli ühinemises või jagunemises.

  (3) Kooli tegevus lõpetatakse:
  1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) kui Kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
  3) kui Kooli järele puudub vajadus;
  4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

  (4) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda pärast õppeperioodi lõppu.

  (5) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

§ 34.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01.09.2020.

Uno Silberg
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json