Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Emmaste valla põhimäärus

Emmaste valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Emmaste Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.12.2017
Avaldamismärge:RT IV, 18.09.2015, 2

Emmaste valla põhimäärus

Vastu võetud 28.08.2015 nr 28

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Emmaste valla (edaspidi ka valla) põhimääruses sätestatakse:
 1) valla territoorium;
 2) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 3) valla tegevuse õiguslikud alused;
 4) valla omavalitsusorganite ja nende komisjonide õigused, kohustused ja töökord;
 5) volikogu esimehe ja aseesimehe ning vallavanema ja vallavalitsuse valimise kord;
 6) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste moodustamise kord;
 7) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 8) valla tunnustusavalduste väljaandmise üldised põhimõtted;
 9) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Valla piir ja haldusterritoorium

 (1) Valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile seadusega sätestatud alusel ja korras. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, piirikirjelduse kinnitab vallavolikogu.

 (2) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alusel ja korras volikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega ning käesoleva põhimäärusega sätestatud alustel ja korras.

 (3) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. Volikogu korraldab nendes küsimustes oma arvamuse kujundamiseks valla elanike seas rahvaküsitluse.

 (4) Valla koosseisu kuuluvad järgmised külad: Jausa, Muda, Valgu, Ulja, Harju, Prassi, Kõmmusselja, Metsalauka, Tilga, Emmaste, Tärkma, Riidaküla, Rannaküla, Lepiku, Pärna, Sõru, Hindu, Tohvri, Sepaste, Reheselja, Viiri, Külama, Vanamõisa, Sinima, Kabuna, Ole, Prähnu, Selja, Kurisu, Lassi, Leisu, Külaküla, Kitsa, Nurste, Kuusiku, Metsapere, Haldreka, Härma, Laartsa, Kaderna, Haldi, Mänspe ja Õngu.

§ 3.  Tegevuse õiguslikud alused

 (1) Emmaste vald kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

 (2) Vald otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel oma pädevuse piires Emmaste Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Emmaste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem ja vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellel on vastavad volitused antud esindusõigust omavate isikute või organi poolt.

 (4) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste kohaliku omavalitsuse üksuste ja kohaliku omavalitsuse üksusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohaliku omavalitsuse üksusi ühendavatesse maakondlikesse, üleriigilistesse ja rahvusvahelistesse liitudesse või ühendustesse.

 (5) Eelmises lõikes nimetatud lepingud kuuluvad enne jõustumist läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus.

§ 4.  Valla omavalitsusorganid

  Valla omavalitsusorganid on:
 1) volikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 5.  Külavanem

  Külavanema valimise kord, külavanema õigused ja ülesanded ning külakoosoleku otsustusvõimelisus Emmaste vallas on reguleeritud Emmaste Vallavolikogu määrusega „Emmaste valla külavanema statuut.“

§ 6.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kinnitatud 19. juunil 1996 aastal.
Valla vapil on sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, selle kohal paremale suunduv kahemastiline purjelaev (kaljas). Mõlemad kujundid valla vapil on hõbedased.

 (2) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena:
 1) volikogu, vallavalitsuse õigusaktidel ja kirjaplankidel;
 2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;
 3) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks Emmaste valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

 (3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vallavapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm.

 (4) Vallavapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

 (5) Vallavapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

 (6) Valla lipp on ristkülikukujuline kangas. Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon. Lipu külgede suhe on 7:11.

 (7) Vallalipp heisatakse:
 1) alaliselt vallavalitsuse hoonel;
 2) ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel, valla avalikel üritustel;
 3) koos Eesti riigilipuga heiskamise korral asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, vallalipp vasakul.

§ 7.  Tänukiri ning muud tunnustusavaldused

 (1) Valla tänukiri või muu tunnustusavaldus antakse füüsilisele või juriidilisele isikule vallale osutatud eriliste teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena.

 (2) Ettepanekuid tänukirja või muu tunnustusavalduse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, vallavalitsus, volikogu ja volikogu komisjon.

 (3) Tänukirja andmine otsustatakse volikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega.

 (4) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra kehtestab volikogu.

 (5) Tänukirjale kirjutab alla vallavanem või volikogu esimees.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 8.  Volikogu moodustamine ja pädevus

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu valimised viiakse läbi ühes valimisringkonnas. Mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (2) Volikogu juhindub oma tegevuses seadustest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest.

 (3) Volikogu tööorganid on eestseisus ja alatised ja ajutised komisjonid.

 (4) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine.

 (5) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kuid ta võib delegeerida nimetatud küsimuste lahendamise vallavalitsusele.

 (6) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

§ 9.  Volikogu õigusaktid

 (1) Oma pädevuse alusel ja piires annab volikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

 (2) Volikogu õigusakti eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

 (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.

 (5) Volikogu määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

 (6) Volikogu õigusaktid on kättesaadavad valla kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Internetis valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

 (7) Volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

§ 10.  Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise kord

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
 3) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel;
 4) vallavanemal;
 5) vallasekretäril;
 6) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
 7) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;
 8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Igaühel on õigustaotleda volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

 (3) Volikogu õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile.

 (4) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallasekretär kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.

 (5) Vajadusel määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjonile.

 (6) Eelnõu, mis ei ole algatatud volikogu komisjoni poolt, kuid kuulub komisjoni töövaldkonda, esitatakse volikogu esimehe kaudu komisjonile arvamuse saamiseks. Eelnõuga mittenõustumise korral esitab komisjoni esimees põhjenduse.

 (7) Kõik eelnõud, mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.

 (8) Volikogus arutlusele tuleva valla finantstegevust puudutava eelnõu koostamist nõustab valla finantsjuht. Valla finantsetegevust puudutavale eelnõule lisab eelnõu algataja seletuskirja, mis peab sisaldama õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestust ja finantseerimisallikaid.

§ 11.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

 (1) Volikogu uue koosseisu esimesel istungil, mille kutsub kokku valla valimiskomisjon, valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe, kusjuures igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (2) Emmaste volikogul on üks aseesimees ja see valitakse pärast esimehe valimisi.

 (3) Valimised korraldab valla valimiskomisjon ning volikogu esimehe valimise tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (4) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale.

 (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (6) Igal volikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi.

 (7) Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

 (8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valmistab valla valimiskomisjon ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Valimiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

 (9) Volikogu liige märgistab valimissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb valimissedeli valimiskasti.

 (10) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades valimissedelil ristiga vastavalt lahtri “poolt” või “vastu” kandidaadi nime juures.

 (11) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

 (12) Hääletamise kuulutab lõppenuks valimiskomisjoni esimees. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

 (13) Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalolevad komisjoni liikmed.

 (14) Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees.

 (15) Kui hääletamise läbiviimise kohta ei ole esitatud ühtegi protesti, siis teeb istungi juhataja valimistulemused teatavaks. Protestide olemasolul tehakse valimistulemused teatavaks pärast nende läbivaatamist valimiskomisjonis.

 (16) Protestid hääletamise läbiviimise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse.

 (17) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.

 (18) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (19) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

 (20) Kui volikogu esimees ei osutu ka pärast valimiste teist vooru valituks, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus kogu volikogu esimehe valimiste protseduuri korratakse algusest peale.

 (21) Volikogu aseesimehe valimised korraldab ja viib läbi volikogu käesoleva paragrahvi lõigetes 4-20 sätestatud korras, valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

 (22) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused algavad vahetult pärast valimistulemuste jõustumist ja volitused lõpevad volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel uue esimehe ja aseesimehe valimistulemuste jõustumisega või volikogu koosseisu volituste lõppemisel.

 (23) Volikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisel või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, teatab ta sellest volikogu istungil, jätkates volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni volikogu uue esimehe või aseesimehe valimiseni.

 (24) Järgmisel volikogu istungil toimuvad erakorralised valimised vabanenud ametikohale.

 (25) Erakorralised valimised toimuvad käesoleva paragrahvi lõigetes 3-21 sätestatud korras. Valla valimiskomisjoni asemel viib hääletamise läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon.

§ 12.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövormiks on volikogu istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib mõjuvatel põhjustel kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (2) Volikogu liige võib kuni kaks korda aastas osaleda istungil kasutades Skype internetitelefoni või muud samalaadset infotehnoloogilist vahendit. Volikogu liige, kes soovib istungil osaleda Skype internetitelefoni vahendusel või muu samalaadse infotehnoloogilise vahendi abil, on kohustatud sellest informeerima volikogu esimeest vähemalt 24 tundi ette. Kui volikogu liige osaleb istungil kasutades Skype internetitelefoni või muu samalaadse infotehnoloogilise vahendi abil, siis allkirjastab ta kvoorumilehe enne istungi algust digitaalselt ja kvoorumilehele tehakse vastav märge. Kvoorumileht lisatakse protokollile.

 (3) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel reedel algusega kell 17.00. Volikogu esimees võib mõjuval põhjusel istungi aega muuta või kutsuda volikogu kokku sagedamini. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

 (4) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt üks neljandik volikogu liikmetest. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos avaldusega ka kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava nõudmise saamisest.

 (5) Volikogu istungil tehakse 15-minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni kolm tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

§ 13.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, aseesimehe puudumisel vanim volikogu liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

 (2) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kutse koos õigusaktide eelnõude ning muude vajalike materjalidega e-posti teel, vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakord.

 (3) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu esimehe või vallakantselei kaudu. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid. Isik, kes soovib eelnõud muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku.

 (4) Volikogu liikmetel on õigus esitada ettepanekuid ja kirjalikke eriarvamusi volikogu istungi päevakorra osas kuni päevakorra kinnitamiseni. Ettepanekud esitatakse volikogu esimehe või vallakantselei kaudu.

 (5) Volikogu esimees edastab volikogu liikmetele esimesel võimalusel, kuid enne volikogu istungi algust, laekunud kirjalikud muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude osas.

 (6) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

 (7) Istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud ja esitatud vallakantseleile vähemalt viis päeva enne istungi toimumist.

§ 14.  Istungi avamine

 (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

 (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kava ning teavitatakse kutsutud külalistest. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra küsimused ükshaaval hääletusele.

 (3) Peale päevakorra kinnitamist on üldjuhul vallavalitsuse info kestvusega kuni 20 minutit.

 (4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed anda üle kirjalikke küsimusi, volikogu õigusaktide eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus peaks piirduma viie minutiga. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja teised volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud.

§ 15.  Volikogu päevakorrapunktide arutelu läbiviimine

 (1) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

 (2) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ja vajadusel kaasettekandja ettekandega.

 (3) Peale ettekannet algavad läbirääkimised, mis hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte, repliike.

 (4) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletusele panemist. Umbusalduse avaldamise eelnõud ei saa tagasi võtta.

 (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. Sellisel juhul käsitletakse seda informatsioonina.

 (6) Õigusakti mitte vastuvõtmist nõudvas küsimuses võetakse vastu protokolli kantav otsustus.

 (7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest ja küsimustele vastamisest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

 (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja istungi juhataja loal teistel istungist osavõtjatel. Sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega; sõna antakse taotlemise järjekorras. Kui kõneleja räägib üle mõistliku aja või kaldub teemast ilmselt kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (9) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

 (10) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Kirjalikud ja suulised eriarvamused lisatakse protokollile.

 (11) Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

 (12) Enne hääletamist on volikogu liikmel õigustaotleda kuni 5-minutilist vaheaega. Peale hääletamiseelset vaheaega võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

§ 16.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. Hääletamisest võtavad osa istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Hääletamisel loetakse poolthääled, erapooletuks jäämist või vastu olemist ei eristata.

 (3) Isikuvalimised otsustatakse üldjuhul salajasel hääletamisel. Salajasel hääletamisel ei saa osaleda liikmed, kes osalevad istungil, kasutades Skype internetitelefoni või muud samalaadset infotehnoloogilist vahendit.

 (4) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

 (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

 (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.

 (7) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimine volikogu koosseisu esimesel istungil) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (8) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

 (9) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu kinnitab otsusega isiku valimise.

§ 17.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.

 (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel;

 (3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad volikogu liikmed nõuda kuni 5-minutilist vaheaega.

 (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid esitamise järjekorras.
Kui üles on seatud rohkem kandidaate kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

 (6) Kui mõni volikogu liige avaldab selleks soovi, antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

 (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

 (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt valla pitsati jäljendiga hääletussedeli.

 (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

 (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas.

 (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või
 3) hääletussedel on jäetud täitmata.

 (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

 (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

 (18) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas vähemalt 30 päeva.

§ 18.  Istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks helisalvestist. Helisalvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja seda säilitatakse 12 kuud.

 (2) Volikogu istungi helisalvestusi võib kuulata vallavalitsuse ruumides istungi protokollija juuresolekul. Salvestist ei väljastata.

 (3) Volikogu istungit võivad kõik istungile lubatud isikud salvestada (filmida jmt) volikogu istungil osalevate liikmete enamuse nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v.a protokolli koostaja poolt. Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd.

 (4) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse eesti keeles. Protokolli kantakse istungi aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate, vallasekretäri või küsimuse algatajate eriarvamused.

 (5) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaaleksemplarid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.
 1) Protokoll on kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungi toimumise päeva. Protokollid on kättesaadavad Emmaste vallakantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla asutusesiseseks kasutamiseks.

 (6) Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi järgmisel volikogu istungil või enne seda. Märkused lisatakse protokollile.

§ 19.  Volikogu esimees ja tema asendamine

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ja koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlust;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigustegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
 4) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
 5) täidab muid talle seadusega ning volikogu poolt pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

 (3) Volikogu otsusel võib volikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgaline.

§ 20.  Volikogu liikme kohustused ja õigused

 (1) Volikogu liige peab võtma osa volikogu istungitest. Volikogu liige, kes ei saa istungist osa võtta, teatab sellest volikogu esimehele või vallasekretärile. Juhul, kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne istungi lõppu, kantakse protokolli saabumise või lahkumise aeg.

 (2) Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte volikogu alalisse komisjoni.

 (3) Volikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (4) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele, ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

 (5) Volikogu liikmel on õigus volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

 (6) Volikogu liige on kohustatud nii volikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle volikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

 (7) Volikogu liige ei tohi võtta osa volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema volikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Volikogu liikme taandamise kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on volikogu liikme võrra väiksem.

§ 21.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu eestseisus on volikogu istungit ettevalmistav ning nõuandev tööorgan, mille kutsub vajadusel kokku volikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad:
 1) volikogu esimees;
 2) volikogu alaliste komisjonide esimehed;
 3) vallavanem;
 4) vallasekretär ja / või volikogu istungit ettevalmistav töötaja.

 (3) Volikogu eestseisus vaatab volikogu esimehe või tema asendaja ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti, õigusaktide eelnõud ning arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

 (4) Volikogu eestseisuse istungist on õigus osa võtta kõigil volikogu liikmetel.

§ 22.  Volikogu alatised ja ajutised komisjonid

 (1) Volikogu moodustab valla elanike huvidest ja oma töö vajadustest lähtuvalt alatisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe.

 (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu otsusega volikogu volituste ajaks.

 (3) Komisjonide põhiülesandeks on volikogu tegevuse kavandamine, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamine ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.

 (4) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon moodustatakse, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

 (5) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.

 (6) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

 (7) Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel.

 (8) Volikogu otsusel võib volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe koht olla palgaline.

§ 23.  Volikogu alatiste komisjonide tegevusvaldkonnad

 (1) Emmaste volikogu alalised komisjonid on:
 1) eelarve- ja majanduskomisjon;
 2) haridus- ja kultuurikomisjon;
 3) sotsiaalkomisjon;
 4) revisjonikomisjon.

 (2) Eelarve-ja majanduskomisjoni, haridus-ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni pädevus ja tegutsemise täpsem kord määratakse kindlaks vastava komisjoni põhimäärusega.

 (3) Volikogu võib moodustada ka teisi alatisi komisjone.

§ 24.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Revisjon viiakse läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Tööplaani kinnitab volikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt veebruarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjoni esimees. Vajadusel võib volikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.

 (3) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (4) Revisjonikomisjoni esimees korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale.

 (5) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu ühekordse otsuse alusel:
 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
 2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
 4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

 (6) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrollimiseks pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse;
 3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste;

 (7) Enne kontrolli läbiviimist informeerib kontrollija volikogu esimeest ja kontrollitavat kontrolli algusajast, eesmärgist ja ulatusest vähemalt 10 päeva ette. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida ega takistada kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (8) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne volikogu vastavat otsust.

 (9) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolli eesmärk ja tulemus, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg.

 (10) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (11) Revisjonikomisjon peab andma seisukoha valla majandusaasta aruandele enne selle kinnitamist volikogu poolt.

 (12) Revisjonikomisjon võib kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.

§ 25.  Volikogu komisjoni moodustamine ja koosseis

 (1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni tegevusvaldkond ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste kestvus.

 (2) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (3) Komisjonide teised liikmed (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

 (4) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

 (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (6) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees. Kui aseesimeest ei ole määratud, siis volikogu komisjoni esimehe poolt asendajaks määratud komisjoni liige.

 (7) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.

 (8) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.

§ 26.  Volikogu komisjoni pädevus

 (1) Volikogu komisjon:
 1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõusid ning algatab vajadusel õigusakti eelnõu väljatöötamise;
 3) vaatab läbi volikogu esimehe ja vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud õigusaktide eelnõud, materjalid ning isikute avaldused, mille lahendamisel ja otsustamisel on vajalik komisjoni arvamus ning annab oma kirjaliku seisukoha.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) esitada volikogule ettepanek teha õigusakti väljatöötamine ülesandeks vallavalitsusele;
 3) algatada arutelusid;
 4) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 6) teha koostööd volikogu teiste komisjonidega;
 7) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

§ 27.  Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis

 (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu või vallavalitsuse õigusakti eelnõu läbi vaatama ning esitama omapoolse kirjaliku arvamuse volikogu esimehele kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates või siis taotlema seisukoha võtmiseks pikendust. Avaldused, märgukirjad ja selgitustaotlused vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal.

 (2) Komisjonile adresseeritud märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.

§ 28.  Komisjoni koosolek

 (1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku peale komisjoni koosseisu kinnitamist arvestusega, et komisjonide koosolekute ajad ei kattu.

 (2) Kui tekib vajadus muuta komisjoni toimumise aega, teatab komisjoni esimees sellest komisjoni liikmetele, järgides lõikes 4 sätestatut.

 (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni
koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (4) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele üldjuhul vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku päevakorra.

 (5) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (7) Komisjon võib vastu võtta otsustusi istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse vastav eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, faksi teel) komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

 (8) Protokoll säilitatakse vallakantseleis. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis ja valla dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut.

3. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

§ 29.  Vallavalitsuse pädevus

  Vallavalitsus:
 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 3) kinnitab ametisse ja vabastab ametist hallatava asutuse juhi vallavanema ettepanekul;
 4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad;
 5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. Otsustab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsuse otsustada.

§ 30.  Valitsuse moodustamise kord

 (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.

 (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

 (3) Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu.

 (4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.

 (5) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks.

 (6) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

 (8) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.

 (9) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (10) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 31.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.

 (2) Vallavanemaks võib volikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.

 (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

 (4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.

 (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (9) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi
kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

 (11) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 32.  Vallavalitsuse töökord

 (1) Valitsuse töö vorm on istung.

 (2) Valitsuse liige võib osaleda istungil ka kasutades Skype internetitelefoni või muud samalaadset infotehnoloogilist vahendit, millest ta on kohustatud vallavanemat või vallasekretäri vähemalt 24 tundi ette teatama. Sellisel viisil istungil osaledes on ta kohustatud tagama vallavalitsuse istungile KOKS § 49 lg 8 kehtestatud nõude täitmise ja kannab selle eest isiklikku vastutust.

 (3) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega edastatakse vallasekretärile vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt kaks tööpäeva enne vallavalitsuse istungit.

 (4) Vallasekretär edastab vallavalitsuse istungi kutse, milles sisaldub vallavalitsuse istungi päevakord ja arutlusele tulevad eelnõud ja muud materjalid vallavalitsuse liikmetele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne istungit.

 (5) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õigsuse ja korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud isik.

 (6) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitab vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomane isik motiveeritult vallavanemale. Vallavalitsuse otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte.

 (7) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallasekretär üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrolli ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse nõuetele vastavusse ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks.

 (8) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (9) Valitsuse istungid protokollib vallasekretär või tema poolt määratud isik. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. Protokollid vormistatakse eesti keeles. Protokolli kantakse istungi aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning eriarvamused. Protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Emmaste Vallavalitsuse asjaajamiskorras.

 (10) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast valitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad valla kantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu.
Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

§ 33.  Vallavanema asendamise kord

 (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema poolt käskkirjaga või vallavalitsuse korraldusega määratud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse teenistuja.

 (2) Vallavanema puhkuse aja kooskõlastab volikogu ja see vormistatakse ühtses vallavalitsuse ametnike, töötajate ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide puhkuste ajakavas, mille kinnitab vallavanem oma käskkirjaga.

 (3) Puhkuste ajakava muutmisel või puhkuse vormistamisel enne puhkuste ajakava kinnitamist kooskõlastab vallavanema puhkuse aja volikogu ja puhkus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (4) Vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle vallavanema asendajale.

 (5) Vallavanemat asendav isik kirjutab dokumente allkirjastades oma nime alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema asendaja“.

 (6) Vallavanem suunatakse lähetusse vallavalitsuse korraldusega.

§ 34.  Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused

 (1) Valitsuse liige peab võtma osa valitsuse istungitest. Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungist osa võtta, teatab sellest vallavanemale või vallasekretärile. Juhul, kui vallavalitsuse liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne istungi lõppu, kantakse protokolli saabumise või lahkumise aeg.

 (2) Valitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, volikogu ja volikogu komisjonide protokollilistest seisukohtadest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (3) Valitsuse liikmel on õigus saada valitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

 (4) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

 (5) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

§ 35.  Vallavalitsuse õigusaktid

 (1) Oma pädevuse alusel ja volituste piires annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

 (2) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist elektroonilises Riigi Teatajas või neis määratud tähtaegadel.

 (3) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses endas ei ole hilisemat jõustumise kuupäeva.

 (4) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad.

 (5) Õigusaktid peavad vastama normitehnilistele ja haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
Valitsuse õigusaktide vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Emmaste Vallavalitsuse asjaajamiskorras.

 (6) Vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad valla kantseleis ja avalikustatud valla dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval arvates nende vastuvõtmisest. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.

§ 36.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

 (2) Komisjoni kooseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

 (3) Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut.

 (4) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

4. peatükk VALLA ASUTUSED 

§ 37.  Valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatav asutus.

 (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus, millel võivad olla struktuuriüksused. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

 (3) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, töötasumäärad ja töö tasustamise tingimused kinnitab volikogu.

 (4) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ameti- ning tööjuhenditele vallavalitsuses kui ametiasutuses.

 (5) Vallavalitsuse teenistus toimub vallavalitsuse kantseleis ja vallavalitsuse struktuurüksustes.

 (6) Volikogu võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (7) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.

 (8) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

 (9) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

5. peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE  

§ 38.  Esindamise õiguslikud alused

  Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, valla põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

§ 39.  Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

 (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

 (2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige.

 (3) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

§ 40.  Valla esindamine kohtus

 (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

 (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja, advokaat või muu õigusteadmisega isik.

 (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab volikogu.

 (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

§ 41.  Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt

 (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.

 (2) Volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega.

 (3) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega.

 (4) Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.

 (5) Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata volikogu esimees käskkirjaga või vallavanem käskkirjaga, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt volikogu või vallavalitsust.

§ 42.  Valla välissuhted

 (1) Valla välissuhted on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega – sõprusvaldadega, mille asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki - ning osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides.

 (2) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

 (3) Valda esindab nendes organisatsioonides volikogu või vallavalitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või volikogu või vallavalitsuse õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Volikogul, vallavalitsusel ja valla hallatavatel asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla hallatavad asutused informeerivad sellest vallavalitsust.

 (5) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu.

§ 43.  Lepingute sõlmimine

 (1) Valla nimel sõlmivad lepinguid:
 1) volikogu esimees;
 2) vallavanem.

 (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid:
 1) vallavanem;
 2) valitsuse liikmed, valitsuse korraldusega antud volituse alusel.

 (3) Hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

 (4) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik.

 (5) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires.

 (6) Kui leping ei tekita vallale rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta.

6. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVE STRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 44.  Valla arengu planeerimine

 (1) Emmaste valla arengu planeerimiseks on Emmaste vallal arengukava. Arengukava kinnitab volikogu määrusega.

 (2) Valla arengukava on dokument, mis määrab Emmaste valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja kavandab tegevused eesmärkide elluviimiseks. Arengukava arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu juhtimisele ja arengu toetamiseks investeerimisele.

 (3) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Emmaste valla eelarve koostamisel, Emmaste vallale kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

 (4) Valla arengukava ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

§ 45.  Arengukava koostamise kord

 (1) Valla arengukava koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides 37, 371 ja 372 sätestatule.

 (2) Valla arengukava koostamiseks ja muutmiseks võib volikogu või vallavalitsus moodustada ajutise komisjoni.

 (3) Vallavalitsuse hallatavad asutused esitavad hiljemalt iga aasta 1. maiks oma arengukava muudatusettepanekud vallavalitsusele.

 (4) Arengukava eelnõu projekti koostab vallavalitsus või selle koostamiseks moodustatud ajutine komisjon.

 (5) Vallavalitsus esitab igal aastal, hiljemalt esimeseks augustiks, arengukava eelnõu kinnitamiseks volikogule, kes peab selle kinnitama hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks.

 (6) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav Emmaste valla veebilehel vähemalt kaks nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.

 (7) Kehtiv arengukava peab iga aasta 15. oktoobri seisuga hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

§ 46.  Eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted

 (1) Eelarvestrateegia on arengukava osa, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (2) Eelarvestrateegia on aluseks Emmaste valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.

§ 47.  Valla eelarve üldsätted

 (1) Eelarvega määratakse valla rahaliste vahendite jaotus eelarveaastaks valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmisel tegevusvaldkonniti ja hallatavate asutuste lõikes.

 (2) Eelarve koostamisel, menetlemisel ja vastuvõtmisel juhindutakse kehtivast seadusandlusest, valla arengukavast ning volikogu kehtestud määrusest „Emmaste valla eelarve koostamise, menetlemise ja täitmise kord.“

 (3) Eelarve projekt, seletuskiri, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved ning eelarve arutelu protokollid avalikustatakse Emmaste valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul. Eelarvet puudutavad materjalid on kättesaadavad veebilehel kuni eelarveaasta lõpuni.

 (4) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 26.05.2011 määrus nr 26 „Emmaste valla põhimäärus“.

Ülo Kikas
volikogu esimees