Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Kadrina valla põhimäärus

Kadrina valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kadrina Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 177

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Kadrina valla põhimäärus

Vastu võetud 16.09.2015 nr 36
RT IV, 18.09.2015, 10
jõustumine 21.09.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.2017RT IV, 29.12.2017, 4901.01.2018

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Põhimääruse eesmärk

  Kadrina valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
 1) Kadrina valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 2) Kadrina valla tunnustusavaldused ja tunnustamise kord;
 3) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 4) vallavolikogu töökord;
 5) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus;
 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise üksikasjalikum kord;
 7) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 8) ametiasutuste moodustamise kord;
 9) valla esindamise ja välissuhtlemise alused.

§ 2.  Kadrina valla sümbolid ja nende kasutamine

 (1) Kadrina valla sümboliteks on lipp ja vapp.

 (2) Valla vapil on kujutatud hõbedase kaldtalaga vasakult poolitatud rohelise-musta kilbi ülemisel rohelisel väljal kuue kodaraga ratas, millest osa on murdunud ja mustal väljal kolm kreeka risti – kõik hõbedased.

 (3) Valla vapi kujutist kasutatakse värvilisena või mustvalgena vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel, trükistel, meenetel, samuti kuulutustel.
Loa vapi kasutamiseks muudel juhtudel annab vallavalitsus.

 (4) Valla lipp koosneb kolmest horisontaalselt asetsevast värvilaiust. Ülemine laid on valge, keskmine must ja alumine roheline, laiuste suhtega vastavalt 3:2:3. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 98 x 154 cm.

 (5) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone ee. Valla lippu võib heisata või kasutada ameti- ja eluruumide hoonete peasissekäigu juures või mujal selleks sobivas kohas kas lipuvarda hoidjas või lipumastis.

 (6) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipu ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja teise riigi lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul. Vertikaalselt heisatud lippude puhul asub valla lipp allpool Eesti riigilipust või teiste riikide lippudest.

§ 3.  Kadrina valla tunnustusavaldused

 (1) Kadrina vald avaldab tunnustust vallavolikogu poolt antava Aasta Tegija auhinna ja sellega kaasneva tunnistuse, rahalise preemia ja mälestuseseme andmisega.

 (2) Aasta Tegija auhind määratakse tunnustusena isikule või ühendusele, kes oma töö ja tegevusega on silma paistnud valla arendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.

§ 4.  Kadrina valla tunnustusavalduste kandidaatide esitamine

 (1) Aasta Tegija auhinna kandidaate võivad esitada kõik Kadrina vallas elavad füüsilised isikud ning vallas tegutsevad äriühingud, mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ühendused.

 (2) Põhjendatud ettepanek Aasta Tegija auhinna saamiseks esitatakse kirjalikult valla kantseleisse vallavolikogu esimehe nimele märksõnaga „ Aasta Tegija “. Ettepanek peab sisaldama andmeid tunnustusavalduse kandidaadi kohta ning ettepaneku tegija põhjendust tunnustamiseks. Tunnustusavalduse väljaandmise täpsem kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

2. peatükk VALLAVOLIKOGU 

§ 5.  Vallavolikogu esimees ja aseesimees

 (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 7) annab volikogu liikmete kohta käskkirju;
 8) võib teenistuslähetusse minna või otsustab saata teenistuslähetusse volikogu liikme avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Teenistuslähetusse saatmise ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise kohta annab volikogu esimees käskkirja;
 9) täidab muid temale seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid temale volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
[RT IV, 29.12.2017, 49 - jõust. 01.01.2018]

§ 6.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek koos ülesseatava kandidaadi allkirjastatud nõusolekuga kandideerimiseks.

 (3) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

 (5) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning selle järel lahtrid märkustega poolt, vastu, erapooletu. Hääletav volikogu liige märgib hääletussedeli vastavasse lahtrisse oma eelistuse ristiga. Kehtetu on hääletussedel millel kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist kahes või enamas lahtris.

 (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, on hääletussedelil lahter, kuhu hääletav volikogu liige kirjutab selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletussedel millel vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kirjutatud number ei ole antud ühelegi kandidaadile, kirjutatud number ei ole loetav või on parandatud selliselt et see pole üheselt mõistetav.

 (8) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatav kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (9) Kadrina valla pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.

 (10) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

 (11) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel.

 (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri.

 (13) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatav kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon käesolevas paragrahvis sätestatud korras eraldi valimisprotseduuri käigus.

§ 7.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Igal valimistulemuste alusel volikogu liikme mandaadi saanud erakonnal või valimisliidul on õigus esindatusele igas alatises komisjonis.

 (4) Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.

 (5) Komisjoni liige arvatakse komisjoni koosseisust välja isikliku avalduse alusel või kui ta on puudunud komisjoni koosolekutelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei toimunud. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.

§ 8.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Elektroonilise koosoleku läbiviimise otsustab komisjoni esimees ning sellisel juhul edastavad komisjoni liikmed neile saadetud päevakorras sõnastatud küsimustes oma seisukohad kokku lepitud ajaks koosoleku kutses näidatud meiliaadressile e-posti teel.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees.

 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (4) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme osalemine koosolekul elektrooniliselt, kuid mitte hääletamine. Sellisel juhul peab ta oma seisukohad edastama koosoleku kokkukutsujale e-posti teel enne koosoleku algust.

 (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokoll esitatakse valla kantseleile viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokoll avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates. Koosoleku protokollimist, protokolli registreerimist dokumendiregistris ning avalikustamist korraldab volikogu esimees.

§ 9.  Volikogu komisjoni pädevus

 (1) Volikogu esimees suunab komisjoni arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informeerimiseks esitatud materjalid ning valla kantseleisse laekunud isikute avaldused.

 (2) Volikogu komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude ning volikogu istungi päevakorra kohta;
 3) saada vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet s.h. kutsuda koosolekule vallavalitsuse liikmeid, vallavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid;
 4) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 10.  Revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

 (2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli seaduses sätestatud ulatuses. Kontrolli teostamise aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a. juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

 (3) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialiste.

 (4) Kontrolli teostaval isikul on õigus:
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

 (5) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav asutus peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused.

 (6) Revisjonikomisjon ja kontrolli teostav isik võivad kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.

 (7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

§ 11.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on ühes erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerides saanud volikogu liikme mandaadi.

 (2) Fraktsiooni registreerib volikogu esimees. Registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud kirjalik avaldus, kus on märgitud fraktsiooni nimi, fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete nimed ning fraktsiooni esimees ja soovi korral muud andmed.

 (3) Fraktsiooni liikmeks astumine ning fraktsioonist välja astumine toimub kirjaliku avalduse alusel. Muudatused volikogu fraktsiooni liikmete koosseisus registreerib volikogu esimees.

§ 12.  Volikogu istung ja selle kokkukutsumine

 (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu korraline istung toimub üks kord kuus, välja arvatud juuli ja august, kui volikogu või volikogu esimees ei otsusta teisiti.

 (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

 (3) Volikogu kokkukutsumise kutses näidatakse ära istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse koos lisamaterjalidega edastab valla kantselei volikogu liikmetele e-posti teel ja volikogu liikme nõudmisel posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
Kutse loetakse kättesaaduks valla kantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal.

 (4) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.

 (5) Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest või istungile hilinemisest valla kantseleisse enne istungi algust.

§ 13.  Päevakord

 (1) Volikogu istungi päevakorra eelnõu valmistab ette volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees või valla kantselei tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid küsimusi, nende järjekorda ja küsimuste ettekandjate nimesid.

 (2) Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liige, vallavalitsus, volikogu komisjon ja volikogu fraktsioon.

 (3) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

§ 14.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.

 (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

 (3) Istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungi juhataja võib välja kuulutada vaheaja, kuid mitte varem kui 90 minuti möödumisel istungi algusest. Vaheaja kestus on 10 - 20 minutit.

 (4) Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega.

 (5) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest ning ettekandja lõppsõnast.

 (6) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega:
 1) ettekandeks kuni 10 minutit;
 2) kaasettekandeks kuni 5 minutit;
 3) küsimuseks kuni 1 minut küsimuse kohta;
 4) sõnavõtuks kuni 5 minutit;
 5) repliigiks kuni 2 minutit;
 6) ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit.

 (7) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda.

 (8) Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab lõikes 6 sätestatud aega ning istungi juhataja on eelnevalt teinud esinejale sellekohase suulise märkuse. Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

 (9) Muudatusettepanekud arutusel oleva volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult.

 (10) Enne päevakorraküsimuse hääletusele panemist teavitab istungi juhataja volikogu esitatud ettepanekutest nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist on volikogu liikmel õigus nõuda kuni 10-minutilist vaheaega, mida aktsepteeritakse hääletamisele panemata.

 (11) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungi toimumist. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kaasaegset audio-video, elektroonilist jms tehnikat.

§ 15.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu otsustab ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.

 (2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Hääletamine on avalik, väljaarvatud isikuvalimised.

 (4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimistel/salajasel hääletamisel hääletatakse hääletussedeliga.

 (5) Enne hääletamist istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, teatavakstegemine toimub üldjuhul haamrilöögiga.

 (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt ning on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja lahkuma istungiruumist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 16.  Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemine

 (1) Volikogu õigusakti algatamise ja eelnõu esitamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu fraktsioonil ja komisjonil;
 3) vallavalitsusel;
 4) valla valimiskomisjonil ja muudel isikutel seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

 (2) Õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse paberkandjal või/ja elektrooniliselt hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

 (3) esimees määrab volikogu komisjonid, mis arutavad esitatud eelnõud. Volikogu esimehe määratud komisjonile on teistel volikogu komisjonidel õigus esitada omapoolseid ettepanekuid. Komisjon peab andma esitatud eelnõu suhtes seisukoha hiljemalt 45 päeva jooksul. Nimetatud tähtajaks seisukoha andmata jätmisel on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda. Volikogu juhtivaks komisjoniks loetakse üldjuhul majanduskomisjon, kui volikogu esimees ei otsusta teisiti. Majanduskomisjon annab seisukoha esitatud eelnõu osas.

 (4) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni.

 (5) Volikogu määruse eelnõud arutatakse kahel lugemisel, kui volikogu ei otsusta teisiti. Esimesel lugemisel toimub eelnõu tutvustamine. Pärast esimest lugemist võivad vallavalitsus, volikogu liikmed, fraktsioonid ja alatised komisjonid esitada eelnõu muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja teeb istungi juhataja teatavaks esimese lugemise lõpetamisel.

 (6) Muudatusettepanekud esitatakse valla kantseleisse elektrooniliselt või paberkandjal. Tähtaegselt esitatud muudatusettepanekud vaatab läbi volikogu esimees ja esitab need seisukoha andmiseks vastava valdkonna komisjonile. Valla kantselei esitab muudatusettepanekud ka eelnõu algatajale.

 (7) Komisjon peab andma seisukoha kirjalikult volikogu esimehe poolt määratud tähtajal, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal. Komisjoni poolt tähtajaks seisukoha andmata jätmisel menetletakse eelnõud koos muudatusettepanekutega ilma komisjoni seisukohata.

 (8) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst, mis sisaldab muudatusettepanekuid ning on keeleliselt ja normitehniliselt täpsustatud. Eelnõu tervikteksti koostab valla kantselei, vastava valdkonna komisjon või volikogu esimees.

 (9) Eelnõu teisel lugemisel toimub lõpphääletus.

§ 17.  Volikogu õigusaktide avalikustamineja jõustumine

 (1) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit.

 (2) Volikogu õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Kadrina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis. Täiendavalt on volikogu õigusaktid paberkandjal kättesaadavad Kadrina Valla Raamatukogus ja selle filiaalides.

 (3) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu määruse avaldamise korraldab valla kantselei.

 (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest või otsuses märgitud ajal.

§ 18.  Õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

 (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine esitatakse kirjalikult istungil või valla kantseleisse.
Arupärimisele vastamist võib nõuda kirjalikult ja/või suuliselt volikogu istungil. Arupärimises tuleb märkida vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 14 tööpäeva.

§ 19.  Volikogu poolt valitud isikute sotsiaalsed garantiid

 (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
 3) seoses umbusalduse avaldamisega.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;
 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

 (3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning vallavanem on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
(3 1 ) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvituse volikogu otsusega, makstakse volikogu esimehe volituste lõppemisel volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema või volikogu esimehe uueks tähtajaks.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse valla töötasu- või reservfondist.

3. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 20.  Vallavalitsus ja vallavanem

 (1) Vallavalitsus täidab seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud ülesandeid.

 (2) Vallavalitsuse moodustab volikogu vallavanema ettepanekul.

 (3) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (4) Vallavanem esindab vallavalitsust ning juhib selle tegevust. Vallavanem täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud käesoleva põhimäärusega või volikogu- või valitsuse õigusaktidega.

 (5) Vallavanemat asendab vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige.
[RT IV, 29.12.2017, 49 - jõust. 01.01.2018]

 (6) Vallavanemale ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

 (7) Vallavanem saadab vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Teenistuslähetusse saatmise ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise kohta annab vallavanem käskkirja.

 (8) Vallavanema saadab teenistuslähetusse ja lubab puhkusele volikogu esimees. Teenistuslähetusse saatmine ja puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

§ 21.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandideerimiseks peab olema kandidaadi nõusolek. Vallavanema valimist korraldab volikogu liikmetest moodustatav vähemalt 3-liikmeline hääletamiskomisjon.

 (2) Volikogu liikmel on vallavanema valimisel üks hääl. Hääletamine on salajane. Hääletatakse hääletussedelitega.

 (3) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse volikogu istungi juhatajale suuline ettepanek. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (4) Hääletussedelid valmistab ette hääletamiskomisjon. Hääletussedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed ülesseadmise järjekorras ja iga nime taha lahtrid “poolt” ja “vastu”. Hääletussedel märgistatakse Kadrina valla pitseriga.

 (5) Enne hääletamise algust kontrollib hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise alguse kuulutab välja istungi juhataja ja teatab hääletamise aja, mis ei või olla pikem kui 20 minutit.

 (6) Hääletussedeli annab volikogu liikmele hääletamiskomisjon. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

 (7) Volikogu liige märgistab üheselt arusaadavalt vastusevariandi, mida ta toetab. Pärast hääletussedeli täitmist paneb volikogu liige selle hääletamiskasti. Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja.

 (8) Hääled loeb hääletamiskomisjon ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja ja need kantakse istungi protokolli.

 (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel.

 (10) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

§ 22.  Vallavalitsuse moodustamine

 (1) Vallavalitsuse koosseisu esitab volikogule kinnitamiseks vallavanem.

 (2) Vallavalitsuse koosseis esitatakse nimekirjana. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletamisel volikogu liikmete poolthäälteenamusega.

 (3) Hääletamist korraldab volikogu liikmetest moodustatud vähemalt 3-liikmeline hääletamiskomisjon, kes valmistab ette hääletussedelid. Hääletussedelile kantakse kõikide kandidaatide nimed (nimekiri). Nimekirja kõrval on lahtrid “poolt” ja “vastu” s.t. hääletatakse nimekirja kui terviku poolt või vastu.

 (4) Enne hääletamise algust kontrollib hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise alguse kuulutab välja volikogu istungi juhataja ja teatab hääletamise aja, mis ei või olla pikem kui 20 minutit.

 (5) Hääletussedeli annab volikogu liikmele hääletamiskomisjon. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. Hääletussedel märgistatakse Kadrina valla pitseriga.

 (6) Volikogu liige märgistab üheselt arusaadavalt vastusevariandi, mida ta toetab. Pärast hääletussedeli täitmist paneb volikogu liige selle hääletamiskasti. Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja.

 (7) Hääled loeb hääletamiskomisjon ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja ja need kantakse istungi protokolli.

§ 23.  Vallavalitsuse istung ja õigusaktid

 (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad kaks korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Kõigi vallavalitsuse liikmete nõusolekul võib istungi päevakorras olevaid eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil väljasaadetud päevakorras ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul rahandusnõunik.

 (3) Vallavalitsuse istung on kinnine, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Teiste isikute kutsumise istungile otsustab vallavanem või tema asendaja.

 (4) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra, sealhulgas vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, sätestab vallavalitsus eraldi õigusaktis.

 (5) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Istungi protokoll avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit.

 (6) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Kadrina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis.

 (7) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal.

 (8) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse määruse avaldamist korraldab valla kantselei.

§ 24.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib moodustada vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek.

 (2) Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded.

 (3) Komisjoni esimehe määrab vallavalitsus. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd ja koosolekute ettevalmistamist. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul.

 (4) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjon otsustab küsimusi poolthäälte enamusega.

 (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav paberkandjal valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates koosoleku toimumisest.

§ 25.  Valla ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid

 (1) Ametniku ja töötaja teenistusest vabastamisel teenistuskohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu või pikaajalise töövõimetuse korral või atesteerimistulemuste põhjal või seoses koondamisega makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses.
Ametniku ja töötaja teenistusest vabastamisel pensionile jäämisega või tema enda algatusel võib talle maksta hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist makstakse lisaks avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses ettenähtud hüvitistele tingimusel, et ametnik või töötaja oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat enne teenistussuhte lõppemist.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse valla töötasu- või reservfondist.

4. peatükk VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE  

§ 26.  Valla arengukava koostamise põhimõtted

 (1) Valla arengukava on Kadrina valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määravaks, erinevate eluvaldkondade arengu koordineerimiseks ja eesmärkide elluviimiseks koostatud dokument.

 (2) Arengukava koostamine algatatakse volikogu otsusega. Sama otsusega moodustatakse arengukava koostamise protsessi juhtrühm.

 (3) Arengukava koostamist korraldab vallavalitsus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vallavalitsus võib arengukava koostamiseks moodustada komisjone.

 (4) Vallavalitsus kinnitab valla arengukava koostamise ajakava.

 (5) Arengukava hõlmab vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat, kui seadusest ei tulene pikemat tähtaega.

 (6) Arengukava osaks on investeeringute kava. Investeeringute kavas näidatakse kavandatud tegevuste hinnangulised maksumused, finantseerimisallikad ja teostajad.

 (7) Valla hallatavad asutused ja vallast sõltuvad üksused on kohustatud esitama vallavalitsusele arengukava koostamiseks vajaliku informatsiooni.

 (8) Arengukava vastuvõtmise, muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsustab volikogu oma määrusega.

 (9) Arengukava koostamine, vastuvõtmine, ülevaatamine ja muutmine toimub vastavalt volikogu poolt kinnitatud Kadrina valla arengukava, valdkonnapõhiste arengukavade ja hallatavate asutuste arengukavade koostamise korrale.

§ 27.  Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

 (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan ja arengukavaga seotud iseseisev dokument.

 (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide finantseerimiseks.

 (3) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ja toetuste taotlemisel.

§ 28.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine

 (1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ja tähtajad.

 (2) Volikogu võib volitada vallavalitsust kehtestama määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

 (3) Eelarvestrateegia peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

 (4) Eelarvestrateegia vaadatakse läbi igal aastal.

 (5) Valla eelarvestrateegias esitatakse:
 1) Kadrina valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodil;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositud põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse olulisemad tegevused koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest;
 4) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvutamiseks;
 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositud põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
 6) kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositud netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;
 7) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

 (6) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus ja esitab volikogule vastuvõtmiseks.

 (7) Vallavalitsus korraldab kõikide huvitatud isikute kaasamise eelarvestrateegia ja arengukava koostamisse.

 (8) Eelarvestrateegia koostamise kohta avaldatakse teade valla veebilehel ja valla teadete tahvlil hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta maikuuks.

 (9) Huvitatud isikutel on võimalik esitada vallavalitsusele ettepanekuid eelarvestrateegia koostamiseks paberkandjal valla kantseleisse või aadressil kadrina@kadrina.ee hiljemalt kahe nädala jooksul peale vastava teate avaldamist.

 (10) Vallavalitsuse hallatavate asutuste ja Kadrina vallast sõltuvate üksuste juhid esitavad vallavalitsusele vajalikud andmed ja ettepanekud eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15-ndaks maiks.

 (11) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. augustiks.

 (12) Pärast eelarvestrateegia eelnõu läbivaatamist vallavolikogus avalikustab vallavalitsus eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

 (13) Vallavolikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. Eelarvestrateegia peab olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

 (14) Kinnitatud eelarvestrateegia avalikustatakse valla veebilehel ja Kadrina Valla Raamatukogus.

 (15) Eelarvestrateegia, volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul vastuvõtmisest arvates.

 (16) Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia tegevusvaldkondade kaupa eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

§ 29.  Finantsjuhtimise põhimõtted

  Finantsjuhtimisena käsitletakse valla rahandusasjade korraldamist, läbi eelarvestamise ja raamatupidamise ühtse finantsjuhtimise instrumendina järgmiste põhimõtete alusel:
 1) kaasaegne eelarvestamine 5-osaline eelarvestruktuur, mis annab täpsema ja kiirema ülevaate finantsseisust;
 2) eelarve vastuvõtmise ja majandusaasta aruande kinnitamise põhimõtetest kinnipidamine;
 3) vähemalt nelja eelseisva aasta kohta eelarvestrateegia koostamine;
 4) keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine koos tulemuspõhise eelarvestamisega;
 5) põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõudest kinnipidamine;
 6) netovõlakoormuse ülempiirist kinnipidamine;
 7) arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve dokumentide avalikustamine vastavalt kehtestatud korrale;
 8) valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste finantstegevuse jälgimine põhitegevuse nõudest ja netovõlakoormuse piirmäärast kinnipidamiseks;
 9) laenude võtmine ainult investeeringuteks, võla refinantseerimiseks ning laenude andmine sõltuvatele üksustele investeeringuteks.

EELARVE 

§ 30.  Eelarve koostamine ja vastuvõtmine

 (1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus arvestades Kadrina valla arengukava, eelarvestrateegiat ja volikogu poolt vastuvõetud eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korda.

 (2) Vallavalitsus koostab eelarve eelnõu ja seletuskirja, mis peab sisaldama seaduses ja volikogu poolt nõutud andmeid.

 (3) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

 (4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Kadrina valla veebilehel ja paberkandjal vallamaja teadetetahvlil. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

 (5) Eelarve eelnõud menetletakse vastavalt volikogu poolt vastuvõetud eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korrale.

 (6) Pärast esimest lugemist valmistab vallavalitsus koos majanduskomisjoniga ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni ja esitab volikogule teiseks lugemiseks ja vastuvõtmiseks.

 (7) Volikogu võtab eelarve vastu määrusega vastavalt eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korrale.

 (8) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul Kadrina valla veebilehel, paberkandjal Kadrina Valla Raamatukogus ja vallamaja teadete tahvlil ning lühendatud kujul valla ajalehes Kodukant. Veebilehel avalikustatakse ka eelarve menetlemist käsitlevad volikogu komisjonide protokollid.

 (9) Volikogu poolt vastuvõetud eelarvest lähtudes ja vastavalt eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korrale kinnitab vallavalitsus tegevusalade ja kululiikide lõikes alaeelarved, mis on täitmiseks valla asutuste ja valdkondade eest vastutajatele.

§ 31.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta,

 (2) Lisaeelarve ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Kadrina valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

 (3) Lisaeelarve eelnõud menetletakse vastavalt eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korrale.

 (4) Volikogu võtab lisaeelarve vastu määrusega, mis vastab eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korrale.

 (5) Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Kadrina valla veebilehel, paberkandjal Kadrina Valla Raamatukogus ja vallamaja teadetetahvlil. Veebilehel avaldatakse ka lisaeelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollid.

 (6) Volikogu poolt vastuvõetud lisaeelarvest lähtudes kinnitab vallavalitsus tegevusalade ja kululiikide lõikes alaeelarved, mis on täitmiseks valla asutuste ja valdkondade eest vastutajatele.

 (7) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

 (8) Sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite sissetulekud ja nende arvel tehtavad kulutused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, millest vallavalitsus informeerib volikogu.

 (9) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. Juhul kui lisaeelarvet ei koostata, võib vallavalitsus eelnimetatud sihtotstarbelised vahendid ja nende arvel tehtavad väljaminekud erandkorras lisada eelarvesse vallavalitsuse korralduse alusel, informeerides sellest volikogu.

§ 32.  Majandusaasta sh eelarve täitmise aruande kinnitamine

 (1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, riigi raamatupidamise üldeeskirjale, valla raamatupidamise sise-eeskirjale, teistele eelarve/raamatupidamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ja Kadrina valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korrale.

 (2) Majandusaasta aruande koostab, kiidab heaks ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsus vastavalt volikogu poolt vastuvõetud korrale.

 (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

 (4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt jooksva aasta 30. juuniks.

 (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Kadrina valla veebilehel ja paberkandjal Kadrina Valla Raamatukogus ja selle filiaalides.

 (6) Eelarve projekt koos seletuskirjaga avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja paberkandjal vallamaja teadete tahvlil.

 (7) Eelarve projekti muutmise ettepanekuid võib esitada kuni volikogu poolt määratud tähtajani, mis ei saa olla pikem, kui 10 päeva enne eelarve teist lugemist.

 (8) Eelarve võtab volikogu vastu seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud ning vastavalt volikogu poolt vastuvõetud eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale.

 (9) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse Kadrina valla veebilehel, paberkandjal Kadrina Valla Raamatukogus ja selle filiaalides ning lühendatud kujul valla ajalehes Kodukant.

5. peatükk AMETIASUTUSED 

§ 33.  Ametiasutused ja nende moodustamine

 (1) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

 (3) Ametiasutuse moodustamisel kinnitab volikogu ametiasutuse põhimääruse, milles peab olema ametiasutuse nimi, ülesanded, juhtimise korraldus ja muud ametiasutuse tegevust korraldavad sätted.

 (4) Ametiasutuse registreerimise riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris korraldab vallavalitsus.

6. peatükk RAHVUSVAHELISED SUHTED 

§ 34.  Rahvusvaheline koostöö

 (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

 (2) Volikogu otsustab:
 1) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;
 2) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Kadrina valla sõprusomavalitsuseks;
 3) rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemisel valla esindaja määramise.

 (3) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
 2) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;
 3) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
 4) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

 (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei kaasne rahalisi kulutusi ning ei võeta muid varalisi kohustusi. Sõlmitud rahvusvahelise lepingu koopia esitatakse valla kantseleisse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle sõlmimisest.

7. peatükk ESINDAMINE 

§ 35.  Valla esindamine

 (1) Valda esindavad seaduses või õigusaktides sätestatud juhtudel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus või vallavanem. Volikogu ja vallavalitsus määravad oma liikmete hulgast isikud, kellel on õigustegutseda volikogu või vallavalitsuse nimel. Kui seaduses või muus õigusaktis ei ole esindamist sätestatud, korraldab valla esindamise vallavalitsus.

 (2) Volikogu esimehe äraolekul esindab valda volikogu aseesimees.Vallavanema äraolekul esindab valda vallavanema poolt määratud isik.
[RT IV, 29.12.2017, 49 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Volikogu ja vallavalitsus võivad valla esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega. Vallavalitsuse volitus antakse vallavalitsuse korraldusega.

 (4) Vallavalitsust (ametiasutusena) esindab vallavanem, kellel on õigus anda volitusi vallavalitsuse esindamiseks.

 (5) Valla majandustegevuses toimub esindamine vastavalt vallavara valitsemist reguleerivatele õigusaktidele.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 36.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 37.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

/otsingu_soovitused.json