Räpina Vallavalitsuse teenistujate koolituse kord
Vastu võetud 08.10.2013 nr 8
Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 31 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Räpina Vallavalitsuse (edaspidi asutus) teenistujate koolituse kord (edaspidi kord) sätestab ühtsed alused, millest lähtutakse ametnike ja töötajate (edaspidi koos nimetatud teenistujad) koolitusel.
(2) Koolituse eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine, et luua eeldused asutuse strateegiliste eesmärkide ja planeeritud arengusuundade saavutamiseks läbi kompetentsete teenistujate.
§ 2. Mõisted
Koolitusvaldkonnas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) koolitus – eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille käigus luuakse tingimused teenistuja professionaalsuse ja enesearendusvalmiduse suurendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks;
2) tööalane koolitus – organiseeritud õppetegevus (sh konverents, infopäev, seminar, foorum), mille eesmärgiks on tagada teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ning täiendamine vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja eesmärkidele ning isiku arenguvajadustele;
3) sisekoolitus – asutuse teenistuja läbiviidav koolitus.
§ 3. Koolituspõhimõtted
(1) Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest.
(2) Asutus võimaldab teenistujale tööalast koolitust, mis loob eeldused või toetab teenistuja tööülesannete nõuetekohast täitmist.
(3) Lisaks asutuse võimaldatud koolitusele täiendab teenistuja iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi.
(4) Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) on asutuse eelarves vahendid, arvestades asutusele seatud eesmärke ning teenistujate koolitusvajadusi.
(5) Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab vallasekretär.
(6) Teenistuja osalemine koolitusel on tööülesande täitmine.
(7) Teenistujat katseajal üldjuhul tasulisele koolitusele ei suunata.
§ 4. Vastutajad
(1) Vallavanem ja struktuuriüksuste juhid määratlevad asutuse iga-aastased koolitusprioriteedid, arvestades asutuse strateegilisi arengusuundi, kiidavad heaks iga-aastase koolituskava ning otsustavad koolituse liigi.
(2) Vahetu juht:
1) hindab alluvate teenistujate koolitusvajadust;
2) koondab enda struktuuriüksuse koolitusvajaduse ja esitab selle koolituskava koostamise etapis vallavalitsuse personaliarvestuse eest vastutavale teenistujale (edaspidi personalispetsialist);
3) hindab teenistuja arengu- ja hindamisvestlusel koolituste mõju;
4) kooskõlastab alluva teenistuja koolitustaotluse.
(3) Teenistuja:
1) hindab pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning kannab hoolt enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete ulatuses;
2) osaleb kokkulepitud koolitustel ning rakendab saadud teadmisi ja oskusi tulemuslikult igapäevatöös;
3) viib vajadusel ja kokkuleppel läbi sisekoolituse oma ametikoha pädevusvaldkondade või koolitusel omandatud oskuste ja teadmiste kohta;
4) valib ise endale sobiva tööalase koolituse ning registreerub sellele, kui on saanud koolitustaotlusele vahetu juhi ja vallavanema kooskõlastuse.
(4) Personalispetsialist:
1) koostab struktuuriüksuste juhtidelt saadud andmete põhjal asutuse koolituskava;
2) kogub ja edastab struktuuriüksuste juhtidele informatsiooni koolituskavas märgitud teenistujale sobiva koolituse kohta;
3) märgib teenistuja koolitustaotlusele, kas koolitus on kooskõlas koolituskavaga;
4) koostab asutuse koolitusaruanded ja statistika;
5) tagab asutuses koolitusdokumentatsiooni korrasoleku.
§ 5. Koolituse rahastamine
Koolituskulu kaetakse vallavalitsuse eelarvest tulenevalt koolitusprioriteetidest ja teenistujate koolitusvajadustest.
§ 6. Koolitusvajaduse hindamine
(1) Koolitusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada.
(2) Teenistuja vahetu juht selgitab arengu- ja hindamisvestlusel välja teenistuja koolitusvajaduse järgmiseks kalendriaastaks. Selleks võrdleb ta teenistuja olemasolevaid teadmisi ja oskusi tööeesmärkide täitmiseks vajaminevatega.
(3) Vahetu juht võib teenistuja koolitusvajaduse aasta kestel ümber hinnata, kui teenistuja koolitusvajadus muutub pärast arengu- ja hindamisvestlust (nt muutuvad aasta kestel teenistuja tööülesanded, teenistuja tööülesannete täitmisega seotud õigusaktid vms).
§ 7. Koolituse planeerimine ja korraldamine
(1) Koolituse planeerimisel lähtutakse asutuse prioriteetsetest arengusuundadest ning arengu- ja hindamisvestlusel teenistujaga kokku lepitud koolitusvajadustest, võttes arvesse asutuse eelarves koolituseks eraldatud vahendeid.
(2) Koolituskava koostamiseks annavad struktuuriüksuste juhid 15. oktoobriks personalispetsialistile andmed alluvate teenistujate koolitusvajaduse kohta.
(3) Kui struktuuriüksustel on kattuvad koolitusvajadused, otsustavad vallavanem ja struktuuriüksuste juhid ühiselt koolituse läbiviimise viisi.
(4) Tööalasele koolitusele suunamiseks täidab teenistuja koolitustaotluse, millele on lisatud koolituse päevakava. Teenistuja esitab taotluse vahetule juhile, kes otsustab taotluse kooskõlastamise või mittekooskõlastamise. Kooskõlastatud taotluse edastab teenistuja personalispetsialistile, kes kannab taotlusele märke koolituse kooskõla kohta koolituskavaga ja esitab kooskõlastamiseks vallasekretärile.
(5) Koolituslähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga.
(6) Koolitusel mitteosalemisest tuleb teavitada vahetut juhti ja personalispetsialisti kohe, kui esinevad koolitusel mitteosalemise tingivad asjaolud.
§ 8. Koolituskulude hüvitamine
Asutus hüvitab teenistuja tööalase koolituse ja koolituslähetuse kulud.
§ 9. Koolituse tulemuslikkuse hindamine
Vahetu juht hindab teenistuja koolitustelt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistujale arengu- ja hindamisvestlusel hinnangu koolituse mõju kohta teenistuja arengule.
§ 10. Koolitusarvestus
(1) Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest ning kavandada edasist koolitustegevust.
(2) Personalispetsialist peab teenistujate kohta koolitusarvestust personaliprogrammis Persona.
§ 11. Ressursimahukas koolitus ja koolituskulude hüvitamise kokkulepe
(1) Ametniku ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse alusel vallavanem ning sellega peab olema arvestatud jooksva aasta eelarves. Ressursimahukale koolitusele saatmisel, osalemisel ning halduslepingu sõlmimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 32.
(2) Vallavanem ja töötaja võivad kokku leppida, et asutus teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisel lähtutakse töölepingu seaduse §-st 34.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Teet Helm
vallavanem
Kalle Laht
vallasekretär
Facebook
Twitter