ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Koigi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 18.12.2013, 36

Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 12.12.2013 nr 35

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Koigi vallas.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Koigi vallas.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood,
mille kohta kliendile esitatakse arve;
  2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
  3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  4) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  5) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi;
  6) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult
ärajuhitavast reoveest;
  7) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
  8) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  9) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus.
Konkurentsiametiga või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud veeteenuse hinna kehtestab veeettevõtja;
  10) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
  11) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  12) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  13) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
  14) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavale;
  15) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
  16) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
  17) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava – kava mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja mille alusel arenduspiirkonnas toimub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine;
  18) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja - kanalisatsioon;
  19) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
  20) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
  21) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise
kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
  22) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooniühenduskoht;
  23) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  24) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  25) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
  26) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
  27) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
  28) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
  29) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav;
  30) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mille ärajuhtimine toimub loomuliku imbumisega haljasaladel;
  31) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reovee ärajuhtimise teenuseid;
  32) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;
  33) volitatud isik – isik, kes valla(linna)volikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
  34) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
  35) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  36) ühetaolised liitujad – liitujad, kellel on ühesugune tarbimisvõimsus (l/s) või kelle siseveevärgi ja -kanalisatsiooni torud on sama läbimõõduga.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja. Sademevee ärajuhtimine toimub Koigi valla haldusterritooriumil loomuliku imbumisega haljasaladel.

  (2) Ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab veeettevõtja vastavalt eeskirjale ning Koigi vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga. Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku vahel sõlmitud liitumisleping vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui kinnistul puudub liitumisleping, loetakse liitumispunktiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses sätestatud alustel määratud liitumispunkt. Liitumislepingu puudumisel kehtivad automaatselt kinnistusisestele vee-ja kanalisatsiooni-rajatistele vee-ettevõtte üldised tehnilised tingimused ja üldised kinnistu liitumispunkti tehnilised parameetrid:
  1) veeühenduse korral: plasttoru alates DE 32;
  2) kanalisatsiooniühenduse korral: plasttoru alates DE 160;

§ 4.   Veeteenuse hind ja selle tasumine

  (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Koigi Vallavolikoguga.

  (2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumise korral teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused omavalitsuste vahelise lepinguga.

  (2) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Koigi valla heakorra eeskirjast. Purgida võib veeettevõtja määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

  (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vallavalitsusega lepingu olemasolu korral vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) valla territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

2. peatükk Veega varustamine ja reovee ärajuhtimine 

§ 6.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -reoveekananalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

  (3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse vee-ettevõtja poolt ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.

  (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega (nende olemasolu korral) teenuslepingu lahutamatu osa.

  (5) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada veeettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.

§ 7.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest piirkonnas.

  (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

  (3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O (k.a tuletõrje hüdrandis) ega ületada 60 m H2O.

  (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reovee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul. Paisutuskõrgusest madalamal asuvate ruumide üleujutusest põhjustatud kahjude eest ei vastuta vee-ettevõtja.

§ 8.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

  (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Ajutiste torustike liitumispunktide asukoha määrab vee-ettevõtja.

  (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reovee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 9.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

  (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Selle puudumisel peab Klient ehitama omal kulul kinnistule veemõõdusõlme. Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

  (2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- veeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu
kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

  (4) Klient on kohustatud:
  1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
  2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ningsisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest veeettevõtjale;
  3) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja nende plommimiseks, kontrollimiseks ja taatlemiseks juurdepääsu vee-ettevõtja esindajale, tagama veemõõdusõlme korrashoiu ja säilimise;
  4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reoveeproove ja Terviseametil veeproove;
  5) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevud ja peakraani luugid lume- ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Koigi valla heakorraeeskirjale;
  6) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.

  (5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
  1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
  2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

  (6) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

§ 10.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel ja tingimusi täites.

§ 11.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigusteostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

  (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuse osutamine avariiolukorras 

§ 12.   Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
  1) klient on viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
  2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee- või reovee proovide võtmist;
  3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
  4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast;
  5) klient ei ole täitnud eeskirja § 6 lõike 5 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

  (4) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (7) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 13.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks sama asustatud punkti piires. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o SMS, e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

  (4) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk Omavoliline veevõtt ja reovee ärajuhtimine 

§ 14.   Omavolilise veevõtu ja reovee ärajuhtimise määratlus

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni
seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm või -kleebis on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
  8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Vee omavolilise kasutamise või reovee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 15.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reovee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime
järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

  (2) Omavolilise reovee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;

  (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest.

  (4) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

  (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk Nõuded ärajuhitava reovee kohta 

§ 16.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C.

  (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

  (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 17.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
  1) üldreostusnäitajate piirväärtused:

ReostusnäitajaTähisMõõtühikPiitväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisalduspHmi npH-ühik6,5
Vesinikioonide maksimaalne sisalduspHma x pH-ühik8,5
Heljuvainete sisaldus -mg/l 300,0
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l 500,0
Keemiline hapnikutarveKHTmg/l 700,0
Polaarsete süsivesinike sisaldus -mg/l 50,0
Naftasaaduste sisaldus-mg/l 1,5
Üldlämmastiku sisaldus-mg/l 60,0
Ühealuseliste fenoolide sisaldus-mg/l0,3
Kahealuseliste fenoolide sisaldus-mg/l15,0
Üldfosfor-mg/l9,0

  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

  (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (3) Kui reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reovett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.

§ 18.   Reovee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Reovee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (3) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (4) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

  (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

  (7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja veeettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

6. peatükk Vee mõõtmine ning reovee arvestus ning teenuste eest tasumine 

§ 19.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

  (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

  (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

  (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme enne teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel arvesti demonteerib vee-ettevõtja.

§ 20.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks, teenindamiseks ja vahetamiseks;
  5) veearvesti nähtavuse.

  (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama.

  (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

  (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne
taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 21.   Kliendi veearvestus

  (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi kui ei ole teisiti kokku lepitud.

  (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui eeskirja § 20 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.

  (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 10 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

  (5) Kastmisveeks kasutatud (või kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilises protsessis ärakasutatud) vee mõõtmiseks võib klient omal kulul paigaldada kooskõlastatult vee-ettevõtjaga kinnistule ehitatud kastmisvee mõõdusõlme kuni ühe täiendava veearvesti, mille ta esitab vee-ettevõtjale ülevaatamiseks ja plommimiseks. Seejuures ei tohi olla võimalust kastmisvee arvestit läbiva vee kanalisatsiooni juhtimiseks. Kõik kastmisvee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

§ 22.   Vee eritarvituste arvestus

  (1) Vee, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

  (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 23.   Reovee arvestus

  (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kastmisvee arvesti olemasolu korral lahutatakse reovee koguse määramiseks peaveearvesti näidu alusel arvutatud tarbitud vee kogusest kastmisvee arvesti näidu järgi arvutatud kastmisvee kogus. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab veeettevõtja iga kord vastavalt kasutusele

§ 24.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

  (3) Klient peab täitma eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reovee mõõdusõlme suhtes.

  (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 25.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib veearvesti näidu ja teatab selle veeettevõtjale.
Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kuus kalendrikuud.

  (3) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist vastavalt teenuslepingule.

  (4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata
summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või esitatud arve on ebaõige

  (5) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist või arvel näidatud tähtajaks, kui see on hilisem.

7. peatükk Teenuslepingu sõlmimine ja lõpetamine 

§ 26.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama veeettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 27.   Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

  (1) Eeskirja § 8 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab veeettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

  (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reovee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 28.   Teenuslepingu ülesütlemine

  (1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reovee ärajuhtimist omavoliliseks.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reovee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
  4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 29.   Uue teenuslepingu sõlmimine

  (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada.

  (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk Lõppsätted 

§ 30.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 31.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Koigi Vallavolikogu 10.10.2002. a määrus nr 16 “Koigi valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.

§ 32.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.a.

Elmar Luha
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json