HaridusKool

Teksti suurus:

Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord

Väljaandja:Pärnu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.01.2024
Avaldamismärge:RT IV, 19.02.2019, 12

Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.01.2018 nr 2
RT IV, 07.02.2018, 47
jõustumine 10.02.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.02.2019RT IV, 19.02.2019, 522.02.2019

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Pärnu linnas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord.

§ 2.   Üldsätted

  (1) Igale koolikohustuslikule õpilasele, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Pärnu linn, tagatakse õppimisvõimalus Pärnu linna munitsipaalpõhikoolis (edaspidi põhikool).

  (2) Vabade kohtade olemasolul võetakse põhikooli vastu õpilased, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Pärnu linn.

§ 3.   Elukohajärgne põhikool

  (1) Elukohajärgsed põhikoolid Pärnu linnas on: Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Mai Kool, Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Pärnu Ülejõe Põhikool, Paikuse Põhikool, Tõstamaa Keskkool, Audru Kool, Jõõpre Kool, Lindi Lasteaed-Algkool, Pärnu Tammsaare Kool ja vanema soovil erakool.
[RT IV, 19.02.2019, 5 - jõust. 22.02.2019]

  (2) Ülelinnalise vastuvõtuga munitsipaalpõhikoolid on Pärnu Päikese Kool ja Pärnu Tammsaare Kooli vene õppekeelega ja varajase keelekümbluse klassid, kuhu võetakse õpilasi vastu kooli vastuvõtu tingimuste alusel.
[RT IV, 19.02.2019, 5 - jõust. 22.02.2019]

  (3) Ülelinnalise vastuvõtuga munitsipaalpõhikooli klassideks on Pärnu Raeküla Kooli spordiklass ja Pärnu Ülejõe Põhikooli muusikaklass, kuhu võetakse õpilasi vastu kooli vastuvõtu tingimuste alusel.

  (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis. Eriklasside moodustamise ja õpilaste määramise eriklassi otsustab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.

§ 4.   Esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse põhikooli määramine

  (1) Elukohajärgse põhikooli määrab Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) haridusosakond elektroonilises veebikeskkonnas 10. märtsi seisuga Pärnu linnas elavale lapsele:
  1) kellel tekib järgneval õppeaastal koolikohustus;
  2) kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud;
  3) kelle vanem või eestkostja (edaspidi vanem) soovib lapse koolikohustuslikust east nooremana õppima asumist ning on sellest haridusosakonda kirjalikult teavitanud.

  (2) Elukohajärgse põhikooli määramisel võetakse aluseks õppekohtade arv koolis ja arvestatakse:
  1) õpilase elukoha lähedust koolile (jalgsi tee pikkus);
  2) pere teiste laste õppimist samas koolis ja õpilase elukoha lähedust koolile;
  3) võimalusel vanema soovi.

  (3) Kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse õpilase elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.

  (4) Kui lapsele tagatakse kooli vastuvõtu tingimuste kohaselt õppekoht ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis või klassis, siis on see kool lapsele elukohajärgseks põhikooliks.

§ 5.   Elukohajärgse põhikooli määramisest teavitamine

  (1) Pärnu linnas elavale lapsele määratud elukohajärgse põhikooli andmed avaldatakse vanemale Pärnu linna veebilehe kaudu elektroonilises veebikeskkonnas hiljemalt 20. märtsil.

  (2) Vanemal on õigus saada teavet tema lapsele elukohajärgse kooli määramise asjaolude kohta haridusosakonnast ning elukohajärgseks põhikooliks määratud koolist.

  (3) Vanem kinnitab oma soovi elukohajärgne koolikoht vastu võtta elektroonilises veebikeskkonnas. Elukohajärgne põhikool kinnitab elektroonilises keskkonnas õpilase vastuvõtu kooli enne 1. maid.

  (4) Juhul, kui vanem ei ole kooli 1. maiks teavitanud koolikoha vastuvõtmisest, võtab kool vanematega, kelle lapsele on kool elukohajärgne põhikool, ise ühendust või teavitab sellest haridusosakonda.

§ 6.   Taotluse esitamine määratud elukohajärgse põhikooli muutmiseks

  (1) Kui vanem soovib lapsele määratud ja elektroonilises veebikeskkonnas avaldatud elukohajärgset põhikooli muuta, siis võib ta teha taotluse elektroonilises veebikeskkonnas või esitada taotluse kirjalikult haridusosakonnale kuni 10. aprillini uue elukohajärgse põhikooli määramiseks järgmistel juhtudel:
  1) vanem soovib, et lapse elukohajärgseks põhikooliks määratakse pere teise lapse kool;
  2) vanem soovib loobuda õppekohast ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis või klassis ning erakoolis;
  3) lapse elukoha andmed on rahvastikuregistris pärast 10. märtsi muutunud;
  4) vanemal on muid olulisi põhjusi lapsele määratud elukohajärgse põhikooli muutmiseks.

  (2) Taotlus vaadatakse läbi linnavalitsuse poolt moodustatud komisjoni (edaspidi komisjon) poolt ja lapsele määratakse võimalusel uus elukohajärgne põhikool arvestades vanema poolt taotluses esitatud asjaoludega ning vabade õppekohtadega määratavas elukohajärgses põhikoolis, hiljemalt 1. maiks.

  (3) Juhul, kui vanema poolt taotluses esitatud asjaolud ei ole põhjuseks lapsele uue elukohajärgse kooli määramisel või kui taotluses toodud elukohajärgses koolis puuduvad vabad õppekohad, jääb lapse elukohajärgseks põhikooliks esialgselt määratud elukohajärgne põhikool.

§ 7.   Elukohajärgse põhikooli määramine, kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistris piisava täpsusega

  Kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud piisava täpsusega, teavitab vanem 10. märtsiks haridusosakonda kirjalikult lapse tegelikust elukoha aadressist ning lapsele määratakse elukohajärgne põhikool vastavalt käesolevale määrusele. Kui vanem ei täpsusta elukohaandmeid hiljemalt 10. märtsiks, määratakse lapsele elukohajärgseks põhikooliks kool, kus on vabu õppekohti.

§ 8.   Koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumine

  (1) Koolikohustuslikust east nooremale lapsele tagatakse võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses põhikoolis juhul, kui lasteasutus, kus laps käib või kooliväline nõustamismeeskond on hinnanud lapse koolivalmidust, sotsiaalset küpsust ja andnud soovituse kooli õppima asumiseks.

  (2) Kui vanem soovib koolikohustuslikust east noorema lapse kooli panna, teavitab ta haridusosakonda sellest elektroonilises veebikeskkonnas või e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 10. märtsiks.

  (3) Kui vanem esitab taotluse pärast 1. maid, võetakse laps kooli vastu vabade õppekohtade olemasolul.

§ 9.   Elukohajärgse põhikooli määramine pärast 1. maid

  (1) Lapsele, kelle vanem esitab elukohajärgse kooli määramise taotluse haridusosakonnale või koolile pärast 1. maid, määratakse komisjoni poolt elukohajärgseks põhikooliks kool, kus on vabu õppekohti.

  (2) Kool, kuhu laps määratakse, loetakse lapse elukohajärgseks põhikooliks.

§ 10.   Põhiharidust omandava 2.-9. klassi õpilase üleminek ühest koolist teise

  (1) Koolikohustusliku 2.-9. klassi õpilase üleminekul ühest koolist teise esitab vanem elektroonilises veebikeskkonnas taotluse soovitud kooli direktorile.

  (2) Kui soovitud koolis on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klassi täitumuse ülemisele piirnormile vabu õppekohti, otsustab direktor õpilase nimekirja arvamise vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, käesolevale määrusele ning kooli vastuvõtu korrale.

  (3) Kui soovitud koolis ei ole vabu õppekohti, edastab kool taotluse haridusosakonnale, kes tagab õpilasele põhihariduse omandamise jätkamise võimaluse.

  (4) Kool, mille nimekirja laps kinnitatakse ja kuhu laps õppima asub, loetakse lapse elukohajärgseks põhikooliks.

§ 11.   Lõppsätted

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 12.   Jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json