HaridusKool

HaridusLasteasutus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Vahenurme Lasteaia-algkooli põhimäärus

Vahenurme Lasteaia-algkooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Halinga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2018
Avaldamismärge:RT IV, 19.03.2016, 19

Vahenurme Lasteaia-algkooli põhimäärus

Vastu võetud 18.09.2013 nr 15
RT IV, 02.10.2013, 5
jõustumine 05.10.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.05.2014RT IV, 06.06.2014, 801.09.2014
15.03.2016RT IV, 19.03.2016, 822.03.2016, määruse tekstis asendatud läbivalt sõnad „haridus- ja teadusminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes

Määrus antakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 34, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 66 lõigete 1 ja 2 ning «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 9 lõigete 2 ja 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Lasteaia-algkooli nimi

  Lasteaia-algkooli nimi on Vahenurme Lasteaed-algkool.

§ 2.   Lasteaia-algkooli asukoht

  Lasteaed-algkool asub aadressil Vahenurme küla, Halinga vald, Pärnu maakond, sihtnumber 87101.

§ 3.   Lasteaia-algkooli tegutsemise vorm, liik ja haldusala

  (1) Lasteaed-algkool on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

  (2) Põhikoolis toimub õpe I kooliastmes ja II kooliastme neljandas klassis.
[RT IV, 06.06.2014, 8 - jõust. 01.09.2014]

  (3) Lasteaias on vähemalt üks rühm.
[RT IV, 06.06.2014, 8 - jõust. 01.09.2014]

  (4) Põhikooli õppekava täitmiseks koolis on nominaalne õppeaeg neli aastat.
[RT IV, 06.06.2014, 8 - jõust. 01.09.2014]

  (5) Lasteaed-algkool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Halinga Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus nimetavas käändes).

§ 4.   Pitsat, eelarve, sümboolika ja kodulehekülg

  (1) Lasteaial-algkoolil on oma nimega ja valla vapiga pitsat.

  (2) Lasteaial-algkoolil on Halinga valla eelarves iseseisev eelarve.

  (3) Lasteaed-algkool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.

  (4) Lasteaial-algkoolil on kodulehekülg aadressiga: vahenurmekool.halingavald.ee.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

§ 5.   Asjaajamise alused

  (1) Asjaajamise keel on eesti keel.

  (2) Lasteaia-algkooli asjaajamine on reguleeritud valla hallatavate asutuste ühtse asjaajamiskorraga.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

  (3) Lasteaia-algkooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Lasteaed-algkool on liitunud e-kooli ja e-lasteaiaga.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

  (5) Lasteaia-algkooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil ja elektrooniliselt.

  (6) Lasteaia-algkooli arhiivikorralduse ja kohustuslike dokumentide avalikustamise eest vastutab direktor.

§ 6.   Haldusmenetlus

  Lasteaia-algkooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi.

§ 7.   Lasteaia-algkooli arengukava

  (1) Lasteaia-algkooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu ning vajadusel ekspertidega lasteaia-algkooli arengukava.

  (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse lasteaia- ja kooliarenduse põhisuunad ja eesmärgid.

  (3) Arengukava kinnitab Halinga Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu vastavas käändes) vastavalt Halinga valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise korra sätetele.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 8.   Õppekeel

  Lasteaia-algkooli õppekeel on eesti keel. A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt.
[RT IV, 06.06.2014, 8 - jõust. 01.09.2014]

§ 9.   Õppevorm

  Lasteaia-algkooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.

§ 10.   Elukohajärgne kool ja lasteaia teeninduspiirkond

  (1) Lasteaed-algkool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool.

  (2) Vabade kohtade olemasolul on lasteaial-algkoolil õigus vastu võtta ka õpilasi, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool.

  (3) Elukohajärgse kooli määrab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

  (4) Lasteaia teeninduspiirkonna kinnitab vallavolikogu.

  (5) Pärast teeninduspiirkonnas alaliselt elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteaeda lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.

  (6) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab vallavalitsus.

§ 11.   Lasteaia-algkooli ülesanded

  Lasteaia-algkooli ülesanne on:
  1) täiendada perekonda lapse arendamisel ning luua võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks I kooliastmel ja II kooliastme neljandas klassis;
[RT IV, 06.06.2014, 8 - jõust. 01.09.2014]
  2) toetada kodu lapse täisväärtuslikuks inimeseks kasvamisel;
  3) luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav keskkond mis toetab õpilase õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;
  4) luua tingimused, mis tagavad õpilase võimete tasakaalustatud arengu ja eneseteostuse ning tervikliku maailmapildi kujunemise;
  5) kujundada moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks;
  6) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isikuks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus;
  7) arvestada õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
  8) laste keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine ja keskkonnasõbralike väärtushinnangute kujundamine.
  9) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt terviskaitsenõuetele;
  10) korraldada lasteaialaste ja õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale.

§ 12.   Õppekavad

  (1) Lasteaia-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumentideks on õppekavad, mis koostatakse lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ja põhikooli riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

  (2) Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.

  (3) Lasteaia-algkooli õppekavad kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest.

  (4) Lasteaia-algkooli õppekavad ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule ja õppenõukogule.

  (5) Lasteaed-algkool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

§ 13.   Hariduslike erivajadusega lapsed ja õpilased

  (1) Erivajadustega on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.

  (2) Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab direktor.

  (3) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.

  (4) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

  (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

§ 14.   Individuaalne õppekava ja arenduskava

  (1) Vajadusel koostavad rühma õpetajad õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt. spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

  (2) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.

  (3) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

  (4) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

§ 15.   Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid

  (1) Vallavalitsus võib lasteaia-algkooli direktori ettepanekul moodustada vastavalt vajadusele sobitusrühma, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühma, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.

  (2) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni soovituse alusel.

  (3) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib lasteaed-algkool moodustada rühma ja klassi, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.

§ 16.   Lasteaia-algkooli tööaeg ja õppe korraldus

  (1) Lasteaia aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul.

  (2) Koolipäev algab kell 8.30. Lasteaia päevase lahtiolekuaja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.
[RT IV, 06.06.2014, 8 - jõust. 01.09.2014]

  (3) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.

  (4) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

  (5) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

  (6) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita.

  (7) Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

  (8) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib kehtestada väiksema piirnormi. Vallavalitsus võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

  (9) Lasteaia-algkooli direktor sätestab valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra kooli vastuvõtmisel.

  (10) Õpilase täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, hindamisest teavitamise kord kooli kodukorras.

§ 17.   Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed

  (1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul toimub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb lasteaed-algkool ette kodukorras.

  (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

  (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine.

  (5) Mõjutusmeetmete rakendamise, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuvalt, otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.

3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 18.   Pikapäevarühm

  (1) Lasteaia-algkooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada kooli pikapäevarühma, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

  (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel.

§ 19.   Raamatukogu

  (1) Lasteaia-algkooliga samas hoones asub Vahenurme raamatukogu, mis täidab kooliraamatukogu ülesannet põhikogu osas.

  (2) Lasteaial-algkoolil on õppekirjanduse kogu.

§ 20.   Huvitegevus

  (1) Huvitegevus on lasteaias-algkoolis toimuv või lasteaia-algkooli korraldatud õppekavaväline tegevus.

  (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid.

  (3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.

  (4) Ringipäeviku täitmist ning tundide toimumist ja täitmist kontrollib direktor.

  (5) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma lasteaia-algkooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid lasteaia-algkooli kodukorras sätestatud korras.

4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 21.   Laste ja õpilaste õigused

  (1) Lastel on lasteaias õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning õpetajate igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

  (2) Õpilastel on õigus:
  1) kvaliteetsele üldharidusele;
  2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
  3) kasutada lasteaia-algkooli kodukorras sätestatud tingimustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti;
  4) teha lasteaia-algkooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;
  5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
  6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale lasteaia-algkooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
  7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;
  8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
  9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma lasteaia-algkooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
  10) pöörduda lasteaia-algkooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
  11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses;
  12) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
  13) saada koolitervishoiuteenust;
  14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
  15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
  16) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
  17) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
  18) saada tasuta õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 22.   Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
  1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;
  2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
  3) täitma õpetaja antud seaduslike korraldusi ja ülesandeid;
  4) täitma lasteaia-algkooli kodukorda;
  5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt;
  6) hoidma lasteaia-algkooli kasutuses olevat vara.

§ 23.   Vanemate õigused

  Vanemal on õigus:
  1) esindada last iseseisvalt eeldusel, et on olemas teise vanema nõusolek;
  2) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;
  3) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
  4) tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga;
  5) saada teavet lasteaia töökorralduse kohta;
  6) osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteaia-algkooli tegevusele;
  7) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel;
  8) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes;
  9) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks;
  10) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
  11) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
  12) omada juurdepääsu lasteaia-algkooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
  13) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
  14) olla teavitatud õpilase hinnetest;
  15) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
  16) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
  17) esitada taotlus õpilasele tasuta õpilaspileti saamiseks;
  18) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
  19) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

§ 24.   Vanemate kohustused

  (1) Vanem kohustub:
  1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias;
  2) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
  3) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsima nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]
  4) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  5) esitama lasteaiale-algkoolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  6) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  7) tegema koostööd lasteaia-algkooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel;
  8) pöörduma lasteaia-algkooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
  9) taotlema vajaduse korral lasteaialt-algkoolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist;
  10) osalema lasteaialapse ja/või õpilase arenguvestlusel;
  11) koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa;
  12) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval lasteaeda-kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast õpilase õppetööle naasmist esitama puudumistõendi puudumise kestuse ning põhjuse kohta;
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]
  13) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.

  (2) Vanemate ühise hooldusõiguse puhul on vanematel kohustus saada eelnevalt teiselt vanemalt nõusolek lapsega seotud küsimuste üle otsustamisel.

§ 25.   Vanemate vastutus
[Kehtetu - RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

5. peatükk LASTEAIA-ALGKOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 26.   Lasteaia-algkooli töötajad

  (1) Lasteaias-algkoolis on direktor, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad (edaspidi koolitöötajad).

  (2) Koolitöötajate kooseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.

  (3) Õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

  (4) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

  (5) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

§ 27.   Lasteaia-algkooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus

  (1) Lasteaia-algkooli töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingute, ametijuhendite ja tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega, mis on kooskõlas kehtiva seadusega.

  (2) Lasteaia-algkooli töötajatel on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.

  (3) Lasteaia-algkooli töötajad on kohustatud andma teavet vallavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

  (4) Lasteaia-algkooli töötajad tagavad asutuse vara säilimise, selle taastamise ja täiendamise ning sihipärase kasutamise.

  (5) Õpetajad on kohustatud nõustama lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

  (6) Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste vanematega.

6. peatükk LASTEAIA-ALGKOOLI JUHTIMINE 

§ 28.   Direktor

  (1) Lasteaeda-algkooli juhib direktor.

  (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi vallavalitsus vastavalt kehtestatud korrale. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.

  (3) Direktori äraolekul täidab tema kohuseid vallavanema käskkirjaga kinnitatud kohusetäitja.

§ 29.   Direktori ülesanded

  (1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude lasteaias-algkoolis läbiviidavate tegevuste, lasteaia-algkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Ülesannete täitmiseks direktor:
  1) esindab Halinga valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks kehtivate õigusaktide alusel;
  2) esindab Halinga valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud;
  3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
  4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
  5) kehtestab kooli ja lasteaia õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;
  6) korraldab lasteaia-algkooli asjaajamist;
  7) tagab lasteaia-algkooli eelarve täitmise;
  8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
  9) tagab lasteaia-algkooli õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;
  10) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
  11) kehtestab lasteaia-algkooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;
  12) arvab isiku õpilaste nimekirja ning lasteaiast-algkoolist välja vastavalt õigusaktidele;
  13) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist lasteaias-algkoolis;
  14) korraldab õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;
  15) moodustab vallavalitsuse nõusolekul pikapäevarühmi ning kehtestab nende töökorralduse ja päevakava;
  16) otsustab õpilase pikapäevarühma vastu võtmise;
  17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;
  18) korraldab õpilaste ja lasteaia-algkooli töötajate kaitse hädaolukorras;
  19) korraldab lasteaia-algkooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
  20) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;
  21) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
  22) kutsub kokku lasteaia-algkooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;
  23) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;
  24) annab aru hoolekogule;
  25) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab nende tegevust;
  26) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest;
  27) tagab lasteaias-algkoolis toimiva meeskonna;
  28) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist;
  29) kehtestab lasteaia-algkooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitusele;
  30) korraldab arengukava avalikustamise lasteaia-algkooli veebilehel.

§ 30.   Õppenõukogu

  (1) Lasteaial-algkoolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on lasteaia-algkooli direktor, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud.

  (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli ja lasteaia õppe ning kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (4) Koolil on õigus lähtudes kooli õppekorraldusest ja spetsiifikast laiendada valdkonna eest vastutava ministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu konkreetsel õppeaastal, täpsema õppenõukogu pädevuse ja töö korra kehtestab direktor.

§ 31.   Hoolekogu

  (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

  (2) Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab vallavalitsus.

  (3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, lasteaialaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

  (4) Hoolekogu ülesanded on:
  1) koostada koostöös lasteaia-algkooliga arengukava ning anda arvamus arengukava ja selle muudatuste kohta;
  2) direktori ettepanekul anda vallavalitsusele nõusolek kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm;
  3) teha ettepanek vallavalitsusele lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu rühmades vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatule;
  4) anda arvamus arenguvestluse läbiviimise tingimuste ja korra kohta;
  5) anda arvamus lasteaia-algkooli põhimääruse, kooli ja lasteaia õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta;
  6) anda arvamus sisehindamise aruande kohta;
  7) anda hinnang huvitegevuse ja pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta;
  8) anda arvamus lasteaia-algkooli eelarve kavale;
  9) lahendada õpilaste ja vanemate pöördumise korral õpetamist ja kasvatamist puudutavaid vaidlusküsimusi;
  10) anda arvamus kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
  11) anda nõusolek valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
  12) kehtestada kooli ja lasteaia õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord;
  13) anda arvamus direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
  14) anda arvamus kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
  15) anda arvamus kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta.

7. peatükk MAJANDAMISE ALUSED, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 32.   Lasteaia-algkooli vara

  (1) Lasteaia-algkooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Halinga vallavara valitsemise korra alusel otstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

  (2) Lasteaia-algkooli kasutuses olev vara on Halinga valla omand.

  (3) Lasteaia-algkooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.

§ 33.   Lasteaia-algkooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine

  (1) Lasteaia-algkooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Halinga valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust.

  (2) Lasteaial-algkoolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.

  (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.

  (4) Lasteaia-algkooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga. Lasteaia-algkooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuses.

§ 34.   Aruandlus

  Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, valdkonna eest vastutava ministri ning kooli pidaja õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

§ 35.   Järelevalve

  (1) Haldusjärelevalvet lasteaia-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri ülesandel Pärnu maavanem.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

  (2) Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

  (3) Teenistuslikku järelevalvet lasteaia-algkooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.

8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 36.   Lasteaia-algkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  Lasteaia-algkooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

§ 37.   Kooli pidamise üleandmine

  (1) Vallal on õigus anda lasteaia-algkooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

  (2) Lasteaia-algkooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

9. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED 

§ 38.   Lasteaia-algkooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  (1) Lasteaia-algkooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

  (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks lasteaia-algkooli hoolekogule ja õppenõukogule.

§ 39.   Määruse avalikustamine

  Määrus avalikustatakse lasteaia-algkooli kodulehel aadressiga: vahenurmekool.halingavald.ee.
[RT IV, 19.03.2016, 8 - jõust. 22.03.2016]

§ 40.   Määruse jõustumine

  (1) [Käesolevast tektstist välja jäetud.]

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json