Väljaandja: Saaremaa Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 22.03.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 19.03.2022, 27 Saaremaa valla koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja huvikooli hoolekogu moodustamise kord ja hoolekogu töökord Vastu võetud 16.10.2019 nr 13 RT IV, 29.10.2019, 2 jõustumine 01.11.2019 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 15.03.2022 - RT IV, 19.03.2022, 21 - 22.03.2022 Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 5 lõike 3 ja § 24 lõike 1, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõike 1, huvikooli seaduse § 17 lõike 1, ning Saaremaa Vallavolikogu 23. märtsi 2018. a määruse nr 15 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning huvikooli seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ §-de 1 ja 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse Saaremaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatava koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteaed), põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) ja huvikooli (edaspidi kõik koos nimetatuna asutus) hoolekogu moodustamise kord ja hoolekogu töökord. § 2. Hoolekogu ülesanne (1) Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga. (2) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (3) Huvikooli hoolekogu suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid huvikooli direktorile ja kooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. 2. peatükk Hoolekogu moodustamine § 3. Hoolekogu koosseis (1) Lasteaia hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja pidaja esindaja. (2) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. (3) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteaia õpetajaid, ning nii kooli õpilaste kui ka lasteaia laste vanemate esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut. (4) Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub täiendavalt õpilasesinduse esindaja või selle puudumisel õpilaste esindaja. (5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, ning nii põhikooli- kui ja gümnaasiumiõpilaste vanemate esindajad. (6) Ühe asutusena tegutseva kooli ja huvikooli hoolekogu koosseisu kuulub täiendavalt õppenõukogu esindaja, kes esindab huvikooli õpetajaid, ning üks huvikooli õppurite esindaja ja huvikooli lastevanemate esindaja. Kui sellises koolis tegutseb huvikooli õpilasomavalitsus, kuulub hoolekogusse ka selle esindaja. (7) Koolis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ei kuulu hoolekogusse vanemate esindajaid. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi või ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu kohta sätestatut. (8) Huvikooli hoolekogusse kuuluvad huvikooli pidaja ja huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad, õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate ja õppurite esindaja või õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja. Huvikoolis, kus õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka lastevanemate esindaja. Huvikooli hoolekogu on viie- kuni üheksaliikmeline. [RT IV, 19.03.2022, 21 - jõust. 22.03.2022] § 4. Hoolekogu liikmekandidaatide valimine (1) Hoolekogu liikmete valimise algatab ja korraldab asutuse juht (edaspidi direktor). (2) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli või huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda asutuse töötajate hulka. (3) Kooli või huvikooli juhtkond esitab kehtivale hoolekogule otsustamiseks hoolekogu struktuuri ja ettepaneku kuidas valitakse vanemate esindajad hoolekogusse ning kuidas koosolek(ud) läbi viiakse, pidades silmas võrdse esindatuse ja proportsionaalsuse tagamist. Uue kooli või huvikooli puhul otsustab vanemate esindajate hoolekogusse valimise printsiibi kooli või huvikooli juhtkond. (4) Lasteaias valitakse iga rühma vanemate seast üks esindaja hoolekogusse. (5) Vanemate esindajate valmine hoolekogusse toimub lastevanemate koosolekul: 1) vanemate koosolekust võivad hääleõigusega osa võtta lasteaialapse või kooli õpilase vanemad, eestkostjad või hooldajad (edaspidi vanemad); 2) vanemate esindajate valimine toimub hääletamise teel; 3) valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Võrdselt hääli saanud kandidaatide puhul selgub kandidaat liisuheitmise teel. § 5. Hoolekogu moodustamine (1) Hoolekogu moodustab ja selle arvulise suuruse ning koosseisu kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul. (2) Hoolekogu liikmekandidaatide nimekirja koostamisel lähtub direktor järgmistest põhimõtetest: 1) vanemate esindajaks on lasteaialaste või õpilaste vanemate seast vanemate poolt valitud isikud; 2) vilistlaste esindaja kooskõlastatakse vilistlaste organisatsiooniga selle olemasolul; 3) toetava organisatsiooni esindaja kooskõlastatakse organisatsiooniga, keda liige hoolekogus esindab; 4) õpilaste esindaja nimetatakse õpilasesinduse poolt või õpilasesinduse puudumisel valitakse õpilaste esindaja õpilaste poolt; 5) õpetajate esindaja valitakse õppe- või pedagoogilise nõukogu koosolekul. (3) Hoolekogu koosseisu kinnitamisel nimetab vallavalitsus hoolekogusse pidaja esindaja. [RT IV, 19.03.2022, 21 - jõust. 22.03.2022] (4) Hoolekogu kontaktandmed avalikustatakse asutuse kodulehel. [RT IV, 19.03.2022, 21 - jõust. 22.03.2022] § 6. Hoolekogu liikmete volituste kestvus (1) Direktor esitab ettepaneku hoolekogu arvulise suuruse ja valitud kandidaatide nimekirja kinnitamiseks vallavalitsusele hiljemalt iga õppeaasta 10. oktoobriks. (2) Hoolekogu volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kehtima hakkamisest kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni. (3) Hoolekogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) hoolekogusse valitud vanema lapse välja arvamisel asutuse laste või õppurite nimekirjast; 2) õpetajate esindajaks valitud pedagoogi töösuhte lõppemisel; 3) õpilaste esindajaks valitud õpilase välja arvamisel kooli õpilaste nimekirjast; 4) asutuse pidaja esindajaks nimetatud vallavalitsuse ametniku teenistusest vabastamisel. (3^1) Hoolekogu liikmel on õigus oma volitustest loobuda, esitades kirjaliku teatise hoolekogu esimehele. [RT IV, 19.03.2022, 21 - jõust. 22.03.2022] (4) Hoolekogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel esitab direktor vallavalitsusele taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks koos uue esindaja andmetega. 3. peatükk Hoolekogu töökord § 7. Hoolekogu pädevus ja tööülesanded () Hoolekogu pädevus ja tööülesanded õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ning juhtimisel tulenevad valdkondlikest õigusaktidest ning asutuse põhimäärusest. § 8. Hoolekogu juhtimine ja töö korraldamine (1) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. [RT IV, 19.03.2022, 21 - jõust. 22.03.2022] (2) Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 9. Hoolekogu töövorm (1) Hoolekogu töövorm on koosolek. (2) Õppeaasta esimesel koosolekul kinnitatakse tööplaan. (3) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt kord nelja kuu jooksul. § 10. Koosoleku kokkukutsumine (1) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku direktor. (2) Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikult vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid edastatakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos koosoleku kutsega, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne koosoleku toimumist. (3) Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või asutuse juhi või vallavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku hiljemalt viie tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest. (4) Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorrast teavitab kokkukutsuja ette vähemalt kolm tööpäeva. § 11. Koosoleku läbiviimine (1) Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevat ettevalmistamist ja tutvustamist korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees ja protokollib protokollija. (3) Hoolekogu koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta direktor. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. (4) Hoolekogul on õigus kaasata oma töösse arutavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vajadusel isikuid, kes ei kuulu hoolekogu koosseisu. (5) Hoolekogu koosolekust võivad osa võtta asutuse pidaja ning asutuse üle järelevalvet teostavad ametiisikud. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe kutsel või loal. § 12. Koosoleku protokoll (1) Hoolekogu koosolek protokollitakse ja protokoll vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Koosoleku protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku algus- ja lõpuaeg; 3) koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi; 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed; 5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed; 6) kinnitatud päevakord; 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja ettepanekud; 8) vastuvõetud otsused; 9) hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe ja protokollija allkirjad. (3) Enne allkirjastamist saadetakse protokoll hoolekogu liikmetele kooskõlastamiseks. (4) Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt asutuse asjaajamiskorrale. 4. peatükk Hoolekogu otsused § 13. Hoolekogu otsustusvõime (1) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled valitud liikmetest, sealhulgas esimees või tema äraolekul aseesimees. (2) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsutakse koosolek hiljemalt viie tööpäeva jooksul uuesti kokku. § 14. Hoolekogu otsuste vastuvõtmine ja täitmine (1) Hoolekogu otsused võetakse vastu hääletamise teel kohalolijate lihthäälteenamusega. Poolt-ja vastuhäälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. (2) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. (3) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (4) Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. (5) Hääletustulemused protokollib hoolekogu protokollija. Protokollile kirjutavad alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees ja protokollija. (6) Hoolekogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosoleku protokolli allkirjastamisele järgneval tööpäeval. (7) Hoolekogu ettepanekutega arvestamist kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ning teavitab sellest järgmisel koosolekul hoolekogu liikmeid. § 15. Hoolekogu otsusega mittenõustumine () Hoolekogu otsusega mittenõustumisel või vaidlusküsimuste korral on õpilasel, vanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest asutuse tegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks. 5. peatükk Lõppsätted § 16. Aruandlus [Kehtetu - RT IV, 19.03.2022, 21 - jõust. 22.03.2022] § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine () [Käesolevast tekstist välja jäetud]. § 18. Määruse jõustumine () Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.