Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Jõgeva linnavara valitsemise kord

Jõgeva linnavara valitsemise kord - sisukord
Väljaandja:Jõgeva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 19.04.2013, 21

Jõgeva linnavara valitsemise kord

Vastu võetud 28.03.2013 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jõgeva linnavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Jõgeva linnale vara omandamise ning Jõgeva linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused.

 (2) Käesoleva korraga sätestatut ei kohaldata linnavara suhtes, mille valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks on riigi või Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud erikord.

§ 2.  Linnavara mõiste

 (1) Linnavaraks käesoleva korra tähenduses on Jõgeva linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (2) Käesolevas korras kinnisasja kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitisele, selle mõttelisele või reaalosale kuni ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse, samuti linnale kuuluvale kinnistamata katastriüksusele.

§ 3.  Linnavara kasutamise otstarve

 (1) Linnavara kasutatakse:
 1) avalikuks otstarbeks;
 2) kohaliku võimu teostamiseks;
 3) tulu saamiseks.

 (2) Linnavolikogu võib kehtestada avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused.

2. peatükk LINNAVARA VALITSEMINE 

§ 4.  Linnavara valitsemine

 (1) Linnavara valitsemine on vara suhtes omandiõiguse teostamise korraldamine omaniku poolt käesoleva korraga antud õiguste piires.

 (2) Linnavara valitsejad on:
 1) linna ametiasutused;
 2) linnavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi hallatavad asutused).

 (3) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest.

 (4) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele see vara õigusakti või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara valitseja linnavalitsus.

 (5) Linnale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja on Jõgeva Linnavalitsus (ametiasutusena).

 (6) Linnavara valitseja määrab linnavara eest materiaalselt vastutavad isikud. Kui linnavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle linnavara eest materiaalselt vastutav asutuse juht.

 (7) Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas korras või muus linna õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

 (8) Linnale kuuluva korteriomandi puhul esindab korteriomanike üldkoosolekul linna linnapea poolt volitatud isik.

 (9) Linnavara valitseja valitsemisel olevat linnavara võib anda teise valitseja kasutusse. Sellise kasutusse andmise otsustab linnavalitsus.

 (10) Paragrahvi 4 lõike 9 alusel linnavara kasutusse andmisel sätestatakse vastavas haldusaktis:
 1) kasutusse andmise tähtaeg;
 2) vajadusel kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused;
 3) sellise linnavara teistele isikutele kasutusse andmise ning kasutamise eest võetava tasu käsutamise tingimused;
 4) linnavara valitseja ning kasutaja muud õigused ja kohustused vastavalt vajadusele.

§ 5.  Linnavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele

 (1) Linnavara üleandmise ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab linnavalitsus. Bilansivälise vara üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel.

 (2) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse üleandmise alus, andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse (bilansivälise vara puhul soetamismaksumuse) kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.

§ 6.  Linnavara arvestus

 (1) Linnavara arvestust peab linnavalitsuse finantsosakond õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Linnavara inventeeritakse Jõgeva linna raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras.

3. peatükk LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 

§ 7.  Linnavara omandamine

  Linn omandab vara õigusakti ja tehingu alusel, kui see on vajalik § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgil või kui linnale vara omandamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 8.  Riigihangete korraldamine

 (1) Linna nimel täidavad hankija ülesandeid linna ametiasutused ja hallatavad asutused, kelle eelarvesse asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimiseks vajalikud vahendid on planeeritud või kellele linnavalitsus on riigihangete korraldamise ülesandeks teinud.

 (2) Riigihanke korraldamiseks annab loa linnavolikogu, kui:
 1) riigihankega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes;
 2) riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel ning selle väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud.

 (3) Riigihangete korraldamisel peab tagama rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise, riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ning tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

 (4) Riigihangete seaduses nimetatud hankekord kehtestatakse linnavalitsuse määrusega. Hankekorras sätestatakse kohustuslikud reeglid riigihangete korraldamiseks Jõgeva linna ametiasutustes ja hallatavates asutustes.

 (5) Riigihangete korraldamise volitamise teisele hankijale või hankemenetlusega seotud toimingute volitamise teisele isikule otsustab linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 9.  Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine

 (1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu.

 (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus.

 (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab:
 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse kohustusi, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel ning selle väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud või kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves ning selle võtmist ei ole delegeeritud linnavalitsusele;
 2) muudel juhtudel linnavalitsus.

 (4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus.

§ 10.  Ostueesõiguse teostamine, pärandi ja kingi vastuvõtmine

 (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu.

 (2) Pärimisel testamendi järgi otsustab pärandi vastuvõtmise linnavolikogu pärast pärandvara inventuuri tegemist.

 (3) Pärandi vastuvõtmist korraldab linnavalitsus.

 (4) Kingi puhul, mis toob linnale kaasa rahalisi kohustusi, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise linnavolikogu, teistel juhtudel linnavara valitseja.

4. peatükk LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 

§ 11.  Linnavara kasutusse andmise põhimõtted

 (1) Linnavara antakse:
 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile;
 2) otsustuskorras tasuta kasutada.

 (2) Linnavara antakse teistele isikutele kasutada üldjuhul tähtajaliselt. Tähtajatult võib vara anda kasutusse, kui on tõenäoline, et vara on linnale lähitulevikus vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta linnale võimalus vara kasutusleping igal ajal lõpetada.

 (3) Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Lepingu allkirjastaja on kohustatud tagama sõlmitava kasutuslepingu vastavuse vara kasutusse andmise haldusaktiga.

 (4) Linnavara kasutaja poolt vara osaliselt või täielikult allkasutusse andmine kolmandale isikule on lubatud üksnes vara kasutusse andmise lepinguga sätestatud tingimustel ja korras.

 (5) Linnavara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest linna õigusaktidest, määrab vara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vara kasutusse andmise otsustaja.

§ 12.  Linnavara kasutusse andmise tähtajad

  Linnavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või tähtaeg ületada:
 1) vallasasjade puhul 5 aastat;
 2) kinnisasja osade (ruumide) puhul 10 aastat;
 3) kinnisasja puhul 25 aastat;

§ 13.  Linnavara tasuta või turuhinnast väiksema tasu eest kasutusse andmine

  Linnavara võib lähtudes linna huvidest anda kasutusse tasuta või turuhinnast väiksema tasu eest.

§ 14.  Linnavara kasutusse andmise otsustamine

 (1) Linnavara kasutusse andmise otsustab:
 1) linnavara valitseja, kui kasutusse antakse vallasasja linnavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel või kasutusse antakse linnavara valitseja valitsemisel või kasutuses olevaid ruume või territooriume, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul linnavalitsuse poolt kinnitatud tunnitasu või tariifide alusel;
 2) muudel juhtudel linnavalitsus.

 (2) Linnavara kasutusse andmiseks annab loa linnavolikogu, kui:
 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle 10 aasta;
 2) vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.

 (3) Linnavara kasutusse andmise otsuses määrab linnavalitsus:
 1) vara kasutusse andmise korraldaja;
 2) vara kasutusse andmise viisi (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord);
 3) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni;
 4) kasutusse andmise tähtaja;
 5) üüri või rendi alghinna;
 6) vajadusel osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
 7) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimused, eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise väljaselgitamise korra;
 8) otsustuskorras kasutusse andmisel vara kasutamise tasu suuruse;
 9) kasutuslepingu põhitingimused;
 10) vara tasuta või turuhinnast väiksema tasu eest kasutusse andmise põhjenduse;
 11) muud vajalikud andmed ja tingimused.

§ 15.  Linnavara kasutuslepingu tingimused

 (1) Linnavara kasutuslepingus peab olema ära näidatud:
 1) lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping);
 2) lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt;
 3) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad);
 4) andmed vara kasutusse saaja kohta;
 5) lepingu tähtaeg;
 6) vara kasutusotstarve;
 7) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord;
 8) vara kasutamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord;
 9) varaga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude tasumise kohustuste jaotus;
 10) vara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus;
 11) kasutusse andmise eritingimused (nende olemasolul);
 12) sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral;
 13) vara allkasutusse andmise tingimused ja kord;
 14) tagatisraha suurus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks kasutusse andjale;
 15) lepingu ülesütlemise alused;
 16) muud vajalikud tingimused.

 (2) Linnavalitsus võib vajadusel kinnitada linnavara kasutuslepingu tüüpvormid.

 (3) Kasutusele antava vara üleandmine kasutajale ning vara tagastamine vormistatakse kahepoolse vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, milles märgitakse vara olemust ja seisundit iseloomustavad näitajad.

 (4) Linnavara valitseja kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist.

§ 16.  Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras

 (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
 1) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
 2) linna osalusega äriühingutele;
 3) linna poolt asutatud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, mille liikmeks linn on;
 4) teistele isikutele lähtudes avalikust huvist;
 5) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud;
 6) kui linnavara on vajalik tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, mille teostaja leidmiseks on linn korraldanud konkursi ning konkursi võitja soovib sõlmida selle vara kasutuslepingu;
 7) linnaga äriruumide kasutuslepingut omavale isikule tema majandustegevuse laiendamiseks täiendava äriruumi taotlemisel tingimusel, et täiendav äriruum asub juba kasutatava äriruumi vahetus läheduses ning ei ole sellest suurem;
 8) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist;
 9) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudel.

 (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras § 16 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.

 (3) Linnavara kasutusse andmise otsustamisel § 16 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud alusel peab linnavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega:
 1) kehtiva kasutuslepingu järgsete kohustuste täitmine kasutaja poolt;
 2) linnavara vajalikkus linna enda ülesannete täitmiseks;
 3) kasutusse andmise otstarbekus samale kasutajale olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu.

 (4) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, peab linnavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid.

 (5) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid.

§ 17.  Linnavara enampakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted

 (1) Linnavara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda linnavara kasutusse otsustuskorras või eelläbirääkimistega pakkumise korras.

 (2) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema kasutustasu.

 (3) Enampakkumise viisid on:
 1) suuline enampakkumine;
 2) kirjalik enampakkumine.

§ 18.  Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha

 (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks:
 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu;
 2) samalaadse vara kasutamise eest saadav tulu;
 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks.

 (2) Teistkordsel avalikul enampakkumisel võib otsustaja määrata alghinna, mis on esimese enampakkumise alghinnast madalam.

 (3) Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt kaks korda nurjunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist.

 (4) Osavõtutasu ja tagatisraha suuruse määrab või otsustab nende ärajätmise linnavalitsus.

§ 19.  Enampakkumise ettevalmistamine

 (1) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse (enampakkumise teate) kaudu Jõgeva linna veebilehel, vähemalt ühes kohalikus ajalehes ning vajaduse korral ka muudes avalikkusele suunatud infokanalites.

 (2) Kuulutus avaldatakse vähemalt 14 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem, kuid mitte vähem kui 7 päeva.

 (3) Kuulutuses esitatakse olulised andmed kasutusse antava vara ja enampakkumise tingimuste kohta, samuti teave varaga ning lepingu- ja enampakkumise tingimustega tutvumise võimaluste kohta.

 (4) Pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda korraldaja määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava varaga ning enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustega.

§ 20.  Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

 (1) Enampakkumine on avalik ning sellest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ning käesolevas korras ettenähtud piiranguid.

 (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu riiklike ja Jõgeva linnas kehtestatud kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.

§ 21.  Suulise enampakkumise läbiviimise kord

 (1) Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Pakkujate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Pakkujad või neid esindavad isikud esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindaja esitab lisaks volitusi tõendava dokumendi.

 (2) Enne enampakkumise alustamist annavad kõik pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad § 20 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

 (3) Pakkujale väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab komisjoni esimees enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu ning pakkujate registreerimisnumbrid.

 (4) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, fikseerib enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise.

 (5) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise läbiviija esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa.

 (6) Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.

 (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

 (8) Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

 (9) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel.

 (10) Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks. Kui ka see pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks.

 (11) Pakkujatele, kellele ei laiene § 21 lõikes 10 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata.

§ 22.  Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

 (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise teates märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.

 (2) Pakkumises peavad sisalduma:
 1) pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress, e-posti aadress, telefon;
 2) kasutamiseks antava vara nimetus;
 3) nõusolek enampakkumises osalemiseks ning vara kasutamiseks enampakkumise tingimustes ja üürilepingus sätestatud tingimustel;
 4) numbrite ja sõnadega väljendatud pakkumise summa, mis ei tohi olla alla alghinna. Juhul, kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summad erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;
 5) panga nimi ja arvelduskonto number, kuhu kantakse enampakkumise mittevõitnud osaleja tagatisraha;
 6) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri;
 7) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
 8) esindaja volitusi tõendav dokument;
 9) muud nõutud andmed ja dokumendid.

 (3) Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja viseeritud.

 (4) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta nõuetele, enampakkumises ei osale, v.a juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest.

 (5) Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse.

 (6) Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, fikseerib enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks osutumise.

 (7) Pakkumiste läbivaatamise käigus avatakse pakkumised nende registreerimise järjekorras. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid.

 (8) Kirjaliku enampakkumise tulemused kantakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

 (9) Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab komisjon välja kõrgeima pakkumise.

 (10) Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui ükski võrdse pakkumise teinud pakkujatest ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.

 (11) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada kaebusi enampakkumise läbiviimise kohta § 21 lõikes 8 sätestatud korras.

§ 23.  Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

 (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus.

 (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast.

 (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
 1) enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud nõudeid;
 2) enampakkumise võitjaks osutub isik, kelle osavõtt enampakkumisest vastavalt § 20 ei ole lubatud;
 3) enampakkumisel, kus alghinda ei määratud, võitis pakkumine, mis on linna jaoks majanduslikult vastuvõetamatu.

 (4) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus.

 (5) Pakkujale, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, osavõtutasu ja tagatisraha ei tagastata.

 (6) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse pakkujatele nende poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu.

 (7) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta koos teatega lepingu sõlmimise aja ja koha kohta e-posti aadressil. Teate kättesaamise kohta peab võitja saatma kinnituse.

 (8) Juhul, kui enampakkumise võitja ei ole esitanud oma e-posti aadressi või ei saada viie tööpäeva jooksul kinnitust e-kirja kättesaamise kohta, saadetakse haldusakt ja teade lepingu sõlmimise aja ja koha kohta posti teel tähtkirjaga pakkumises näidatud postiaadressil või võimalusel väljastatakse allkirja vastu linnakantseleist.

 (9) Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha ja teatatakse enampakkumise tulemus nende osas enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras.

 (10) Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida.

 (11) Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.

 (12) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

§ 24.  Linnavara eelläbirääkimistega pakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted

 (1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

 (2) Lisatingimusteks võivad olla:
 1) tähtajaline sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
 3) investeeringute suurus;
 4) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud tingimused.

 (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

 (4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub vastavalt §-des 18–23 sätestatule, arvestades järgmisi erisusi:
 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused;
 2) eelläbirääkimistele kutsutakse ainult nõuetele vastava pakkumise teinud pakkujad;
 3) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
 4) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta;
 5) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada;
 6) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

 (5) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

§ 25.  Kasutusse antud linnavarale tehtud parendused ja muudatused

 (1) Linnavara kasutaja võib kasutuslepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul.

 (2) Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel linnavara valitseja.

 (3) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist linnavarale võib lubada ainult avalikes huvides.

§ 26.  Parenduste ja muudatuste hüvitamine

 (1) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega või muudatustega seotud kulud hüvitatakse.

 (2) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb kasutuslepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele.

 (3) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Käsundita asjaajamisele rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega:
 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse kirjalikult linnavara valitsejale;
 2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus.

§ 27.  Kasutuslepingute lõppemine, muutmine ja ülesütlemine

 (1) Linnavara kasutusleping lõpeb seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel ning lepingu lõpetamise korraldab linnavara valitseja.

 (2) Linnavara kasutuslepingu muutmise, sh pikendamise ja ülesütlemise otsustab linnavalitsus.

 (3) Kui linnavara kasutusse andmise otsustamiseks oli vajalik linnavolikogu luba, võib nimetatud loast tulenevaid tingimusi muuta üksnes linnavolikogu loal.

 (4) Linnavara kasutusse andmise tingimuste muutmine ei või olla vastuolus avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega.

§ 28.  Linna omandis olevatele ehitistele või kinnistutele reklaami, teabe või muu väikevormi paigaldamine

 (1) Linna omandis olevale ehitisele või kinnistule (v.a tee) reklaami, teabe või muu väikevormi paigaldamiseks peab olema linnavara valitseja eelnev kirjalik nõusolek, kui linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Linnavalitsus võib kehtestada nõusoleku andmiseks täpsema korra.

5. peatükk LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 

§ 29.  Linnavara võõrandamise mõiste

 (1) Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras linnavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse.

 (2) Linnavara võib võõrandada:
 1) kui vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega kohaliku võimu teostamiseks;
 2) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.

§ 30.  Linnavara võõrandamise viisid

 (1) Linnavara võõrandatakse:
 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alla hariliku väärtuse;
 2) enampakkumise korras;
 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.

 (2) Linnavara võõrandatakse üldjuhul avaliku enampakkumise korras.

§ 31.  Linnavara võõrandamise otsustamine

 (1) Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsus.

 (2) Linnavara võõrandamiseks annab loa linnavolikogu, kui võõrandatakse:
 1) kinnisvara;
 2) linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid;
 3) linnavara tasuta või alla hariliku väärtuse ning sellise vara harilik väärtus on suurem kui 10 000 €.

 (3) Linnavara võõrandamise otsuses määrab linnavalitsus:
 1) võõrandamise korraldaja;
 2) linnavara võõrandamise viisi (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord);
 3) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni;
 4) alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suurused;
 5) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimused;
 6) eelläbirääkimistega pakkumisel müügi lisatingimused ning parima pakkumise väljaselgitamise korra;
 7) otsustuskorras võõrandamisel vara müügihinna;
 8) müügilepingu põhitingimused;
 9) muud vajalikud andmed ja tingimused.

 (4) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegiseadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.

§ 32.  Linnavara võõrandamine otsustuskorras

 (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist korraldamata võib toimuda, kui:
 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist;
 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
 3) vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele (sh linnavara üleandmine mitterahalise sisemaksena osakapitali) või linna poolt asutatud sihtasutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
 4) võõrandatakse linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja poolt kinnitatud hinnaga;
 5) linnale kuuluvat kinnisvara võõrandatakse vahetuse teel;
 6) muudel juhtudel lähtudes avalikust huvist.

 (2) Linnale kuuluvat kinnisvara võib otsustuskorras võõrandada vahetamise teel, kui vahetamine on vajalik avalikul eesmärgil ja on linnale kasulik.

 (3) Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 10 %. Väärtuse vahe hüvitatakse rahas.

 (4) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras § 32 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud alustel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.

§ 33.  Linnavara võõrandamine enampakkumise korras

 (1) Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara võõrandamise viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema müügihinna.

 (2) Enampakkumise viisid on suuline või kirjalik enampakkumine.

§ 34.  Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha

 (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks eksperthinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.

 (2) Eksperthinnang ei tohi alghinna määramise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud.

 (3) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara laguneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või kui selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik.

 (4) Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suuruse määrab või otsustab nende ärajätmise linnavalitsus.

§ 35.  Enampakkumise ettevalmistamine

 (1) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise korraldaja vastava kuulutuse (enampakkumise teate) kaudu Jõgeva linna veebilehel ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes ning vajadusel muudes üleriigilise levikuga infoallikates.

 (2) Kuulutus avaldatakse hiljemalt 14 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem, kuid mitte vähem kui 7 päeva.

 (3) Kuulutuses esitatakse olulised andmed võõrandamisele kuuluva vara ja enampakkumise tingimuste kohta, samuti teave varaga ning müügilepingu ja enampakkumise tingimustega tutvumise võimaluste kohta.

 (4) Pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda korraldaja määratud ajal ja kohas võõrandatava varaga ning enampakkumise ja müügilepingu tingimustega.

§ 36.  Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

  Enampakkumine on avalik ning sellest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid.

§ 37.  Enampakkumise läbiviimine

 (1) Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse poolt määratud komisjon. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget.

 (2) Enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra §-de 21-22 sätetega, arvestades erisust, et enampakkumise esemeks on müügihind.

§ 38.  Enampakkumise tulemuste kinnitamine

 (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus.

 (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast.

 (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
 1) enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud korda;
 2) enampakkumise võitjaks osutub isik, kellel ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta;
 3) enampakkumisel, kus alghinda ei määratud, võitis pakkumine, mis on linna jaoks majanduslikult vastuvõetamatu.

 (4) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta koos teatega lepingu sõlmimise aja ja koha kohta § 23 lõigetes 7 ja 8 sätestatud korras.

 (5) Teistele enampakkumises osalenutele teatatakse enampakkumise tulemustest ning tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras.

 (6) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha või realiseeritakse pangagarantii.

 (7) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või ostuhinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus.

§ 39.  Müügilepingu sõlmimine

 (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping.

 (2) Enne lepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised ning tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast.

 (3) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka.

§ 40.  Linnavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras

 (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara võõrandamise viis, mis valitakse võõrandamise otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine linnavara võõrandamisel on olulisem laekuvast müügihinnast.

 (2) Lisatingimusteks võivad olla:
 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus;
 2) investeeringute suurus;
 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
 4) muud linnavalitsuse poolt kehtestatud tingimused.

 (3) Võõrandamise otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

 (4) Eelläbirääkimistega pakkumine on avalik ning sellest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid.

§ 41.  Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine ja läbiviimine

 (1) Linnavara müügist eelläbirääkimistega pakkumise korras teatatakse § 35 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on müügihind ja lisatingimused;
 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused.

 (2) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii müügihinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta.

 (3) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega määratud ajal. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik kohalviibivad komisjoni liikmed.

 (4) Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata.

 (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib esitatud pakkumiste arvu ning mitu neist vastab kehtestatud nõuetele.

 (6) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

 (7) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise nii müügihinna kui ka kõigi lisatingimuste kohta ning esitab pakkumise täitmise tagatised, kui need olid nõutud.

 (8) Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik kohalviibivad komisjoni liikmed.

 (9) Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras.

 (10) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 tööpäeva jooksul täiendada.

§ 42.  Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

 (1) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist.

 (2) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui:
 1) eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas korras sätestatud nõudeid;
 2) selgub, et pakkumise võitjal ei olnud õigust eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta.

 (3) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja peab eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama.

 (4) Sobivate pakkumiste puudumisel on linnavalitsusel õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks.

 (5) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

 (6) Eelläbirääkimistega pakkumise võitjale saadetakse korraldus pakkumise tulemuste kinnitamise kohta koos teatega lepingu sõlmimise aja ja koha kohta § 23 lõigetes 7 ja 8 sätestatud korras.

 (7) Kui parima pakkumise teinud isik ei ilmu ettenähtud tähtajaks müügilepingu sõlmimisele või ei tasu õigeaegselt müügisummat, on linnavalitsusel õigus tühistada oma otsus ning tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks.

 (8) Eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamisel või tulemuste kinnitamata jätmisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus.

6. peatükk LINNAVARA KOORMAMINE 

§ 43.  Linnavara koormamise mõiste

  Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

§ 44.  Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine

 (1) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui:
 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
 2) see toimub avalikes huvides.

 (2) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab linnavalitsus.

§ 45.  Isikliku servituudi seadmine

 (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui:
 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
 2) see toimub avalikes huvides;
 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest.

 (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab:
 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või
-rajatise omaniku kasuks;
 2) muudel juhtudel linnavolikogu.

 (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda ainult seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.

§ 46.  Hoonestusõiguse seadmine

 (1) Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.

 (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras.

 (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
 1) linna osalusega juriidiliste isikute kasuks;
 2) linna poolt asutatud sihtasutuste kasuks;
 3) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
 4) kinnistul asuva ehitise omaniku kasuks;
 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

 (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta, välja arvatud juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse seadmise lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat.

 (5) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu.

§ 47.  Hoonestusõiguse seadmise algatamine

 (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

 (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub §-des 19–22 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi:
 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu;
 2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping.

 (3) Enampakkumise tulemused kinnitab ja võitjaga lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus.

§ 48.  Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused

  Hoonestusõiguse seadmise lepingus tuleb kindlaks määrata:
 1) hoonestusõigusega koormatava kinnistu asukoht, kinnistu registriosa number, katastritunnus ja katastriüksuse sihtotstarve;
 2) hoonestusõiguse ulatus;
 3) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused;
 4) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord;
 5) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest;
 6) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus;
 7) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused;
 8) hoonestamise tähtaeg;
 9) vajadusel andmed ehitise suhtes linnaga sõlmitavate üüri- või rendilepingute kohta;
 10) lepingu täitmise tagatised;
 11) muud vajalikud andmed või tingimused.

§ 49.  Hoonestusõiguse võõrandamine ja koormamine

  Hoonestusõiguse võõrandamisel on linnal eesõigus. Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigusega on vajalik hoonestusõiguse andja nõusolek. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnistusraamatusse.

7. peatükk LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 

§ 50.  Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

 (1) Linnavara (põhivara) tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui:
 1) vara ei ole enam vajalik ning ei ole ette näha selle vajaduse tekkimist tulevikus ning vara ei ole võimalik kasutusse anda või võõrandada;
 2) vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.

 (2) Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis;
 2) bilansiline maksumus;
 3) kõlbmatuks tunnistamise põhjused;
 4) varaga seotud rahalised õigused ja kohustused;
 5) vajadusel muud varaga seotud olulised andmed.

 (3) Linnavara mahakandmise otsustab:
 1) linnavara valitseja, kui linnavara (v.a ehitis) jääkmaksumus on null (0) €;
 2) muudel juhtudel linnavalitsus.

 (4) Bilansivälise vara puhul otsustab selle kõlbmatuks tunnistamise ja bilansivälisest arvestusest väljaarvamise linnavara valitseja.

 (5) Kõlbmatuks tunnistatud linnavara hävitatakse või utiliseeritakse, ehitis lammutatakse.

§ 51.  Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine

 (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus või kohtuvälises korras linnavalitsus (ametiasutusena).

 (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada:
 1) linnavolikogu, kui nõude suurus on 6400 € või rohkem;
 2) linnavalitsus, kui nõude suurus on 10 kuni 6399 €;
 3) muudel juhtudel linnavara valitseja.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 52.  Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Jõgeva Linnavolikogu 6. märtsi 2008. a määrus nr 2 „Jõgeva linnavara valitsemise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 53.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2013. a.

Mai Treial
Linnavolikogu esimees