Kaugküttepiirkonna määramine Loo alevikus
Vastu võetud 28.02.2011 nr 46
jõustumine 01.05.2011
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 6 lõike 3 punkti 1 ning kaugkütteseaduse § 5 lõigete 2 ja 6 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse eesmärk
(1) Käesoleva määruse eesmärgiks on Loo alevikus kaugküttepiirkonna määramine ja kaugküttepiirkonna piiride sätestamine, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete, soojusettevõtjate arenduskohustuste ning kaugküttevõrguga liitumise, kaugküttevõrgust eraldumise ja kaugkütte korraldamise tingimused ja kord Loo aleviku kaugküttepiirkonnas.
(2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.
§ 2. Loo aleviku kaugküttepiirkonna piirid
Loo aleviku kaugküttepiirkonnaks on Jõelähtme valla üldplaneeringu kaardimaterjali alusel piiritletud maa-ala Loo alevikus, millise asukoht ja välispiir on määratletud ja märgistatud määruse lisas 1 toodud skeemil Loo aleviku kaugküttepiirkonnana.
§ 3. Mõisted
1) Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
3) kaugküttevõrk (edaspidi võrk ) on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;
12) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat;
13) soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;
14) soojuse tootmine on tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia;
15) soojuse jaotamine on soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni;
16) soojuse müük on soojuse üleandmine tarbijale tasu eest või tasuta;
17) kaugküttepiirkond on Jõelähtme valla üldplaneeringu kaardimaterjali alusel piiritletud maa-ala Loo alevikus, millise asukoht ja välispiir on määratletud ja märgistatud määruse lisas 1 toodud skeemil Loo aleviku kaugküttepiirkonnana, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
2. peatükk VÕRGUGA LIITUMISE JA VÕRGUST ERALDUMISE KORD
§ 4. Võrguga liitumine
(1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(2) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(3) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kes ei ole soojusettevõtjad ja kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis olemasoleva, ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud § 5 nimetatud erandjuhtudel.
(4) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.
§ 5. Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks
(1) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.
(2) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ehitised, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal või üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kohaselt, ei kasuta kaugkütet;
2) ajutised ehitised;
3) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW;
4) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW;
5) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
6) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.
(3) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Jõelähtme Vallavolikogu üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kehtestamisega või Jõelähtme Vallavalitsus projekteerimistingimuste määramisega ja ehitusloa väljaandmisega.
§ 6. Võrgust ja kaugküttesüsteemist eraldumine
(1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.
(2) Kahe ja enama korteriga ehitise puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist ega võrgust lubatud.
(3) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega ei ole võimalik võrgu tehniliste võimaluste tõttu jätkata või ehitise soojuse varustuskindlust ei ole võimalik võrgu tehniliste võimaluste tõttu tagada või ehitise varustamine soojusega seaks ohtu teiste ehitiste soojusvarustuse varustuskindluse;
3) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.
(4) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.
(5) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Võrgust eraldumise tingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul võrgust eraldumistaotluse esitamisest arvates;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(7) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
3. peatükk KAUGKÜTTE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED, SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS JA PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD
§ 7. Kvaliteedinõuete tagamine
(1) Kaugküttepiirkonnas tegutsevad ja kaugkütet osutavad soojusettevõtjad on kohustatud tagama nende omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate varustamise soojusega, mis vastab kaugkütteseaduses, tegevusloa tingimustes ja sõlmitud lepingutega ettenähtud tingimustele.
(2) Soojusettevõtja, kelle omadis või valduses oleva võrguga on ühendatud tarbijapaigaldis, peab tarbijapaigaldise liitumispunktis tagama kaugkütte kvaliteediga, mis on vastavuses nii tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud tingimustele.
(3) Soojusettevõtjad peavad tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses kaugkütteseaduses, tegevusloa tingimustes ja sõlmitud lepingutega ettenähtud tingimustele.
§ 8. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja arendab oma võrgupiirkonnas ja tema omanduses või valduses olevaid kaugküttesüsteeme selliselt, et kaugküttes saaks maksimaalselt ära kasutada nii soojuse ja elektri koostootmist kui ka kütuseid, milliste kaugküttesüsteemita kasutamine iga üksiku ehitise soojusenergiaga varustamiseks ei ole tarbijal võimalik või ka majanduslikult otstarbekas.
(2) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab oma võrgupiirkonnas arendama võrke selliselt, et oleks tagatud nende kuluefektiivne kaugkütteks kasutamine ja mis tagaks kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamise ja võrguga liitunutele kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingute kohase kaugkütte soojavarustuse.
(3) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
§ 9. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord
Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.
4. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 10. Määruse jõustumine
Marko Raudlam
Volikogu aseesimees
Lisa Loo aleviku kaugküttepiirkond
Facebook
Twitter