Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord

Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord - sisukord
Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.10.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.04.2017, 42

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord

Vastu võetud 13.06.2013 nr 34
RT IV, 19.06.2013, 21
jõustumine 22.06.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.04.2017RT IV, 28.04.2017, 716.10.2017

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 6 ja 61 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise korraga (edaspidi kord) reguleeritakse Tallinna linna (edaspidi ka linn) omandis olevate kinnisasjade (edaspidi kinnisasi) koormamist hoonestusõigusega. Korras mõistetakse hoonestusõiguse all ka korterihoonestusõigust ulatuses, mis ei ole vastuolus korterihoonestusõiguse olemusega.

§ 2.  Hoonestusõiguse seadmise lubatavus

 (1) Kinnisasjale võib seada hoonestusõiguse, kui:
 1) kinnisasi või selle osa ei ole vajalik avalikuks kasutamiseks või linna ülesannete täitmiseks ning kinnisasjale on kavandatud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis või rekonstrueerida ja/või laiendada kinnisasjal asuvat ehitist, kui kinnisasja võõrandamine ei ole otstarbekas;
 2) kinnisasjale on vaja püstitada avalikuks kasutamiseks või linna ülesannete täitmiseks vajalik ehitis või on vaja sellist ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada.

 (2) Hoonestusõiguse seadmise võib otsustada ka kinnistusraamatusse kandmata katastriüksusele ning hoonestusõiguse võib seada ka kinnisasja jagamise või kinnisasjade ühendamise tulemusel tekkiva(te)le kinnisasja(de)le.

§ 3.  Hoonestusõiguse seadmise viisid

  Kinnisasjale seatakse hoonestusõigus teise isiku kasuks avaliku enampakkumise teel (suuline või kirjalik enampakkumine, läbirääkimistega pakkumine, elektrooniline enampakkumine) või otsustuskorras. Hoonestusõiguse võib seada ka mitme isiku kaasomandisse või linna kasuks.

§ 4.  Hoonestusõiguse seadmise otsustaja

 (1) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise tähtajaga kuni 50 aastat otsustab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

 (2) Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsustab kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise:
 1) tähtajaga üle 50 aasta;
 2) otsustuskorras;
 3) kui kinnisasjal asub hoone, mis antakse hoonestusõiguse seadmisega hoonestaja omandisse;
 4) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud juhul.

§ 5.  Hoonestusõiguse seadmise korraldaja

  Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise korraldaja ning avaliku enampakkumise korraldaja (edaspidi ka hoonestusõiguse seadmise korraldaja või pakkumisekorraldaja) on linnavolikogu või linnavalitsuse määratud ametiasutus (edaspidi ametiasutus).

2. peatükk KINNISASJALE HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 6.  Hoonestusõiguse seadmise algatamine

 (1) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise algatamist võivad taotleda linnavara valitseja, füüsiline või juriidiline isik. Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise taotluse esitab füüsiline või juriidiline isik linnavara valitsejale.

 (2) Linnavara valitsejal on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisega seotud eeltoimingute tegemiseks. Eeltoiminguteks loetakse katastriüksuse moodustamist, hoonestusõiguse seadmise tingimuste koostamist, kinnisasja hindamist ja suulise enampakkumise ettevalmistamist.

§ 7.  Hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine

 (1) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise tingimused määratakse linnavara valitseja ettepanekul ja Tallinna Linnavaraameti (edaspidi linnavaraameti) kooskõlastusel korra § 4 kohaselt kas linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega, milles märgitakse:
 1) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja aadress, olemasolu korral kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; kinnisasja jagamise või kinnisasjade ühendamise tulemusel tekkiva(te) kinnisasja(de) ligikaudne (ligikaudsed) pindala(d) ja olemasolu korral katastritunnus(ed), kui hoonestusõigus seatakse kinnisasja jagamise või kinnisasjade ühendamise tulemusel tekkiva(te)le kinnisasja(de)le;
 2) otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise korral hoonestaja andmed (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht);
 3) hoonestusõiguse ulatus;
 4) hoonestusõiguse seadmise viis ja hoonestusõiguse seadmise korraldaja;
 5) hoonestusõiguse tähtaeg;
 6) avaliku enampakkumise korral pakkumise tingimused, pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
 7) avaliku enampakkumise puhul vajaduse korral osavõtutasu, pakkumuse tagatis ja infopaketi maksumus;
 8) otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise põhjendus;
 9) hoonestusõiguse aastatasu suurus või avaliku enampakkumise puhul vajaduse korral hoonestusõiguse aastatasu algsuurus viitega selle arvutamise alusele;
 10) vajaduse korral hoonestusõiguse seadmise tasu suurus või avaliku enampakkumise korral hoonestusõiguse seadmise tasu algsuurus;
 11) hoonestusõiguse aastatasu muutmise alused ning hoonestaja kohustus ilmuda notaribüroosse kinnisasja omaniku teatatud ajal, et kanda muudetud hoonestusõiguse aastatasu kinnistusraamatusse;
 12) hoonestusõiguse aastatasu tagamine krediidi- või finantsasutuse garantiiga või reaalkoormatisega ning reaalkoormatise kinnistusraamatusse püsima jäämise kokkulepe;
 13) detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolul andmed ehitusõiguse kohta;
 14) ehituskohustus ja -tähtajad;
 15) vajaduse korral kohustus sõlmida Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (edaspidi linnaplaneerimise amet) detailplaneeringu koostamise leping ja detailplaneeringu koostamise tähtajad;
 16) vajaduse korral ehitise kasutamise tingimused;
 17) hoonestusõiguse asjaõigusega koormamine ja võõrandamine;
 18) kinnisasja ja hoonestusõiguse ostueesõigus;
 19) kinnisasjal asuvate ehitiste loetelu, nende üleandmise tähtaeg ja tingimused ning ehitiste säilimise tagamise või lammutamise kohustus;
 20) ehitise ja kinnisasja korrashoiu kohustus;
 21) hoonestusõiguse kinnisasja omanikule langemise tingimused ning hoonestajale hüvitise maksmine või selle välistamine;
 22) ehitise saatus hoonestusõiguse lõppemisel ning hoonestajale hüvitise maksmine või selle välistamine;
 23) kinnisasjal asuvate kasutusõiguse kitsendusi põhjustavate tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu;
 24) hoonestaja kohustus nõustuda tasuta reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega olemasolevate või rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks;
 25) sanktsioonid hoonestusõiguse aastatasu maksmise ja arvete tasumisega viivitamise, ehituskohustuse täitmata jätmise, ehitise taastamiskohustuse täitmata jätmise, ehitise sihtotstarbelise kasutamise kohustuse täitmata jätmise eest ning kinnisasja ehitisest vabastamise kohustuse täitmata jätmise eest;
 26) vajaduse korral kohustus nõustuda kinnisasja ja seda koormava hoonestusõiguse jagamisega, sihtotstarbe muutmisega vastavalt detailplaneeringule ja sellest tulenevalt hoonestusõiguse tasu muutmisega;
 27) hoonestusõiguse tingimuste muutmisega seotud kulude kandmine;
 28) kinnistusraamatusse kantavad andmed;
 29) hoonestaja kohustus tasuda lepingu sõlmimise kulud (sh notaritasu ja riigilõiv);
 30) võlaõiguslepingu tingimused, sh lepingust taganemise tingimused, kui ehitise püstitamiseks on vaja detailplaneeringut, kuid seda ei kehtestata kokku lepitud tähtpäevaks;
 31) summa, mis arvatakse maha maareformi seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud maa hoonestusõigusega koormamisest laekunud rahast (hoonestusõiguse seadmise tasu ja hoonestusõiguse aastatasu) riigieelarvesse kantavast osast (65%), ehk linna poolt hoonestusõigusega koormatud maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, tehtud põhjendatud kulude suurus;
 32) vajaduse korral muud kinnisasja kasutusse andmise tingimused.

 (2) Linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse lisaks on hoonestusõigusega koormatava kinnisasja plaan või skeem. Kui hoonestusõigus ei ulatu kogu kinnisasjale, tuleb plaanil või skeemil näidata maa-ala, millele hoonestusõigus ulatub, või kui hoonestusõigus seatakse kinnisasja jagamise või kinnisasjade ühendamise tulemusel tekkiva(te)le kinnisasja(de)le, tuleb plaanil või skeemil näidata, millis(t)ele kinnisasja jagamisel tekkiva(te)le kinnisasja(de) osa(de)le või millistele ühendatavatele kinnisasjadele hoonestusõigus seatakse.

 (3) Vajaduse korral võib linnavolikogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linnavolikogu otsuses volitada linnavalitsust muutma kinnisasja hoonestusõigusega koormamise tingimusi ja kinnitama läbirääkimistega pakkumise tulemusi. Linnavolikogu otsuses tuleb märkida, milliseid konkreetseid tingimusi võib linnavalitsus vajaduse korral muuta.

 (4) Linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus avaldatakse Tallinna veebilehel ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

§ 8.  Hoonestusõiguse ehitusõigus ja ulatus

 (1) Hoonestusõiguse ehitusõigus, ehitise kasutamise otstarve ja hoonestusõiguse ulatus määratakse:
 1) kehtestatud detailplaneeringu alusel;
 2) kehtestatud detailplaneeringu puudumise korral koostatavale detailplaneeringule viidates;
 3) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral linnaplaneerimise ameti väljastatud projekteerimistingimuste alusel.

 (2) Detailplaneeringuta maa-alal kooskõlastatakse kinnisasja hoonestusõigusega koormamise tingimused enne korra §-s 7 nimetatud kinnisasja hoonestusõigusega koormamise linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse vormistamist asjaomase linnaosakoguga, linnavolikogu linnavarakomisjoniga ning linnaplaneerimise ametiga.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

3. peatükk KINNISASJALE HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.  Enampakkumise ettevalmistamine

  Ametiasutus:
 1) moodustab enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ning nimetab komisjoni esimehe, protokollija ja suulise enampakkumise korral enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks ja protokollijaks võivad olla ka komisjoni liikmed;
 2) määrab suulise enampakkumise korral kindlaks enampakkumise minimaalse sammu ning muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud enampakkumise korraldamiseks antud, korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses. Enampakkumise maksimaalseks sammuks võib olla kuni neljakordne minimaalne samm;
 3) nimetab läbirääkimistega pakkumisel osalemiseks esitatavad andmed ja dokumendid ning pakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsusega;
 4) lähtudes korra §-s 7 sätestatud tingimustest, avaldab vähemalt viisteist tööpäeva enne enampakkumise toimumist selle kohta teate Tallinna veebilehel ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi avaldada lisaks ka muul viisil.

§ 10.  Avaliku enampakkumise teade, infopakett ja küsimuste esitamine

 (1) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida:
 1) kinnisasja aadress, kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala ja sihtotstarve;
 2) pakkumise korraldaja (ametiasutus);
 3) enampakkumise läbiviimise menetlus;
 4) hoonestusõiguse tähtaeg;
 5) ehituskohustus ja -tähtajad;
 6) hoonestusõiguse aastatasu või hoonestusõiguse seadmise tasu suurus või algsuurus;
 7) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus, osavõtutasu suurus ning infopaketi maksumus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid;
 8) suulise ja elektroonilise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise ja läbirääkimistega pakkumise puhul pakkumuste esitamise tähtpäev ja kord ning pakkumuste avamise aeg ja koht;
 9) hoonestusõiguse tingimustega tutvumise aeg ja koht;
 10) pakkumisel osalemiseks esitatavate dokumentide loetelu;
 11) tähtaeg, mille jooksul tuleb sõlmida hoonestusõiguse leping, ja sanktsioonid lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmise puhul korra § 35 lõike 2 ja § 38 lõike 3 kohaselt.

 (2) Pärast teate avaldamist tagab pakkumise korraldaja teabe kättesaadavuse hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimuste kohta. Küsimused hoonestusõiguse ja enampakkumise tingimuste kohta tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt. Kui enampakkumise kohta väljastatakse infopakett, on selle väljavõtmine kohustuslik ning küsimusi hoonestusõiguse ja enampakkumise tingimuste kohta võivad esitada ainult infopaketi välja võtnud isikud. Infopaketi välja võtmata jätnud isiku esitatud pakkumust ei arvestata ja see tagastatakse isikule avamata.

§ 11.  Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuse tegemine

 (1) Pakkumuse esitaja peab vastama tingimustele, kui need on korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsusega kindlaks määratud. Tingimustele mitte vastava isiku pakkumust ei arvestata.

 (2) Pakkuja peab tegema pakkumuse kas hoonestusõiguse aastatasu või hoonestusõiguse seadmise tasu kohta ning esitama kõik nõutud dokumendid.

§ 12.  Enampakkumisel osalemise piirangud

  Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu:
 1) kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise otsustamise, korraldamise ja enampakkumise korraldamisega seotud isikud;
 2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isikutega korruptsioonivastase seaduse mõistes seotud isikud.

§ 13.  Pakkumisest loobumine ja tingimuste muutmine

 (1) Kinnisasja omanik võib igal ajal enne pakkumuste avamise kuupäeva ja läbirääkimistega pakkumise korral enne lõplike pakkumuste avamise kuupäeva enampakkumisest loobuda või avaliku enampakkumise teatavaks tehtud tingimusi muuta. Loobumine või tingimuste muutmine otsustatakse linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsusega olenevalt sellest, kummaga määrati kindlaks hoonestusõiguse tingimused, arvestades korra § 7 lõikes 3 sätestatut.

 (2) Pakkumisest loobumisest ja tingimuste muutmisest teavitatakse pakkujaid kirjalikult ning avaldatakse asjakohane teade Tallinna veebilehel ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

2. jagu Suulise enampakkumise kord 

§ 14.  Enampakkumise avamine

  Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujana.

§ 15.  Pakkuja registreerimine

 (1) Enampakkumisest osa võtta soovija või tema esindaja esitab kõik nõutud dokumendid ning annab allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta on teadlik enampakkumise korrast ja kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise tingimustest. Isiku esindamisel tuleb esitada ka esindusõigust tõendavad dokumendid.

 (2) Enampakkumisele ei lubata isikut, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, kes ise või kelle esindaja ei nõustu andma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnitust, ei ole tasunud tähtpäevaks osavõtutasu või tagatisraha või ei ole esitanud nõutud pangagarantiid või muid nõutud dokumente.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuded täitnud enampakkumisel osaleda soovija registreeritakse pakkujana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud pakkujate nimed ja aadressid kantakse pakkujate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa.

§ 16.  Pakkumine

 (1) Enne pakkumuste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja protesti esitamise korda, teatab osalejate arvu, nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu.

 (2) Pärast korra §-des 14 ja 15 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija märguannet alustavad pakkujad pakkumist.

 (3) Pakkumist alustatakse alghinnast. Pakkuja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumuse suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt selleks loa.

 (4) Pakkumused tehakse täiseurodes.

 (5) Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumuse suuruse.

 (6) Kõik pakkumused fikseeritakse pakkumuste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa.

§ 17.  Korra tagamine enampakkumise läbiviimisel

 (1) Enampakkumise ruumis viibija on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele.

 (2) Isik, kes teist korda on rikkunud enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud pakkumise läbiviija korraldust, kaotab enampakkumisel osalemise õiguse.

§ 18.  Enampakkumise lõppemine

 (1) Enampakkumise läbiviija kuulutab enampakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse tasu kolmekordset teatamist.

 (2) Enampakkumise võitnud pakkuja, kelle pakutud tasu osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokollis allkirjastatud nõusoleku selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta enda pakutud hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse tasu ning täidab muud hoonestusõiguse tingimused.

 (3) Enampakkumise võitnud pakkuja, kes keeldub andmast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõusolekut, kaotab lepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt eelmise pakkumuse teinud pakkuja. Kui nimetatud pakkuja keeldub samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirjastatud nõusolekut andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone, kuni selgub pakkuja, kes nõustub nõusoleku andma.

3. jagu Kirjaliku enampakkumise kord 

§ 19.  Pakkumusele esitatavad nõuded

 (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab pakkuja pakkumise korraldajale pakkumuse kinnises ümbrikus. Ümbrikule märgitakse, missugusele kinnisasjale seatava hoonestusõiguse enampakkumisele on pakkumus esitatud. Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) andmed pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number, isikut tõendava dokumendi koopia; juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number ning juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise ja hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohta);
 2) nõusolek sõlmida hoonestusõiguse seadmise leping kehtestatud tingimustel;
 3) dokument pangagarantii kohta, kui see oli nõutud;
 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma;
 5) pakkumuse esitamise kuupäev, pakkumuse esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri;
 6) pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud dokumendid;
 7) muud nõutud dokumendid.

 (2) Pakkumus ja sellele lisatud dokumendid peavad olema esitatud eesti keeles, pakkumissumma eurodes.

§ 20.  Pakkumuste registreerimine ja avamine

 (1) Esitatud pakkumused registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse.

 (2) Komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kuupäeval ja kellaajal. Pakkumuste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkujad.

 (3) Kõik tähtpäevaks laekunud pakkumused avatakse registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija.

 (4) Pakkumusi, mis ei ole tähtpäevaks laekunud või ei vasta korra §-s 19 nimetatud nõuetele või §-s 10 nimetatud teates esitatud tingimustele, ei arvestata.

 (5) Tähtpäevaks esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumuse kohta tehakse enampakkumise protokolli märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta.

§ 21.  Enampakkumise tulemused

 (1) Enampakkumise võidab pakkuja, kes teeb kõige kõrgema pakkumuse.

 (2) Kui kaks või enam pakkujat on teinud võrdse kõrgeima pakkumuse, korraldatakse nende vahel kümne päeva jooksul enampakkumise lisavoor. Lisavooru korraldab kirjalikult sama komisjon, kui ametiasutus ei otsusta korraldada suulist enampakkumist või muuta komisjoni koosseisu. Lisavooru alghinnaks on esimese vooru kõrgeim pakkumus.

4. jagu Läbirääkimistega pakkumise kord 

§ 22.  Läbirääkimistega pakkumise läbiviimine

 (1) Hoonestusõigus seatakse läbirääkimistega pakkumise korras juhul, kui lisatingimuste täitmine on sama oluline kui hoonestusõiguse tasu suurus.

 (2) Läbirääkimistega pakkumise läbiviimisel lähtutakse kirjaliku enampakkumise menetlusest, arvestades läbirääkimistega pakkumise erisusi.

 (3) Komisjoni koosseisu peab kuuluma kinnisasja asukoha järgse linnaosa valitsuse, linnavara valitseja, linnavaraameti ja linnaplaneerimise ameti esindaja.

 (4) Komisjon võib igal läbirääkimistega pakkumise menetluse etapil küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi.

§ 23.  Pakkumise lisatingimused

 (1) Pakkumise lisatingimusteks võivad olla ehitusõigus või -tähtajad või muud korra §-s 7 määratud tingimused.

 (2) Pakkumise korraldajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

§ 24.  Pakkumuste kontrollimine, protesti esitamine ja lahendamine ning pakkumuse nõuetele vastavuse kinnitamine

 (1) Komisjon kontrollib saabunud pakkumusi ning teeb kõigile pakkujatele enampakkumisele järgneval tööpäeval kirjalikult teatavaks pakkumuste nõuetele vastavuse või mittevastavuse.

 (2) Kolme tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumuste nõuetele vastavusest või mittevastavusest teadasaamist on enampakkumisel osalejal õigus esitada protest enampakkumise läbiviimise kohta.

 (3) Esitatud protest lahendatakse korra § 32 lõike 2 kohaselt.

 (4) Kümme tööpäeva pärast pakkumuste esitamist kinnitab ametiasutuse juht haldusaktiga tulemused pakkumuste nõuetele vastavuse ja mittevastavuse kohta või jätab need kinnitamata korra § 36 kohaselt.

§ 25.  Läbirääkimised

 (1) Komisjon kutsub läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumuse teinud pakkuja. Nõuetele mittevastava pakkumuse esitanud pakkujat läbirääkimistele ei lubata.

 (2) Läbirääkimiste sisu ei avaldata avalikkusele ega teistele pakkujatele. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele.

§ 26.  Lõplike pakkumuste esitamine ja avamine

 (1) Pärast läbirääkimiste lõppu esitavad pakkujad korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud või ametiasutuse määratud tähtpäevaks kirjalikult oma lõpliku pakkumuse hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu ja kõigi lisatingimuste kohta ning nõutud dokumendid. Lõplik pakkumus ei tohi olla linnale esialgsest pakkumusest ebasoodsam.

 (2) Võrdväärsete pakkumuste esitajatele annab komisjon hoonestaja selgitamiseks võimaluse oma lõplikku pakkumust kümne tööpäeva jooksul täiendada.

 (3) Lõplike pakkumiste avamisel lähtutakse korra §-s 20 sätestatud kirjaliku enampakkumise protseduurist.

§ 27.  Enampakkumise võitja

  Enampakkumise võitja määrab korra §-s 4 nimetatud hoonestusõiguse seadmise otsustaja enampakkumise tulemuste kinnitamisel vastavalt korra §-le 34.

5. jagu Elektroonilise enampakkumise kord 

§ 28.  Enampakkumisel osalemine

 (1) Elektroonilisel enampakkumisel teevad osalejad pakkumusi ja suhtlevad pakkumise korraldajaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel. Osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumused on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad.

 (2) Elektroonilisel enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel.

 (3) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja on kohustatud järgima enampakkumise protseduurireegleid ja tingimusi ning tasuma enda pakutud hinna, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse tema kasuks.

 (4) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja tasub tagatisraha, kui see on enampakkumise tingimustes ette nähtud.

 (5) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja võib teha piiramatu arvu pakkumusi, mis ei tohi olla alla alghinna.

§ 29.  Enampakkumise avamine

  Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumuste tegemise võimaldamise teel.

§ 30.  Enampakkumise lõppemine

 (1) Enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval. Kui enampakkumine on pikeneva lõpuga, lõpeb see enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval, kui enampakkumise pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist ei ole esitatud ühtegi uut pakkumust.

 (2) Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist esitatakse uus pakkumus, loetakse selle esitamise hetk pikenevaks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb. Pikeneva lõpuga enampakkumine pikeneb seni, kuni pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul esitatakse uus pakkumus.

 (3) Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul ei esitata ühtegi uut pakkumust, siis enampakkumine lõpeb.

 (4) Elektroonilise enampakkumise võidab kõrgeima pakkumuse teinud osaleja.

6. jagu Enampakkumise tulemuste kinnitamine 

§ 31.  Enampakkumise tulemustest teatamine

 (1) Suulise enampakkumise tulemused teeb komisjon teatavaks enampakkumise ruumis pärast enampakkumise võitja selgumist.

 (2) Kirjaliku enampakkumise tulemused teeb komisjon kirjalikult teatavaks kõigile pakkujatele enampakkumisele järgneval tööpäeval.

 (3) Läbirääkimistega pakkumise lõplikud tulemused (mitu pakkumust esitati ja mitu neist vastab nõuetele) teeb komisjon kirjalikult teatavaks kõigile lõpliku pakkumuse teinud osalejatele lõplike pakkumuste avamisele järgneval tööpäeval, arvestades korra § 26 lõikes 2 sätestatud erisust.

 (4) Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb enampakkumise korraldaja kõigile osalejatele teatavaks enampakkumise korraldamise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist.

§ 32.  Protesti esitamine ja lahendamine

 (1) Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist on pakkujal õigus esitada komisjonile protest enampakkumise läbiviimise kohta.

 (2) Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab need koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul ametiasutuse juhile, kes kolme tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 33.  Suulise, kirjaliku ja elektroonilise enampakkumise tulemuste kinnitamine

 (1) Kahekümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist annab ametiasutuse juht haldusakti pakkujate kvalifitseerimise ning enampakkumise tulemuse kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta.

 (2) Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima talle esitatud dokumentide alusel enampakkumisel osalenud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel.

 (3) Ametiasutuse juhi haldusakt enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) kasutusse antava kinnisasja aadress, kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve;
 2) otsus pakkujate kvalifitseerimise kohta;
 3) hoonestaja andmed (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht);
 4) hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu suurus;
 5) hoonestusõiguse seadmise muud tingimused.

 (4) Ametiasutuse juhi haldusakt avaldatakse Tallinna veebilehel ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

§ 34.  Läbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine

 (1) Läbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab ametiasutuse ettepanekul linnavalitsus või linnavolikogu olenevalt sellest, kumb on otsustanud hoonestusõiguse seadmise, arvestades korra § 7 lõikes 3 sätestatud erisust.

 (2) Kahekümne tööpäeva jooksul pärast lõplike pakkumuste saamist vormistab komisjon lõplike pakkumuste protokolli, kus esitab põhjendatud arvamuse parima pakkumise kohta.

 (3) Ametiasutus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli alusel olenevalt hoonestusõiguse seadmise otsustajast ja arvestades korra § 7 lõikes 3 sätestatud erisust kas linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse eelnõu, milles märgitakse:
 1) kasutusse antava kinnisasja aadress, kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve;
 2) hoonestaja andmed (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht);
 3) hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse aastatasu suurus;
 4) hoonestusõiguse seadmise muud tingimused.

 (4) Linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus avaldatakse Tallinna veebilehel ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

§ 35.  Enampakkumise võitja õigus sõlmida leping

 (1) Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumus on korra §-s 33 või 34 sätestatu kohaselt tunnistatud parimaks.

 (2) Kui parima pakkumuse teinud pakkuja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest lepingut sõlminud, kaotab ta lepingu sõlmimise õiguse.

§ 36.  Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine

 (1) Ametiasutuse juht jätab enampakkumise tulemused haldusaktiga kinnitamata, kui:
 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti märkimisväärselt enampakkumise protseduuri;
 2) kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisel osaleda;
 3) suulisel enampakkumisel pakkumusi teinud osalejatest vähemalt ühel ei olnud õigust enampakkumisel osaleda;
 4) enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis tunduvalt mõjutada enampakkumise tulemust.

 (2) Haldusaktis, millega jäetakse enampakkumise tulemused kinnitamata, märgitakse enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused. Enampakkumise protokollile tehakse enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise kohta märge viitega selle aluseks olevale haldusaktile.

7. jagu Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja enampakkumise tulemuste tühistamine 

§ 37.  Enampakkumise nurjunuks tunnistamine

  Ametiasutuse juht tunnistab haldusaktiga enampakkumise nurjunuks, kui:
 1) suulisele enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ühtegi osalejat ei lubata pakkumisel osaleda korra § 15 lõikes 2 nimetatud juhul;
 2) kõik suulisel enampakkumisel osalejad on kaotanud enampakkumisel osalemise õiguse korra § 17 lõike 2 kohaselt;
 3) ükski osaleja ei nõustu andma korra § 18 lõikes 2 nimetatud nõusolekut;
 4) korra § 21 lõikes 2 nimetatud lisavoorus ei ole esitatud ühtegi pakkumust;
 5) enampakkumisele ei ole esitatud ühtegi pakkumust;
 6) läbirääkimistega pakkumisel ei esitatud ühtegi sobivat lõplikku pakkumust.

§ 38.  Tagatisraha tasaarvestus ja tagastamine

 (1) Enampakkumise võitja makstud tagatisraha võetakse lepingu sõlmimisel arvesse hoonestusõiguse seadmise tasu või hoonestusõiguse tasu osalise tasumisena. Kui pakkumise tagatiseks oli garantii, tagastatakse kehtiv garantiikiri enampakkumise võitjale pärast hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimist. Teistele enampakkumisel osalejatele tagastab enampakkumise korraldaja tagatisraha täies ulatuses või garantiikirja kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist.

 (2) Enampakkumisest loobumise korral vastavalt korra §-le 13 ja pakkumise korraldaja või hoonestusõiguse seadmise otsustaja omal algatusel enampakkumise tulemuste tühistamise korral tagastab enampakkumise korraldaja pakkujatele nende makstud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses või garantiikirja kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumisest loobumise otsustamist.

 (3) Enampakkumisel osalejale, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, ning parima pakkumuse teinud pakkujale, kes ei sõlmi kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest lepingut, ei tagastata tagatisraha või realiseeritakse tema esitatud pangagarantii.

 (4) Kui enampakkumise korraldaja ei tagasta tagatisraha tähtpäevaks, maksab ta osalejatele viivist 0,03% päevas tagatisraha summast.

§ 39.  Enampakkumise tulemuste tühistamine

 (1) Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut, on enampakkumise korraldajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine.

 (2) Põhjendatud vajaduse korral on suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumise korraldajal õigus omal algatusel enampakkumise tulemused tühistada.

 (3) Läbirääkimistega pakkumise korral otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel pakkumise tulemuste tühistamise korra §-s 4 nimetatud hoonestusõiguse seadmise otsustaja.

 (4) Enampakkumise tulemuste tühistamise korral ei hüvitata osalejatele enampakkumisel osalemisega seotud kulusid.

4. peatükk HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU TINGIMUSED 

1. jagu Hoonestusõiguse tasu 

§ 40.  Tasu hoonestusõiguse seadmise eest

 (1) Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse seadmise eest tasu, kui selline tingimus on korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ette nähtud. Tasu suurus on korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses määratud rahasumma või avalikul enampakkumisel pakutud kõrgeim hind.

 (2) Hoonestusõiguse seadmise tasu algsuurus määratakse maa maksustamishinnast või hoonestusõiguse harilikust väärtusest lähtudes. Hoonestusõiguse harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

 (3) Hoonestusõiguse seadmise tasu ei määrata, kui avalik enampakkumine korraldatakse hoonestusõiguse aastatasule.

 (4) Hoonestusõiguse seadmise tasu tuleb maksta linna arvelduskontole hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise ajaks.

§ 41.  Hoonestusõiguse tasu

 (1) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse eest tasu, välja arvatud juhul, kui hoonestaja on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad või ainus osa kuulub Tallinna linnale (edaspidi linna äriühing).

 (2) Kui linna osalus osa- või aktsiakapitalis jääb osa või aktsiate võõrandamise tulemusel alla 50% või linna äriühing võõrandab enda kasuks seatud hoonestusõiguse või selle mõttelise osa, muudetakse enne võõrandamistehingut hoonestusõiguse seadmise lepingut selliselt, et hoonestaja on kohustatud maksma hoonestusõiguse eest tasu, mis määratakse käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise kohustuse täitmise tagab Tallinna Ettevõtlusamet ning lepingu muutmise korraldab linnavaraamet.

 (3) Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus tagatakse hoonestusõiguse tähtaja jooksul kehtiva krediidi- või finantsasutuse garantii või reaalkoormatisega, mis kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa hoonestusõigusega koormatava kinnisasja omaniku kasuks. Reaalkoormatise seadmisel lepitakse kokku, et hoonestusõiguse aastatasu tagav reaalkoormatis jääb püsima, kui kinnisasja omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab.

 (4) Hoonestusõiguse aastatasu suurus on sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmine:
 1) äri- ja tootmismaa puhul 5% maa maksustamishinnast;
 2) transpordimaa puhul 4% maa maksustamishinnast;
 3) muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast.

 (5) Kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse muu hulgas spordiehitis (spordikeskus, spordihall, universaalhall, staadion, spordiväljak jms) või erakooliseaduse mõistes erakooli tegevuseks vajalik ehitis, määratakse hoonestusõiguse aastatasu suurus lähtuvalt detailplaneeringus määratud ehitusõigusest spordiehitise või erakooli tegevuseks vajaliku ehitise osas 2% sotsiaalmaa maksustamishinnast ning muude ehitiste osas sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protsent maa maksustamishinnast.

 (6) Kui Tallinna linnal on huvi saada kinnisasja kasutusse andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hoonestusõiguse aastatasust suuremat aastatasu, korraldatakse avalik enampakkumine või tellitakse kinnisasja turuväärtuse leidmiseks hindamine. Aastatasu suuruseks määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protsent eksperthinnangus leitud kinnisasja turuväärtusest või sellest suurem summa. Avalikul enampakkumisel on algtasuks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protsent maa maksustamishinnast.

 (7) Kui hoonestusõiguse seadmisel ei ole kinnisasja kohta kehtivat detailplaneeringut, tellib kinnisasja omanik juhul, kui selline tingimus oli korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud, pärast detailplaneeringu kehtestamist selles ette nähtud kinnisasja jagamisel või kinnisasjade ühendamisel tekkivate kinnisasjade hindamise. Hoonestusõiguse aastatasu muudetakse selliselt, et iga tekkiva kinnisasja hoonestusõiguse aastatasu moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protsendi eksperthinnangus leitud kinnisasja turuväärtusest. Kinnisasja hindamisel ei arvestata kinnisasja koormavat hoonestusõigust.

 (8) Kui hoonestusõigus ei ulatu kogu kinnisasjale, määratakse hoonestusõiguse aastatasu proportsionaalselt kinnisasja pindalaga, millele hoonestusõigus ulatub.

§ 42.  Hoonestusõiguse tasu maksmine

 (1) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu võrdsete osadena kaks korda aastas iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks järgneva poolaasta (makseperioodide 1. jaanuar kuni 30. juuni ja 1. juuli kuni 31. detsember) eest ette, kui korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti.

 (2) Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja on kohustatud tasuma esimese hoonestusõiguse tasu ajavahemiku eest hoonestusõiguse kinnistamise päevast kuni makseperioodi lõpuni proportsionaalselt päevade arvuga kümne tööpäeva jooksul pärast hoonestusõiguse kinnistamist, kui korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti.

 (3) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu linna arvelduskontole. Arvelduskonto numbri muutumisest teatab ametiasutus hoonestajale kirjalikult kahe nädala jooksul.

§ 43.  Hoonestusõiguse tasu muutmine

 (1) Hoonestusõiguse aastatasu muudetakse maa maksustamishinna muutmise kohaselt, kui korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti.

 (2) Hoonestusõiguse aastatasu muutmise nõude tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge juhul, kui hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus on tagatud reaalkoormatisega.

 (3) Maa maksustamishinna muutumisega seotud hoonestusõiguse aastatasu muutmisel saadakse hoonestusõiguse aastatasu uus suurus kehtiva aastatasu korrutamisel kordajaga, mis saadakse maa uue maksustamishinna jagamisel maa maksustamishinnaga, mis kehtis vahetult enne maa uue maksustamishinna kehtestamist.

 (4) Kui hoonestusõiguse aastatasu muutmine on seotud maa maksustamishinna muutumisega, arvutatakse välja avaliku enampakkumise korras seatud või kinnisasja turuväärtuse alusel määratud või korra § 41 lõikes 4 nimetatud protsendist suurema protsendina määratud hoonestusõiguse aastatasu uus määr. Selleks liidetakse kehtivale hoonestusõiguse aastatasule summa, mis saadakse uue maksustamishinna ja seni kehtinud maksustamishinna vahe korrutamisel kordajaga, mis on äri- ja tootmismaa puhul 0,05, transpordimaa puhul 0,04 ning katastriüksuse muu sihtotstarbe puhul 0,02.

 (5) Hoonestusõiguse aastatasu uus suurus ei või olla väiksem hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisel kehtinud hoonestusõiguse aastatasust.

 (6) Hoonestaja kohustub maksma hoonestusõiguse aastatasu uues suuruses alates maksetähtajast, mis järgneb päevale, kui hoonestusõigusega koormatava kinnisasja omanik teavitab hoonestajat kirjalikult aastatasu uuest suurusest, kui korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti.

 (7) Hoonestusõiguse aastatasu muutmisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõivu) tasub hoonestaja, kui korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti.

2. jagu Muud tingimused 

§ 44.  Olemasolev ehitis

  Ehitis, mis oli hoonestusõiguse seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Ehitise valitseja (linnavara valitseja) annab ehitise valduse hoonestajale üle korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud tingimustel ja tähtpäevaks. Ehitise üleandmisel lähtutakse linnavara võõrandamise korra sätetest.

§ 45.  Ehitusõigus ja -kohustus

 (1) Hoonestajal on õigus ja kohustus ehitada detailplaneeringus või hoonestusõiguse seadmise tingimustes ette nähtud ehitis valmis korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses määratud tähtpäevaks.

 (2) Hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise peab projekteerima ja ehitama hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt.

 (3) Kui hoonestaja ei täida ehituskohustust tähtpäevaks, on kinnisasja omanikul õigus hoonestajalt nõuda leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtpäeva ületava kuu eest.

§ 46.  Detailplaneeringu koostamise kulude hüvitamine

  Hoonestaja kohustub hüvitama teisele isikule või kinnisasja omanikule osaliselt või täielikult detailplaneeringu kulutused, mis on tehtud selle kinnisasja maa-ala kohta, millele hoonestusõigus seatakse, kui selline tingimus on korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud.

§ 47.  Ehitise kasutamine

 (1) Hoonestaja on kohustatud kasutama ehitist korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses märgitud viisil, kui kasutamise tingimused on linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud.

 (2) Kui hoonestaja ei kasuta ehitist sihtotstarbeliselt, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi 0,3% hoonestusõiguse aastatasust iga päeva eest, mil hoonestaja rikub ehitise sihtotstarbelise kasutamise kohustust.

§ 48.  Ehitise ja kinnisasja korrashoiu kohustus

 (1) Hoonestaja on kohustatud hoidma hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise ja kinnisasja vastavalt hoonestusõiguse ulatusele alaliselt heas seisukorras. Korrashoiuks vajalikud parandustööd ja uuendused on hoonestaja kohustatud tegema kinnisasja omaniku (linnavara valitseja) määratud tähtpäevaks.

 (2) Kui hoonestaja ei täida ehitise ja kinnisasja korrashoiu kohustust kinnisasja omaniku nõutud tähtpäevaks, on kinnisasja omanik õigustatud laskma teha vajalikud tööd hoonestaja kulul.

§ 49.  Ehitise säilimise tagamine

 (1) Hoonestaja on kohustatud kindlustama hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise kogu hoonestusõiguse kehtivuse ajaks. Kinnisasja omaniku nõudel peab hoonestaja esitama kehtiva kindlustuspoliisi.

 (2) Kui hoonestaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustamiskohustust, on kinnisasja omanikul õigus sõlmida kindlustusleping hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt selleks vajalike kulutuste hüvitamist.

 (3) Kui hoonestusõiguse oluliseks osaks olev ehitis hävib tervikuna või osaliselt, on hoonestaja kohustatud ehitise oma kulul üles ehitama või taastama korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses määratud tähtpäevaks.

 (4) Kui hoonestaja ei täida ehitise taastamise kohustust tähtpäevaks, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtpäeva ületava kuu eest.

 (5) Ehitise kindlustamise ja taastamise kohustuse tagamiseks tehakse kanne kinnistusraamatusse.

§ 50.  Hoonestusõiguse koormamine asjaõigusega

 (1) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut, mis tuleb kanda kinnistusraamatusse.

 (2) Nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus.

§ 51.  Hoonestusõiguse võõrandamine

 (1) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. Võõrandamise nõusoleku saamiseks peab hoonestusõiguse omandaja võtma üle kõik kinnisasja omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped. Võõrandamise nõusoleku andmise tingimuste kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse.

 (2) Hoonestusõiguse võõrandamiseks nõusoleku andmise otsustab ametiasutuse ettepanekul linnavolikogu või linnavalitsus olenevalt sellest, kumb on otsustanud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise. Elamumaa sihtotstarbega kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamise nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus.

§ 52.  Ostueesõigus

 (1) Hoonestusõiguse seadmisel koormatakse hoonestusõigus ostueesõigusega kinnisasja omaniku kasuks. Ostueesõigus kantakse kinnistusraamatusse.

 (2) Hoonestusõiguse võõrandamisel on kinnisasja omanikul ostueesõigus kahe kuu jooksul arvates hoonestusõiguse müügiteate saamise päevast. Müügiteatele tuleb lisada müügilepingu ärakiri.

 (3) Ettepaneku ostueesõiguse kasutamise kohta teeb ametiasutus ja asjakohane otsus vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

 (4) Hoonestaja soovil seatakse hoonestaja kasuks ostueesõigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasja võõrandamise korral. Hoonestaja ostueesõigus kantakse kinnistusraamatusse.

§ 53.  Hoonestusõiguse langemine kinnisasja omanikule

 (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda või tema nimetatud isiku nimele kandmiseks, kui hoonestaja ei täida korra § 45 lõikes 1 või § 49 lõikes 3 nimetatud tingimusi või rikub märkimisväärselt muid lepingulisi kohustusi.

 (2) Kui hoonestusõigus langeb kinnisasja omanikule, on hoonestaja kohustatud kinnisasja omaniku nõudmisel ehitise kinnisasjalt ära vedama.

 (3) Hoonestusõiguse langemisel kinnisasja omanikule otsustab hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise ametiasutuse ettepanekul linnavalitsus.

 (4) Kinnisasja omanik ei maksa hoonestusõiguse endale langemise korral hoonestajale hüvitist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

 (5) Kinnisasja omanik maksab elamu püstitamiseks seatud hoonestusõiguse endale langemise korral hoonestajale 2/3 hoonestusõiguse harilikust väärtusest.

§ 54.  Maksud ja avalik-õiguslikud koormatised

  Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja.

§ 55.  Koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega

  Hoonestaja kohustub nõustuma reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega kinnisasjale ja hoonestusõigusele olemasolevate ja rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks selle eest tasu nõudmata.

§ 56.  Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtpäeva saabumisel

 (1) Kinnisasja omanikul on õigus hiljemalt üks aasta enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist nõuda ehitise endale jätmist.

 (2) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu ei maksa kinnisasja omanik hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise eest, kui korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti. Kinnisasjale jääva ehitise eest võib hüvitist maksta üksnes juhul, kui tegemist on elamuga või kui seda tingib oluline avalik huvi. Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitist saada.

 (3) Kui pooled ei jõua kokkuleppele hoonestusõiguse turuväärtuses, valivad nad ühiselt eksperdi, kes selgitab välja hoonestusõiguse turuväärtuse hoonestusõiguse tähtpäeva saabumise ajal.

 (4) Hoonestusõiguse tähtpäeva saabumisel on hoonestaja kohustatud kinnisasja omaniku nõudmisel ehitise kinnisasjalt ära vedama.

 (5) Kinnisasja omanik on kohustatud esitama ehitise äravedamise nõude vähemalt üks aasta enne tähtaja lõppu. Kui hoonestusõigus langeb kinnisasja omanikule, sätestatakse äravedamise nõude esitamise tähtaeg linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsusega olenevalt sellest, kumb on otsustanud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise.

 (6) Kui hoonestaja ei täida ehitise kinnisasjalt äravedamise kohustust, maksab hoonestaja kinnisasja omanikule leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtpäeva ületava kuu eest.

§ 57.  Viivise maksmine

  Kui hoonestaja ei tasu hoonestusõiguse tasu ja hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel esitatud arveid tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma viivist 0,03% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

§ 58.  Hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks jagamine

  Hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks jagamise nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus. Et tagada hoonestusõiguse tasu maksmine, tuleb nõusoleku andmisel otsustada hoonestusõigusele seatud reaalkoormatise jagamine tekkivate korterihoonestusõiguste vahel.

§ 59.  Muud tingimused

  Vajaduse korral võib korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ette näha muid käesolevas jaos nimetamata tingimusi.

5. peatükk HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE 

§ 60.  Lepingu sõlmimise alus

 (1) Otsustuskorras hoonestusõiguse seadmisel on lepingu sõlmimise alus korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus.

 (2) Suulise, kirjaliku ja elektroonilise enampakkumise korras hoonestusõiguse seadmisel on lepingu sõlmimise alus korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus ja korra § 33 lõikes 2 nimetatud ametiasutuse juhi haldusakt.

 (3) Läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmisel on lepingu sõlmimise alus korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus ja korra § 34 lõikes 1 nimetatud, läbirääkimistega pakkumise tulemusi kinnitav linnavalitsuse korraldus või linnavolikogu otsus.

§ 61.  Lepingu sõlmimine

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla isik, kelle linnapea on selleks notariaalselt volitanud. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks.

 (2) Lepingute sõlmimise kulud (sh notaritasu ja riigilõivu) tasub hoonestaja.

 (3) Kehtestatud detailplaneeringu puudumise korral sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping. Asjaõigusleping sõlmitakse pärast detailplaneeringu kehtestamist.

§ 62.  Hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestatavad hoonestusõiguse tingimused

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingus peab olema sätestatud:
 1) korra §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses nimetatud tingimused;
 2) vaidluste lahendamine;
 3) juhtumid, mida käsitatakse vääramatu jõuna;
 4) poolte kokkulepe piiratud asjaõiguste seadmise ning kinnistusraamatusse kannete tegemise kohta.

 (2) Vajaduse korral võib lepingus kokku leppida ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus korraga.

§ 63.  Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmine

 (1) Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise otsustab ametiasutuse ettepanekul linnavolikogu või linnavalitsus olenevalt sellest, kumb on otsustanud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise.

 (2) Kui muudetakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasja pindala, sihtotstarvet või ehitusõigust, muudetakse sellele vastavalt ka hoonestusõiguse aastatasu ning hoonestaja ehituskohustust.

 (3) Kui hoonestaja on detailplaneeringu kohaselt püstitanud avalikuks kasutamiseks ette nähtud kinnisasjale ehitised ja lepitakse kokku seda kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamine Tallinna linnale, võõrandab hoonestaja eelnimetatud hoonestusõiguse Tallinna linnale tasuta.

§ 64.  Hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise kontroll

 (1) Hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade arvestust ning hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste täitmist kontrollib lepingu sõlminud ametiasutus.

 (2) Kontrolli käigus on ametiasutusel õigus teostada hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ja sellel asuva ehitise ülevaatust ning kontrollida ehitise kasutamise vastavust lepingule. Kontrolli kohta koostatakse protokoll.

 (3) Kui hoonestaja on lepingut rikkunud, annab ametiasutus talle tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks. Kui hoonestaja ei täida lepingut ka selleks antud tähtaja jooksul, rakendab ametiasutus lepingus ette nähtud sanktsioone või teeb sanktsioonide (sh omanikule langemine) rakendamiseks ettepaneku linnavalitsusele või linnavolikogule olenevalt sellest, kumb on otsustanud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 65.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]