Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Vihula valla põhimäärus

Vihula valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Vihula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.04.2018
Avaldamismärge:RT IV, 19.06.2014, 11

Vihula valla põhimäärus

Vastu võetud 08.03.2012 nr 55
RT IV, 15.01.2013, 89
jõustumine 15.03.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.06.2014RT IV, 19.06.2014, 801.07.2014

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 ja Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Vihula valla põhimääruse eesmärk

  Vihula valla põhimääruses sätestatakse:
 1) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
 2) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
 3) vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 4) vallavalitsuse moodustamise kord;
 5) vallavanema valimise kord;
 6) vallavalitsuse pädevus;
 7) valla ametiasutuste moodustamise kord;
 8) valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 9) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 10) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Vihula valla omavalitsusorganid on:

 (1) Vihula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) - esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Vihula Vallavalitsus (edaspidi valitsus) - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 3.  Vihula valla tegevuse õiguslikud alused

 (1) Vihula vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega.

 (2) Vihula vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud.

 (3) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma
sümboolika.

§ 4.  Vihula valla sümbolid

 (1) Vihula vallal on oma vapp ja lipp.

 (2) Vihula valla vapiks on sinisel kilbil kaks kaldristina põimuvat kuldse ja hõbedase varda paari.

 (3) Vihula valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm.

§ 5.  Vihula valla lipu kasutamise kord

 (1) Valla lipp on heisatud alaliselt vallamaja ees. Muudes kohtades otsustab valla lipu alalise heiskamise valitsus.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Valla lipu võivad heisata kõik vallakodanikud eramajadel perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning ettevõtted ja organisatsioonid oma ürituste ja tähtpäevade puhul.

 (3) Lipp heisatakse hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti, mille kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus aga kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (4) Valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, rahvuspühadel (lipupäevadel) 1.maist kuni 30. septembrini kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl lippu ei langetata.

§ 6.  Vihula valla vapi kasutamise kord

 (1) Vihula valla vappi kasutatakse:
 1) volikogu, valitsuse, kantselei ja valitsuse struktuurüksuste pitsatitel ja dokumentidel;
 2) Vihula valla dokumentidel, autasudel, meenetel, ametimärkidel ja muudel ametlikel trükistel;
 3) Vihula vallamajal, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste hoonete siltidel.

 (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, võib Vihula valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal.

§ 7.  Vihula valla tunnustusavaldused

 (1) Vihula vald avaldab tunnustust:
 1) Vihula valla tänukirja andmisega;
 2) Vihula valla Aasta Tegija auhinna andmisega;
 3) Vihula valla elutööpreemia andmisega;
 4) Vihula valla vapimärgi andmisega.

 (2) Vihula valla tunnustusavalduste andmine toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

2. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu VOLIKOGU, VOLIKOGU LIIGE, PÄDEVUS JA ÕIGUSAKTID 

§ 8.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, lõppevad ja taastuvad seaduses ettenähtud korras.

 (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogu liikmena.

 (4) Volikogul on õigus volikogu liikmele maksta tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud kuludokumentide alusel.

 (5) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu päevakorda;
 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele või kinnitatavatele ametikohtadele;
 3) esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevatele õigusaktide eelnõudele;
 4) kuuluda komisjonide koosseisu;
 5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ning esitada küsimusi;
 7) esitada arupärimisi volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
 8) volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valitsuse hallatavalt asutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;
 9) kantselei kaudu informeerida kodanikke volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
 10) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist.

§ 9.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadustega.

 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega volikogu pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist ei ole volikogu delegeerinud valitsusele.

§ 10.  Volikogu õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu komisjonil;
 2) volikogu liikmel;
 3) valitsusel;
 4) vallavanemal;
 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest;
 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või valitsusele.

 (3) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt (ja digitaalselt allkirjastatult) vallakantseleisse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
 5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või valitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
 6) õigusakti jõustumine;
 7) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus.

 (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja valitsuse arvamusega.

 (5) Vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse kantseleisse registreerimiseks vähemalt 7 päeva enne volikogu istungit.

 (6) Kantselei edastab eelnõud volikogu esimehele ja valitsusele ( v.a valitsuse enese poolt esitatud eelnõud).

 (7) Vallasekretär esitab vajadusel kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks.

 (8) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatava aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. Nõuetele mittevastavad eelnõud tagastatakse koos põhjendustega eelnõu algatajatele.

 (9) Volikogu kutses märgitud eelnõud on kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel.

§ 11.  Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Volikogu otsus jõustub selle teatavakstegemisest.

 (3) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. Õigusaktid saadetakse kõigile valla raamatukogudele ja teavitatakse valla infolehes.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Volikogu õigusaktide avaldamist, avalikustamist, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab valitsuse kantselei.

§ 12.  Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll

  Volikogu revisjonikomisjonil on õigus kontrollida volikogu õigusaktide täitmist.

2. jagu VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 

§ 13.  Volikogu esimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) juhib ja korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, vajadusel eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
 6) vajadusel suunab määruse või otsuse eelnõu volikogu vastavasse komisjoni või jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
 7) täidab muid temale seaduse või Vihula valla põhimäärusega pandud ülesandeid;

 (2) Volikogu esimehele makstakse tasu vallavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Tasu suuruse määrab oma otsusega volikogu.

§ 14.  Volikogu aseesimees

 (1) Aseesimees täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohustusi ja omab tema õigusi ning saab volikogu esimehe tasu vastavalt volikogu kehtestatud määras.

 (2) Täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

§ 15.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik või suuline ettepanek;
 2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega,
mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis;
 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

 (3) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg.

 (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

 (5) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.

 (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valla valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne valla valimiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge valla valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli.

 (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valla valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli valimiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge valla valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli.

 (8) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks:
 1) ühe kandidaadi puhul:
1.1.kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelilt pole üheselt aru saada
hääletaja tahe;
1.2.kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas
lahtris.
 2) kahe ja enama kandidaadi puhul:
2.1.kui vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on
kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
2.2.kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on
parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

 (9) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.

 (10) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

 (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutanud isik.

 (13) Volikogu valimiste vahelisel ajal volikogu esimehe valimise korral rakendatakse §-s 16 sätestatud korda.

§ 16.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogul on üks aseesimees.

 (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek;
 2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis;
 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja volikogu liikmel on õigus esitada küsimusi;
 5) hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg.

 (4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

 (5) Volikogu aseesimehe valimise korraldab volikogu poolt avaliku hääletamise tulemusena moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib enda hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri.

 (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt-või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

 (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

 (8) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks:
 1) ühe kandidaadi puhul:
1.1.kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelilt pole üheselt aru saada hääletaja tahe;
1.2.kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris.
 2) kahe ja enama kandidaadi puhul:
2.1.kui vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
2.2.kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

 (9) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

 (10) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

 (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutanud isik.

3. jagu VOLIKOGU KOMISJON 

§ 17.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral ülesanded ja tegutsemise tähtaeg, ning komisjoni arvuline koosseis, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Komisjoni koosseis peab olema vähemalt kolmeliikmeline.

 (3) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega.

 (4) Volikogu alatine komisjon:
 1) analüüsib ja arutab kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid vallaelu küsimusi ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
 3) teeb ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
 4) lahendab volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesandeid;
 5) teeb ettepanekuid volikogu istungite päevakorra kohta;
 6) arutab komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate teemade osas valla arengukava, valdkondlikke arengukavasid ja valla eelarvet ning teeb ettepanekuid nende kohta;
 7) annab vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul volikogule aru tehtud tööst.

 (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu esimees, eestseisus, valitsus ja volikogu. Materjalide suunamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (6) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis kutsutakse kokku komisjoni esimehe poolt või vähemalt ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

 (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

 (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või teda asendav aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

 (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll.

 (10) Komisjonil, välja arvatud revisjonikomisjonil, on õigus oma seisukoht kujundada komisjoni koosolekut kokku kutsumata elektroonilise menetluse korras:
 1) komisjoni esimees saadab eelnõu elektronposti teel kõigile komisjoni liikmetele seisukoha kujundamiseks, määrates hääletamise tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab kirjalikult teatama, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu;
 2) kui komisjoni liige teatab 24 tunni jooksul pärast elektroonilise hääletamise teate väljastamist, et ta ei ole nõus komisjoni koosolekut kokku kutsumata otsustama, toimub seisukoha kujundamine komisjoni koosolekul;
 3) komisjon on oma seisukoha kujundanud, kui selle poolt hääletas e-kirjaga vähemalt 3 komisjoni liiget ja poolthääli oli rohkem kui vastuhääli;
 4) hääletustulemuste alusel koostab vallakantselei protokolli, kuhu kantakse komisjoni liikmete nimed, iga komisjoni liikme otsus eelnõu kohta ja vastuvõetud seisukoht koos hääletustulemusega.

 (11) Komisjoni otsused, ettepanekud, arvamused, taotlused ja aktid on volikogule soovitusliku iseloomuga.

 (12) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse valitsuse liikmeid ja/või nende esindajaid, külavanemaid, asjatundjaid ja huvitatud isikuid ning saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Komisjoni töösse kaasatud isikutele sõnaõiguse andmise koosolekul otsustab komisjoni esimees või tema asendaja.

 (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.

 (14) Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest.

 (15) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle ülesanne, koosseis ja kestus. Tegevuse lõpetamisel esitab komisjon volikogule ettevalmistatud õigusakti eelnõu või aruande.

 (16) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra projekti;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 4) otsustab, keda kutsuda komisjoni koosolekutele;
 5) juhatab komisjoni koosolekut;
 6) annab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;
 7) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

§ 18.  Juhtivkomisjon

 (1) Volikogu esimees määrab üldjuhul volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni.

 (2) Pärast õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon oma järgmisel koosolekul võtma seisukoha ja esitama volikogu esimehele, kas:
 1) õigusakti eelnõu koos muudatusettepanekutega volikogu istungi päevakorda võtmiseks;
 2) taotluse menetluse tähtaja pikendamiseks;
 3) põhjendatud ettepaneku õigusakti eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

 (3) Juhtivkomisjoni koosolek kutsutakse kokku arvestades, et enne volikogu istungi kutse väljasaatmist jääks valitsusel aega eelnõu kohta oma seisukoht kujundada ning volikogu istungi kutse väljasaatmisel oleks kättesaadav komisjoni muudatusettepanekutega ja valitsuse seisukohaga eelnõu.

 (4) Volikogu liikmetel ja alatistel komisjonidel on õigus arutada kõiki volikogu menetluses olevaid eelnõusid ja esitada juhtivkomisjonile eelnõu kohta kirjalikult oma seisukoht ning ettepanekud eelnõu sisuliseks või sõnastuse muutmiseks või täiendamiseks vallakantselei kaudu kuni üks päev enne juhtivkomisjoni koosoleku algust, kui eelnõu läheb esimesele lugemisele, või juhtivkomisjoni poolt antud tähtajaks enne eelnõu järgmist lugemist.

 (5) Juhtivkomisjon teeb talle esitatud seisukohtade ja ettepanekute osas otsused ning annab ülesande kantseleile õigusakti eelnõusse muudatuste ja täienduste sisseviimiseks ning esitab eelnõu uues redaktsioonis, kus tehtud muudatused ja arvestamata muudatusettepanekud on eristatavad, kantselei kaudu volikogu esimehele volikogu istungi päevakorra projekti koostamiseks ning eelnõu algatajale ja valitsusele seisukoha võtmiseks.

 (6) Vajadusel teeb juhtivkomisjon eelnõu kohta volikogu istungil kaasettekande, milles teavitab volikogu komisjoni seisukohast eelnõu suhtes. Komisjon põhjendab õigusakti eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi ning muudatusettepanekute mittearvestamist.

 (7) Juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu istungi juhataja lubada volikogu istungil ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või valdkonna spetsialistidelt.

§ 19.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. (jõustub 01.01.2013)

 (4) Revisjonikomisjon kontrollib revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu ülesandel:
 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;
 3) valitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust;
 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
 5) valitsuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust;
 6) vallavara kasutamise sihipärasust.

 (5) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse.

 (6) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrollülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aja. Kontrollülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees , tema puudumisel aseesimees. Kontrollülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

 (7) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele vajalikud töötingimused.

 (8) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

 (9) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise
tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitud asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitud periood ja kontrollimise aeg. Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (10) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) faktilise olukorra kirjeldus;
 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (11) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

 (12) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekud kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

 (13) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (14) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Vihula valla veebilehel. (jõustub 01.01.2013)

4. jagu VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 20.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks eestseisuse kui nõuandva tööorgani. Eestseisuse suuruse ja koosseisu kohta teeb ettepaneku volikogu esimees.

 (2) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogus arutusele tulevate eelnõude ja küsimuste läbivaatamiseks.

 (3) Eestseisus vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

 (4) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu alatiste komisjonide
esimehed.

 (5) Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta vallavanem ja vallasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi volikogu liikmeid või muid isikuid.

 (6) Eestseisuse koosolekud kutsub vajadusel kokku volikogu esimees ja need toimuvad vähemalt viis päeva enne volikogu istungit.

 (7) Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad volikogu eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning muud materjalid peavad olema kättesaadavad koosoleku alguseks. Koosoleku käigustäiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid ja materjalid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele.

§ 21.  Volikogu istung, selle kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu töövorm on istung.

 (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees
või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige.

 (3) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka valitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sel juhul istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul.

 (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (6) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

 (7) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta antakse istungi lõpus.

 (8) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt kantseleisse.

 (9) Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse iga istungi alguses osavõtulehel, kuhu volikogu liige annab oma allkirja ning mis lisatakse istungi protokolli juurde. Volikogu liikme istungile hilinemisel või sealt varem lahkumisel teeb protokollija osavõtulehele sellekohase märkuse.

 (10) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem ja valitsuse liikmed ning vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (11) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuste arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (12) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõude ja vajalike materjalidega on kantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt neli päeva enne istungi algust.

 (13) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile volikogu esimees või tema asendaja.

§ 22.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Teistes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Hääletamine volikogus on avalik ja nimeline. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad ja registreerunud volikogu liikmed.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu häälteenamusega, välja arvatud seadustes toodud erisused, mille otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (5) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõik esitatud parandusettepanekud ja viib vajadusel läbi parandusettepanekute hääletuse nende esitamise järjekorras.

 (6) Enne eelnõu lõplikku hääletamisele panemist teeb istungi juhataja ühe 10-minutilise vaheaja volikogu liikme(te) taotlusel.

 (7) Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada selle korrast mittekinnipidamise tõttu enne järgmise päevakorrapunkti käsitlemise algust.

 (8) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 23.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Volikogu istungi avamisel teatab selle juhataja kohalviibivate volikogu liikmete arvu ning
kutsutud külalised.

 (3) Päevakorra projekt kinnitatakse peale selle kohta esitatud ettepanekute ja arvamuste arutamist häälteenamusega.

 (4) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Päevakorrapunktide väljajätmine otsustatakse poolthäälteenamusega.

 (5) Eelnõud võib panna volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

 (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu häälteenamusega.

 (7) Eelnõu järgmisele lugemisele peab eelnõu algataja esitama uue parandatud või täiendatud
eelnõu projekti.

 (8) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas faasis, kui seda võimaldavad seaduses
või põhimääruses sätestatud tähtajad eelnõus sisalduvate küsimuste vastuvõtmiseks.

 (9) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, nende kohta esitatud küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

 (10) Ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 10 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 5 minuti jooksul.

 (11) Sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatava teema kohta maksimaalselt 3 minuti jooksul.

 (12) Repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis. Repliik ei ületa 2 minutit.

 (13) Igas päevakorrapunktis on lisaks sõnavõtule volikogu liikmetel õigus kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale.

 (14) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale, mis ei ületa 3 minutit.

 (15) Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või lõppsõna teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

 (16) Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku laekumist volikogu häälteenamusega.

 (17) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „Istung on lõppenud“.

§ 24.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu esimehele, volikogu aseesimehele,
volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,
valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis ja koht.

 (3) Arupärimisele vastamise viisideks on:
 1) suuline vastus volikogu istungil;
 2) kirjalik vastus.

 (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arupärimise kättesaamisest arvates kantseleisse, kes saadab selle viivitamatult arupärimise esitajale.

 (5) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja teistel volikogu liikmetel õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

§ 25.  Umbusalduse avaldamine

 (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

 (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse üle istungi juhatajale.

 (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

 (4) Umbusaldushääletus volikogus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist; volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

 (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või
valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

 (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mitmele valitsuse liikmele ning seejuures jääb otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

 (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni.

 (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 26.  Tagasiastumine

  Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe tagasiastumisavalduse esitamisest volikogu esimeest või tema asendajat.

§ 27.  Volikogu liikme enesetaandamine

 (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutamise algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 28.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse ja tehakse kättesaadavaks kantseleis hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Istungil osalenud volikogu liikmel on õigus teha märkusi protokolli kohta 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist Märkused lisatakse protokollile. Helisalvestusi säilitatakse kolm kuud pärast istungi toimumist. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega vallakantseleist välja viia. Helisalvestise kuulamise taotlus registreeritakse vallakantseleis. Kui vallavolikogu istungit soovitakse audio- või audio-videovahendiga salvestada, v.a vallavolikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb sellest vallavolikogu istungi algul või enne salvestamist vallavolikogu teavitada. Kinnisel istungil on helisalvestamine lubatud vaid protokollijal.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija.

 (4) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

3. peatükk VALITSUS 

1. jagu VALITSUSE KOOSSEIS, KINNITAMINE, PÄDEVUS JA ÕIGUSAKTID 

§ 29.  Valitsus ja selle koosseis

 (1) Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. Valitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

 (2) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.

 (3) Volitused saab valitsus volikogu poolt ametisse nimetamise päevast.

§ 30.  Valitsuse kinnitamine

 (1) Vallavanem esitab valitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks nimekirjana.

 (2) Valitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste valitsuste liikmete ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.

 (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile küsimusi.

 (4) Valitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks valitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha poolt või vastu.

 (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (7) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg.

 (8) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (9) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (10) Valitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

 (11) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (12) Valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse
esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.

 (13) Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue valitsuse liikme.

 (14) Valitsuse liikme kinnitamine, nimetamine ja ametist vabastamine vormistatakse volikogu otsusega.

 (15) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (16) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 31.  Valitsuse pädevus

 (1) Valitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel delegeeritud valitsusele.

 (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

 (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

§ 32.  Valitsuse õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord

 (1) Valitsuse õigusaktid ja protokollid on kõigile kättesaadavad kantseleis hiljemalt neljandal tööpäeval arvates nende vastuvõtmisest, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valitsuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks. Valitsuse määrused avalikustatakse valla veebilehel.

 (2) Valitsuse korraldused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

 (3) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
[RT IV, 19.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

2. jagu VALLAVANEM 

§ 33.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt kuni neljaks aastaks.

 (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

 (4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (7) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg.

 (8) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

 (9) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

 (10) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks:
 1) ühe kandidaadi puhul:
1.1. kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelil pole üheselt aru saada
hääletaja tahe;
1.2. kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris.
 2) kahe ja enama kandidaadi puhul:
2.1. kui vastavasse lahtrisse ei ole märgitud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
2.2. kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

 (11) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (12) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (13) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (14) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (15) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (16) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

 (17) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus, esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse (ametiasutuse) struktuuri.

§ 34.  Vallavanema pädevus

 (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanem:
 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ning valitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab või volitab teisi esindama valda ja valitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab valitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse struktuuri, valitsuse liikmete arvu ja koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (3) Vallavanema volitused algavad valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse korraldusega või vallavanema käskkirjaga määratud isik.

 (5) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga.

 (6) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.

 (7) Vallavanemal on õigus puhkusele seadustega sätestatud korras. Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

3. jagu VALITSUSE TÖÖKORD 

§ 35.  Valitsuse istung

 (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.

 (2) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest kantseleid.

 (3) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse:
 1) volikogule esitatavate määruste ja otsuste eelnõud;
 2) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
 3) muud valitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused.

 (4) Valitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
 1) vallavanemal;
 2) valitsuse liikmel;
 3) valitsuse ametnikul;
 4) volikogul;
 5) volikogu komisjonil;
 6) valitsuse komisjonil;
 7) valitsuse hallatavate asutuste juhtidel;
 8) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (5) Õigusaktide eelnõud koos lisadega esitatakse kantseleile hiljemalt üks tööpäev enne istungi toimumist. Eelnõu peab olema allkirjastatud selle algataja poolt.

 (6) Nõuetekohaselt esitatud eelnõude ja küsimuste alusel koostab kantselei valitsuse istungi päevakorra projekti ja esitab selle koos vajalike dokumentidega vallavanemale või tema asendajale.

 (7) Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav valitsuse korraldusega või vallavanema käskkirjaga määratud isik, selle puudumisel valitsuse vanim liige. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

 (8) Vallavanema või tema asendaja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning
kinnitatakse istungi päevakord.

 (9) Vallavanem või tema asendaja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi käigus võib valitsus päevakorrapunkti otsustamise üle viia järgmisele istungile.

 (10) Kui eelnõu algatajal ei ole võimalik osa võtta valitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud teisele ametiisikule, võib valitsus päevakorrapunkti otsustamise üle viia järgmisele istungile.

 (11) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu algataja või tema asendaja ettekandega.

 (12) Vallavanem või tema asendaja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse.

 (13) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab vallavanem või tema asendaja soovijatele sõna küsimuste esitamiseks.

 (14) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

 (15) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse nelja tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollid säilitatakse kantseleis.

 (16) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

4. jagu VALITSUSE KOMISJON 

§ 36.  Valitsuse komisjon

 (1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

 (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaja kinnitab valitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse kantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut.

 (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus.

5. jagu VALLASEKRETÄR 

§ 37.  Vallasekretär

 (1) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku kes vastab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kehtestatud nõuetele.

 (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

 (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

 (4) Vallasekretär:
 1) täidab seadusest, käesolevast põhimäärusest ning ametijuhendist tulenevaid ülesandeid;
 2) juhib valla kantselei tööd;
 3) tagab volikogule esitatavate õigusaktide eelnõude vastavuse valla põhimääruses ning seadustes esitatud nõuetele.

4. peatükk VALLA EELARVESTRATEEGIA, EELARVE JA FINANTSJUHTIMINE 

§ 38.  Valla eelarvestrateegia

 (1) Valla eelarvestrateegia koostatakse vastavalt seadustele arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

 (2) Eelarvestrateegias esitatakse:
 1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
 4) valla ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
 5) valla ja tema arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;
 6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

 (3) Eelarvestrateegia eelnõu koostab valitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 15.augustiks.

 (4) Eelarvestrateegia eelnõu menetlemisel osalevad kõik volikogu komisjonid keskendudes oma tegevusvaldkonnale. Komisjonid esitavad oma ettepanekud eelarvestrateegia kohta juhtivkomisjonile valla põhimääruses sätestatud korras.

 (5) Eelarvestrateegiat arutatakse volikogus vähemalt kahel lugemisel ja see peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.

§ 39.  Valla finantsjuhtimine ja eelarve koostamine

 (1) Valla finantsjuhtimist teostatakse ja eelarve koostatakse vastavalt seadustele.

 (2) Valla eelarve (edaspidi ka eelarve) on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks valla vastava aasta tegevuste finantseerimisele ning koostatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses.

 (3) Valla eelarve koostatakse kassapõhiselt.

 (4) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

§ 40.  Kohalikud maksud

 (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus).

 (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 41.  Laenude võtmine

  Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

§ 42.  Eelarve eelnõu koostamine

 (1) Eelarve eelnõu koostab valitsus vastavuses seadustes, valla põhimääruses ja muudes
õigusaktides sätestatule.

 (2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §5 lõikes3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 4) vajadusel ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

 (3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15.oktoobriks.

 (4) Kui eelarve eelnõus nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele, tuleb projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi eelseisvate eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nende arvelevõtmiseks järgnevate aastate halduseelarves;

 (5) Valla ametid ja asutused ning vabaühendused, kes soovivad valla abi oma projektide kaasrahastamiseks, esitavad valitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. augustiks eelarve ettepanekud, sealhulgas investeeringud reastatuna eelistuse järgi.

 (6) Valitsus esitab järgmise eelarveaasta valitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused volikogule kinnitamiseks koos eelarve eelnõuga.

 (7) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegadele. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 43.  Eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine

 (1) Eelarve eelnõu menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist juhtivkomisjonile ja valitsusele juhtivkomisjoni määratud tähtajaks.

 (2) Valitsusel on õigus juhtivkomisjonile esitada omapoolseid eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekuid.

 (3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel juhtivkomisjonis tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus.

 (4) Juhtivkomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud, kuulab nende kohta ära valitsuse arvamuse ning kujundab seisukohad ja edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud valitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve eelnõusse. Valitsuse eriarvamuse korral komisjoni mõne ettepaneku suhtes esitab ta selle volikogu istungile otsustamiseks.

 (5) Eelarve eelnõu, millesse on valitsuse poolt sisse viidud komisjonis otsustatud muudatused, esitab juhtivkomisjon volikogule järgmiseks lugemiseks.

 (6) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Eelarve võetakse vastu poolthäälte enamusega.

 (7) Eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

 (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 44.  Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

 (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

 (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib valitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

 (3) Valitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest;
 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses §34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
 4) kohtuotsusest.

 (4) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

§ 45.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

 (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse analoogiliselt eelarve eelnõuga käesolevas põhimääruses sätestatud viisil ja tähtajal.

 (3) Lisaeelarve eelnõu menetletakse volikogus analoogiliselt eelarve eelnõu menetlusega valla põhimääruses sätestatud viisil.

 (4) Lisaeelarve võib juhtivkomisjoni ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega. Lisaeelarve avalikustatakse vastavalt valla põhimääruse eelarve avalikustamise sätetele.

 (5) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
 2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

 (6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike5 punktis4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

 (7) Valitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §34 lõikes2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
 4) kohtuotsusest.

§ 46.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. Valitsusel ja valla asutustel on keelatud teha kulutusi, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesolevas põhimääruses või seadustes nimetatud juhtudel.

 (2) Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud kulude katmine.

 (3) Eelarves nähakse ette reservfond, mida valitsus kasutab vastavalt valla põhimääruse § 47 sätestatule.

 (4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

 (5) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

 (6) Informatsiooni eelarve täitmise kohta esitab valitsus kord kvartalis volikogule.

§ 47.  Valla reservfondi kasutamise kord

 (1) Valla reservfondi suurus kinnitatakse volikogu otsusel valla eelarve koosseisus.

 (2) Reservfondi kasutatakse valitsuse otsuse alusel:
 1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt tagajärgede likvideerimiseks;
 2) pädevate riigiorganite õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitatavate hindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks;
 3) valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks.

 (3) Reservfondi kasutamise aruanne on majandusaasta aruande osa. Seal esitatakse reservfondist kaetud kulude loetelu ja summad koos valitsuse korralduste äranäitamisega.

§ 48.  Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

 (1) Majandusaasta aruande, koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks volikogule kinnitamiseks.

 (2) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla põhimääruses sätestatud nõuetele.

 (3) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel.

5. peatükk ARENGUKAVA 

§ 49.  Valla arengukava

 (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava investeeringute kava on arengukavast tulenev dokument, mis koosneb valla arengukavale vastavatest arengueesmärkidest ja ülesannetest, neile vastavatest tegevustest, mis on jaotatud vastavalt aastate lõikes nende teostamise ajale. Investeeringute kava juurde lisatakse ka nende summaline jaotus, finantseerimisallikad ja nende teostajad.

 (3) Kõik üldplaneeringud ning valla kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

 (4) Arengukava projekti koostab valitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule.

 (5) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

 (6) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

 (7) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

 (8) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, kantseleis ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab valitsus koos oma seisukohaga volikogule.

 (9) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui valitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15.augustiks.

 (10) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

 (11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.

 (12) Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

 (13) Arengukava täitmise aruanne esitatakse volikogule läbivaatamiseks koos majandusaasta aruandega.

6. peatükk VALLA AMETIASUTUSE HALLATAVATE ASUTUSTE MOODUSTAMINE 

§ 50.  Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu või volikogu volitusel valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab asutuse juhi ettepanekul valitsus.

 (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab vallavanema ettepanekul valitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem.

 (5) Valla ametiasutuse hallataval asutusel on oma eelarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid.

 (6) Valla ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 51.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
[ Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 52.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15.märtsil 2012.