EttevõtlusToetused

Teksti suurus:

Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 19.06.2020, 9

Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord

Vastu võetud 11.06.2020 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 22 lg 1 p 5 alusel ning kooskõlas konkurentsiseaduse § 301 lg-ga 1 ja §-ga 33 ning Tallinna põhimääruse § 6 lg-ga 3 ja § 26 lg 1 p-ga 5.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi ettevõtlusamet) kaudu ettevõtjate toetamist digilahenduste kasutuselevõtmisel ja selle toetuse kasutamist.

§ 2.   Riigiabi

  (1) Väikeettevõtja digilahenduste toetus (edaspidi toetus) on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. Toetuse andmisele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Ühele taotlejale antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul koos käesoleva korra alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

  (4) Toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse § 492 lõikes 3 sätestatut.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (6) Korda ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (7) Toetuse saajal on kohustus säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse andmise otsuse tegemisest.

  (8) Ettevõtlusamet säilitab toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente kümme aastat alates korra alusel viimase toetuse andmisest.

§ 3.   Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused

  (1) Toetuse andmise eesmärk on muuta vajalike digilahenduste kasutuselevõtt Tallinna väikeettevõtjatele lihtsamaks, et parandada nende tootva ja teenust osutava äritegevuse efektiivsust ja kasvatada järjepidevalt konkurentsivõimet.

  (2) Toetuse tulemusena ettevõttes:
  1) kiireneb ja lihtsustub toote ja/või teenuse kättesaadavus klientidele;
  2) paranevad kliendihalduse otsuste tegemise ning tootmise ja/või teenuse osutamise protsesside kavandamise võimalused;
  3) lüheneb tootmis- ja/või tarneaeg ning väheneb toote või teenuse omahind. Tootmisaja ja materjalide planeerimine muutub täpsemaks, vähenevad teenuse osutamisele ja/või toodanguühiku valmistamisele kulutatud töötunnid;
  4) paraneb toote ja/või teenuse kvaliteet ning suureneb toote ja/või teenuse lisandväärtus.

§ 4.   Terminid

  Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) digilahendus - tarkvaralitsents ja/või rakendustarkvara (personalihaldus- ja turundustarkvara, laohaldussüsteem, e-poe lahendus, broneerimissüsteem jms), mille eesmärk on suurendada ettevõtte äritegevuse efektiivsust ja konkurentsivõimet;
  2) digilahenduse arendamise lähteülesanne - dokument, milles on kirjeldatud ettevõtjale vajalikku digilahendust, digilahenduse arendamise eesmärki ja nõudeid, millele digilahendus peab vastama;
  3) omafinantseering - toetuse saaja rahaline panus abikõlblike kulude katmisse. Omafinantseering ei sisalda muid kohaliku omavalitsuse, riigi või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi;
  4) projekt - ühekordne tegevus või tegevuste kogum, millega taotletakse korra §-s 3 nimetatud eesmärgi saavutamist ning mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse ja mille eelarve koosneb abikõlblikest kuludest;
  5) projekti periood - toetuse taotluses ja projekti tegevuskavas nimetatud toetuse kasutamise ajavahemik, mille jooksul tehakse projekti eelarves ette nähtud abikõlblikud kulud ja viiakse ellu projekti tegevuskavas ette nähtud tegevused. Projekti periood on kuni 12 kuud alates taotluse esitamise kuupäevast;
  6) projekti tegevuskava - toetuse taotlemise avaldusele lisatud dokument, milles taotleja kirjeldab olemasolevat olukorda ettevõttes, ettevõtte arenguvajadust, digilahenduse kasutuselevõtu eesmärki, kavandatud tegevusi, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Projekti tegevuskava vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga;
  7) tarnija - ettevõtja, kelle tegevusala on digilahenduste arendamine või müük ning kellel on soetatava digilahenduse arendamisel ja/või müümisel arvestatav kogemus. Kui digilahenduse tarnija on ka Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja, peab tema äriregistrile esitatud viimases majandusaasta aruandes olema tegevusalana nimetatud selle teenuse osutamine või toodete müük;
  8) taotleja - äriühing, kes on esitanud ettevõtlusametile taotluse;
  9) taotlus - toetuse taotlemise avaldus ja sellele lisatud dokumendid. Taotluse vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga;
  10) tegevusala - valdkond, mille taotleja on nimetanud põhitegevusalana viimases äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes;
  11) toetuse saaja - äriühing, kelle esitatud taotluse on ettevõtlusamet vastavaks tunnistanud.

2. peatükk ABIKÕLBLIKUD KULUD, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED JA TOETUSE ÜLEMMÄÄR 

§ 5.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on kas ühekordsed, kuupõhised või muud regulaarsed kulud, mille ettevõte on teinud sellise digilahenduse soetamiseks ja/või arendamiseks, mis ei ole ettevõttes varem kasutusel olnud. Abikõlblike kulude hulka arvestatakse ka soetatava ja/või arendatava digilahendusega vältimatult kaasnevad ühekordsed seadistus- ja koolituskulud.

  (2) Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud taotleja ja korra § 4 punktis 7 sätestatud tingimustele vastava tarnija vahelisest tehingust.

  (3) Abikõlblikud on tekkepõhised kulud, mis on tehtud projekti perioodi vältel.

  (4) Kui ettevõtlusamet teeb otsuse tunnistada taotlus mittevastavaks, jäävad tehtud kulud ja kavandatud tegevused taotleja kanda.

  (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata:
  1) tehinguid seotud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud;
  2) taotleja põhifunktsioone toetava tarkvara ja kontoritarkvara (raamatupidamis-, tekstitöötlus-, tabelarvutus-, kujundus- ja fototöötlus- ning esitlusprogrammide) soetamist.

  (6) Sisendkäibemaks on mitteabikõlblik kulu.

  (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, sisult arusaadavad ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Kulude tegemist tõendatakse arvete ja pangaülekannetega (maksekorralduse koopiaga).

§ 6.   Toetuse andmise tingimused ja toetuse ülemmäär

  (1) Toetuse ülemmäär on 6000 eurot taotleja kohta ühes kalendriaastas.

  (2) Toetust antakse kuni 70% ulatuses tegelikult tehtud abikõlblikest kuludest.

  (3) Ühele taotlejale antakse toetust maksimaalselt kahe projekti jaoks kalendriaastas.

  (4) Taotluses märgitud projekti periood võib olla kuni 12 kuud. Projekti perioodi on võimalik erandjuhul pikendada taotleja põhjendatud avalduse alusel.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE NING TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 7.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotluste vastuvõtmine kuulutatakse välja ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga. Ettevõtlusamet annab taotluste vastuvõtust teada üleriigilise levikuga päevalehes ja Tallinna veebilehel.

  (2) Taotlus esitatakse Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (edaspidi TTR). Kui taotlejal ei ole võimalik TTRi kasutada, siis esitab ta taotluse ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina.

  (3) Ettevõtlusamet peatab taotluste vastuvõtmise juhataja käskkirjaga, kui kalendriaastal vastavaks tunnistatud taotluste alusel antavate toetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on sellel aastal linna eelarves ettevõtlusametile toetuse maksmiseks ette nähtud. Taotlused, mis on esitatud pärast toetuse maksmiseks ette nähtud summa täitumist, jäetakse läbi vaatamata ning tagastatakse taotlejale.

  (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamist jätkatakse taotluste vastuvõtmist juhul, kui linna eelarves nähakse ette lisavahendid toetuse eraldamiseks.

§ 8.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib taotleda äriühing, kes on äriregistris registreeritud Tallinna linna haldusterritooriumil asuvale aadressile.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) taotleja on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta ja esitanud äriregistrile vähemalt ühe majandusaasta aruande;
  2) taotleja viimase 12 kuu käive jääb Maksu- ja Tolliameti avaldatud andmetel vahemikku 20 000 kuni 400 000 eurot;
  3) taotleja viimase kuue kuu täistööajaga töötajate arv peab riiklikus registris avaldatud andmetel olema vähemalt üks;
  4) taotlejal on tasutud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole Tallinna linna ees muid võlgu või on need ajatatud. Võla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt. Taotleja peab olema esitanud maksukorralduse seaduses ja teistes maksuseadustes nõutavad maksudeklaratsioonid;
  5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

  (3) Korda ei kohaldata taotlejale, kelle viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi on rohkem kui 50% tema müügitulust saadud järgmistel tegevusaladel:
  1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (edaspidi EMTAK) 2008, jagu A);
  2) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11, v.a alajagu 1107);
  3) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
  4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), v.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont;
  5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
  6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
  7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69); peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 70); reklaamindus (ka on-line-reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
  8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782);
  9) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 9.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama ettevõtlusameti nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
  2) võimaldama ettevõtlusametil kontrollida taotleja esitatud andmete õigsust ning taotleja ja taotluse vastavust nõuetele;
  3) teavitama ettevõtlusametit viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis sellest, kui on muutunud taotluses esitatud andmed või on selgunud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtlusametit või taotlejat oma kohustuste täitmisel;
  4) teavitama ettevõtlusametit viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis sellest, kui on põhjendatud vajadus muuta projekti tegevuskava ja projekti elluviimise aega;
  5) esitama ettevõtlusameti nõudmisel 12 kuud pärast lõpparuande kinnitamist teavet projekti tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimise käigu ja tulemuste kohta;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama ettevõtlusametile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 10.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama korra §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgile. Taotluses ja sellele lisatud projekti tegevuskavas kirjeldatud tegevused ja planeeritavad kulud peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud.

  (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse ainult abikõlblike kulude katteks;
  2) taotletava toetuse suurus ei ületa toetuse ülemmäära;
  3) omafinantseering on vähemalt 30% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Taotluses esitatakse järgmine teave:
  1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress ja pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;
  2) projekti eelarve kululiikide kaupa, toetuse kasutamise otstarve ja kulude katteallikad.

  (4) Taotluse kohustuslikud lisad on:
  1) projekti tegevuskava, milles taotleja annab ülevaate olemasolevast olukorrast ettevõttes ning kirjeldab digilahenduse kasutuselevõtu ja/või arendamise eesmärki, kavandatud tegevusi, tegevuste ajakava ja oodatavaid tulemusi. Kirjeldatud tegevused ja planeeritavad kulud peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud taotleja konkurentsivõime parandamiseks. Esitatud peab olema teave, kuidas projekti elluviimine aitab saavutada korra §-s 3 sätestatud eesmärki ja tulemusi. Projekti tegevuskava vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga;
  2) digilahenduse arendamise lähteülesanne (kui toetust taotletakse digilahenduse arendamiseks);
  3) projekti eelarves nimetatud abikõlblike kulude hinnapakkumised, mis on koostatud kõige varem kolm kuud enne taotluse esitamist. Kui ühel hinnapakkumisel esitatud abikõlblike kulude kogusumma ilma käibemaksuta on 5000 eurot või enam, tuleb esitada hinnapakkumiste võrdlus, mis sisaldab vähemalt kolme sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist. Sellise võimaluse puudumise korral või juhul, kui ei valita kõige soodsamat hinnapakkumist, tuleb lisada põhjendus.

  (5) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, esitab taotleja projekti tegevuskavas sellekohase teabe. Projekti eelarves esitatud abikõlblike kulude katmiseks ei või kasutada muid kohaliku omavalitsuse, riigi või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 11.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb muid puudusi, võib ettevõtlusamet nõuda taotlejalt lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ja/või taotluse puuduste kõrvaldamist. Ettevõtlusamet teavitab taotlejat, millised asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist, ning määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib ettevõtlusamet jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Taotleja ja taotluse vastavus korras esitatud nõuetele otsustatakse ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (3) Ettevõtlusametil on õigus kaasata taotluse läbivaatamisse valdkonnaeksperte.

  (4) Kui kalendriaastal vastavaks tunnistatud taotluste alusel antavate toetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on sellel aastal linna eelarves ettevõtlusametile toetuse maksmiseks ette nähtud, peatab ettevõtlusamet taotluste vastuvõtmise juhataja käskkirjaga. Enne taotluste vastuvõtmise peatamist laekunud nõuetekohased taotlused tunnistatakse vastavaks linna eelarves selleks ette nähtud summa ulatuses taotluste laekumise järjekorras. Taotlused, mis on esitatud pärast toetuse maksmiseks ette nähtud summa täitumist, jäetakse läbi vaatamata ning tagastatakse taotlejale.

  (5) Ettevõtlusamet edastab taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuse taotlejale TTRi kaudu viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Otsus loetakse kättetoimetatuks selle edastamise päevale järgneval tööpäeval.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 12.   Aruandlus ja toetuse väljamaksmine

  (1) Toetus makstakse välja ühes või kahes osas. Toetuse kahes osas väljamaksmiseks peab toetuse saaja esitama avalduse.

  (2) Ühes osas makstava toetuse korral esitab toetuse saaja TTRis lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul pärast projekti perioodi lõppemist.

  (3) Kahes osas makstava toetuse korral esitab toetuse saaja:
  1) esimese osa väljamaksmiseks ettevõtlusametile vähemalt 50% ulatuses projekti abikõlblike kulude tegemist tõendavad dokumendid (arved ja maksekorraldused ja/või nende koopiad) ja TTRis vahearuande;
  2) teise osa väljamaksmiseks TTRis lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul pärast projekti perioodi lõppemist.

  (4) Lõpparuandele tuleb lisada kõikide varem esitamata projekti abikõlblike kulude tegemist tõendavad dokumendid. Lõpparuandes kirjeldatakse digilahenduse kasutuselevõtu eesmärkide täitmist, läbiviidud tegevusi, nende ajakava ning saavutatud tulemusi.

  (5) Kui TTRi ei ole võimalik kasutada, siis esitab toetuse saaja vahe- ja/või lõpparuande ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina.

  (6) Vahe- ja lõpparuande vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga.

  (7) Ettevõtlusamet vaatab vahe- ja/või lõpparuande ja kuludokumendid läbi. Kontrollitud ja korrale vastava vahe- ja/või lõpparuande kinnitab ettevõtlusameti juhataja. Väljamakstava toetuse suuruse määramisel lähtutakse taotlusest, taotluse vastavaks tunnistamise otsusest ja aruannetele lisatud abikõlblike kulude tegemist tõendavatest dokumentidest.

  (8) Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole järgmiselt:
  1) ühes osas makstav toetus 21 kalendripäeva jooksul pärast kuludokumentide läbivaatamist ja lõpparuande kinnitamist;
  2) kahes osas makstava toetuse esimene osa 21 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ettevõtlusamet on vaadanud läbi abikõlblike kulude tegemist tõendavad dokumendid ja kinnitanud vahearuande, ning teine osa 21 kalendripäeva jooksul pärast kuludokumentide läbivaatamist ja lõpparuande kinnitamist.

  (9) Kõikidest tehtud abikõlblikest kuludest hüvitatakse kuni 70%.

  (10) Toetuse saajale ettemakseid ei tehta.

  (11) Ettevõtlusametil on õigus küsida toetuse saajalt 12 kuud pärast lõpparuande kinnitamist lisateavet projekti tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimise käigu ja tulemuste kohta.

  (12) Kui toetuse saaja jätab lõpparuande tähtajaks esitamata või kui pärast taotluse vastavaks tunnistamist ilmneb, et toetuse saaja ei vasta taotlejale esitatavatele nõuetele, või kui pärast taotluse vastavaks tunnistamist ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust vastavaks tunnistatud, tunnistab ettevõtlusamet taotluse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teavitab toetuse saajat sellest viivitamata.

  (13) Ettevõtlusametil on igal ajal õigus kontrollida toetuse kasutamist, nõuda toetuse saajalt lisateavet ja -dokumente projekti asjaolude ning toetuse kasutamise kohta.

§ 13.   Toetuse kasutamise järelevalve

  (1) Järelevalvet toetuse kasutamise üle teeb ettevõtlusamet.

  (2) Toetuse sihtotstarbelist kasutamist kontrollides lähtub ettevõtlusamet esitatud taotlusest ning vahe- ja/või lõpparuandest ning vajaduse korral küsib lisateavet.

  (3) Kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid, on kasutanud toetust mittesihtotstarbeliselt või on rikkunud muid korras sätestatud tingimusi, on ettevõtlusametil õigus esitada kolme aasta jooksul otsuse tegemisest toetuse saajale nõudeavaldus tagastada toetus täies mahus.

  (4) Kui taotleja on esitanud ettevõtlusametile valeandmeid, ei ole tal kolme aasta jooksul pärast valeandmete esitamist õigust toetust saada.

  (5) Ettevõtlusametil on õigus pärast toetuse väljamaksmist avalikustada Tallinna veebilehel toetuse saaja nimi, tegevusala, toetuse summa ja eesmärk.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 14.   Määruste muutmine

  (1) Tallinna Linnavolikogu 23. jaanuari 2014 määruses nr 3 „Messitoetuse andmise kord" tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) videomaterjali, trükiste ja esitlustarvikute tootmisega seotud kulud eeldusel, et arve on taotlejale väljastanud ettevõtja, kelle tegevusala viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande põhjal on nimetatud teenuste osutamine.";
  2) paragrahvi 4 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvi 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud alates taotleja messile registreerimisest kuni lõpparuande kinnitamiseni.";
  4) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotlus esitatakse Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (edaspidi TTR). Kui taotlejal ei ole võimalik TTRi kasutada, siis esitab ta taotluse ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina.";
  6) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ettevõtlusamet edastab taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuse taotlejale TTRi kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Otsus loetakse kättetoimetatuks saatmise päevale järgneval tööpäeval.";
  7) paragrahvi 9 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Toetuse saaja esitab 21 kalendripäeva jooksul TTRis pärast messi toimumist aruande messil osalemise kohta (kuluaruanne). Kuluaruande vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga. Kui TTRi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse kuluaruanne ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina. Kuluaruande kohustuslikud lisad on:";
  8) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Toetuse väljamaksmine messi ärajäämisel vääramatu jõu tõttu
(1) Kui taotluses märgitud mess jääb vääramatu jõu tõttu ära, makstakse toetust taotlejale juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ettevõtlusameti juhataja on taotluse käskkirjaga vastavaks tunnistanud;
2) taotleja on abikõlblikud kulud teinud enne messi ärajäämise ametliku teate esitamist messikorraldaja poolt;
3) messikorraldaja või § 4 lõikes 3 nimetatud ettevõtja ei tagasta taotleja tehtud abikõlblikke kulusid ja taotleja esitab selle kohta ettevõtlusametile kirjaliku kinnituse.
(2) 21 kalendripäeva jooksul pärast messikorraldaja ametliku teate esitamist messi ärajäämise kohta esitab toetuse saaja TTRis aruande (kuluaruanne). Kuluaruande vormi kinnitab ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga. Kui TTRi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse kuluaruanne ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina.
(3) Messi ärajäämise korral esitatava kuluaruande kohustuslikud lisad on:
1) abikõlblike kulude tegemist ja nende eest tasumist tõendavad dokumendid ja/või nende koopiad (arved ja maksekorraldused);
2) messiks otseselt valmistatud videomaterjal ning info- ja reklaamtrükiste näidised;
3) kirjalik kinnitus, et messikorraldaja või § 4 lõikes 3 nimetatud ettevõtja ei tagasta taotleja tegelikult tehtud abikõlblikke kulutusi.
(4) Kulude abikõlblikkuse kindlaksmääramisel lähtutakse §-s 4 esitatud nõuetest, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(5) Toetus makstakse välja § 9 alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“.

  (2) Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2019 määruse nr 6 „Väikeettevõtja välismessitoetuse andmise kord" tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) taotleja viimase 12 kuu käive jääb Maksu- ja Tolliameti avaldatud andmetel vahemikku 20 000 kuni 400 000 eurot. Taotleja viimase kuue kuu täistööajaga töötajate arv peab riiklikus registris avaldatud andmetel olema vähemalt üks;";
  2) määrust täiendatakse §-ga 111:

„§ 111. Toetuse väljamaksmine messi ärajäämisel vääramatu jõu tõttu
(1) Kui taotluses märgitud mess jääb vääramatu jõu tõttu ära, makstakse toetust taotlejale juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ettevõtlusameti juhataja on taotluse käskkirjaga vastavaks tunnistanud;
2) taotleja on abikõlblikud kulutused teinud enne messi ärajäämise ametliku teate esitamist messikorraldaja poolt;
3) messikorraldaja või tehingu pooleks olev ettevõtja ei tagasta taotleja tehtud abikõlblikke kulusid ja taotleja esitab selle kohta ettevõtlusametile kirjaliku kinnituse.
2) 21 kalendripäeva jooksul pärast messikorraldaja ametliku teate esitamist messi ärajäämise kohta esitab toetuse saaja TTRis aruande tegelikult tehtud abikõlblike kulutuste kohta (kuluaruanne). Kui TTRi ei ole võimalik kasutada, siis esitatakse kuluaruanne ettevõtlusametile esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina.
(3) Messi ärajäämise korral esitatava kuluaruande kohustuslikud lisad on:
1) abikõlblike kulude tegemist tõendavad dokumendid (arved ja maksekorraldused ja/või nende koopiad);
2) kirjalik kinnitus, et messikorraldaja või tehingu pooleks olev ettevõtja ei tagasta taotleja tegelikult tehtud abikõlblikke kulutusi.
(4) Kulude abikõlblikkuse kindlaksmääramisel lähtutakse §-s 4 esitatud nõuetest, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(5) Toetus makstakse välja § 11 alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“.

  (3) Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2016 määrus nr 13 „Ettevõtlusinkubaatorite tegevuse korraldamise ning teenuste taotlemise ja taotluse menetlemise kord" tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Määruse § 14 lõike 1 punkti 8 ja § 14 lõike 2 punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 12. märtsist 2020.

Tiit Terik
Tallinna Linnavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json