ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Torma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri

Väljaandja:Torma Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 19.07.2013, 9

Torma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.12.2001 nr 12
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.03.200821.03.2008
23.09.200826.09.2008

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 2000, 102, 670) paragrahvi 5 lõike 2 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja ülesanne

  Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Torma valla territooriumil.

§ 2.   Mõisted

  Mõisted
  1) arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
  3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  4) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
  5) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  6) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks, mitmekorterilistes elamutes korteriühistu moodustamiseni korteri omanik või kasutaja;
  7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;
  8) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  9) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
  10) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
  11) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
  12) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
  13) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
  14) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;
  15) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  16) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
  17) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja muu pinnase- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks;
  18) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  19) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul või sulgseadmega varustatud kaev ühisveevärgi peatorul;
  20) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
  21) vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  22) vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm;
  23) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  24) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
  25) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;
  26) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
  27) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed või keskkond;
  28) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks;
  29) purgimiskoht – spetsiaalselt välja ehitatud koht ühiskanalisatsioonil, kuhu võib purgida heitvett ja fekaale.

§ 3.   Üldnõuded ühisveevärgile- ja kanalisatsioonile

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujale ning kliendile.

  (4) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigi vastavas õigusaktis kehtestatud nõuetele.

  (5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.

  (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.

  (7) Ühisveevärgist vee võtmine, välja arvatud vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks, ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.

  (8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale tasu vastavalt käesoleva eeskirja paragrahvile 8, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient vee-ettevõtjale teenustasu.

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

  (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast, kui klient ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunk tiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest ühiskanalisatsiooni heitvesi.

  (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (6) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (7) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

  (8) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus paragrahvi 12 lõige 1 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda.

  (9) Sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.

  (10) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde.

  (11) Drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub lepingu alusel vee-ettevõtjaga ning tasustatakse eraldi.

2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

§ 6.   Taotlus liitumiseks ja liitumistingimused

  (1) Liitumine toimub omaniku või valdaja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.

  (2) Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama:
  1) isikuandmeid;
  2) andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
  3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
  4) andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
  5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostuse kohta;
  6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
  7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

  (4) Liitumistingimustes näidatakse:
  1) liitumispunktid;
  2) lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kantsentratsioonid ja kogused;
  3) tehnilised erinõuded;
  4) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (5) Juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses.

  (6) Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine toimub Torma valla ehitusmääruse kohaselt.

§ 7.   Liitumisleping

  (1) Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) kooskõlastamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega.

  (3) Liitumislepingus lepitakse vee-ettevõtja ja liituja vahel kokku:
  1) liitumistasu maksmise korras ja tähtajas;
  2) teenuste mahus ja tingimustes;
  3) ehituse finantseerimises ja läbiviimises;
  4) liitumispunktide rakendusvalmiduses;
  5) teenuse kasutamises ehitusperioodil;
  6) ehitiste vastuvõtmise korras;
  7) teenuste kasutamisaegsetes eritingimustes;
  8) muudes vajalikes asjaoludes.

  (4) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata.

  (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada:
  1) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  2) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (6) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine.

  (7) Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel.

§ 8.   Liitumistasu

  (1) Liitumistasu on ühekordne tasu, mida makstakse vee-ettevõtjale kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni liitmisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või tarbimise kasvust tingitud sisendustorustike ümberehitamisel.

  (2) Ühendustoru ja nende sisselõiked vee- ja kanalisatsiooni peatorusse teeb vee-ettevõtja või ehitaja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel tööde eelarvet ja tähtaegu järgides, pärast liitumistasu kokkulepitud osa laekumist vee-ettevõtja arvele.

  (3) Liitumistasu määrab ja muudab Torma Vallavolikogu oma määrusega.

  (4) Ühendustorustiku läbimõõdu suurendamise korral tasub klient varasema ja uue ühenduse läbimõõtudest tuleneva liitumistasude vahe ja ümberehitamise kulu.

  (5) Liituja või klient maksab liitumistasu vastavalt vee-ettevõtja või kliendi vahel sõlmitud liitumislepingus märgitud summas ja tähtaegadel.

  (6) Liitumislepingu sõlmimisel seoses kinnistu omaniku muutumisega, kui sellega ei kaasne ühendustorustiku läbimõõdu suurenemist, liitumistasu ei rakendata.

3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 

§ 9.   Teenusleping

  (1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule.

  (2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja (edaspidi eeskirja) ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.

  (3) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

  (41) Vee-ettevõtja võib kehtestada oma teeninduspiirkonnas lepingu tüüptingimused, mis on lahutamatuks osaks sõlmitava lepinguga.
[muudetud 18.03.2008 nr 73 – jõust. 21.03.2008]

  (5) Teenusleping lõpetatakse klindi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.

  (6) Kliendil on kirjaliku avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  2) kinnistu piiri muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse korral, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimist ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata;
  4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (8) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi 7. lõike alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (9) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (10) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

  (11) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (12) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Mitmekorterilistes elamutes sõlmitakse lepingud kuni korteriühistu moodustamiseni iga erastatud eluruumi omanikuga eraldi.

  (13) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

§ 10.   Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vallavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.

§ 11.   Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete ning veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta.

§ 12.   Vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine

  (1) Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

  (2) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena.

  (4) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel üle 3 päeva teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul töö de alustamisel vallavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral, ei vastuta vee-ettevõtja remonditööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 48 tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.

§ 13.   Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 14.   Veega varustamise nõuded ja tingimused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitsetalituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhutõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühisveevärgi vee kasutamist võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

  (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 1.

  (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (6) Sisendustoru võib paigaldad, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omava ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

  (7) Klient peab sisendustoru kohal hoidma maa-ala kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

  (8) Sisendustoru nähtava lekke või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 1; käesoleva paragrahvi lõike 8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta.

§ 15.   Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
  2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
  3) sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

  (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu põhjast 50 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpoolasuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja paragrahvi 12 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (4) Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab keskkonnaministri määruses loetletud ohtlikke aineid või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (7) Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 ŗC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

  (8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

  (9) Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (10) Reoainete lubatud piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuslepinguga vastavalt vallavalitsuse kinnitatud «Ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile».

  (11) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 16.   Omavolilised ühendused

  (1) Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
  2) kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja paragrahvi 17 lõigetes 3, 4 ja 8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

  (3) Omavolilise ühenduse kestus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldase tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu.

  (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 17.   Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
  1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja paragrahvi 20 lõikes 9 toodud juhud;
  3) on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm;
  4) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  8) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.

  (2) Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule või kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel (suletud peakraani avamise, paigaldatud plommide rikkumise või eemaldamise korral) tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes siseläbimõõduga 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes siseläbimõõduga 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest.

  (4) Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi;
  3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja paragrahvi 18 lõike 5 punktis 2 toodud arvestuskorrale.
  4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja paragrahvi 16 lõikele 4.

  (5) Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

  (7) Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule v ee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 1, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (8) Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus vallavolikogu volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

  (9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja paragrahvi 14 lõikes 5 ja paragrahvi 20 lõikes 9 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja paragrahvi 20 lõikes 9 toodud juhtudel kannab klient.

§ 18.   Keelatud ühendused

  (1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühenduseks.

  (2) Keelatud ühendusteks on ka:
  1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (välja arvatud joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
  4) ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 keelatud ühenduste ja lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 1.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 toodud juhul vastavalt eeskirja paragrahvi 17 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja paragrahvi 16 lõike 3 kohaselt.

  (7) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistuomanik.

§ 19.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

  (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuse tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulu ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm.

§ 20.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

  (2) Klient on kohustatud:
  1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid;
  2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
  3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  4) tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääs kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

  (3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 1:
  1) kui rikutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
  2) kui klient ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.

  (4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale.

  (5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse, ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommide eemaldamist.

  (10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast.

  (11) Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

4. peatükk VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 

§ 21.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

  (4) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m;
  4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

  (5) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (6) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
[muudetud 23.09.2008 nr 79 – jõust. 26.09.2008]

  (7) Veearvesti monteerib ja demonteerib vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme seitsme tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või avalduse esitamist. Teenuslepingu lõppemisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

  (9) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustatuse;
  3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta remondi- või taatlemisajaks. Vee-ettevõtja toimetab veearvesti taatlusele ja tagasi omal kulul.

  (11) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 9 punktide 3 ja 4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 1.

  (12) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja paragrahvi 17 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

  (13) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piire, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (14) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.

§ 22.   Veearvestus

  (1) Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga.

  (2) Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus vallavolikogu poolt kinnitatud «Vee tarbimisnormide» järgi. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul võib vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistu torustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja paragrahvi 17 lõigetes 2 ja 3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja paragrahvi 14 lõigete 8 ja 9 kohaselt.

  (4) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (5) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja paragrahvi 17 lõikes 3 sätestatut eeskirja paragrahvi 17 lõike 5 kohase kestusega.

  (6) Kui eeskirja paragrahvi 21 lõike 13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise mõõdetud veetarbimise alusel.

  (7) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (8) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (9) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

§ 23.   Heitvee mõõtmine

  (1) Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja paragrahvi 24 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

  (2) Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Heitvee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul.

  (4) Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (5) Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja paragrahvi 21 lõikes 9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 2.

  (6) Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja paragrahvi 17 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

  (7) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja paragrahvi 24 lõike 1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

§ 24.   Heitvee arvestus

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja paragrahvi 22 lõikes 4 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja paragrahvi 17 lõikes 4 sätestatut eeskirja paragrahvi 17 lõike 5 kohase kestusega.

  (5) Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni, juhul kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetused jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (6) Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

5. peatükk ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST 

§ 25.   Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest

  (1) Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas vee- (heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub iga kuu 3-ndaks kuupäevaks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arveldusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

  (3) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama.

  (4) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

  (5) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 26.   Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.

§ 27.   Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 01.veebruariks 2002.

7. peatükk MÄÄRUSE JÕUSTUMINE 

§ 28.   Määrus jõustub 01.jaanuarist 2002.

/otsingu_soovitused.json