Rakvere linnale kuuluva kinnisasja tehnorajatise püstitamiseks reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord
Vastu võetud 01.07.2019 nr 3
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 ja Rakvere Linnavolikogu 23. aprilli 2003. a määrusega nr 10 kehtestatud „Rakvere linnavara valitsemise, kasutamise käsutamise korra“ punktide 46, 48 ning 611 alusel.
1. peatükk Üldosa
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib Rakvere linna omandis oleva kinnisasja koormamist reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega tehnorajatise ehitamiseks.
(2) Määrusega reguleerimata küsimustes lähtutakse asjaõigusseadusest, teistest servituutidega koormamist reguleerivatest õigusaktidest ja haldusmenetluse seadusest.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) servituut – reaalservituut ja isiklik kasutusõigus;
2) katastriüksus – maakatastris iseseisva üksusena registreeritud kinnistusraamatusse kandmata maatükk;
3) kinnisasi – servituudiga koormatav maatükk, korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus;
4) tehnorajatis – kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, elektrivõrgu, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmed jms;
5) servituudiala – servituudiga koormatav kinnisasja osa;
6) leping – servituudiga koormamiseks sõlmitav leping ja asjaõigusleping;
7) servituudi tasu - kinnisasja koormamise eest makstav tasu;
8) avarii – tehnorajatise ootamatu või juhuslik purunemine, tehnorajatise seiskumine või muu rike, mille tagajärjel võib tekkida märkimisväärne materiaalne kahju servituudi teostajale, kinnisasja või kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavatele või kolmandatele isikutele;
9) taotleja – isik, kes taotleb servituudi seadmist ja teostab servituuti.
2. peatükk Servituudi seadmise menetlus
§ 3. Menetluse algatamine
Servituudi seadmise menetlust alustatakse taotleja taotluse alusel või Rakvere Linnavalitsuse (edaspidi ametiasutus) ettepanekul.
§ 4. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus esitatakse ametiasutusele koos lisadega elektrooniliselt või selle võimaluse puudumisel paberkandjal.
(2) Taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) füüsilise isikust taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number), elukoht, sidevahendite numbrid ja elektronposti aadress;
2) juriidilisest isikust taotleja nimi, asukoht, postiaadress, registrikood, juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, sidevahendite numbrid, elektronposti aadress;
3) kinnisasja aadress, kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse tunnus, suurus, sihtotstarve;
4) servituudi tähtaeg;
5) servituudi ala pindala (tehnorajatise puhul koos kaitsetsooniga) ruutmeetrites;
6) reaalservituudiga koormamise taotlemisel valitseva kinnisasja aadress, kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, suurus, sihtotstarve;
7) servituudi kirjeldus ja eesmärk (ese, sisu, servituudiga koormamise vajalikkuse põhjendus);
8) servituudi alal asuvate ehitiste kood riiklikus ehitisregistris.
(3) Taotlusele lisatakse:
1) volitatud esindaja volikiri;
2) servituudi ala skeem mõõtkavas 1:500 (või muus mõõtkavas, soovitavalt formaadis A4, kui skeemil on võimalik üheselt määrata servituudi ala) pdf failina. Skeemil näidatakse kinnisasja piirid, valitseva kinnisasja piirid, servituudi ala, kinnisasja kitsendusi põhjustavate ehitiste paiknemine, kasutatavate tingmärkide tähised;
3) rajatavate tehnorajatiste puhul väljavõte ehitusprojektist (tiitelleht, väljavõte ehitusprojekti seletuskirjast tehnorajatiste kohta, tehnorajatiste asendiplaan), koopia ehitusprojekti kooskõlastuslehest;
4) olemasolevate tehnorajatise puhul tehnorajatise omandiõigust ja tehnorajatise rajamise õiguslikku alust tõendav dokument ja teostusjoonis;
5) vajadusel kinnisasjal piiratud asjaõigust omava isiku nõusolek servituudi seadmiseks.
§ 5. Taotluse läbivaatamine
(1) Ametiasutus kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust määruses sätestatule ning servituudi seadmise lubatavust.
(2) Kui taotlus või taotluse lisad ei vasta määruse § 4 lõigetes 2 või 3 sätestatule, määrab ametiasutus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 6. Taotluse läbivaatamata jätmine
(1) Taotlus jäetakse läbi vaatamata:
1) kui taotluses puuduvad määruse § 4 lõikes 2 nõutud andmed ja taotleja ei esita nõutud andmeid täiendavalt määratud tähtpäevaks;
2) kui taotlusele ei ole lisatud määruse § 4 lõikes 3 nimetatud lisasid ja taotleja ei esita nõutud lisasid täiendavalt määratud tähtpäevaks.
(2) Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitab ametiasutus taotlejat kirjalikult.
§ 7. Servituudiga koormamise otsustamine
(1) Kinnisasja servituudiga koormamise või koormamisest keeldumise otsustab Rakvere linnavalitsus.
(2) Linnavalitsuse korralduses sätestatakse:
1) kinnisasja aadress, pindala, katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number;
2) servituudi tähtaeg;
3) servituudi ala pindala suurus;
4) servituudiga koormamise põhjendus;
5) servituudi sisu (servituudi teostaja õigused ja kohustused, servituudi teostamise tingimused);
6) servituudi tasu suurus, selle maksmise kord ja tähtajad, tasu muutmise alused;
7) reaalservituudiga koormamisel valitseva kinnisasja aadress, pindala, katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number;
8) isikliku kasutusõigusega koormamisel andmed isiku kohta, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seatakse;
9) sanktsioonid;
10) servituudi tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused;
11) lepingu sõlmimisega seotud kulude tasumise jaotus;
12) avalik-õiguslike koormatiste kandmise kohustus.
(3) Korralduse lisaks on määruse § 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud skeem.
(4) Taotluse rahuldamata jätmisel näidatakse korralduses taotluse rahuldamata jätmise põhjused.
3. peatükk Servituudi sisu ja teostamise tingimused
§ 8. Servituudi sisu
(1) Servituudi sisu ja teostamise tingimused määratakse poolte kokkuleppel, lähtudes asjaõigusseaduse ja teistest servituudi sisu ja teostamise tingimusi reguleerivatest õigusaktidest ja määruses sätestatust.
(2) Servituudi seadmisel lepivad pooled kokku:
1) servituudi tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused;
2) servituudi sisu, sh poolte õigused ja kohustused, kokkulepped asja kasutusviisi ja kulutuste jaotuse osas;
3) poolte vastutuse ja sanktsioonid lepinguliste kohustuste rikkumise eest.
(3) Servituudi teostaja kohustub nõustuma asjaõigusseaduse §-des 158 ja 1581 nimetatud tehnorajatistega seotud servituutide seadmisega samale järjekohale selle eest tasu nõudmata.
(4) Servituudi teostaja kohustub kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega astuma tagasi kinnistusraamatu esimeselt järjekohalt tasu nõudmata.
§ 9. Isikliku kasutusõiguse üleandmine
Isikliku kasutusõiguse üleandmise (välja arvatud kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis) nõusoleku või nõusoleku mitteandmise otsustab linnavalitsus õigustatud isiku põhjendatud avalduse alusel. Nõusoleku andmine või mitteandmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.
§ 10. Tehnorajatise püstitamiseks ja kasutamiseks seatava servituudi sisu
(1) Tehnorajatise püstitamiseks ja kasutamiseks seatav servituut peab sisaldama määruses sätestatule lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud servituudi teostaja õigusi ja kohustusi.
(2) Servituudi teostaja on õigustatud:
1) kasutama kinnisasja tööde teostamiseks ulatuses, mis on vajalik tehnorajatise ehitamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks, rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks (edaspidi koos nimetatud töö);
2) nõudma tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule.
(3) Servituudi teostaja on kohustatud:
1) taastama töö tegemisele eelnenud olukorra servituudialal ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneval kinnisasjal kohe pärast töö lõpetamist oma kulul, kui ametiasutus ja servituudi teostaja ei lepi kokku teisiti;
2) hoidma tehnorajatise alaliselt heas seisukorras. Tööd on servituudi teostaja kohustatud tegema ametiasutusega kokkulepitud tähtpäevaks. Kui töid ei lõpetata tähtajaks, on ametiasutusel õigus lasta tööd teha servituudi teostaja kulul;
3) likvideerima viivitamata tehnorajatise avarii ja rakendama abinõud kahju tekkimise vältimiseks kinnisasja omanikule, kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavatele või kolmandatele isikutele;
4) teavitama ametiasutust ja kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavaid isikuid plaaniliste tööde tegemisest eelneva aasta 31. detsembriks, kuid mitte vähem kui 30 kalendripäeva enne tööde alustamist ja kooskõlastama kinnisasja kasutamise ametiasutuse või tema poolt nimetatud isikuga;
5) hüvitama kinnisasja omanikule kulutused, mille kinnisasja omanik on teinud tehnorajatise rekonstrueerimisel või ümbertõstmisel, kui tehnorajatise rekonstrueerimine või ümbertõstmine on tehtud seoses kinnisasja läbiva avaliku tee ehitamise või rekonstrueerimisega tingimusel, et kinnisasja omanik on teavitanud servituudi teostajat servituudi eseme rekonstrueerimise või ümbertõstmise vajadusest sellele eelneva aasta 31. detsembriks ja servituudi teostaja ei ole tehnorajatise rekonstrueerimise või ümbertõstmise töid teinud ametiasutuse poolt määratud tähtpäevaks;
6) ära vedama (lammutama) tehnorajatise servituudi lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ja heakorrastama servituudiala ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneva ala. Kui servituudi teostaja ei ole eelnevalt nimetatud kohustust täitnud, korraldab ametiasutus tehnorajatise äraveo (lammutamise) ja servituudiala ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneva ala heakorrastamise servituudi teostaja kulul;
7) hüvitama käesoleva lõike punktides 1, 2, 5 ja 6 tekkinud kahju või tehtud kulutused kinnisasja omanikule 10 tööpäeva jooksul kinnisasja omanikult põhjendatud taotluse saamisest;
8) maksma rahaliste kohustuste mittetäitmisel ettenähtud tähtpäevaks viivist 0,15% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest.
(4) Servituudi ennetähtaegse lõpetamise aluseks on detailplaneeringu kehtestamine, mis näeb ette tehnorajatise likvideerimise või kinnisasja omaniku ja servituudi teostaja kokkulepe või kinnisasja omaniku otsene vajadus servituudiga koormatud ala osaliseks või täielikuks kasutamiseks muudel avaliku huviga eesmärkidel.
§ 11. Servituudi tasu
(1) Kinnisasi koormatakse tasu eest või tasuta.
(2) Servituudi tasu määrad tehnorajatise ehitamiseks on alljärgnevad:
1) kuni 100 m2 – mitte vähem kui 0,15 eurot m2 (kuid mitte alla 5 euro aastas);
2) 101 - 500 m2 – mitte vähem 0,10 eurot m2 aastas;
3) 501 - 10 000 m2 – mitte vähem 0,05 eurot m2 aastas;
4) alates 10 001 m2 – mitte vähem 0,01 eurot m2 aastas.
(3) Servituut seatakse tasuta või alla määruses sätestatud tasumäärade taotleja poolt esitatud taotluse alusel, kui see on põhjendatud avaliku huviga.
§ 12. Servituudi tasu maksmine
(1) Servituudi tasu makstakse aastatasuna.
(2) Servituudi tasu aastatasuna makstakse 01. veebruariks eelmise aasta eest, kui korralduses ei ole sätestatud teisiti. Kui servituudi teostaja kasuks on seatud mitu servituuti, väljastatakse kõikide servituutide kohta üks arve.
(3) Servituudi tasu maksmise kohustus algab servituudi kinnistusraamatusse kandmise päevast. Esimene makse ajavahemiku eest servituudi kinnistusraamatusse kandmise päevast kuni aasta viimase kuupäevani tasutakse proportsionaalselt päevade arvuga koos esimesel maksetähtajal tasutava maksega, kui haldusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Servituudi tasu mittetähtaegsel tasumisel on tasu maksmisega viivitanud isik kohustatud maksma viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
§ 13. Servituudi tähtaeg
Servituut seatakse tähtajatult või määratud tähtajaks, kuid mitte üle 50 aasta.
4. peatükk Lepingu sõlmimine ja muutmine
§ 14. Lepingu sõlmimine
(1) Korralduse alusel sõlmitakse notariaalses vormis servituudi seadmise võlaõiguslik leping ja asjaõigusleping kahe kuu jooksul alates § 7 lg 2 nimetatud korralduse andmisest. Taotleja ei tohi tehnorajatise püstitamist alustada enne käesolevas lõikes nimetatud lepingute sõlmimist. Omavoliliselt püstitatud tehnorajatis kuulub likvideerimisele taotleja kulul.
(2) Lepingu sõlmib linna nimel linnapea poolt notariaalselt volitatud isik.
(3) Lepingu sõlmimise kulud (sealhulgas notaritasu ja riigilõivu) tasub servituudi teostaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Lisaks haldusaktis sisalduvale võib lepingus sätestada muid tingimusi, mis ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ja määruses sätestatuga.
§ 15. Lepingu muutmine
(1) Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.
(2) Lepingu muutmise valmistab ette ametiasutus. Lepingu muutmise otsustab linnavalitsus.
(3) Lepingu sõlmib linna nimel linnapea poolt notariaalselt volitatud isik.
(4) Lepingu muutmisega seotud kulud tasub servituudi teostaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
5. peatükk Määruse jõustumine
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. augustil 2019. a.
Marko Torm
Linnapea
Riina Männiste
Linnasekretär
Facebook
Twitter