Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord
Vastu võetud 14.09.2017 nr 128
Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord (edaspidi eeskiri) määrab jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo korralduse Jõhvi valla haldusterritooriumil.
§ 2. Jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo korraldamine
Jäätmehooldust ja korraldatud jäätmevedu Jõhvi vallas korraldab Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) käesolevas eeskirjas ja õigusaktides sätestatud korras.
2. peatükk Jäätmekäitluse nõuded
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.
(3) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
(4) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.
§ 4. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik või korteriühistu või hoonestaja või ehitise kui vallasasja omanik.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) koguma jäätmeid liigiti, käitlema või andma jäätmed üle jäätmekäitlejale, kellel on vastav jäätmeluba; korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, kellega vallavalitsus on sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingu (edaspidi jäätmevedaja);
2) mitte lubama oma kinnistule teiste jäätmevaldajate jäätmete ladustamist;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale või jäätmevedajale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu vallavalitsuse nõudel kontrollimiseks;
5) mitte sõlmima jäätmeveolepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba; kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei ole vaja, peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised vahendid;
6) omama või üürima eeskirja nõuetele vastavaid jäätmemahuteid piisavas suuruses ja koguses segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate jäätmeliikide kogumiseks;
7) paigutama jäätmemahutid kinnistule, kus jäätmed tekivad;
8) hoidma jäätmemahuti terve ja suletavana; jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti valdaja;
9) ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb jäätmemahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu järel;
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.
(4) Kui jäätmevaldaja ja kinnistu omanik (või korteriühistu või hoonestaja või ehitise kui vallasasja omanik) on erinevad isikud, reguleeritakse nende kohustuste jaotus lepinguga.
§ 5. Ühismahuti kasutamine
(1) Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel on kõrvuti kinnistutel asuvatel jäätmevaldajatel või hooneühistul või aiandusühistul võimalik olmejäätmete kogumiseks kasutada ühist jäätmemahutit.
(2) Ühise tegutsemise kokkuleppes määratakse olmejäätmete kogumise mahuti asukoht. Ühiselt kasutatavat jäätmemahutit saab paigutada väljapoole oma kinnistut ainult naaberkinnistu või vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(3) Ühise tegutsemise kokkuleppe alusel määratud volitatud isik sõlmib jäätmevedajaga jäätmeveolepingu. Hooneühistu ja aiandusühistu puhul, kui nende liikmed soovivad ühismahutit, loetakse ühise tegutsemise kokkulepe sõlmituks nende asutamisega või üldkoosoleku otsusega.
(4) Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.
§ 6. Nõuded jäätmemahutile
(1) Jäätmemahuti peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti valdaja peab tagama selle korrashoiu ja puhastamise.
(2) Olmejäätmete mahutina on lubatud kasutada:
1) käsitsi teisaldatavat 80, 140, 240, 370, 660, 800 ja 1100 liitrist ratastel ja kaanega suletavat mahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) paikset 1,5, 2,5 või 4,5 kuupmeetrist kaanega suletavat mahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
4) presskonteinerit;
5) kuni 100 liitriseid niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte.
(3) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguse suurusega jäätmemahutit, mis vastab eeskirja nõuetele.
(4) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
1) must, hall, roheline – olmejäätmed;
2) pruun – biolagunevad jäätmed;
3) sinine – paberi ja kartongi jäätmed;
4) kollane – pakendijäätmed;
5) punane – ohtlikud jäätmed.
(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav, suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile ning jäätmemahuti valdaja või seda teenindava jäätmevedaja telefoninumber.
(6) Jäätmemahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise jäätmete äraveo päeval.
(7) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
§ 7. Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele
(1) Teisaldatav jäätmemahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, tasasele horisontaalsele alusele. Mahuti alus peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsasti käsitsi teisaldada. Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele mahutist. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.
(2) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liiklust.
(3) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(4) Korterelamutega aladel, kus kinnistu suurus ei võimalda jäätmemahuti paigaldamist oma kinnistule, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult naaberkinnistu omaniku või vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(5) Kui jäätmemahuti asub lukustatud jäätmemajas, tuleb jäätmevedajale tagada sissepääs jäätmemahuti juurde. Koht, kus jäätmemahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.
(6) Juurdepääsutee paiksele jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei tohi ületada 10%.
(7) Jäätmemahuti paiknemiskoha ja juurdepääsutee korrashoiu eest vastutab jäätmemahuti valdaja või kinnistu omanik või hoonestaja. Kui jäätmemahuti paikneb vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal, tagab korrashoiu jäätmemahuti valdaja.
(8) Jäätmekotte tuleb paigutada nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomadele liigipääsu eest.
§ 8. Nõuded jäätmeveokile
(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga.
(2) Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke.
(3) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis ainult tingimusel, kui vedamise ajal ei sattu jäätmeid keskkonda.
(4) Tolmavaid ehitusjäätmeid võib vedada pakendatult või kinnikaetult.
§ 9. Jäätmekäitlus üldkasutatavates kohtades ja avalikel üritustel
(1) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, tänavad, parklad, ühissõidukite peatuskohad, kalmistu) paigutab prügiurnid või jäätmemahutid vallavalitsus ja tagab seal kogunevate jäätmete äraveo.
(2) Kauplused, teenindusettevõtted ja ametiasutused on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama hoonete sissekäikude juurde prügiurnid ja tagama seal kogunevate jäätmete käitlemise ning ümbruse korrashoiu. Prügiurnid tuleb tühjendada tööpäeva lõpus.
(3) Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutite või prügiurnidega ürituse korraldaja ning tagab ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja üleandmise käitlemiseks.
3. peatükk Jäätmete sortimine ja kogumine
§ 10. Jäätmete liigiti kogumise üldnõuded
(1) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmed:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(3) Jäätmete käitlemise erinevatel etappidel tuleb vältida liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega.
(4) Liigiti kogutud jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse, mis peavad olema § 6 lõikes 4 sätestatud signaalvärvi ning varustatud vastava jäätmeliigi kirjega. Kõik kirjed jäätmemahutitel peavad olema eesti ja vene keeles.
(5) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 1363 kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Jõhvi valla jäätmekavas.
§ 11. Segaolmejäätmete kogumine
(1) Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest ülejäänud olmejäätmed, mis kogutakse selleks ettenähtud jäätmemahutisse ja antakse üle jäätmevedajale.
(2) Segaolmejäätmed, sh kergesti riknevad ja haisvad jäätmed, tuleb panna jäätmemahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida jäätmemahutit.
(3) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (sealhulgas ohtlikud jäätmed, ehitusjäätmed, probleemtoodete jäätmed);
2) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmevedajat või teisi isikuid (sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, septiku- ja käimlasetted);
3) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.
(4) Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna jäätmemahutisse jäätmevedaja kehtestatud tingimusi järgides.
§ 12. Suurjäätmete kogumine
(1) Suurjäätmed on olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse ning mis võivad takistada või ohustada jäätmemahutite tühjendamist või jäätmete kokku pressimist. Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmevedajale.
(2) Suurjäätmete äravedu tuleb korraldada hiljemalt kolme päeva jooksul, kui suurjäätmed on paigutatud jäätmemahuti vahetus läheduses. Suurjäätmete äravedu võib korraldada kokkuleppel jäätmevedajaga kogumisringidega, kui sellest on teavitatud jäätmevaldajaid.
§ 13. Paberi ja kartongi kogumine
(1) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ja paigutada vastavasse jäätmemahutisse ja üle anda jäätmevedajale.
(2) Paberi ja kartongi jäätmemahutit tuleb kasutada korterelamutes, milles on vähemalt neli korterit ning asutustes ja ettevõtetes, kui neid jäätmeid tekib üle 50 kilogrammi nädalas.
(3) Üksikelamutes ja vähem kui nelja korteriga korterelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti jäätmevaldaja sobilikul viisil ja anda üle jäätmevedajale või põletada kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
§ 14. Biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Biolagunevad jäätmed tuleb koguda eraldi ning kasutada kompostimiseks või paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutisse ja üle anda jäätmevedajale.
(2) Biolagunevate jäätmete jäätmemahutit tuleb kasutada korterelamutes, kus on üle 20 korteri, majutuskohtades, kus on üle 50 majutuskoha, toiduainetega kauplevates kohtades, kus on müügipinda üle 30 ruutmeetri ja toitlustusasutustes, kus on üle 15 istekoha.
(3) Biolagunevad jäätmed, mida ei kompostita, tuleb paigutada jäätmemahutisse lahtiselt või paberkotti või -karpi pakendatult. Jäätmemahuti määrdumise vältimiseks tuleb kasutada biolagunevast materjalist vooderduskotti, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda või pesta mahutit iga tühjendamise järel. Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
§ 15. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.
(2) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke pakendikogumise mahuteid või pakendikogumise kotte, mille paigaldamise-, hooldamise- ja käitlemiskulud kannab taaskasutusorganisatsioon. Nende asukohad kooskõlastatakse vallavalitsusega. Avalike pakendikogumise mahutite aadressid avaldatakse Jõhvi valla kodulehel. Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama pakendiseaduse § 171 nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Jõhvi Vallavalitsus võib kokkulepel taaskasutusorganisatsiooniga suurendada või vähendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.
(3) Korteriühistu võib paigaldada oma territooriumile pakendikogumise mahutid ühistu liikmete pakendijäätmete kogumiseks.
(4) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjendatud ja puhastatud vastavalt taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendikogumise mahutis olevaid pakendijäätmeid.
(5) Avalikest pakendikogumise mahutitest pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldab taaskasutusorganisatsioon.
(6) Pakendikogumise mahutid ja nende märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed mahuti valdaja või teenindava taaskasutusorganisatsiooni kohta) peab vastama eeskirja nõuetele.
(7) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires.
(8) Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja see paikneb tiheasustusalal.
§ 16. Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda selleks kohaldatud kogumiskohta, mille asukoha andmed avaldatakse Jõhvi valla kodulehel.
(2) Kogumiskoha pidaja (tootja esindaja) võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui vastuvõtupunkti tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda eraldi ja viia ohtlike jäätmete kogumiskohta või müügikohtades asuvatesse avalikesse patareide ja akumulaatorite kogumiskastidesse. Kasutatud patareide ja akumulaatorite käitlemine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 10. jaanuari 2008 määrusele nr 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda rehvide tootjate ühenduse poolt määratud kogumiskohta või uue rehvi ostmise korral anda üle kauplusse või rehviettevõttesse. Rehvide tootja on jäätmeseaduse kohaselt kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või vanametalli kogumiskohta või lammutuskohta, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba romusõidukite käitlemiseks.
(6) Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Tootja peab korraldama vastavalt jäätmeseaduse § 26 lõikele 1 põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Põllumajandusplasti jäätmete kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et põllumajandusplasti kasutajale oleks jäätmetest loobumine võimalikult mugav.
(7) Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
§ 17. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud. Erandjuhul võib ohtlikke jäätmeid segada, kui sellega välditakse või vähendatakse jäätmetest tuleneva ohtu tervisele või keskkonnale ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(3) Ohtlike jäätmete hoidmine maapinnal või muul viisil ilma kogumismahutita on keelatud.
(4) Ohtlike jäätmete kogumise mahutid peavad olema suletavad, valvatavad ja märgistatud. Kui ohtlike jäätmete hoidmisel või laadimisel on võimalik lekke tekkimine, tuleb kogumisvahendid paigaldada betoonist või muust veekindlast materjalist tehtud aluspinnale.
(5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(6) Avalikus kasutuses või ettevõtja kinnistul või krundil asuv vedelate ohtlike jäätmete või vedelaid aineid sisaldavate ohtlike jäätmete ajutine hoidmispaik peab olema varustatud sorbendiga (liiv, saepuru või muu) võimalike lekete likvideerimiseks. Kasutatud sorbent on ohtlik jääde.
(7) Ohtlikud jäätmed, väljaarvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.
(8) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(9) Jäätmevaldaja peab veenduma jäätmeloa või kompleksloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolus enne ohtlike jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale.
(10) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed saab jäätmevaldaja ära anda selleks kohaldatud ohtlike jäätmete kogumiskohta, mille korraldab vallavalitsus ning asukoha andmed avaldatakse Jõhvi valla kodulehel.
(11) Kasutamiskõlbmatud ravimid saab tagastada apteeki.
(12) Ohtlike jäätmete kogumist hajaasustusega aladel korraldab vallavalitsus kogumisringide kaudu, mille toimumisest informeeritakse jäätmevaldajaid.
(13) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma vallavalitsusele nõudmisel teavet ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(14) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
4. peatükk Ehitusjäätmete käitlemine
§ 18. Ehitusjäätmete käitlemine
(1) Jõhvi vallas tekkinud ehitusjäätmed, sealhulgas lammutusjäätmed, taaskasutatakse või antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav kaevis, mis tekib ehitamisel ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.
(3) Kui ehitamine või lammutamine nõuab ehitusluba, siis tuleb koostada ja vallavalitsusele esitada ehitusprojekt või jäätmekava, milles on kajastatud ehitusjäätmete tekkimine ja käitlemine.
(4) Ehitusprojekt, sh lammutusprojekt, või jäätmekava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet ehitusjäätmete tekkimise, käitlemise ja üleandmise kohta:
1) tekkivate ehitusjäätmete liigid;
2) tekkivate ehitusjäätmete hinnangulised kogused liikide kaupa;
3) ehitusplatsil jäätmete kogumisel kasutatavate mahutite tüübid;
4) jäätmete edasine käitlemine ja üleandmine.
(5) Ehitusjäätmete valdaja peab säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
(6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks, üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või registreering Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
§ 19. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmete käitlemisel
(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik või isik, kelle valduses on lepingu alusel ehitusjäätmed.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama ise oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; ohtlikke ehitusjäätmeid võib üle anda ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse või laadimisel veokile;
5) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti asukoha, kui see ei mahu ehitise kinnistule;
6) tagama, et eraldi oleksid märgistatud jäätmemahutid mitteohtlike ehitusjäätmete ja ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks.
§ 20. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti nende tekkekohal. Eraldi tuleb koguda vähemalt:
1) puit;
2) kiletamata paber ja kartong;
3) metall, sh eraldi must- ja värviline metall;
4) mineraalsed jäätmed, sealhulgas kivid, krohv, lehtklaas;
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) kile.
(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks, või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(3) Liigiti kogutud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või anda taaskasutamiseks jäätmekäitlejale. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, antakse käitlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(4) Saastamata kaevist või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (killustiku või kruusaga segunenud pinnas) taaskasutamine, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult ehitusloas või ehitusprojektis toodud tingimustel ning vastava jäätmeloa või registreerimistõendi olemasolul.
(5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal kinnistul haljastuseks. Ülejääva kaevise kasutamine toimub maapõueseaduse kohaselt.
§ 21. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud jäätmenimistus. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed, sealhulgas eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas nende tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed, sealhulgas tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, bituumenit sisaldav asfalt;
4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide).
(2) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.
(4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri kehtestatud asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba.
(5) Vedelad ohtlikud jäätmed ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(6) Saastunud pinnast ning teisi ohtlikke ehitusjäätmeid on keelatud taaskasutada või ladestada kinnistul. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(8) Ehitusjäätmete valdajad ning isikud, kelle tegevuse tulemusena tekivad või kes käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma jäätmete kohta vallavalitsusele nõudmisel teavet.
5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine
§ 22. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja
Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
§ 23. Olmejäätmed
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.
§ 24. Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt „Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 25. Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse konteinerisse, millel on punane markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev
(3) Konteinerid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida selleks ettenähtud lukustatavas jäätmehoidla ruumis.
(4) eravad ja torkivad jäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 26. Nakkusohtlikud jäätmed
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida nõuetele vastavasse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise teel või steriliseerimisega autoklaavis. Peale põletamist või autoklaavis steriliseerimist jäänud jäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 27. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.
(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavis steriliseerimist jäänud jäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 28. Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga „Ravimijäätmed“.
(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga „Tsütostaatravimijäätmed“.
(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba ja litsentsi omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
§ 29. Radioaktiivsed jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda selleks ettenähtud lukustatavas jäätmehoidla ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse.
(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena vastavalt kiirgusseaduses sätestatule.
§ 30. Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(4) Pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida selleks ettenähtud lukustatavas jäätmehoidla ruumis, kust need saadetakse edasi vastavat luba ja litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
§ 31. Kemikaalide jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, mittepurunevasse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(3) Pakendile tuleb lisada markeering "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena selleks ettenähtud lukustatavas jäätmehoidla ruumis.
(5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastavat luba ja litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.
§ 32. Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenuse osutaja jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt hoonest eraldi väljapääsuga;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
6. peatükk Jäätmete vedamine
§ 33. Jäätmete vedamine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Muude jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(2) Jäätmete veo korraldamisel tuleb järgida jäätmemahutite tühjendamise sagedust, vältida liigiti kogutud jäätmete segunemist ning kasutada eeskirja nõuetele vastavat jäätmeveokit.
(3) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib jäätmemahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Reeglina tuleb segaolmejäätmete jäätmemahutit tühjendada tiheasustusalal mitte harvemini kui kord 4 nädala jooksul ja hajaasustusalal mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul. Juhul, kui biolagunevad jäätmed komposteeritakse ning liigiti kogutavad jäätmed kogutakse liigiti kogutavate jäätmete mahutitesse, on tiheasustusega aladel segaolmejäätmete mahutit lubatud tühjendada, sh vedada ära jäätmekotid, harvemini, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.
(4) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib jäätmemahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, üldjuhul vähemalt kord kahe nädala jooksul.
(5) Süvakogumismahutit tuleb tühjendada vastavalt jäätmeliigile, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul.
(6) Pakendimahutit ning paberi ja kartongi jäätmemahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
(7) Juhul kui käesolevas paragrahvis sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäidetud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahuteid tühjendada sätestatust sagedamini.
(8) Jäätmed, mis kujutavad endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Selliste jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja.
(9) Kui jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja.
§ 34. Jäätmeid vedava isiku kohustused
(1) Jäätmed tuleb vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba või kompleksluba.
(2) Elurajoonides ei ole lubatud jäätmeid vedada õhtul 23:00st kuni hommikul 7:00ni, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud selleks loa.
(3) Jäätmevedaja peab paigutama tühjendatud jäätmemahutid tagasi nende esialgsesse kohta.
(4) Jäätmevedaja ei tohi oma tegevuse käigus kahjustada jäätmete kogumise mahuteid.
7. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 35. Korraldatud jäätmeveo nõuded
(1) Korraldatud jäätmevedu toimub määratud veopiirkonnast jäätmekäitluskohta eeskirjas sätestatud korras ning vallavalitsuse valitud jäätmevedaja poolt.
(2) Jäätmevaldaja liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik.
(3) Jäätmeseadusele vastavalt tuleb jäätmete käitlemisel läheduse põhimõtet rakendades, vedada jäätmed lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse, jäätmejaama või jäätmekäitluskohta, kus toimub edasine jäätmete töötlemine.
§ 36. Veopiirkond ja jäätmeliigid
(1) Jõhvi valla haldusterritooriumile on üks veopiirkond, mis hõlmab nii tiheasustus- kui hajaasustusalasid.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on
1) paber ja kartong;
2) segaolmejäätmed;
3) suurjäätmed;
4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevates prügiurnides ja avalikult kasutatavates jäätmemahutites asuvad jäätmed ja nende käitlemine;
2) valla tänavate ja haljasalade koristamise käigus kogutud jäätmed ja nende käitlemine;
3) avalikul üritustel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine.
§ 37. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord
(1) Jäätmeveo teenustasu suurus kujuneb vallavalitsuse korraldatud riigihanke menetluses, mille tulemusel sõlmitakse jäätmevedajaga korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni leping. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse kehtestab vallavalitsus.
(2) Jäätmeveo teenustasu suurus peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
(3) Jäätmeveo teenustasu suurus peab sisaldama järgmiste toimingute tasu:
1) sõit jäätmevaldaja juurde;
2) teisaldatava jäätmemahuti teisaldamine veokini kuni 10 m kauguselt ja tagasi;
3) jäätmemahuti tühjendamine veokile;
4) jäätmete vedu jäätmekäitlejani;
5) jäätmekäitleja jäätmete vastuvõtuhind;
6) jäätmemahuti paigutamise teenustasu korraldatud jäätmeveo alustamisel, kui jäätmevaldaja rendib jäätmevedajalt mahuti;
7) jäätmemahuti äraviimise teenustasu korraldatud jäätmeveo lõpetamisel, kui mahuti oli renditud jäätmevedajalt.
(4) Jäätmevedaja võib osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja tellimisel ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Lisateenuse tasu ei sisaldu jäätmeveo teenustasu suuruses.
§ 38. Jäätmeveo teenustasu muutmise kord
(1) Jäätmeveo teenustasude suuruse muutmise võib algatada vallavalitsus või jäätmevedaja. Muudetud jäätmeveo teenustasu suuruse kehtestab vallavalitsus.
(2) Jäätmeveo teenustasude suurust ei muudeta sagedamini kui üks kord aastas, alates ühe aasta möödumisest korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingu sõlmimisest.
(3) Jäätmevedajal on õigus taotleda jäätmeveo teenustasude suurendamist juhul, kui:
1) jäätmevedaja kulud, sh jäätmete vastuvõtu tasu on suurenenud vähemalt 20% võrreldes nimetatud kulude ja tasu suurusega, mis oli korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingu sõlmimise ajal või eelnevalt muudetud teenustasu suurusest ja
2) jäätmevedaja ei saanud riigihanke pakkumuse esitamise ajal eeldada, et käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulud või tasu suurenevad ja
3) jäätmevedaja kulude, sh jäätmete vastuvõtu tasu, oluline suurenemine ei ole tingitud vedaja ebaõigest majandustegevusest.
(4) Jäätmevedaja peab lubama vallavalitsuse esindajal tutvuda hinnakujunemist puudutavate dokumentidega, teha neist vajadusel väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning saada muud teavet, mis on vajalik jäätmeveo teenustasu muutmise otsuse tegemiseks.
(5) Jäätmeveo teenustasude suuruse muutmise kirjalik ettepanek peab sisaldama:
1) asjaolude kirjeldust, mille tõttu soovitakse teenustasude suurust muuta;
2) selgitusi, mis on põhjustanud teenustasude suuruse muutmise asjaolude tekkimise;
3) ettepanekuid, mis ulatuses soovitakse teenustasude suuruseid korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise eest muuta.
(6) Vallavalitsus teeb motiveeritud otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest ning teenustasu suuruse muutmise korral teavitab sellest kohalikus ajalehes.
(7) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast nende avalikustamist vallavalitsuse poolt Jõhvi valla kodulehel ja kohalikus ajalehes.
§ 39. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud jäätmevaldajad, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(2) Vallavalitsus teavitab riigihanke tulemusel korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingu sõlmimisest Jõhvi valla kodulehel ja kohalikus ajalehes.
(3) Vallavalitsus või jäätmevedaja informeerib jäätmevaldajat kirjalikult päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevedaja saadab kõigile jäätmevaldajatele koos eelnimetatud teatega veograafiku ja jäätmeveolepingu projekti.
(4) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kõikide korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajatega jäätmeveolepingud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmevaldaja teavitamine või lõikes 4 nimetatud jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelise lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduv. Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmevedajaga sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingust ja korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
§ 40. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja kirjaliku taotluse alusel erandkorras tähtajaliselt vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui jäätmevaldaja ei ela kinnistul või ei kasuta seda.
(2) Aiandusühistute piirkonnas on korraldatud jäätmeveoga liitumise ajutist vabastamist võimalik taotleda perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill juhul, kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal aktiivset tegevust ei toimu.
(3) Jäätmevaldaja kirjalik taotlus peab sisaldama:
1) põhjust, mis alusel jäätmevaldaja taotleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist;
2) tähtaega, mille jooksul jäätmevaldaja taotleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist.
(4) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise menetlus toimub järgnevalt:
1) jäätmevaldaja esitab kirjaliku taotluse vallavalitsusele;
2) vallavalitsuse ametnik kontrollib jäätmevaldaja taotluse asjaolusid ning teostab kinnistu ülevaatuse, mille käigus selgitatakse välja, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
3) vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest põhjendatud otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või mittevabastamise kohta. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, asjaolude eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 60 päevani.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud järgmise aasta 20. jaanuariks esitama vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kinnituse esitamisel ei pea jäätmevaldaja vallavalitsusele täiendavalt esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust ning vallavalitsus menetleb esitatud kinnitust käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.
(6) Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(7) Vallavalitsusel on õigus erandkorras jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja lugeda liitunuks korraldatud jäätmeveoga, kui seire käigus selgub, et vabastamist võimaldavad asjaolud on muutunud.
8. peatükk Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
§ 41. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.
(2) Jäätmekäitluskohta käitav ettevõtja on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima rajatistel tolmu ja haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
§ 42. Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded
(1) Biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või kompostida kohapeal.
(2) Biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloa või kompleksloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.
(5) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(8) Biolagunevate jäätmete ladestamine ja matmine (välja arvatud kompostimine) on keelatud.
§ 43. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.
(2) Majade küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning paberit ja kartongi, mis on vajalik tule süütamiseks.
(3) Tiheasustusega aladel okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.
(4) Hajaasustusega aladel tohib jäätmevaldaja kinnistu piires põletada aiajäätmeid ja mittevajalikku puitmaterjali tingimusel, et järgitakse tuleohutuse eeskirju ning ei häirita naabreid.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omava jäätmekäitleja poolt. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava jäätmekäitleja poolt.
§ 44. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
9. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 45. Järelevalve
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus.
(2) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile ja järelevalveinspektorile laienevad keskkonnajärelevalve seadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektori õigused ja kohustused.
(3) ärelevalvet teostaval isikul on õigus teha eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ja piires.
§ 46. Aruandlus
(1) Jäätmevaldajad on kohustatud andma vallavalitsusele nõudmisel teavet jäätmekäitluse korraldamise ja jäätmekäitlejale üleantud jäätmete kohta.
(2) Jäätmevaldajad on kohustaud säilitama jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid kahe aasta jooksul ja esitama kontrollimiseks vallavalitsuse nõudmisel.
(3) Jõhvi vallas tegutsevad isikud, kelle tegevuse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed või isikud, kes neid koguvad, on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus tekkinud või kogutud ohtlike jäätmete üle ning nõudmisel esitama vallavalitsusele teabe eelmise aasta tegevuse kohta.
§ 47. Vastutus
(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel karistatakse jäätmeseaduse 12. peatüki ja pakendiseaduse 8. peatüki alusel. Väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 nimetatud isikud.
(2) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemise ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud, hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (saastaja).
(3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel kinnistu omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
10. peatükk Rakendussätted
§ 48. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Jõhvi Vallavolikogu 15. septembri 2011 määrus nr 71 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri“
2) Jõhvi Vallavolikogu 16. juuni 2011 määrus nr 61 „Jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord“.
§ 49. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub üldises korras.
(2) Määruse § 14 lõige 2 jõustub 2018. aasta 1. juulil.
Niina Neglason
Volikogu esimees