Orissaare valla eelarvekorralduse kord
Vastu võetud 28.06.2012 nr 87
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse peatükkide 1, 2, 4 ja 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib Orissaare valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise ning reservfondi kasutamise korda.
(2) Määrus ei reguleeri eelarvestrateegia koostamist ja muid selle koostamisega seotud toiminguid. Eelarvestrateeria koostamist reguleerib kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus ja Orissaare valla arengukava ja eelarvestrateegia ning valdkondlike, piirkondlike ja hallatavate asutuste arengukavade koostamise kord.
2. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 2. Valla eelarve ja eelarveaasta
(1) Orissaare valla eelarve koostatakse kassapõhiselt ja see koosneb järgmistest osadest:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
(2) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale ning teistele õigusaktidele.
(3) eelarvega tuleb tagada põhitegevuse tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti põhitegevuse otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes.
(4) eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
§ 3. Eelarve osade jaotus
(1) Eelarve põhitegevuse tulude osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) maksutulu;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(2) Eelarve põhitegevuse kulude osas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
(3) Eelarve investeerimistegevuse osa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara sihtfinantseerimiseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud;
11) finantstulud ja finantskulud.
(4) Eelarve finantseerimistegevuse osa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitali- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitali- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
(5) Eelarve likviidsete varade muutuse osa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
§ 4. Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tuleb võrdub nulliga.
(3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
§ 5. Reservfond
(1) Eelarvesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega.
(2) Vahendite eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(3) Reservfondi kasutab vallavalitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks.
(4) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt ja niisuguste kulude katmiseks, mille kohta ei olnud võimalik esitada taotlust õigeaegselt enne eelarve koostamist ja vastuvõtmist. Sellisteks kuludeks on:
1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud
2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud arvestuslikud kulud (näiteks: elektrikulu, küttekulu, vms)
3) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud
4) riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tulenevalt tekkinud kulud
(5) Vallavalitsus ei või reservfondi kasutada eelarves ettenähtud koosseisuliste töötajate palgafondi suurendamiseks.
(6) Reservfondist vahendite eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik põhjendatud taotlus koos rahalise arvestusega.
(7) Vallavalitsusel on õigus:
1) nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või
2) jätta taotlus rahuldamata koos põhjuste äranäitamisega või
3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.
(8) Reservfondist eraldatud vahendite ulatuses võib taotleja teha sihtotstarbelisi kulusid pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist.
(9) Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega.
3. peatükk EELARVE MENETLEMINE
§ 6. Eelarve eelnõu koostamine ja menetlemine
(1) Valla arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades korraldab vallavalitsus eelarve lähtetingimuste ja vormide saatmise valla hallatavatele asutustele ja alaeelarvete vastutajatele 1.oktoobriks.
(2) Lähtetingimuste koostamisel lähtub valitsus kehtivas eelarvestrateegias järgmise aasta kohta kinnitatud summadest ja tulude prognoosist.
(3) Lähtetingimustes võib valitsus anda järgmisi lisatingimusi:
1) kui eelarvestrateegia koostamise ajaga võrreldes on sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud, tuleb lähtuda strateegiaga võrreldes väiksematest põhitegevuse kuludest ja investeeringutest;
2) antakse ette nii need summad, mida tuleb käsitleda fikseerituna kui ka need summad, mida on õigus strateegiaga võrreldes ümber tõsta;
3) täiendavad reeglid väljaminekute kavandamiseks;
4) alaeelarve taotluses võib lubada nende kulude ja investeeringute suurendamist, mille katteks sihtfinantseeringuna saadavate toetuste kasv on teada;
5) sätestatakse, kas alaeelarve taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis tulenevad õigusaktide muudatustest, mahunäitajate muutustest (näiteks õpilaste arvu kasv), olulisest hindade kasvust (näiteks küttekulude kasv) või muudel põhjustel, mis ei olnud objektiivsetel põhjustel eelarvestrateegia koostamise ajal teada;
6) sätestatakse, kas alaeelarve taotlustesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis algselt olid kavandatud jooksvaks aastaks, kuid mis objektiivsetel põhjustel lükkuvad järgmisse eelarveaastasse;
7) alaeelarve taotluse juurde võib esitada täiendavate põhitegevuse ja investeeringute loetelu prioriteetsuse järjekorras, näidates ära, millised kulud on ühekordsed ja millised püsiva iseloomuga.
(4) Valla hallatavad asutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve projekti riigieelarve klassifikaatori neljakohaliste artiklite lõikes ja lähtudes piirsummadest koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadusele vastavuse kohta raamatupidamisele eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks, samaks ajaks tuleb esitada omatulude prognoos.
(5) Kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavatele ehitustele või programmidele, tuleb lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuste kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes (sh sisustamine ja tulevased majanduskulud).
(6) Teised isikud, mittetulundusühingud, seltsingud ja seltsid esitavad taotlused vallaeelarvest toetuste saamiseks samuti 1.novembriks.
(7) Vallavalitsus koostab esitatud eelarvetaotluste alusel tasakaalustatud eelarveprojekti.
(8) Vallavalitsuse koostatud eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
(9) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel.
(10) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad parandusettepanekud eelarve- ja arenduskomisjonile kirjalikult 10 tööpäeva jooksul peale eelarve eelnõu esitamist volikogule.
(11) Eelarve- ja arenduskomisjon vaatab nii enne esimest kui ka teist lugemist esitatud parandusettepanekud läbi oma koosolekul. Teised volikogu alatised komisjonid menetlevad eelnõud ja ettepanekuid oma pädevuse piirides.
§ 7. Eelnõu seletuskiri
Vallavalitsuse poolt koostatud eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, kus esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
1) selgitused ja põhjendused käesoleva määruse § 2 kirjaldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisva eelarveaasta ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega projektide ja / või objektide kaupa;
4) ülevaade finantsdistsiplniini tagamise meetmete rakendamise kavast või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuse kohta;
5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
§ 8. Eelarve vastuvõtmine
(1) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungil vähemalt kaks lugemist.
(2) Eelarve üks ja sama lugemine võib toimuda ka mitmel järjestikusel istungil, seda juhul, kui eelnõu lugemine katkestatakse ja seda jätkatakse järgmisel istungil.
(3) Eelnõu muudatusettepanekud tuleb esitada 10 kalendripäeva jooksul peale esimese lugemise lõppemist.
(4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid ja katteallikaid pole piisavalt selgitatud või kui see pole kooskõlas kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga.
(5) Muudatusettepanekud hääletatakse volikogu istungil läbi.
(6) Eelarve kinnitatakse riigieelarve kassifikaatoris sätestatud kahekohaliste artiklitega.
(7) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega, milles kajastatakse vajadusel ka muid sätteid, mis on vajalikud eelarveaastal finantsjuhtimise korraldamiseks.
(8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
§ 9. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(2) Kui alanud eelarveaasta eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest;
2) enne eelarveaasta algust sõlmitud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (laenulepingud, kapitalirendilepingud, tasumise tähtaajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed jm);
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
4) kohtuotsustest.
(4) Kui volikogu ei ole 31.märtsiks suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
§ 10. Lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(2) Lisaeelarve koostatakse eelarveaasta jooksul laekunud sihtotstarbeliste eraldiste ja esialgses eelarves arvestamata omatulude ja muude ülelaekunud summade eelarvestamiseks.
(3) Lisaeelarvet menetletakse, võetakse vastu ja avalikustatakse samas korras eelarvega.
(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(5) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
2) enne eelarveaasta algust sõlmitud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (laenulepingud, kapitalirendilepingud, tasumise tahtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed jm);
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
4) kohtuotsustest.
§ 11. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal
(1) Eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud tuleb uuesti eelarvestada.
(2) Eelmisest eelarveaastast ülekantud väljaminekud lisatakse vastava allasutuse või eelarveüksuse eelarve eelnõusse kululiikide viisi.
(3) Eelmisest eelarveaastast kantakse üle ainult sihtotstarbelised summad.
(4) Kulude kokkuhoiu tulemusena tekkinud raha jääk kantakse järgmise aasta eelarvesse „likviidsete varade muutuse” eelarveossa.
4. peatükk EELARVE TÄITMINE JA ARUANDLUS
§ 12. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Valitsusel ja valla hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva määruse § 9 lõikes 3 ning § 10 lõike 4 punktis 4 ja lõikes 5 nimetatud juhtudel.
(3) Valitsus ja valla hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituste alusel.
(4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht eelarveosa täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
§ 13. Aruandlus
(1) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva määruse § 8 lõikes 6 kehtestatud detailsuses aruandeaasta:
1) esialgne eelarve;
2) lõplik eelarve;
3) eelarve täimise andmed.
(2) Esialgne eelarve on vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 6 vastuvõetud eelarve.
(3) Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvete, käesoleva määruse § 10 lõike 4 punkt 4 ja reservfondi kasutuselevõtmise otsusest tulenevate muudatustega.
(4) Eelarve täitmise aruande andmed sisaldavad:
1) selgitusi ja põhjendusi esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta;
2) selgitusi ja põhjendusi lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.
(5) Valitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks rahandusministri määrusega kehtestatud vormi alusel.
(6) Raamatupidamine annab eelarve täitmise kohta informatsiooni:
1) hallatavatele asutustele vähemalt kord kuus;
2) valitsusele vähemalt kord kuus;
3) volikogule vähemalt kord kvartalis.
§ 14. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.
(2) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras.
(3) Enne majandusaata aruande kinnitamist vallavolikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks otsusega.
5. peatükk EELARVE DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMINE
§ 15. Eelarve dokumentide avalikustamine
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel www.orissaare.ee. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(2) Veebilehel avaldatakse kõik eelarve menetlemist käitlevad volikogu ja volikogu istungite protokollid.
(3) Eelarve ja lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.
(4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Orissaare valla eelarvekorralduse korra rakendamine
(1) Käesolevat korda rakendatakse 2012 aasta ning järgnevate aastate eelarvesatrateegiate, eelarvete ja aruandluse suhtes.
(2) Tunnistada kehtetuks Orissaare Vallavolikogu 12.12.2002.a. määrus nr 1 „Orissaare valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, kasutamise, muutmise ja täitmise kord“.
(3) Tunnistada kehtetuks Orissaare Vallavolikogu 12.12.2002.a. määrus nr 2 „Orissaare valla eelarve reservfondi käsutamise korra kinnitamine“
(4) Tunnistada kehtetuks Orissaare Vallavolikogu 30.01.2006.a. määrus nr 7 „Orissaare valla põhimääruse kinnitamine“ § 48-54.
(5) Tunnistada kehtetuks Orissaare Vallavolikogu 18.03.2010.a. määrus nr 15 „Orissaare valla põhimääruse muutmine“§ 1 lõige 7.
(6) Määrus jõustub 1.juuli 2012.a.
Kristjan Kana
volikogu esimees
Facebook
Twitter