ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Narva-Jõesuu linna kaugküttepiirkonna kehtestamine

Narva-Jõesuu linna kaugküttepiirkonna kehtestamine - sisukord
    Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
    Akti liik:määrus
    Teksti liik:terviktekst
    Redaktsiooni jõustumise kp:05.02.2009
    Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
    Avaldamismärge:RT IV, 19.10.2013, 31

    Narva-Jõesuu linna kaugküttepiirkonna kehtestamine

    Vastu võetud 27.10.2004 nr 53
    jõustumine 01.11.2004

    Muudetud järgmiste aktidega (näita)

    VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
    24.09.2008RT IV, 19.10.2013, 501.10.2008
    28.01.200905.02.2009

    Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, kaugkütteseaduse § 5, asjaõigusseaduse § 74 lg 1, ehitusseaduse § 16 lg 1, OÜ Alfatom Soojus ettepanek kehtestada kaugküttepiirkonnad Narva-Jõesuus ja linnavalitsuse ettepanekust, Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrab:

    § 1.   Eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, kehtestada kaugküttepiirkonnaks Narva-Jõesuu linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala vastavalt lisatud linna plaanile, millel kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud kollase pideva joonega.

    § 2.  Tarbijapaigalduse omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldust võrgust eraldada, v.a. juhul, kui:

     (1) Korterelamutes, kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse alusel alternatiivkütte kasutamiseks terve elamu eraldamiseks punktis 5 ettenähtud korra kohaselt.

     (2) Eramute kaugküttevõrgust eraldumine või liitumine võrguga toimub analoogselt korterelamutega taotleja kirjaliku avalduse põhjal.

     (3) Ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldus asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks.

     (4) Tarbijapaigalduse võrgust eraldamine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaliste omanike huve.

    § 3.   Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei pea liituma kaugküttevõrguga.

    § 4.   Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldused võrguga järgnevalt:

     (1) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). Liitumistingimused peavad olema: läbipaistvad ja üheselt mõistetavad; sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad; konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi, võrgu arendamise ja stabiilsuse huve; võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.

     (2) Liitumistingimustes määratakse kindlaks: liitumispunkt; mõõtesüsteemi asukoht; võrgu teeninduspiir; liituja ja võrguettevõtja õigused- kohustused; liitumistasu kalkulatsioon; liitumistingimuste kehtivusaeg; muud eritingimused.

     (3) Võrguga ühendatud tarbijapaigalduse või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva seaduse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: liitumispunkti asukoht ei muutu; ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist; on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigalduse ühendamiseks.

     (4) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigalduse omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks: liitumispunkt; mõõtesüsteemi asukoht; võrgu teeninduspiir; liitumistasu suurus; liitumise tehnilised tingimused; lepingu täitmise tähtaeg.

     (5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt linnavolikogu linnamajanduskomisjonile ja linnavalitsusele. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik: investeeringute katmine; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus. Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja. Kui lepingujärgseid liitumise tingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija algatusel.

    § 5.  Kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku kord:

     (1) Taotleja esitab linnavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks: taotluse kaugküttest loobumise kohta; kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigalduste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga.

     (2) Projekteerida jt. töid võib teostada ainult vastavat litsentsi ja tegevusluba omav ettevõte.

     (3) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga katab taotleja.

     (4) Võrgust eraldunud korterite soojusega varustamisel kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad) maksab omanik (valdaja) võrguettevõtjale korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel, sõltumata korteri asukohast elamus.
    [Muudetud 28.01.2009 - jõust. 05.02.2009]

     (5) Omavoliliselt tarbijapaigalduse väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigalduste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras.

    § 6. - § 9. [Kehtetud - RT IV, 19.10.2013, 5 - jõust. 01.10.2008]

    § 10.  Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigalduste võrku ühendamine.

    § 11.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

    § 12.  Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisest.

    /otsingu_soovitused.json