KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → KOV põhimäärused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tudulinna valla põhimäärus

Vastu võetud 12.11.2014 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Tudulinna valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) Tudulinna valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;
  2) Tudulinna valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  3) Tudulinna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
  4) vallavolikogu liikmete õigused ja kohustused;
  5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
  6) Tudulinna vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;
  7) Tudulinna Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord ning nõuded vallavalitsuse liikmetele, nende õigused ja kohustused;
  8) Tudulinna valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
  9) Tudulinna valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;
  10) Tudulinna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
  11) Tudulinna valla arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ning avalikustamise kord;
  12) Tudulinna valla eelarve strateegia ning eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ja eelarve avalikustamise kord, valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise kord.

§ 2.   Tudulinna vald juriidilise isikuna

  (1) Tudulinna vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

  (2) Tudulinna vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

  (3) Tudulinna vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu.

  (4) Tudulinna valla vara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.

§ 3.   Tudulinna vald territoriaalse haldusüksusena

  (1) Tudulinna vald teostab omavalitsuslikku haldamist Tudulinna valla kui haldusüksuse territooriumil.

  (2) Tudulinna valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

  (3) Tudulinna valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

  (4) Tudulinna valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Tudulinna valla ametiasutus – Tudulinna Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

§ 4.   Keelekasutus

  Tudulinna valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel, kui õigusakti või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti.

2. peatükk TUDULINNA VALLA SÜMBOLID 

§ 5.   Valla lipp ja vapp

  (1) Vallal on valla vapp ja valla lipp.

  (2) Valla vapi kirjeldus
  1) Kuldse vapikilbi jalamil on viie õielehega punane murakas. Ülal keskel on nelja ehistutiga punane padi, mille keskele jääb kümne kodaraga kuldne vokiratas. Vapi kilbil on gooti vorm.
  2) Valla vapi kujutist võib kasutada värvilise ja must-valgena.

  (3) Valla lipu kirjeldus
  1) Tudulinna valla lipp on ruudukujuline. Kollase lipukanga keskel on punane ehistuttidega padi, mille keskosas on kümne kodaraga kollane vokiratas. Lipu üla- ja alaosas ning kahel küljel on neli punast murakat. Lipu vars on roheline, vardaehis kuldne.
  2) Kandelipu suurus on 105 x 105 cm.

§ 6.   Valla vapi kasutamise kord

  (1) Valla vappi kasutatakse:
  1) vallavolikogu, vallavalitsuse, kantselei, valla ametiasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Tudulinna vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
  2) vallavalitsuse hoonel ja valla piiri tähisel.

  (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi 1.lõikes, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.

§ 7.   Valla lipu kasutamise kord

  (1) Valla lipp heisatakse:
  1) valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel;
  2) hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (2) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

  (3) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga, Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga juhindutakse Eesti lipu seadusest.

§ 8.   Valla aukodaniku aunimetuse omistamine ja muu sümboolika

  (1) Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule valla kõrgeima aunimetusena valla aukodaniku nimetuse.

  (2) Valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest võib isikule või ühendusele tänu avaldamiseks anda valla tänukirja käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Volikogul ja vallavalitsusel on valla nimel õigus omistada muid autasusid volikogu või vallavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 9.   Valla aukodanik

  (1) Tudulinna vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või eriti silmapaistava ja pikaajalise tegevuse eest valla ettevõtluse, kultuuri, spordi, hariduse vms. tegevuse arendamise eest võib anda üksikisikule Tudulinna valla aukodaniku nimetuse.

  (2) Valla aukodaniku nimetuse ning tunnistuse annab vallavolikogu vastavalt volikogu kinnitatud Tudulinna valla aukodaniku statuudile.

§ 10.   Valla tänukirja väljaandmise alused

  (1) Valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest võib isikule või ühendusele tänu avaldamiseks anda valla tänukirja.

  (2) Tänukirja andmise ettepaneku esitamise õigus on igaühel.

  (3) Ettepanek esitatakse volikogule ja see peab sisaldama:
  1) kandidaadi täisnime;
  2) põhjendust, milliste teenete eest isikule tänukirja taotletakse;
  3) kandidaadi esitaja nime ja kontaktandmeid.

  (4) Tänukirja andmise otsustab volikogu. Volikogu otsuses tänukirja andmise kohta tuuakse ära tänukirja saaja nimi ja tänukirja andmise põhjus.

  (5) Tänukirjale kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem, allkirjad kinnitatakse valla pitsatiga.

  (6) Tänukirja üleandmise aeg ja koht valitakse vastavalt olukorrale. Tänukirja annab üle volikogu esimees või vallavanem.

  (7) Tänukirja võib isikule või ühendusele anda mitmel korral.

3. peatükk VALLAVOLIKOGU 

§ 11.   Vallavolikogu mõiste

  (1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu.

  (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaenamike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi.

  (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra.

§ 12.   Vallavolikogu moodustamine

  (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.

§ 13.   Vallavolikogu töövorm

  (1) Vallavolikogu töövorm on istung.

  (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku ja juhatab selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel vallavolikogu vanim liige.

  (3) Vallavolikogu töökorra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

§ 14.   Vallavolikogu struktuur

  (1) Vallavolikogu tööorganid on alalised ja ajutised komisjonid

  (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, asjaajamise teenindamise ning tema komisjonide töötingimused tagab valla kantselei.

§ 15.   Vallavolikogu esimene istung ja vallavolikogu tegevus esimehe valimiseni

  (1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

  (2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.

  (3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.

  (4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.

  (5) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

  (6) Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

§ 16.   Vallavolikogu esimehe valimine

  (1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.
Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni.

  (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige esitades istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.

  (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

  (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

  (7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

  (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

  (9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast on tühi.
  1) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

  (10) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

  (11) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti.

  (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (13) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

  (14) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

  (15) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

  (16) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.

  (17) Valimistulemused kinnitatakse:
  1) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;
  2) seoses vallavolikogu volituste lõppemise või lõpetamisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.

  (18) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel istungil.

  (19) Kui kordushääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (20) Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

§ 17.   Vallavolikogu aseesimehe valimine

  (1) Vallavolikogul on üks aseesimees.

  (2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

  (3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni.

  (4) Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

§ 18.   Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded

  (1) Vallavolikogu esimees:
  1) juhib ja korraldab vallavolikogu tööd ja annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  2) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  3) esindab Tudulinna valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele ja vallavolikogu õigusaktidele;
  4) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;
  5) korraldab juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees puuduvad või ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;
  6) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
  7) täidab muid seadusega volikogu esimehele pandud ülesandeid.

  (2) Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu töö korraldamisel ning istungite ja juhatuse koosolekute ettevalmistamisel.

  (3) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

  (4) Vallavolikogu otsusel võib vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgaline. Palgalise esimehe ja aseesimehe õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

§ 19.   Vallavolikogu liige ja asendusliige

  (1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.

  (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 20.   Vallavolikogu liikme kohustused ja õigused

  (1) Vallavolikogu liige peab võtma osa vallavolikogu istungitest või teatama mitteosalemise põhjustest;

  (2) Vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalisse komisjoni.

  (3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele, ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

  (5) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest.

  (6) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

  (7) Vallavolikogu liige on kohustatud nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist mitte avalikustama talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

  (8) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavolikogu liikme võrra väiksem.
  1) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

§ 21.   Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Ettepanek teenistuslähetusse suunamiseks tuleb lähetusse minemiseks või lähetusse minejale teha hiljemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat teenistuslähetuse aega.

  (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu esimees ning lähetus vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse vallavolikogu liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.

  (4) Teenistuslähetusse suunamisest või asjaolust, et vallavolikogu liige viibis teenistuslähetuses, peab vallavolikogu liige esimesel võimalusel teavitama ka vallavolikogu.

§ 22.   Vallavolikogu asendusliige

  (1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on vallavolikogu liikme kõik õigused ja kohustused.

  (2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

  (3) Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

§ 23.   Vallavolikogu pädevus

  (1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud otsuste tegemine.

  (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele või ametiasutusele.

  (3) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

§ 24.   Vallavolikogu komisjonid

  (1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (2) Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel.

  (3) Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muul ajal.

  (4) Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks (nt korruptsioonivastase seaduse rakendamise komisjon). Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse vallavolikogu alaliste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedus.

  (5) Komisjonide töökorraldus on sätestatud eraldi määrusega kehtestatud Vallavolikogu töökorras.

§ 25.   Revisjonikomisjon

  (1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras.

  (2) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

  (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.

  (5) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist valla veebilehel www.tudulinnavv.ee. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

§ 26.   Komisjoni moodustamine

  (1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.

  (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (3) Komisjonide koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Alaliste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.

§ 27.   Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

  (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

  (2) Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.

  (3) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega.

  (4) Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

§ 28.   Komisjoni tegutsemisvõimetus

  Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

4. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 29.   Vallavalitsus

  (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan.

  (2) Vallavalitsus:
  1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse, ja küsimusi, mis vallavolikogu on andnud vallavalitsuse lahendada;
  2) organiseerib ja kontrollib vallavara valdamist, kasutamist ning käsutamist vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korrale;
  3) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi;
  4) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus.

§ 30.   Vallavanem

  (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.

  (2) Vallavanem:
  1) esindab oma tegevusega omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  2) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
  3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

  (3) Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

  (4) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

  (5) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
  1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse liikmed;
  2) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  3) juhib vallavalitsuse istungeid;
  4) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;
  5) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

  (6) Vallavanem on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.

  (7) Vallavanem esindab Tudulinna valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.
Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.

  (8) Vallavanem esindab Tudulinna valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

  (9) Juhul, kui Tudulinna vald ei ole moodustanud teiste omavalitsustega ühist kriisikomisjoni, on vallavanem hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.

  (10) Vallavanem täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 31.   Vallavanema valimine

  (1) Vallavanema valib vallavolikogu.

  (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

  (3) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (4) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

  (5) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
  2) oma ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli;
  3) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
  5) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (6) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi.

  (7) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

  (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (10) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

  (11) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon analoogselt volikogu esimehe valimisega.

  (12) Vallavanema valimise kohta võetakse vastu volikogu otsus, milles määratakse vallavanema töötasu, lisatasud, hüvitised ja võimalikud soodustused.

§ 32.   Vallavanema volitused

  (1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

  (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

§ 33.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

  (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.

  (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Vallavanema välislähetusse suunamise üle 5 tööpäeva kestva lähetuse korral otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

§ 34.   Vallavanema asendamine

  (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema puhkusel teenistuslähetuses olemise ajal või töövõimetuslehel viibimise ajal kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.

  (2) Vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral kuni uue vallavanema valimiseni asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega volikogu poolt määratud vallavalitsuse liige.

  (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavalitsuse poolt määratud kohalolev vallavalitsuse liige.

  (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».

§ 35.   Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

  (1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud vastavalt vallavolikogu kehtestatud palgamääradele ja palgatingimustele.

  (2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 36.   Vallavalitsus

  (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.

  (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil, kuid ta täidab oma ülesandeid ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

  (3) Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

§ 37.   Valitsuse moodustamine

  (1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu volikogu koosseisu poolthäälte enamusega.

  (2) Vallavanemal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kui vallavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse koosseisu, on vallavolikogu tegutsemisevõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

  (3) Vallavalitsuse liikmeteks on vallavanem ning volikogu poolt kinnitatud liikmed, kes vastavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud nõuetele.

  (4) Volikogu kinnitab valitsuse liikmed vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (5) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

  (6) Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

  (7) Valitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

§ 38.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Vallavalitsus:
  1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest;
  3) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve eelnõu ja muud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab nende täitmist;
  4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
  5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
  6) lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsusele;
  7) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
  8) korraldab valitsuse ja valla hallatavate asutuste ülalpidamist ja tegevust
  9) teostab teenistuslikku järelevalvet valitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid;
  10) teostab valla äriühingutes omaniku funktsiooni äriühingu üldkoosoleku õigustes, sh nimetab ja kutsub tagasi valla äriühingute nõukogu liikmeid, samuti äriühingu juhatuse liikmeid kui äriühingul ei ole nõukogu;
  11) kehtestab oma korraldusega valitsuse või valitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad
  12) on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmisel.

§ 39.   Vallavalitsuse liikme volitused

  Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse kinnitamisest ning kestavad vallavalitsuse tagasiastumiseni, vallavalitsusele umbusalduse avaldamiseni või vallavalitsuse liikmest tagasiastumise või vallavalitsuse liikme umbusaldamiseni.

§ 40.   Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused

  (1) Vallavalitsuse liige peab võtma osa vallavalitsuse istungitest.

  (2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

  (4) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

  (5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

  (6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

§ 41.   Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.

  (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavalitsuse liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse vallavalitsuse liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.

§ 42.   Vallavalitsuse liikme tasustamine

  Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu ning hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning mittepalgalisele vallavalitsuse liikmele vallavalitsuse tööst osavõtu eest hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 43.   Vallavalitsuse istung

  (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

  (2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.

  (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.

  (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini.

  (5) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

  (6) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.

  (7) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.

  (8) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt.

  (9) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema.

  (10) Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne istungi toimumist, teatama vallavanemale, tema asendajale või vallasekretärile.

  (11) Vallavalitsuse istungil peab osalema vallasekretär. Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega.

  (12) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette valla ametiasutuse teenistujad ja hallatavate asutuste töötajad. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallakantselei.

  (13) Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär.

  (14) Vallasekretär ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need:
  1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;
  2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente;
  3) vajavad kooskõlastamist.

  (15) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva hommikul kell 9.00.

  (16) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist annab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele.

  (17) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.

  (18) Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt.

  (19) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.

  (20) Protokolli märgitakse:
  1) istungi toimumise aeg ja koht;
  2) istungist osavõtjate nimed;
  3) kinnitatud päevakord;
  4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
  5) vastuvõetud otsused;
  6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
  8) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

  (21) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

  (22) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

  (23) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

  (24) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või asevallavanem) ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (25) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad vallavalitsuses ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu veebilehel www.tudulinnavv.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

§ 44.   Vallasekretär

  (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

  (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

  (3) Vallasekretär:
  1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
  2) annab oma arvamuse volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta;
  3) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel korraldades valitsuse istungi päevakorra projekti koostamist, istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamist ja kättesaadavaks tegemist valitsuse liikmetele;
  4) korraldab istungite protokollimist;
  5) korraldab volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning esitab need allakirjutamiseks;
  6) korraldab valitsuse ja volikogu õigusaktide õigeaegset ja nõuetekohast avalikustamist;
  7) korraldab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade täitjatele ja teistele asjaosalistele edastamist;
  8) informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta;
  9) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
  10) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
  11) teeb volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel;
  12) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  13) registreerib kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
  14) esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta;
  15) tagab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;
  16) korraldab valitsuse sisese, samuti volikogu ja valitsuse vahelise informatsiooni liikumist;
  17) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta
  18) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses, valitsuse või volikogu õigusaktis vallasekretärile pandud ülesandeid.

5. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 45.   Volikogu ja valitsuse õigusaktid

  (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid.

  (2) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi.

  (3) Valla õ igusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.

  (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

§ 46.   Õigusaktide algatamine

  (1) Õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vallavolikogu liikmel;
  2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
  3) vallavalitsuse liikmel;
  4) vallavanemal;
  5) vallasekretäril;
  6) valla ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
  7) hallatava asutuse juhil tema tegevusvaldkonnas;
  8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
  9) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.

  (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

§ 47.   Õigusaktide eelnõude koostamine, vastuvõtmiseks esitamine ja tagasivõtmine

  (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

  (2) Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele.

  (3) Vallavolikogu alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.

  (4) Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga Tudulinna valla veebilehel www.tudulinnavv.ee ning ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks määratakse tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat.

  (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

  (6) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (7) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.

  (8) Enne vallavolikogu õigusakti eelnõu vallavolikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toeta.

  (9) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu esimehele.

  (10) Eelnõu algatajal on õigustema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.

§ 48.   Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine ja muutmine

  (1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas Tudulinna valla veebilehel www.tudulinnavv.ee või edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.

  (2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.

  (3) Ettepaneku istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõu muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekud hääletatakse.

§ 49.   Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

  (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki vastavas küsimuses enam arutelu ei toimu.

  (3) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

  (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

§ 50.   Õigusaktide allkirjastamine

  (1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.

  (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

  (3) Vallasekretär võib keelduda kaasallkirja andmast, kui valitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse valitsuse istungi protokollile. Kui valitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja.

§ 51.   Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine

  (1) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel asuvas dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist.

  (2) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.

  (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla kodulehelt aadressil: www.tudulinnavv.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, mille väljastamine on seadusega keelatud või millele on kehtestatud juurdepääsupiirang.

  (4) Volikogu otsuse ja valitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.

  (5) Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

  (6) Volikogu ja valitsuse määrusi võib avaldada kohalikus ajalehes.

  (7) Volikogu ja valitsuse õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.

§ 52.   Õigusaktide järelevalve

  (1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

  (2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.

  (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet maavanem.

  (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

6. peatükk TUDULINNA VALLA ASUTUSED 

§ 53.   Tudulinna valla asutused

  (1) Tudulinna valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.

  (2) Tudulinna valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Tudulinna valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

  (4) Tudulinna valla asutusel on asutuse nimega pitsat ning Tudulinna valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.

  (5) Tudulinna valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Tudulinna valla vapikujutist.

  (6) Tudulinna valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.

  (7) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

  (8) Tudulinna valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

§ 54.   Ametiasutus

  (1) Ametiasutus on Tudulinna Vallavalitsus, mida finantseeritakse Tudulinna valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.

  (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Tudulinna valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

  (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu.

  (4) Ametiasutust finantseeritakse Tudulinna valla eelarvest.

  (5) Ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestab vallavolikogu.

§ 55.   Ametiasutuse hallatav asutus

  (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) asutatakse Tudulinna vallale vajalike teenuste osutamiseks. Hallatavateks asutusteks on haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

  (2) Hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on Vallavalitsus. Hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Hallatavat asutust finantseeritakse Tudulinna valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.

  (4) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.

  (5) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.

  (6) Hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.

  (7) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.

  (8) Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis.

  (9) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Tudulinna valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

  (10) Hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused kehtestab vallavolikogu.

7. peatükk TUDULINNA VALLA OSALEMINE JURIIDILISTES ISIKUTES 

§ 56.   Eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused

  (1) Tudulinna vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Tudulinna valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.

  (2) Tudulinna vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.

  (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Tudulinna vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Tudulinna vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

  (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Tudulinna vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Tudulinna vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.

  (5) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud volikogu pädevuses olevate otsustuste tegemiseks esitab vallavolikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Tudulinna vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Tudulinna vallale kaasa toob.

8. peatükk TUDULINNA VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE 

§ 57.   Tudulinna valla esindamise mõiste ja alused

  (1) Tudulinna valla esindamise all mõistetakse Tudulinna valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Tudulinna valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

  (2) Tudulinna valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

§ 58.   Tudulinna valla esindamine avalikus halduses

  (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Tudulinna valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Tudulinna valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.

  (2) Vallavolikogu esindab Tudulinna valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

  (3) Vallavalitsus esindab Tudulinna valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel.
Vallavalitsus esindab Tudulinna valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Tudulinna valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.

  (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Tudulinna valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

  (6) Tudulinna valla asutus esindab Tudulinna valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Tudulinna valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Tudulinna valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Tudulinna valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

  (8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Tudulinna valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Tudulinna valda vallavanem või tema volitatud isik.

§ 59.   Tudulinna valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes

  (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Tudulinna valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.

  (2) Tudulinna valla asutuse juht esindab Tudulinna valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Tudulinna valla asutuse juht esindab Tudulinna valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

§ 60.   Tudulinna valla esindamine kohtus

  (1) Tudulinna valda esindavad kohtus ilma erivolitusteta vallavanem ja vallavolikogu esimees ning seaduse alusel vallasekretär. Teised isikud esindavad Tudulinna valda kohtus vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel.

  (2) Üldjuhul volitatakse Tudulinna valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Tudulinna valda võib esindada ka lepinguline esindaja.
Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

  (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus.

  (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

  (5) Kui kohtuasja algatajaks on Tudulinna vald, otsustab kohtuasja algatamise vallavalitsus.

§ 61.   Tudulinna valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel

  (1) Vallavolikogu esindab Tudulinna valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

  (2) Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Tudulinna valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

  (3) Vallavalitsus esindab Tudulinna valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

  (4) Vallavanem esindab Tudulinna valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

  (5) Tudulinna valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka ühise delegatsiooni.
  1) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;
  2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;
  3) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.

  (6) Avalikel üritustel esindavad Tudulinna valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.

9. peatükk TUDULINNA VALLA ARENGU PLANEERIMINE, ARENGUKAVA 

§ 62.   Valla arengu planeerimine

  (1) Tudulinna valla arengu planeerimiseks peab Tudulinna vallal olema arengukava. Arengukava kinnitab vallavolikogu määrusega.

  (2) Arengukava on Tudulinna valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab Tudulinna valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava peab sisaldama iga-aastast hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse Tudulinna valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

  (3) Arengukavaga seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Tudulinna valla eelarve koostamisel, Tudulinna vallale kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

  (4) Tudulinna valla arengukava peab olema kooskõlas Tudulinna valla üldplaneeringuga.

  (5) Tudulinna valla valdkonnapõhised arengukavad tuleb kooskõlastada Tudulinna valla arengukavaga.

  (6) Tudulinna valla omavalitsusorganid ja asutused peavad tegutsema Tudulinna valla arengukavast lähtuvalt.

§ 63.   Arengukava koostamise ja muutmise üldpõhimõtted ning täitmise aruanne

  (1) Valla arengukava koostamisel ja muutmisel koordineerib tegevusi vallavolikogu alaliste komisjonide vahel vallavolikogu eelarve-, arengu- ja majanduskomisjon.

  (2) Arengukava või selle muutmise eelnõu esitab vallavolikogule vallavalitsus.

  (3) Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. Vallavalitsusel on õigus arengukava koostamise, analüüsimise või muutmise ettevalmistamiseks kehtestada vajadusel eraldi kord.

  (4) Arengukava või selle muutmise eelnõu koostamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega arengukava kohta sätestatust. Arengukava täitmise analüüs tuleb vallavolikogule esitada hiljemalt jooksva aasta aprillikuus ja arengukava muutmise eelnõu jooksva aasta maikuus. Vallavolikogu kinnitab arengukava uue redaktsiooni vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks.

  (5) Arengukava koostamisse või selle muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse Tudulinna valla veebilehel www.tudulinnavv.ee ja ajalehes Tudulinna Leht.

  (6) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav Tudulinna valla veebilehelt vähemalt kolm nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.

10. peatükk TUDULINNA VALLA FINANTSJUHTIMINE 

§ 64.   Valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted

  (1) Valla finantsjuhtimine hõlmab
  1) Tudulinna valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust;
  2) Tudulinna valla ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist;
  3) Tudulinna valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist.

  (2) Finantsjuhtimise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (edaspidi KOFS), KOFS alusel antud õigusaktid ning vajadusel muud õigusaktid.

  (3) Tudulinna valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.

  (4) Tudulinna valla finantsjuhtimise alused on:
  1) Tudulinna valla eelarve strateegia;
  2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud Tudulinna valla eelarve;
  3) vallaeelarve täitmine kooskõlas KOFSi, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
  4) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne;
  5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

§ 65.   Finantsjuhtimise korraldamise põhimõtted

  (1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja valla põhimäärusega vallavalitsus.

  (2) Vallavalitsuse tegevust valla finantsjuhtimisel koordineerib vallavolikogu eelarve-, arengu- ja majanduskomisjon.

  (3) Valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutusena vallavalitsus.

§ 66.   Eelarvestrateegia ja selle koostamise põhinõuded

  (1) Tudulinna valla eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud eraldiseisev dokument, mis on aluseks vallaeelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele.

  (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist.

  (3) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel tuleb lähtuda KOFSiga eelarvestrateegiale sätestatud nõuetest ning menetlemisel lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 37 arengukava kohta käivatest menetlusnõuetest.

  (4) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

  (5) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Vallavalitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.

§ 67.   Eelarvestrateegia eelnõu koostamine ja eelarvestrateegia vastuvõtmine

  (1) Eelarvestrateegia eelnõu kooskõlas KOFSis eelarvestrateegiale sätestatud nõuetele koostab vallavalitsus.

  (2) Eelarvestrateegia koostamise ja muutmise täpsema korra kinnitab vallavalitsus.

  (3) Eelarvestrateegia ja selle muudatused tuleb esitada vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt jooksva aasta 15. septembriks.

§ 68.   Eelarvestrateegia avalikustamine

  Eelarvestrateegia ja selle muudatused koos menetlusega seotud vallavolikogu ja vallavolikogu alaliste komisjonide protokollidega avalikustab vallavalitsus Tudulinna valla veebilehel www.tudulinnavv.ee. Dokumendid tuleb avalikustada seitsme tööpäeva jooksul, arvates eelarvestrateegia või selle muudatuste vastuvõtmisest.

§ 69.   Eelarvestrateegia täitmine

  (1) Eelarvestrateegia täitmise aluseks on jooksvate aastate eelarvete täitmine.

  (2) Eelarvestrateegia täitmist analüüsib vallavalitsus, koostab selle kohta aruande ning esitab informatsiooniks vallavolikogule hiljemalt iga aasta 30. aprilliks.

§ 70.   Tudulinna valla eelarve

  (1) Tudulinna valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Tudulinna valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest. Vallaeelarve on kassapõhine.

  (2) Tudulinna valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

  (3) Vallaeelarve eesmärk on kindlaks määrata Tudulinna valla arenguks ning vallale pandud ja vallale võetud kohustuste täitmiseks vajaliku raha suurus ja summade jaotus.

  (4) Vallaeelarve vastuvõtmisega annab vallavolikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Tudulinna vallale pandud ja võetud ülesannete täitmiseks.

  (5) Vallaeelarvega võib vallavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks aasta.

  (6) Vallaeelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult vallaeelarvega kinnitatud otstarbel.

§ 71.   Vallaeelarve liigendus ja detailsus

  (1) Vallaeelarve koostatakse ja esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks vähemalt järgmises liigenduses:
  1) eelarve põhitegevuse tulud;
  2) eelarve põhitegevuse kulud;
  3) investeerimisetegevused;
  4) finantseerimisetegevused;
  5) likviidsete varade muutus.

  (2) Vallaeelarve detailsem liigendus kinnitatakse vallavolikogus enne eelarve koostamise algust.

§ 72.   Vallaeelarve eelnõu koostamise põhialused

  (1) Vallaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga vastavalt KOFSis sätestatud nõuetele koostab vallavalitsus.

  (2) Vallaeelarve koostamisse kaasatakse vallavolikogu alalised komisjonid. Vallaeelarve koostamise juhtivkomisjon on vallavolikogu eelarve-, arengu- ja majanduskomisjon.

  (3) Vallaeelarve eelnõu koostamise korra kinnitab vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsus võtab vastu korralduse vallaeelarve eelnõu vallavolikogule menetlemiseks esitamiseks hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks. Korralduse ärakiri koos vallaeelarve eelnõu ja seletuskirjaga edastatakse vallavolikogu esimehele.

  (5) Seitsme tööpäeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist avalikustab vallavalitsus vallaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Tudulinna valla veebilehel www.tudulinnavv.ee.

§ 73.   Vallaeelarve eelnõu menetlemine vallavolikogus

  (1) Vallavolikogu esimees korraldab vallavalitsuse esitatud vallaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga kõikidele vallavolikogu alalistele komisjonidele edastamise 3 tööpäeva jooksul vallavalitsuse vastava ärakirja saamisest arvates.

  (2) Vallavolikogu alalised komisjonid peavad eelarve eelnõu menetlema ning esitama vajadusel ettepanekud eelarve eelnõu muutmiseks vallavalitsusele vastavalt vallaeelarve koostamise korrale.

  (3) Vallavalitsus menetleb ettepanekuid vastavalt vallaeelarve eelnõu koostamise korrale.

§ 74.   Vallaeelarve vastuvõtmine ja avalikustamine

  (1) Vallaeelarve tuleb vastu võtta hiljemalt 31. märtsiks.

  (2) Vallavalitsus avalikustab vallaeelarve, selle seletuskirja, vallaeelarve menetlemist käsitlevad vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungite protokollid seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vallavolikogus vastuvõtmist Tudulinna valla veebilehel www.tudulinnavv.ee.

§ 75.   Vallaeelarve täitmine ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamine

  (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

  (2) Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes vallaeelarves selleks ettenähtud otstarbeks.

  (3) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulud kaetakse järgmise aasta vallaeelarvest. Olenevalt kohustuste sisust võib neid kohustusi katta ka järgmistel eelarveaastatel.

  (4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamise täpsema korra kehtestab vajadusel vallavalitsus.

§ 76.   Valla reservfondi kasutamise kord

  (1) Valla eelarve reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel eelarve koosseisus.

  (2) Reservfondi suurust eelarve jooksul võib volikogu muuta lisaeelarve vastuvõtmise teel.

  (3) Reservfondi võib kasutada järgmiste kulutuste katteks:
  1) kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks;
  2) kuludeks, mille katmiseks ei ole valla eelarves vahendeid planeeritud, kuid mis on vajalikud valla igapäevaseks majandustegevuseks;
  3) kulude katmiseks, mis on valla eelarvesse planeeritud, kuid tegelikud kulud osutuvad planeeritust suuremaks ja kulude ületamine on põhjendatud
  4) projektide omaosaluse katmiseks, kui selleks ei ole valla eelarvesse vahendeid planeeritud või planeeritud vahendid on ebapiisavad.

  (4) Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse kirjalik taotlus Tudulinna Vallavalitsusele koos arvestuse ja põhjendusega raha kasutamise kohta.

§ 77.   Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades KOFSi erisusi.

  (2) Majandusaasta aruande koostab ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.

  (3) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades vallavolikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse:
  1) esialgne vallaeelarve;
  2) lõplik vallaeelarve;
  3) vallaeelarve täitmise andmed.

  (4) Majandusaasta aruande jaoks vajaliku informatsiooni saamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel kehtestada majandusaasta aruandluse täpsem kord.

  (5) Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud vallavolikogu määratud audiitori arvamus ja revisjonikomisjoni aruanne.

§ 78.   Finantsdistsipliini tagamise meetmed

  (1) Finantsdistsipliini tagamisel lähtutakse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest KOFSi § 33 tähenduses ja netovõlakoormuse ülemmäärast KOFSi § 34 tähenduses.

  (2) Vallaeelarves peab põhitegevuse tulem olema positiivne.

  (3) Omafinantseerimisvõime koefitsient peab vallaeelarves olema 1,10.

  (4) Netovõlakoormuse määr vallaeelarves võib olla kuni 60% vallaeelarve põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse ülemmäär on võlakohustuste suuruse ja KOFSi § 36 nimetatud likviidsete varade vahe.

  (5) Vallaeelarve strateegia koostamisel tuleb tagada käesoleva paragrahvi lõigete 2-4 nõuded.

  (6) Kui Tudulinna vald ei pea kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga kinni KOFSi § 33 lõikes 2 nimetatud põhitegevuse tulemi väärtusest või ületab KOFSi § 34 lõigetes 4 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära koostatakse vallale finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava.

  (7) Finantsdistsipliini tagamise meetmete kava koostab vallavalitsus KOFSi §-s 40 sätestatud korras.

11. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 79.   Põhimääruse menetlemine

  Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 80.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Tudulinna Vallavolikogu 23. augusti 2006 määrus nr. 9 „Tudulinna valla põhimääruse kehtestamine“.

§ 81.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval avaldamisest Riigi Teatajas.