Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 30.10.2019 nr 74
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.
(3) Eeskirja eesmärk on Narva-Jõesuus linnas puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.
(4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile linna territooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
(5) Jäätmehoolduse arendamist Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil korraldab Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;
3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
4) suurjäätmed on rasked ja kogukad olmes tekkivad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;
6) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
7) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale nagu nt värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt;
8) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jmt);
9) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;
10) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
12) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on jäätmeloa või registreerimistõendi alusel õigus jäätmeid vedada;
13) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;
14) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
16) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses Narva-Jõesuu linnasisene Narva-Jõesuu linn ning Sinimäe ja Olgina alevike kompaktse asustusega osad. Sinimäe ja Olgina tiheasustusalade paiknemise plaanid on esitatud jäätmehoolduseeskirja Lisas 1. Ülejäänud linna territoorium on hajaasustusala;
17) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(3) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(4) Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav tuleb tekkekohas jäätmed sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele jäätmetele. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit;
10) tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
13) ohtlikud jäätmed.
(5) Jäätmevedaja ei tohi liigiti kogutud jäätmeid vedamisel segada.
(6) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.
(7) Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 23.00-6.00.
(8) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud.
(9) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Küttekoldeväliselt võib kuivi puuoksi ning immutamata ja värvimata puitu põletada tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil arvestades seejuures, et tule tegemise koht peab paiknema ohutus kauguses mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Tiheasustusaladel on küttekoldevälise tule tegemine lubatud ainult perioodil 1. oktoobrist 15. maini.
(10) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat ja käitlemine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud.
§ 4. Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja aladel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja ning jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(2) Alates 100 osalejaga avalikel üritustel peavad olema eraldi mahutid segaolmejäätmetele, pakendijäätmetele ja biojäätmetele.
(3) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, kalmistu, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee jt) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete sorteerimist jäätmeliikide kaupa. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.
(4) Avalikult kasutatavaid jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele.
(5) Kalmistutel tuleb eraldi koguda segaolmejäätmed ning biolagunevad aia ja haljastujäätmed. Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 5. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise, hoiustamise ja jäätmekäitlejale üleandmise;
3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevad erinevad kinnistud, kuid sellisel juhul jäätmemahuti tühjendamise sagedus määratakse tihedama väljaveoga piirkonna järgi. Hajaasustuses jäätmeveokite ligipääsu parandamiseks, võib kasutada jäätmemaja, milles asuvad erinevate kinnistute olmejäätmekonteinerid või ühismahutid ja teised liigitikogumise konteinerid, mis on ühises või individuaalkasutuses;
4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Kergesti riknevad (nt biolagunevad jäätmed), halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ohtlike jäätmete hoiustamisel tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega;
5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Narva-Jõesuu linna koduleheküljel
6) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete käitlemise kulud kui jäätmevaldaja on need nõuetekohaselt jäätmekäitlejale üle andnud.
7) Teavitama kirjalikult või e-postiga jäätmevedajat ja linnavalitsust kinnistu müügist 5 tööpäeva jooksu. Juhul kui jäätmevaldaja on jätnud jäätmevedajat teavitamata kinnistu müügist siis tasutakse jäätmevedaja arved kuni jäätmevedajale teadasaamise kuupäevani ning jäätmeveo lepingu lõpetamiseks peavad olema tasutud jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuse eest esitatud arved.
(2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahuti kasutamise kokkulepe tuleb edastada omavalitsusele ja jäätmevedajale. Ühismahuti kasutamise kokkuleppe vorm on esitatud Lisas 3.
(3) Juriidilistel isikutel on kohustus teavitada oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning -eeskirja nõuetest.
(4) Juriidilisest isikust jäätmetekitajal on kohustus pidada oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust. Kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt oma tegevusega seotud jäätmehooldust käsitleva jäätmekava koostamist, mis vastab jäätmeseaduse § 39 lõikele 3.
(5) Jäätmekäitluskoha rajamisel peab arvestama linna üldplaneeringut, maakasutuse sihtotstarvet ja/või avalikku huvi. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringute, nagu hais, tolm, müra, lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus, jäätmete tuulega laialikandumist jms keskkonnahäiringute teke.
§ 6. Jäätmemahutitele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vältimise.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel, käepideme(te)ga) kogumismahuteid (põhiliselt 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada, seejuures uued kasutusele võetavad kogumismahutid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN-840;
2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid);
3) kuni 60-liitrist kilekotti (v.a ühismahutina) minimaalse tühjendussageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus;
4) pakendite ja vanapaberi üleandmiseks kuni 150-liitrist kotti (sh täidetud koti kaal peab jääma alla 20 kg).
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Kilekoti jäätmemahutina kasutamisel tuleb tagada, et kott on kaitstud loomade ja lindude eest ning see ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist ega jäätmeveokisse tõstmise ajal.
(5) Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas arusaadav info kogutava jäätmeliigi kohta ja jäätmete tekkekoha kinnistu aadress.
(6) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele, vajadusel väljapoole kinnistu piire. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte;
2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
3) käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele kogumismahutist;
4) kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses, olema küllaldaselt valgustatud ega tohi häirida liikluskorraldust. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et need ei segaks kõnniteel liikumist;
5) kogumismahutile juurdepääsutee peab olema piisava kandevõimega, tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest liiklemist takistavatest esemetest;
6) kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 7. Korraldatud jäätmeveo piirkond, ulatus ja jäätmevedaja
(1) Narva-Jõesuu linna korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi.
(2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo riigihanke(te) tulemusel Narva-Jõesuu Linnavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja hankelepingule.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
§ 8. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 01 08, 20 02 01 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse;
4) 20 03 07 – suurjäätmed;
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikult kasutatavatel aladel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning nendes olevate jäätmete käitlemine.
§ 9. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) tiheasustusaladel 10 või enama korteriga elamutele, 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmed 1 kord nelja nädala jooksul;
2) ülejäänud linna territooriumil segaolmejäätmed 1 kord 12 nädala jooksul;
3) biolagunevatel jäätmetel 1 kord nädalas ning vanapaberil ja kartongil 1 kord kvartali jooksul.
(2) Kogumismahutite tühjendamise sagedus peab olema valitud selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine.
(3) Kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda tühisõidu tasu ehk jäätmeveo teenustasu suuruses, mis vastab kogumismahuti tühjendamise teenustasu transpordiosa maksumusele. Kui mistahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.
(4) Jäätmevaldajal on põhjendatud juhul (kinnistul pole alaline elupind vmt) õigustaotleda, et tema kogumismahutite tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1 ja 2 sätestatust harvemini.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamine ja menetlemine toimub eeskirja §-des 16 ja 17 sätestatud korras.
§ 10. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.
(3) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO 4 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.
(4) Veopiirkonnas kogutud jäätmed viiakse käitlemiseks jäätmevedaja valitud tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, arvestades seejuures, et jäätmete käitlemine toimub kooskõlas jäätmehierarhiaga.
§ 11. Teenustasu suuruse määramise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.
(2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, kogumismahuti tühjendamine, pärast kogumismahuti tühjendamist selle paigaldamine tagasi esialgsele kohale, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigus hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga seotud toimingute loetelu.
(3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmete kogumismahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu kogumismahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus kui jäätmevaldaja rendib kogumismahutut jäätmevedajalt.
§ 12. Teenustasu suuruse muutmise kord
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja kehtiva korraldatud jäätmeveo hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Linnavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.
(4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega maksimaalselt kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.
(5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast uute teenustasude avalikustamist linna ajalehes.
(6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.
§ 13. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
§ 15. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.
(2) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse kogumismahutite tühjendamisel eeskirjas sätestatud minimaalsest kogumismahutite tühjendamise sagedusest arvestades kogumismahuti suuruseks:
1) eramutele, vähem kui 10 töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmetel 140 l;
2) kuni 10 korteriga elamutele – segaolmejäätmetel 660 l korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korteri kohta minimaalse tühjendusperioodi jooksul;
3) 10 või enama korteriga elamutele – segaolmejäätmetel 70 l korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korteri kohta minimaalse tühjendusperioodi jooksul;
4) 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmetel 360 l minimaalse tühjendusperioodi jooksul;
5) Vanapaberi ja kartongijäätmetel 240 l ja biolagunevatel jäätmetel 140 l.
(3) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise võimaluse. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad linnavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 16. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Erandkorras võib linnavalitsuse vastav ametnik lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks või hooajaliselt mitteliitunuks.
(2) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja linnavalitsusele taotluse vähemalt üks kuu enne jäätmeveost vabastamise perioodi algust. Taotluse vorm on esitatud Lisas 2.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 1. oktoobrini.
(4) Taotluses märgitakse:
1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata);
2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
3) andmed jäätmevaldaja kohta.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(6) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui
1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust;
3) kinnistu omanik on vahetunud.
(8) Linnavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab linnavalitsusele asjakohase taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
4) kinnistul põletatakse olmeprahti (arvestatakse ka juhul kui antud info on edastanud politsei, keskkonnainspektsioon või päästeamet);
5) kinnistu omanik on vahetunud ning omanik ei ole sellest teavitanud jäätmevedajat ja linna.
§ 17. Taotluse menetlemine
(1) Linnavalitsuse vastav ametnik (st ametnik, kelle teenistusülesandeks ametijuhendi kohaselt on jäätmemajanduse korraldamine) kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 16 lõigetes 2-4 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab linnavalitsuse vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vaatab läbi linnavalitsuse vastav ametnik alates nõuetekohase taotluse laekumisest kolmekümne päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.
(3) Esitatud taotlust menetletakse järgmiselt:
1) avalduse laekumisel kontrollib vastav ametnik vajadusel kohapeal, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
2) taotluses sisalduva info kontrollimiseks on vastutaval ametnikul õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
3) vastutav ametnik võib vajadusel küsida kinnistu elektritarbimise ja/või veetarbimise andmeid eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.
(4) Linnavalitsuse vastav ametnik teavitab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisest vastava piirkonna jäätmevedajat kas otsuse edastamisega või jäätmeregistri kandena hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Jäätmeveovabastus hakkab kehtima mitte varem kui 14 päeva otsuse kuupäevast
4. peatükk Jäätmete liigiti kogumine
§ 18. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete kogumine Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40oC kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.
(3) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt.
§ 19. Paber ja kartong
(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, paigutada eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.
(2) Haridusasutustel ja alates 10 korteriga elamutel tiheasustusaladel peavad olema eraldi kogumismahutid paberi ja kartongi kogumiseks. Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad omavahelisel kokkuleppel kasutada ühist kogumismahutit.
(3) Kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui 10 korteriga korterelamu, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta. Info kogumispunktide paiknemise osas avaldatakse Narva-Jõesuu linna koduleheküljel.
(4) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(5) Kui paberi ja kartong tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb jäätmed viia ise vastavalt tähistatud konteinerisse või jäätmejaama.
(6) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid, mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
(7) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 l, mida peab tühjendama vähemalt kord kvartalis.
§ 20. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Ka postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks vähemalt üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
(3) Pakendijäätmete avalikud kogumiskohad paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumiskohas kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Info avalike pakendikonteinerite paiknemise osas omavalitsuse haldusterritooriumil avaldatakse Narva-Jõesuu linna koduleheküljel.
(4) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
(5) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad peavad olema vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.
(6) Pakendikotiteenuse ja individuaalse pakendikonteineri kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud sorteerimise nõudeid. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.
(7) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
(8) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib linnavalitsuse nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.
(9) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(10) Linnavalitsus kooskõlastab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad linnavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendite kogumiskohtade asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendite kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(11) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. Vältimaks pakendijäätmete lendumist kogumismahuti täitmisel, tühjendamisel ja pakendijäätmete veol, tuleb pakendijäätmed panna kogumismahutisse pakitult, soovitavalt läbipaistvasse kotti.
§ 21. Biojäätmed
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Juhul kui kompostimisvõimalus puudub tuleb biojäätmed viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale. Biojäätmete tekkekohas kompostimine ja taaskasutusse võtmine on antud jäätmeliigi osas eelistatud käitlemisviis.
(2) Biojäätmed ei pea olema kinnistul hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kui biojäätmed on võimalik tekkekohal ringlusse võtta ja kasutada. Kui tekkekohas kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ei ole võimalik peab kinnistul biojäätmete kogumiseks peab olema eraldi konteiner ja need tuleb üle anda jäätmevedajale.
(3) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.
(4) Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(5) Biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate jäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on kuni 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord nädalas.
(7) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(8) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(9) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
(10) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 1,5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(11) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
(12) Tiheasustusalal ühiskanalisatsiooniga ühendamata või siis ühendamisvõimaluse puudumisel eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, kogumismahutitele ja püüduritele peab olema vaba.
(13) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab vedaja kohta säilitama dokumendid kuni kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg. KOV nõudmisel peavad eelnimetatud dokumendid olema esituskõlbulikud.
§ 22. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa, keskkonnakompleksloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
(5) Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete kogumiskohtade paiknemise info avaldatakse Narva-Jõesuu linna kodulehel. Ravimijäägid võib tagastada ka apteeki. Ohtlike jäätmete kogumisringid toimuvad Narva-Jõesuu linna territooriumil vähemalt üks kord aastas. Ohtlike jäätmete kogumispunktid ja kogumisringid on ettenähtud füüsiliste isikute ohtlike jäätmete kogumiseks.
(6) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalvet teostavale ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 23. Probleemtoodete jäätmed
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete (elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast) kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(2) Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või turustaja müügikohta. Samuti saab elektroonikaromusid üle anda kord aastas toimuval kogumisringil. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m2, tasuta tagasi võtma väikseid elektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm. Tootja peab turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme. Tootja on kohustatud elektri- ja elektroonikaseadme kasutajalt kodumajapidamiste elektroonikaromud tasuta vastu võtma, sõltumata üleantavate elektroonikaromude arvust. Elektri- ja elektroonikaseadme tootjate ja turustajate kohustused on määratud Vabariigi Valitsuse 20.04.2009 määrusega nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“.
(4) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Rehvide müügikoht ja rehvivahetus töökoda peab omama vanarehvide käitlemise lepingut. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Kogumispunktide paiknemise info avaldatakse Narva-Jõesuu linna kodulehel.
(6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(7) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
§ 24. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui see on asukohana kokku lepitud korraldatud jäätmeveos ja nende äravedu korraldatakse hiljemalt 7 päeva jooksul või viia jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(3) Kasutuskõlblikke esemeid (nt mööblit jms) tuleb suunata võimalusel korduskasutusse. Taaskasutuskeskuste info avaldatakse linna kodulehel.
§ 25. Metalljäätmed
(1) Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall, nt metallist nõud, kausid, käärid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.
(2) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.
(3) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. kaablite kokkuostmine eraisikutelt on keelatud, kuid nende tasuta vastu võtmine on lubatud.
(4) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(5) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.
§ 26. Plastijäätmed
Plastijäätmed (nt plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.
§ 27. Klaasijäätmed
Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.
§ 28. Puidujäätmed
Puidujäätmed (nt lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigustekkinud puidujäätmed) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 29. Tekstiili- ja rõivajäätmed
Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 30. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt kivid ja pinnas jms jäätmed, mis tekivad aiapidamisel kuid ei ole biolagunevad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 31. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas, st tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu igas jäätmetekkekohas ning tekkinud jäätmed tuleb toimetada tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.
(4) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad-torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.
(5) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(6) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.
(7) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
(8) Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
(9) Loomsed jäätmed, sh hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.
(10) Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või matta lemmikloomade surnuaeda. Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis või veekaitsevööndis.
(11) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
(12) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale (keskkonnaministri poolt 29.04.2004 kehtestatud määrusele nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”) ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(13) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(14) Jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste ja putukatevaba. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist. Ruum peab olema lukustatav, ventileeritav ja ruumis tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm).
(15) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(16) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(17) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastvõi klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
(18) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(19) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
§ 32. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmete käitlemine tuleb kajastada ehitusprojektis. Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;
5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb jäätmetekkekohal korraldada nende liigiti kogumine ning ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid 1 m3 kuni 10 m3 tuleb kasutusloa taotlusele lisada jäätmete nõuetekohast üleandmist tõendavad dokumendid.
(3) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada õiend ehitusjäätmete käitlemise ning üleandmise kohta.
(4) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(5) Eraldi kogutud ehitus ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal.
(6) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(7) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(8) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
(9) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(10) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(11) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid.
3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
4) andma liigiti kogutud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks, ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks, kõrvaldamiseks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal ei ole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist Narva-Jõesuu Linnavalitsusele;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama Narva-Jõesuu Linnavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(12) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(13) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(14) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(15) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle Keskkonnaministri määruses 11.08.2010 nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.
5. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 33. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks jäätmete sorteerimisjaam, kompostimisväljak, prügila, koostootmisjaam.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑-konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 34. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju sealhulgas keskkonnahäiringu vältimine ja vähendamine.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 35. Järelevalve
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostatakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nimel teostavad järelevalvet ja väärtegude menetlemist Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud.
(3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(4) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
§ 36. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12611 ja pakendiseaduse §‑-de 29–30 alusel.
7. peatükk Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa
§ 37. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded
(1) Segaolmejäätmete tekkekohas kogumise tagamiseks on eesmärk aastaks 2020 hõlmata 100% jäätmetekkekohtadest korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% linna territooriumil tekkivate segaolmejäätmete kogumassist.
(2) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise suurendamiseks on eesmärgiks pakendijäätmete liigiti kogumise süsteemi parendamine ning elanike järjepidev teavitamine jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest ja võimalustest 2020. aastaks ning pakendijäätmete tekkekohas liigiti kogumise (pakendikoti teenuse) rakendamine võimalikult paljudes jäätmetekkekohtades 2025. aastaks.
(3) Paberi ja kartongi kogumise eesmärgiks on nende tekkekohas liigiti kogumine ja materjalina taaskasutamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik hõlmata vanapaberi ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveoga tervel omavalitsuse haldusterritooriumil alates 2020. aastast.
(4) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete kogumine tekkekoha lähedal ning tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik hõlmata suurjäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga alates 2020. aastast.
(5) Ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete kogumine tekkekoha lähedal ning tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik jätkata iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisringidega ning hiljemalt 2021. aastaks korraldada nende jäätmete kogumist ka rajatava Narva-Jõesuu linna jäätmejaama kaudu.
(6) Muude taaskasutatavate jäätmete nagu plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili, vanarehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise eesmärgiks on hiljemalt 2021. aastaks korraldada nende jäätmete kogumist rajatava Narva-Jõesuu linna jäätmejaama kaudu.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2023 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsorteerimine.
8. peatükk Rakendussätted
§ 38. Kontsessioonilepingute kehtivus
Määruse peatükki 3 rakendatakse käesoleva määruse alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel. Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud ja nende alusel antud ainuõigused ja jäätmeload kehtivad kuni vastavate kontsessioonilepingute lõppemiseni. Narva-Jõesuu korraldatud jäätmeveo piirkond kehtib kuni korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu lõppemiseni, mille järel liitub automaatselt määruse §-iga 7 moodustatud kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi hõlmava Narva-Jõesuu linna korraldatud jäätmeveopiirkonnaga.
§ 39. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks järgmised määrused:
1) Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrus 27.04.2005 nr 64 „Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
2) Vaivara Vallavolikogu määrus 25.10.2007 nr 45 „Vaivara valla jäätmehoolduseeskiri“.
§ 40. Jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Veikko Luhalaid
linnavolikogu esimees
Lisa 1 Sinimäe ja Olgina tiheasustusalade paiknemise skeemid.
Lisa 2 Korraldatud jäätmeveost vabastuse taotluse vorm.
Lisa 3 Ühismahuti kasutamise taotluse vorm.
Facebook
Twitter