Haaslava valla ehitusmäärus
Vastu võetud 04.02.2015 nr 25
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ja ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse eesmärk
(1) Haaslava valla ehitusmäärus (edaspidi ehitusmäärus) kehtestatakse kohalike oludega arvestamiseks, ülesannete jaotamiseks kohalikus omavalitsuses ning planeerimisseadusega ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel Haaslava vallas.
(2) Ehitusmäärus reguleerib Haaslava Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Haaslava Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute ning pädevate asutuste vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
§ 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus
(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, mis on Haaslava Vallavalitsuse käsutuses, kui juurdepääs ei ole seadusest tulenevalt piiratud, avaldab planeeringu menetlemisega ning projekteerimistingimuste väljastamisega seonduvaid teateid ning informeerib seaduses sätestatud juhtudel puudutatud isikuid teostatud menetlustoimingutest ning vastu võetud otsustest kirjalikult.
(2) Vallavalitsus korraldab seaduses sätestatud juhtudel planeerimise ja ehitusvaldkonna teabe avalikustamise ajalehes „Teataja“ ning valla kodulehel, et tagada huvitatud isikute kaasamine ja avalikkuse informeerimine.
§ 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel
(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus vastavalt seaduses ja ehitusmääruses sätestatud pädevusele. Vallavolikokku saadetud otsuste eelnõud vaatab läbi ja valmistab seisukohavõtuks ette volikogu komisjon.
(2) Vallavolikogu ainupädevuses on:
1) üldplaneeringu ja üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine;
2) maakonnaplaneeringu, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kooskõlastamine;
3) detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine, kui detailplaneeringut soovitakse koostada kaitse alla võetud maa-alale või miljööväärtusega alale;
4) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine, v.a juhul, kui ei muudeta planeeringu põhilahendusi ja maakasutuse sihtotstarvet, samuti detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
5) detailplaneeringu koostamise algatamine, kui kavandatav tegevus on olulise ruumilise mõjuga ning ehitusõiguse määramiseks on otstarbekas koostada detailplaneering.
(3) Vallavalitsuse pädevuses on:
1) detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine v.a. juhtudel, kui see on volikogu ainupädevuses;
2) vallavolikogu algatatud detailplaneeringu vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine;
3) planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise otsustamine;
4) projekteerimistingimuste väljastamine;
5) ehituslubade väljastamine;
6) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamine;
7) kasutuslubade väljastamine;
8) ehitusjärelevalve korraldamine;
9) lepingute sõlmimine, millega antakse huvitatud isikule üle detailplaneeringu koostamise
10) lepingute sõlmimine, mis on vajalikud detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate kohustuste sisu, ulatuse ja tähtaegade kindlaksmääramiseks.
2. peatükk Planeerimine
§ 4. Planeerimine
(1) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
(2) Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.
(3) Planeeringute liigid on:
1) üldplaneering, mille eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;
2) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.
(4) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.
(5) Planeerimismenetluse läbiviimisel järgitakse seadustes sätestatud tähtaegu.
§ 5. Üldplaneering, selle koostamine ja kehtestamine
(1) Üldplaneeringu koostamise algatab, lähteseisukohad kinnitab, võtab vastu ja kehtestab
(2) Lähteseisukohtadega määratakse kindlaks valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad seisukohad planeeringu koostamiseks, üldplaneeringu graafilise osa koosseis, samuti kooskõlastajate nimekiri.
(3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste planeeringusse sisseviimisel muutuvad üldplaneeringu põhilahendused, siis korratakse avalikku väljapanekut ja vajadusel avalikku arutelu.
(4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
§ 6. Detailplaneering
(1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ning see on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Valla territooriumi osa on üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala.
(2) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.
(3) Detailplaneeringus määratud tehnorajatiste paiknemine loob esmase aluse kinnisasja omaniku kohustusele taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist.
§ 7. Detailplaneeringu koostamine
(1) Ettepanek detailplaneeringu koostamise algatamiseks esitatakse vallavalitsusele.
(2) Avaldusele lisatakse:
1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000);
2) taotletava planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul);
3) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega;
4) tootmishoonete planeerimisel tootmistegevuse kirjeldus.
(3) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.
(4) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus vaadatakse enne eelnõu volikogule esitamist läbi vallavalitsuse istungil ning volikogu komisjonis.
(5) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise rahastamist Haaslava valla eelarvevahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on valla arengukavas ette nähtud.
(6) Kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid Haaslava valla eelarves, kuid detailplaneeringu koostamise algataja on nõus detailplaneeringu koostamist finantseerima, siis võib vallavanem sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse Haaslava valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel.
(7) Lähteseisukohad kinnitatakse vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega, nendes määratakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamiseks, koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded.
(8) Detailplaneeringu koostamisel kasutatakse aluseks kuni kahe aasta vanust geodeetilist alusplaani.
(9) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja.
(10) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis.
(11) Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.
(12) Vallavalitsus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteseisukohtades. Eskiislahenduses esitatakse lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse kohta.
(13) Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus, arutelu käigus tehtud märkused ja ettepanekud ning eskiislahenduse täiendava avaliku arutelu vajadus. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
§ 8. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras
(1) Vallavalitsus võib olemasoleval hoonestusalal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks loobuda planeerimisseaduses sätestatud avalikustamise nõuete täitmisest asendades need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.
(2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.
§ 9. Detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumine
(1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vastav ametnik eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat.
(2) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega:
1) algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga;
2) detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju;
3) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;
4) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.
(3) Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (vallavalitsus või –volikogu).
§ 10. Koostöö planeeringu koostamisel
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;
2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
4) keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdi keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kui planeeringu koostamise käigus on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine;
5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.
(2) Planeeringu koostaja tagab maavanema poolt määratud asutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused. Planeeringu kaustas tuleb esitada saadud kooskõlastuste originaalid.
(3) Koostööd maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus.
(4) Planeeringu eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga.
§ 11. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine
(1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (vallavalitsus või –volikogu).
(2) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab vastavas ajalehes ja valla koduleheküljel vallavalitsus.
(3) Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab vallavalitsus, kes tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.
(4) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.
§ 12. Seisukoha võtmine avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine
(1) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha vallavalitsus.
(2) Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab vallavalitsus avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist.
(3) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete osas ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(4) Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab vallavalitsus saadud ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise.
(5) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.
(6) Kui peale avalikku väljapanekut, avalikku arutelu ning planeeringu muutmist kõiki planeeringu kohta kirjalikult esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ei arvestata, edastab vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.
§ 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine
(1) Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb kokku leppida järgmised asjaolud:
1) kes on planeeringuga kavandatud tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning millised on valla kasuks seatud tagatised nimetatud
2) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva olemasoleva või kavandatava avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava puhkeala üleandmise ja/või kasutamise tingimused.
(2) Detailplaneeringu seletuskirja märgitakse tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajaline järjekord.
(3) Pärast planeeringu kehtestamist vallavalitsus:
1) teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja valla koduleheküljel;
2) saadab planeeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale;
3) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu kehtestamisest isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud ning kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse ja kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.
§ 14. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine
(1) Igaühel on õigus vallavalitsuses tutvuda kehtestatud planeeringutega.
(2) Planeeringute koostamise üle peab arvestust vallavalitsus ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab valla kantselei.
3. peatükk Ehitus
§ 15. Nõuded ehitisele
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt. Ehitis peab:
1) olema ehitatud ehitusloa, ehitusprojekti ja ehitamist reguleerivate õigusaktide kohaselt;
2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;
3) olema ohutu nii ehitise kasutajale kui teiste inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale;
4) ehitis ei tohi avaldada kahjulikku mõju naaberehitistele.
(2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslikke nõudeid ning arvestada asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.
(3) Korterelamute juurde abihoonete rajamine või mistahes korterelamu fassaade muutvad ümberehitused tuleb lahendada elamu osas komplekselt ja arhitektuuriliselt ühtselt kõikide korteriomanike vajadusi arvestades.
(4) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.
(5) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 16. Ehituslik projekteerimine
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering.
(2) Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused.
§ 17. Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded
Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on sätestatud Haaslava valla üldplaneeringus.
§ 18. Projekteerimistingimuste taotlemine, määramine ja nende avalikustamise kord
(1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, millega määratletakse konkreetse ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ning tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealus detailplaneeringu kohustuseta alal.
(2) Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks.
(3) Projekteerimistingimuste taotlus ehitusõiguse määramiseks esitatakse vallavalitsusele:
1) hoonete ehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks;
2) rajatiste (sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid) rajamiseks;
3) tehnorajatiste (torujuhtmed, side-ja elektriliinid) rajamiseks;
4) spordi- ja puhkerajatiste, haljasalade ja parkide rajamiseks;
5) muude avalikkusele suunatud rajatiste (teed, tänavad, parklad, sidemastid, tuulegeneraatorid
(4) Detailplaneeringu alal võib projekteerimisest huvitatud isik esitada taotluse ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste saamiseks. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda, lähtuvalt väljakujunenud keskkonnast ja detailplaneeringus antud ehitusõiguse parameetritest.
(5) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele projekteerimis-tingimuste taotluse. Taotlusele tuleb lisada:
1) uus- ja juurdeehitiste puhul krundi, hajaasustusega alal õueala, plaan;
2) kavandatavate ehitiste eskiis ja kasutuse kirjeldus;
3) täiendavad andmed olemasolevate ehitiste kohta (vanad projektid, joonised, fotod vms) nende olemasolul.
(6) Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtivuse tähtajaga kuni kaks aastat. Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
1) krundi ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
2) lubatav hoonete suurim arv ja ehitusalune pindala;
3) hoone suurim lubatud kõrgus;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) rajatis(t)e olulised tehnilised (piir)näitajad;
6) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
7) haljastus- ja heakorranõuded;
8) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
9) nõuded krundi tehnorajatistele.
(7) Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.
(8) Vallavalitsuse korraldused projekteerimistingimuste määramise kohta avalikustatakse valla kodulehel dokumendiregistris ja paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.
§ 19. Ehitusprojekti üldised nõuded
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt õigusaktidele ja käesolevas määruses kehtestatud vormistusnõuetele.
(2) Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale ning võimaldama projekti järgi ehitamist. Ehitusprojekt peab vastama järgmistele üldistele vormistusnõuetele:
1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A 4;
2) põhijoonised mõõtkavas M 1:100, erandkorras M1:50 või M1:200;
3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõuetele vastavalt. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimise eelset tegelikku olukorda, lisaks olukorda 15 m ulatuses väljaspool krundi piire. Olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul ei ole geodeetiline alusplaan üldjuhul nõutav;
4) menetlemiseks vajalikud lisamaterjalid (ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul, omandidokumendid, keskkonnaload, lepingud, tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks).
(3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud järgnevate ametiasutustega ja isikutega:
1) riikliku tuleohutus - päästeasutusega;
2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul Terviseameti järelevalveasutusega;
3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;
4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;
5) teede ja tehnovõrkude ning teiste kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;
6) valla teid, tänavaid, tänavavalgustust, vee- ja kanalisatsioonitrasse ja sadevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul vallavara haldajaga;
7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naaberkinnisasja omanikuga;
8) detailplaneeringus nõutud isikutega.
(4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede, vertikaalplaneerimise ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.
(5) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995 kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse ka nende ehitiste kohta, millel puudub projekt või mis ei ole ehitatud vastavalt olemasolevale kinnitatud ehitusprojektile, olenemata nende ehitiste ehitamise ajast.
(6) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses.
(7) Ehitisele kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt.
(8) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse vajadusel riikliku tuleohutus-päästeasutusega ja teiste asjaomaste asutuste ja isikutega.
§ 20. Ehitusluba
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusprojekt koos vormikohase ehitusloa taotlusega ( www.mkm.ee ), energiamärgis, kui see on nõutav ning tasutakse riigilõiv. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest.
(2) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa paberkandjal väljastab taotlejale ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast.
(3) Ehitusluba on tähtajatu, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamise päevast.
(4) Ehitusloale kantavad andmed avalikustatakse riiklikus ehitisregistris. Vallavalitsuse korraldused ehituslubade väljastamise kohta avalikustatakse valla kodulehel dokumendiregistris ja paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.
§ 21. Väikeehitis
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi krundi piires teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning spordi- ja puhkerajatisi, sealhulgas laste mänguväljakuid, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutuseks, võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus (www.mkm.ee) ning tasutakse riigilõiv. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega mõõtkavas varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet.
(2) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitusõigusega krundil ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid detailplaneeringu kohustusega alal peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele ehitise alustamise teatise ( www.mkm.ee). Selline väikeehitis ei tohi paikneda väljaspool krundi lubatud ehitusala. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 4,0 m on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek ja ehitustehniliste vahenditega tuleb tagada nõutav ehitise tuleohutuskuja naabrusehitiste suhtes.
(3) Väikeehitise arhitektuur peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
§ 22. Ajutine ehitis
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.
(2) Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitistele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa väljastamise korraga.
(3) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise püstitamise tingimused ehitusloas ja kasutusloas või väikeehitise puhul kirjalikus nõusolekus:
1) ajutise ehitise kasutamise tähtaja;
2) ajutise ehitise lammutamise või likvideerimise tähtpäeva.
(4) Ajutisele ehitisele väljastatud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud kasutamise aja lõppemisel tähtaega ei pikendata.
(5) Ajutise ehitise arhitektuur peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
§ 23. Kasutusluba
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus ( www.mkm.ee) koos ehitusseaduse §-des 31 ja 33 loetletud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.
(2) Vallavalitsus:
1) korraldab ehitise ülevaatuse, so valminud ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud ohutus- ja keskkonnanõuetele ning ehitusprojektile;
2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja riiklikke institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
(3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi saamisest arvates.
(4) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega.
§ 24. Ehitise lammutamine
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tegelikkust tõeselt kajastav geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.
(2) Vallavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa taotlejalt ehitise lammutamise tööprojekti esitamist, mis kajastab ehitise tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piiramist turvaaiaga, tööde tehnoloogilist käiku, ehitusjäätmete käitlemist ja platsi lammutamise järgset heakorrastamist.
§ 25. Riiklik ehitisregister
Riiklikku ehitisregistrisse kannab ehitamisega seotud andmeid, dokumente ja väljastab kinnitatud dokumentide väljavõtteid vallavalitsuse ehitusspetsialist või selleks määratud ametnik.
4. peatükk Riiklik järelevalve
§ 26. Riiklik järelevalve
Õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialist või selleks määratud ametnik ja Tehnilise Järelevalve Amet.
5. peatükk Ehitusmääruse rakendamine
§ 27. Määruse rakendamine
(1) Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks Haaslava Vallavolikogu 21. august 2003 määrus nr 13 „Haaslava valla ehitusmäärus“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Taivo Kirm
volikogu esimees
Facebook
Twitter