SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Raasiku vallas

Väljaandja:Raasiku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.02.2018, 18

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Raasiku vallas

Vastu võetud 13.02.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 455 ja § 4515 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

 (2) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (3) Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

§ 2.  Teenuse osutaja

 (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

 (2) Järelhooldusteenuse osutaja on Raasiku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.  Asendushooldusteenuse saaja

 (1) Asendushooldusteenus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
 1) lapse vanem on surnud;
 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
 3) vanema hooldusõigus on lapse suhtes peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
 4) laps on vanemast eraldatud.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või;
 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

 (3) Asendushooldusteenuse võib tagada abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

§ 4.  Järelhooldusteenuse saaja

 (1) Järelhooldusteenus tagatakse käesoleva määruse § 3 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppe integreeritud õppes:
 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või;
 3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

 (2) Järelhooldusteenuse võib tagada isikule, kes:
 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 5.  Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

 (1) Paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

 (2) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

 (3) Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel osutab vallavalitsus teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR).

 (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 6.  Teenuse rahastamine

 (1) Asendushooldusteenust käesoleva määruse paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Raasiku valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

 (2) Asendushooldusteenust käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Raasiku valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

 (3) Järelhooldusteenust rahastatakse Raasiku valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

 (4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab Raasiku valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust STARis.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

 (6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

 (7) Vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud toetust.

 (8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

 (9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

 (10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 7.  Hoolduspere vanema toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega vallavalitsus on sõlminud hoolduspere vanema lepingu.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 6 nimetatud toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem taotluse vallavalitsusele.

 (3) Taotleja esitab taotluse, milles näitab ära vähemalt järgmised andmed ning kinnitab andmete õigsust allkirjaga:
 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;
 2) elukoht – maakond, linn või vald, tänav või küla, maja ja korteri number, sihtnumber;
 3) arvelduskonto number.

§ 8.  Lepingu sõlmimine

 (1) Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

 (2) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

 (3) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

 (4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 9.  Lepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

 (2) Leping lõppeb:
 1) tähtaja saabumise korral;
 2) lepingupoole surma korral või
 3) teenuse saaja surma korral.

§ 10.  Jõustumine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2018. a.

Tiina Rühka
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json