Tapa valla raamatupidamise sise-eeskiri
Vastu võetud 06.03.2019 nr 2
Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11 ja Tapa Vallavolikogu 28.01.2019 määruse nr 47 „Tapa vallavara valitsemise kord“ § 3 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Tapa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on Tapa valla kui raamatupidamiskohuslase raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine.
(2) Eeskiri lähtub Eesti Finantsaruandluse Standardist, arvestusmeetodid ja -põhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, rahandusministri määrustest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi juhend) ja rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest.
(3) Eeskiri reguleerib valla majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, kontoplaani, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, aruannete koostamise korda, varade, kohustiste arvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest.
(4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik valla ametiasutusele ning hallatavatele asutustele.
(5) Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud Tapa Vallavalitsuse raamatupidamise korraldamise sätet, dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse raamatupidamise seaduses, Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendites, avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendis ja teistes õigusaktides sätestatust.
§ 2. Majandusaasta
(1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(2) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
2. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE
§ 3. Majandustehingute dokumenteerimine, kirjendamine ja dokumentide liikumine
(1) Majandustehing on tehing, muu toiming, raamatupidamise seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
(2) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.
(3) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat).
§ 4. Müügidokumendid
(1) Müügidokumentide koostamise aluseks on lepingud, eelarve juhtide teatised või käskkirjad ja vallavalitsuse korraldused.
(2) Asutuste põhitegevuse tulude õigeaegseks arvestamiseks esitavad eelarve juhid raamatupidamisele üüri- ja rendilepingute koopiad koheselt peale sõlmimist. Kui üüri- või renditulu saadakse vara ühekordsest kasutamisest, mille kohta lepingut ei sõlmita, siis esitab eelarve juht arve koostamiseks esimesel võimalusel esildise.
(3) Müügiarved koostatakse raamatupidajate poolt vähemalt kord kuus alalistele ostjatele (õpilaskohad, lastevanemate tasu lasteaedades, üürid, kohatasu hooldekodus, õppetasud).
(4) Hallatava asutuse juhid esitavad 1. kuupäevaks vormikohased tabelid eelmisel kuul tarbitud teenuse kohta.
(5) Jooksvaid arveid koostatakse teenuse osutamise päeval või sellele järgneval päeval.
(6) Müügiarved koostatakse raamatupidamisprogrammis ja väljastatakse ostjale.
(7) Müügiarvete laekumist jälgib iga arve väljastanud raamatupidaja.
(8) Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta aruande koostamise käigus.
§ 5. Ostudokumendid
(1) Ostudokumendid on: kaupade ja materjalide ostudokumendid, transpordi arved, muud tarnijate arved, kaardiga makstud ostudokumendid, sularahas makstud ostudokumendid.
(2) Dokumentide majandustehingute õigsuse, seaduspärasuse ja vastavust eelarvele vastutab hallatava asutuse juht või kulujuht ja kinnitab dokumendid.
(3) Ostuarveid digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-Arvekeskuses ja imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepti finantstarkvarasse Pmen.
(4) Vallavalitsuste poolt teostatud tehingute õigsust kontrollitakse vastava spetsialisti poolt koos eelarve tegevusala ja artikli märkimisega ning seejärel kinnitatakse vallavanema poolt.
(5) Kõik ostudokumendid registreeritakse raamatupidajate poolt raamatupidamisprogrammis, jälgides tehingute kooskõla eelarvega, maksetähtpäevi, summasid, tekkepõhist perioodi.
(6) Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta aruande koostamise käigus.
§ 6. Töö- ja teenistuslähetused
Töö- ja teenistuslähetuse käskkirja vormistab allasutuse juht ja vallavalitsuse lähetused vallavanem, esitatud taotluse (lisa 1) alusel.
1) Hallatavate asutuste juhtide töölähetused vormistab vallavanem taotluse alusel.
2) Iga lähetatu esitab pärast lähetust raamatupidamisele aruande ettevõttes kehtestatud vormil (lisa 3) kolme tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist.
3) Lähetusaruanded kinnitatakse hallatava asutuse juhi poolt ja vallavalitsuse aruanded kinnitab vallavanem.
4) Lähetuse korral hüvitatakse lähetuskulud kuludokumentide alusel (kütusetsekk, parkimiskulu, sõidupiletid) tõendav dokument või makstakse isikliku sõiduauto hüvitist.
§ 7. Majanduskulude aruanded
Majanduskulude aruanded koostab vähemalt kuu lõpus iga aruandev isik ettevõttes kehtestatud vormil (lisa 4).
1) Majanduskulude aruanded kinnitab vallavanem või hallatava asutuse juht.
2) Majanduskulude aruanded edastab raamatupidamisse aruandev isik.
§ 8. Kassa ja pangadokumendid
(1) Kassa dokumendid koostab raamatupidaja, kes täidab ka kassapidaja kohustusi.
1) Kassa dokumentidena kasutatakse kassa sissetuleku orderit ja väljamineku orderit.
2) Kassaaruanded koostatakse iga päeva kohta.
(2) Pangatehingute jaoks kasutatakse Swedbanga, SEB Panga, Danske Panga ja Luminor Panga internetipanka.
(3) Dokumentide kontrolli nõuetekohaselt peab olema tagatud allkirjaõigusliku isiku ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahusus. Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut, et üks isik ei saa ainuisikuliselt ülekandeid teostada.
(4) Tapa valla raamatupidamises on ülekannete ettevalmistamise õigus raamatupidajatel ja ülekandeid teostab pearaamatupidaja või tema puhkuse ajal asendaja.
(5) Arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade ja arvelduskontode lõikes. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete alusel.
(6) Pangatehingud sisestavad raamatupidamisprogrammi raamatupidajad ja kontrollivad ühtlasi pangaväljavõtte vastavust pearaamatuga.
§ 9. Tööajatabelid
Tööaja tabelid koostab vallavalitsuses kantselei sekretär ja hallatava asutustes juht või juhi poolt volitatud isik.
1) Allkirjastatud tööajatabelid edastatakse raamatupidamisse vähemalt 5 tööpäeva enne jooksva kuu lõppu.
§ 10. Palgaarvestus
(1) Töötasud, tunni- ja tükipalgad kehtestatakse teenistujatele vallavalitsuse käskkirjaga, hallatavate asutuste juhtidele vallavanema käskkirjaga, hallatavate asutuste töötajatele juhi käskkirjaga ja õpetajatele vastavalt seadustes ettenähtud määrale.
(2) Palkade arvestuse eest vastutavad asutuste raamatupidajad.
(3) Palgalehed koostatakse iga kuu hiljemalt 5. kuupäevaks.
(4) Kontrollitud ja kinnitatud töötasude väljamaksed imporditakse koondmaksena raamatupidamisprogrammist arvelduskontole või töötaja avalduse alusel sularahas valla kassast.
(5) Puhkuste ajakava kinnitatakse iga majandusaasta alguses hiljemalt 31. märtsiks.
(6) Puhkused vormistatakse juhi käskkirjaga ja edastatakse raamatupidamisse. Kinnitatud puhusegraafiku väliselt puhkama minekul esitab töötaja puhkuseavalduse vähemalt kaks nädalat enne puhkusele minekut.
§ 11. Lepingud
(1) Lepingute kehtivuse ja täitmise kontrollimise eest vastutavad vastava valdkonna spetsialistid.
(2) Lepingute kohta peetakse arvestust elektroonilises dokumendihaldussüsteemis Delta. Andmed sisestab kantselei sekretär.
(3) Allasutuse juhid edastavad toetustlepingute kohta info raamatupidamisele.
§ 12. Dokumentide kirjendamine, parandused
(1) Majandustehingud kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
(2) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama: majandustehingu kuupäev; kirjendi identifitseerimistunnus, (näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon), debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad ning viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.
(4) Raamatupidamiskirjendi parandamine või kustutamine on lubatud üksnes juhul, kui kirjend tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga.
3. peatükk ALGDOKUMENT
§ 13. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid
(1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
(2) Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised:
1) arved (müügiarved, ostuarved);
2) saatelehed, aktid;
3) transpordi dokumendid, saatedokumendid, tollidokumendid;
4) sularaha kviitungid, tšekid;
5) kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid;
6) pangakontode väljavõtted;
7) avansi- ja lähetusaruanded;
8) palga dokumendid (palgalehed, koondpalgalehed);
9) ostu-müügilepingud;
10) rendilepingud, liisinglepingud;
11) tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud;
12) muud lepingud;
13) põhivara arvele võtmise, ümberhindamise ja maha kandmise aktid;
14) väärtpaberi registri väljavõte;
15) inventuurilehed;
16) vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad, volikogu otsused;
17) raamatupidamisõiendid.
§ 14. Dokumendil kajastatavad andmed
(1) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi andmeid:
• toimumisaeg;
• majandusliku sisu kirjeldus;
• arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.
(2) Kui raamatupidamiskohuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohuslane, riigiraamatu-pidamiskohuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks eespool nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.
(3) Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamisregistrites tuleb alg- või koonddokumendile lisada viide kirjendile.
(4) Algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.
(5) Tapa Vallavalitsus koostab raamatupidamise algdokumendid eesti keeles ja eurodes.
4. peatükk RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE
§ 15. Raamatupidamisregistrite pidamine
(1) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
(2) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
(3) Ostuarvete registreid peetakse ja ostuarveid säilitatakse e-Arvekeskuse infosüsteemis, kus toimub arvete vastuvõtmine, kontrollimine, arvestusobjektide lisamine, kinnitamine (allkirjastamine) ja nende kohta raamatupidamiskannete automaatne importimine raamatupidamisprogrammi.
(4) Tapa Vallavalitsuses raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogramme PMen, mis sisaldab pearaamatut, ostude ja müükide arvestust, põhivarade ja väheväärtusliku varade arvestust, palgaarvestust ning eelarvestamist.
5. peatükk INVENTEERIMINE
§ 16. Inventeerimise kord
Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi raamatupidamiskohuslase kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aastaaruande lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustiste gruppide kaupa alljärgnevalt:
1) varude inventuur;
2) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;
3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustiste kohta kinnituskirjade saatmine;
4) sularahakassade inventuur;
5) pankade kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;
6) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;
7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheliste saldode võrdlemine;
8) muude varade inventuur.
§ 17. Inventuuriaktide koostamine
(1) Majandusaasta lõpus toimuvate inventuuride läbiviimiseks määratakse inventuuride läbiviijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Inventuurikomisjonide koosseisu kinnitab vallavanem käskkirjaga.
(2) Maha kandmised ja ümberhindlused otsustab komisjon, koostab aktid, mis kinnitatakse vastavalt vallavara valitsemise korrale.
(3) Inventuuride aktid edastatakse raamatupidamisse.
§ 18. Varade inventuurid
(1) Varade inventuurid on järgmised:
1) Kassainventuur. Kassainventuuri puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti rahatähtede ühikud koos rahatähtede arvuga. Sularahajääk kokku kajastatakse aktis nii numbrite kui sõnadega. Sularaha kassas inventeeritakse ootamatult kaks korda aastas.
2) Pangakontode inventuur. Pangakontode kontrollimisel võrdleb raamatupidaja igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust raamatupidamisprogrammis.
Pangakontosid inventeeritakse majandusaasta lõpul panga poolt väljastatud kinnituskirjaga.
3) Varude inventuur. Varude inventuurilehed trükitakse välja laoprogrammist (toiduladu).
(2) Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas kuni 2 kuud enne majandusaasta lõppu.
1) Põhivarade kohta trükitakse raamatupidamisprogrammist inventuurilehed, millele märgitakse inventeeritud kogused. Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees inventuuritulemuste lõppakti, millele lisatakse nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud põhivara mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta).
2) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel.
3) Vastutava isiku vahetumisel, looduõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. Vallavanema käskkirja või vallavalitsuse korralduse alusel viiakse vajadusel läbi ootamatud inventuure.
4) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: kahju hüvitamisel süüdlase poolt või süüdlase mitteavastamisel vastavalt Tapa vallavara valitsemise korras sätestatud viisi.
(3) Nõudeid ostjate vastu inventeeritakse iga kuu lõpus. Hallatavate asutuste juhid saavad raamatupidajalt nimekirjad võlgnike võlgade kohta. Hallatava asutuse juht korraldab pärast võlgnike nimekirja saamist viivitamatult võlgniku võlast teavitamise kirjalikult, raamatupidaja edastab talle meeldetuletuse ja korduvarve. Kui võlgnik ei tasu võlga meeldetuletuse saamise järgselt, saadab finantsosakond valla üldplangil väljastusteatega võlateatise, märkides teatises võla sissenõudmise aja ja viisi. Kui võlgnik teatab finantsosakonnale meeldetuletuse või võlateatise saamise järgselt, et on makseraskustes, siis võib võlgnik esitada finantsosakonnale avalduse võlgade ajatamise ehk maksegraafiku sõlmimiseks. Maksegraafiku allkirjastavad võlgnik ja vallavanem.
1) Raamatupidamises hinnatakse nõudeid ligikaudsel meetodil, mille maksetähtaeg on ületatud 90-180 päeva võrra, 50% ulatuses alla ja üle 180 päeva võrra 100% ulatuses alla. Kande alusdokumendiks on raamatupidamise õiend. Nõuete lootusetuks tunnistamise kinnitab vallavalitsus.
2) Majandusaasta lõppedes saadetakse välja saldoteatised olulistele võlgnikele ja koostatakse nõuete analüütilise nimekirja inventuur.
3) Muud nõuded võivad olla puhkusenõuded ja avansid aruandvatele isikutele. Nende kohta koostatakse aktid ja allkirjastatakse nõude saaja poolt.
§ 19. Kohustiste inventuurid
Kohustiste inventuurid on järgmised:
1) Ostjate ettemaksed toodete või teenuste eest. Ostjate ettemaksed inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes koos nõuetega klientide vastu.
2) Võlad tarnijatele. Tarnijate võlad inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes, koostades kohustuse analüütilise nimekirja inventuuri ning oluliste kohustuse kohta saadetakse kinnituskiri.
3) Maksuvõlad. Maksuvõlgade inventeerimisel on aluseks maksuameti kontode väljatrükid ja raamatupidamisest pearaamatu vastavate kontode väljatrükid.
4) Viitvõlad. Viitvõlgadena inventeeritakse väljamaksmata töötasud ja puhkusereserv ning väljamaksmata tasudelt maksud. Väljamaksmata töötasude inventuurile lisatakse detsembrikuu palgaleht, arvestusleht või väljamaksete leht. Puhkusereservi inventuurileht koostatakse kas palgaprogrammis või tabelis isikute lõikes.
6. peatükk KONTOPLAAN
§ 20. Kontoplaan
(1) Raamatupidamiskohuslane koostab kontoplaani majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.
(2) Tapa Vallavalitsus kasutab Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendis § 6 kehtestatud kontoplaani.
7. peatükk VARADE ARVESTUS
§ 21. Rahaliste vahendite arvestus
Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt vallavara valitsemise korrale.
§ 22. Sularaha arvestus
(1) Sularahaga arvestuses sularahakäitlemise kõrge riskitaseme tõttu on soovitatav sularahaarveldusi vältida. Kui sularahaarveldused on möödapääsmatud, siis seatakse asutuses sisse sularahakassa. Sularaha on üldjuhul vaid sissemaksete kogumiseks. Valla kassast tehakse üldjuhul vajadusel väljamakseid sotsiaaltoetuseks, majanduskulude avanssideks ja muudeks lubatud juhtudeks.
(2) Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja, kellele on pandud ka kassapidaja kohustused. Töötajate vahetumise puhul (puhkused, ajutine asendamine haigestumise ajal, jms) peab sularahakassa jääk olema vastava aktiga üle antud järgmisele töötajale.
(3) Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku dokument, mille allkirjastab raamatupidaja ja pearaamatupidaja ning vallavanem.
(4) Kassaoperatsioonide arvestust peetakse raamatupidamisprogrammis. Kassatehingute alusel koostatakse igapäevaselt kassaraamat, kus on sularaha jääk päeva alguses, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjekorras ning sularaha jääk päeva lõpuks.
(5) Sularaha hoidmiseks peab asutuses olema nõuetele vastav seif, juurdepääs seifi võtmele on ainult kassapidaja-raamatupidajal või vastava hallatava asutuse kassaoperatsioonide eest vastutaval isikul.
(6) Sularaha limiit vallavalitsuse kassas võib olla 5000 eurot ja hallatava asutuse kassas 1000 eurot.
(7) Hallatavad asutused, kus toimub sularahaga arveldamine vastutab kassaoperatsioonide arvestuse eest ettevõtte juht.
(8) Sularaha tehingute kohta peetakse arvestust kassaraamatus, jääk viiakse kassase vähemalt kord kuus (kuu lõpus).
(9) Jaemüüki teostavad administraatorid, kellega on sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping.
(10) Müügi kohta koostab asutuse juht kuu lõpul aruande ja laekunud summad viiakse valla kassasse.
(11) Hallatavates asutustes, kus toimunud üritustele müüakse piletid.
1) Asutuse juhile väljastatakse nummerdatud piletid ja pileti kontroll tagastatakse raamatupidamisse.
2) Kassa- ja jaemüügiaruanded koos rahaga edastatakse valla raamatupidamisse.
(12) Hallatavad asutused, kus teenuse osutamise eest müüakse pileteid.
1) Tapa Spordikeskuses ja Tamsalu Spordikompleksis on kasutusel kassasüsteem.
2) Asutustes on lisaks sularaha tehingute teostamisele kasutusel pangamakseterminaalid (Tamsalu Spordihoone, Tamsalu Kultuurimaja, Porkuni Paemuuseum).
(13) Tapa Kultuurikojas ja Tamsalu Kultuurimajas toimuvate ürituste piletite müügi eest vastutab hallatava asutuse juht või juhi poolt volitatud isik. Piletite müük registreeritakse vastavas müügiprogrammis, millest prinditakse iga ürituse korral aruanne.
1) Ruumide üürimisel koostatakse kassa sissetulekuorder, millest order jääb asutusele ja kviitung antakse ostjale.
2) Algdokumentide alusel koostatakse kuu lõpul kassaaruanne ja sularaha jääk hallatava asutuse kassas viiakse vallavalitsuse kassase.
(14) Lehtse kultuurimajas vastutab sularaha tehingute eest juhataja.
1) Tasuliste ürituste korral koostatakse iga ürituse osalustasu maksmise kohta nimekiri, ruumide rentimisel sissetuleku order, millest kviitung antakse ostjale. Eelpool nimetatud dokumentide alusel makstakse sularaha vallavalitsuse kassasse vähemalt 1 kord kuus.
(15) Porkuni Paemuuseumis vastutab piletite müügi, tasulise giiditeenuse ja õppeprogrammide tasude tehingute eest juhataja.
(16) Eelpool nimetatud teenuste eest makstud sularaha viiakse vallavalitsuse kassasse vähemalt 1 kord kuus.
(17) Lastevanemate tasude kohta lasteaedades ja õppetasude kohta huvikoolides koostatakse arved iga kuu algul hiljemalt 6. tööpäevaks.
1) Tasumine toimub pangaülekannetega või sularahas kassasse.
(18) Raamatukogudes osutatud teenuste eest ja kogutud viiviste sularaha makstakse vallavalitsuse kassasse vähemalt kord kvartalis viiviste raamatusse tehtud sissekannete alusel.
(19) Tapa ja Sääse Hooldekodus hooldusel olevate vanurite pensionid, mis kuuluvad asutuse tulusse, laekuvad üldjuhul panka. Omaste poolt tasumisele kuuluvate teenuste eest väljastatakse arved.
(20) Sularaha arvestus toimub raamatupidamises kontodel 100000-109000.
1) Kanded pearaamatus:
Sularaha laekumine kassasse:
Deebet 1000... – kassa
Kreedit 1001… – pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne.
2) Sularaha väljamaksed
Deebet 1001… – pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele, võlad töövõtjatele jne.
Kreedit 1000... – kassa
§ 23. Arvestus arvelduskontodel
(1) Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ettevõte kasutab neljas pangas pangakontot (Swedbank, SEB Pank, Danske pank ja Luminor pank). Vajadusel avatakse ka teistes pankades arveldusarved.
(2) Liikumisi arvelduskontodel jälgivad iga päev pearaamatupidaja ja raamatupidajad. Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga päev. Vallavalitsuse raamatupidajal (kassapidajal) on deebetkaart tehingute teostamiseks. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja.
(3) Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse eurodes Eesti Panga kursiga. Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes.
(4) Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes.
(5) Pangakontode numbrid on järgmised: 100100-100900.
(6) Kanded pearaamatus: kliendi summa laekumine:
Deebet 1001... – pank
Kreedit 103... – ostjate tasumata summad
(7) Tarnijale maksmine:
Deebet 201... – võlad tarnijale
Kreedit 1001... – pank
(8) Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga:
Deebet 1001... – pank
Kreedit 6589… – kasum valuutakursi muutustest
Deebet 6589… – kahjum valuutakursi muutustest
Kreedit 1001… – pank
§ 24. Nõuete arvestus
(1) Lühiajalised nõuded on: nõuded ostjate vastu, muud nõuded, ettemakstud kulud ja viitlaekumised.
1) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemustele.
2) Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõudeid, mille maksetähtaeg on ületatud:
90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
Üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.
4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla pearaamatupidaja ja asutuse juht.
5) Ebatõenäoliselt laekuv nõue tunnistatakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks ja selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.
6) Nõuete lootusetuteks kandmine toimub Tapa valla vallavara valitsemise korras kehtestatule.
(2) Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes raamatupidamis-programmi andmebaasis.
1) Arveldusi ostjatega kajastatakse järgmistel kontodel: 1030... – 11039...
Kanded pearaamatus: müügikanne:
Deebet 1030… – ostjate tasumata summad
Kreedit 3220… – tulu
(3) Muude nõuete all kajastatakse nõudeid ametiasutuste vastu (tööturuamet ja sotsiaalamet).
(4) Ettemakseid avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi paragrahvi 15 lõike 8 kohaselt üldjuhul ettemakseid ei tehta. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusummana ülekandmisel.
1) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna selles perioodis, mille eest ettemakse tehti.
2) Eraldi arvestust peetakse tarnijate ettemaksude kohta, mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust.
3) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud jagunevad vastavalt nende sisule: majanduskulude ja lähetuse ettemakse töötajatele, töö- ja puhkusetasude ettemaksed, maksude ettemaksed ja muud ettemaksed.
(5) Arveldused aruandvate isikutega peetakse kontol „ Majanduskulude ettemakse töötajatele“.
1) Analüütilist arvestust peetakse iga aruandva isiku lõikes.
(6) Majanduskulude ja lähetuskulude avanssi antakse asutuse töötajatele või teenistujatele avalduse alusel (lisa 2).
1) Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg.
2) Avalduse kinnitab asutuse juht. Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole.
(7) Lähetuskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt kolm tööpäeva pärast lähetusest naasmist kulude aruande, millele on lisatud kulusid tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid.
(8) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud hiljemalt kolm tööpäeva pärast kulude tegemist esitama kulude aruande, millele on lisatud kulusid tõendavad korrektsed originaaldokumendid.
(9) Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kuludele viie kalendripäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja asutuse juhi kinnitatud.
(10) Avansiaruande ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele asutuse pangakontole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist.
(11) Maksude ettemaksed on liigitatud maksuliikide lõikes ja kontosid kasutatakse bilansipäeval maksude inventeerimisel.
§ 25. Viitlaekumised
Viitlaekumistena kajastatakse laenudelt arvestatud intresse.
§ 26. Varud
(1) Varusid (toiduained) bilansis ei kajastata, arvestust peetakse kohapeal laoprogrammis.
(2) Lasteasutustes ja hooldekodus kantakse ostetud toidukaubad ostudokumentide alusel kuluks.
(3) Tapa Spordikeskuses ostetud kaubad on perioodikulu.
(4) Kanded pearaamatus:
Ostukanne:
Deebet 5521… – toiduained
Deebet 60100 – käibemaks
Kreedit 201... – võlad tarnijatele
8. peatükk PÕHIVARA ARVESTUS
§ 27. Materiaalne põhivara
(1) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ5-st ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele: mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene ja teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.
(3) Põhivara objektid on liigitatud vastavalt bilansiskeemi kirjetele:
• maa, hooned ja rajatised;
• masinad ja seadmed;
• info-ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed;
• muu materiaalne põhivara;
• mitteamortiseeruv põhivara;
• põhivara akumuleeritud kulum;
• lõpetamata ehitised;
• ettemaksed materiaalse põhivara eest.
(4) Kasutatakse ka objektide detailset ja analüütilist arvestust.
(5) Iga alaliigi kohta peetakse eraldi kulumi arvestust, mis annab põhivara liikide jääkmaksumustest objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi.
(6) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised ja neil on alljärgnev informatsioon: kasutusele võtmise aeg, soetusmaksumus, vastutav isik, unikaalne inventarinumber, täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber, mobiiltelefoninumber jne), komplekti tunnus (kui vara on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina), parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg, amortisatsiooni kehtiv norm, ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja põhivaraobjekti asukoht.
(7) Unikaalne inventari number on numbrikombinatsioon, mis kajastab, kas tegemist on põhivara või väheväärtusliku varaga ja vastava asutuse või struktuuriüksuse tähist.
(8) Igale struktuuriüksusele antakse unikaalne tähis, mis peab olema seotud asutusega.
(9) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale (välja arvatud maa, ehitised ja immateriaalne põhivara) kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga.
(10) Inventarinumbri pealekandmisel kasutatakse vöötkoodidega etikette, mis kleebitakse varadele.
(11) Kui varadele kleepimine ei ole otstarbekas või võimalik, siis kasutatakse etikettide kleepimiseks põhivara nimetusega paberkandjal kaarte, mis on vara asukoha alusel struktureeritud.
Inventarinumbritega etikett peab olema paigaldatud nii, et oleks tagatud etiketi säilimine ja ligipääs käsiterminaliga.
(12) Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, paigaldamiskulu).
(13) Materiaalse põhivara iga objekti kohta koostatakse arvele võtmise akt, millele lisatakse koopia ostudokumendist koos muu dokumentatsiooniga (koopiatega). Aktile märgitakse vara kasutuskoht ja materiaalselt vastutav isik.
(14) Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Erandiks on piiramatu kasutuseaga objektid (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, raamatud jne), mida ei amortiseerita. Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest.
(15) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara maksumusele.
(16) Teede pindamine võetakse arvele kogumina, kuna keskmine kasulik eluiga on neil ühesugune. Kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.
(17) Iga aasta lõpul hinnatakse vallavalitsuses lõpetamata ehituste kontol olevate ehitusprojektide edasise kasutamise võimalusi. Projektid, mille kasutamine on edasi lükkunud vähemalt 4 aastat ning nende kasutamisele võtmise aeg pole teada või selleks puudub täielik kindlus, hinnatakse alla nullväärtusele vara bilansist välja kandmata, kajastades tehingut lõpetamata ehituse allahindluse kuluna. Projekti edaspidise kasutamise kindlust näitab konkreetse projektiga seotud ehitusobjekti lülitamine järgneva(te) aasta(te) eelarvesse. Ehitusprojekti hilisemal rakendumisel tühistatakse allahindlus ja taastatakse kuni esialgse soetusmaksumuseni, kajastades tehingut läbi perioodi tulemi.
(18) Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui akumuleerunud kulum. Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit või -kahjumit kajastatakse muudes tuludes.
(19) Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest.
(20) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata.
(21) Põhivara, mis ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis (maa, pärandvara, jm) tasuta saamist kajastatakse ümberhindamistehinguna (konto 290400) õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse maa bilansis maksustamishinnas ning muud põhivaraobjektide arvestust peetakse bilansiväliselt.
(22) Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara maksumuse piirmäära, arvestust peetakse väheväärtusliku varana bilansiväliselt.
(23) Pärandvarana saadud rahalisi vahendeid kajastatakse ebatavaliste tuludena (konto 388890)
(24) Materiaalset põhivara kajastatakse järgmistel kontodel: 1550... – 1559...
(25) Kanded pearaamatus: Põhivara soetamine ostuarve alusel:
Deebet 1550… – materiaalne põhivara
Deebet 601... – põhivara soetamisel käibemaks
Kreedit 201... – võlad tarnijatele
(26) Põhivara soetamine kapitalirendi tingimustel ja vara arvele võtmine lepingu järgi:
Deebet 1550... – materiaalne põhivara
Kreedit 208... – kapitalirendikohustuse
Kreedit 258... – pikaajalised kapitalirendi kohustused
§ 28. Immateriaalne põhivara
(1) Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ning mida plaanitsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
(2) Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramine on samadel alustel kui materiaalsel põhivaral.
(3) Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.
(4) Immateriaalset põhivara kajastatakse järgmistel kontodel: 1560... – 1569...
§ 29. Amortisatsiooni arvestus
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa ja kunstiväärtustena arvele võetud varad ja avalikes raamatukogudes olevad raamatud ja keelpillid, mida ei amortiseerita.
(2) Amortisatsiooniarvestus toimub lineaarsel meetod ja amortisatsiooniarvestust alustatakse kasutuselevõtmise kalendrikuust, amortisatsiooni arvestus lõpetatakse akumuleeritud kulumi võrdsustumisel põhivara soetusmaksumusega.
(3) Kui 100%liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
(4) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamise kohta teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikus elueast.
(5) Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse järgmisi kulunorme:
Hooned 2,0% - 5,0%
Rajatised 5,0% - 10,0%
Teed 2,0% - 8,0%
Teede muldkehad 2,0%
Teede pindamine 20%
Masinad ja seadmed 10.0% - 20,0%
Transpordivahendid 7,0% - 33,0%
Arvutustehnika 20,0%
Muu vara 10% - 20,0%
Immateriaalne põhivara 20,0%
(6) Teede amortisatsiooninormid on kehtestatud vastavalt teekattele.
(7) Põhivara kantakse bilansist maha, kui vara enam ei eksisteeri akti alusel. Põhivara soetamise ja mahakandmise sätestab Tapa vallavara valitsemise kord.
§ 30. Väheväärtuslik vara
(1) Väheväärtuslik vara, mis ei vasta põhivara tunnustele, kantakse soetamisel kuluks.
(2) Väheväärtusliku vara arvestuse kohustuslik alampiir algab 500 eurost ning lõpeb 4 999 euroga. Nimetatud vahemikku jääb suur osa ametiasutuste soetatavatest varadest: inventar, bürooseadmed, IT-seadmed ja paljud asutuste tegevuse spetsiifikast tulenevad varad. Väheväärtuslike varade arvestus on bilansiväline ning maht märkimisväärne.
(3) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel.
(4) Bilansiväline vara liigitatakse: arvele võetav ehk inventeeritav bilansiväline vara (kontod 551400, 551500) ja muu bilansiväline vara (kontod 551400, 551500)
(5) Arvele võetav ehk inventeeritav bilansiline vara on selline vara, mille kasutamisiga on üle ühe aasta ja mille soetamismaksumus on 500 kuni 4999 eurot. Sellise bilansivälise vara arvestust peetakse koguseliselt ja summaliselt vastutavate isikute lõikes.
(6) Väheväärtusliku vara kasutusele võtmist kinnitatakse kas elektrooniliselt koos ostuarve kinnitamisega või vara arvelevõtmise akti koostamise ja allkirjastamisega.
(7) Sõltuvalt asutuse spetsiifilisest tegevusest võib asutuse juht oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks 500 eurost madalama piirmäära kas kõikidele väheväärtuslikele varadele või üksikutele vara liikidele.
(8) Varad võetakse arvele iseseisvate üksikobjektidena. Varade arvelevõtmise aktis või arvelevõtmist kinnitavas elektroonses keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.
(9) Kui vara võetakse arvele koos ostuarve kinnitamisega, siis märgib kinnitaja ostuarve kommentaaride lahtrisse sellekohase informatsiooni (nt kaup käes), vajadusel täpsustused vara asukoha või seda kasutava isiku kohta (nt paigaldatud klassiruumi nr 2, õp Kuusk) ning kui müüja on arve selgituses kirjeldanud vara üksikkomponentidena (nt lauaplaat, metallist jalad, sahtlikorpus jne), siis arvelevõetava vara terviknimetus (antud näite puhul „kirjutuslaud“).
(10) Kui väheväärtusliku vara arvelevõtmiseks koostatakse akt, siis esitatakse see hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale vara kasutusse võtmist digitaalselt allkirjastatult raamatupidajale. Aktid nummerdatakse koostaja poolt kasvavas järjekorras majandusaasta algusest alates.
(11) Soetatud ja arvelevõtmisele kuuluvad varad märgistatakse vara eest vastutava isiku poolt raamatupidamisest saadud vöötkoodi etiketiga. Varad märgistatakse vahetult peale vara kättesaamist ja asukohale paigaldamist. Iga vara märgistatakse unikaalse etiketiga. Etikett paigaldatakse siledale pinnale ja paigaldamisel jälgitakse, et selle asukoht võimaldaks juurdepääsu käsiterminaaliga. Vöötkoodidega markeeritud varad seotakse raamatupidamise andmetega inventuuri käigus.
(12) Varade kohta (pehme inventar vms), mida ei ole võimalik vöötkoodiga markeerida, avatakse paberkandjal kaart, millele kleebitakse vöötkood.
9. peatükk KOHUSTISTE ARVESTUS
§ 31. Kohustiste arvestus
(1) Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisest printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis ka siis kui kohustise kohta puudub veel arve või kui kohustise olemasolu kohta saadi teada alles peale bilansipäeva.
1) Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve või muu dokumentatsioon aruandeperioodiga seostuva kohustuse täpse suuruse kohta, kajastatakse see bilansis hinnanguliselt viitvõlgade kontogrupis 2032.
(2) Kohustised jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks.
1) Kõik kohustised, mille täitmise tähtaeg on 12 kuu jooksul, on lühiajalised ja need, mille täitmise tähtaeg on üle 12 kuu, on pikaajalised.
2) Lühiajalised kohustised jagunevad: Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed, võlad tarnijatele, võlad töötajatele, muud kohustised ja saadud ettemaksed ja eraldised.
3) Pikaajalised kohustised jagunevad: võlad tarnijatele, muud pikaajalised kohustised ja ettemaksed, eraldised, sihtfinantseerimine ja laenukohustiste pikaajaline osa.
§ 32. Võlakohustised
(1) Võlakohustised jagunevad tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajalisteks.
(2) Laenukohustiste all kajastatakse kõik bilansis finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustusi, millega kaasnevad intressikulu või sellelaadne tulu sh emiteeritud võlakirju, arvelduskrediiti, kapitalirenti ja faktooringukohustisi.
(3) Rendilepingu kvalifitseerimisel kasutus- või kapitalirendiks selgitatakse, kas: omandiõigus läheb rendilepinguperioodi lõpus üle rentnikule, rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on tõenäoline, et ta seda kasutab, rendileping katab suure osa (>75%) vara kasulikust tööeast, rendimakse nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus (>90%), renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada ja kui vähemalt üks nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina.
(4) Vara, mis võetakse bilansis arvestusse seoses lepingu klassifitseerumisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega lisades põhivara kaardike kapitalirendi märke.
(5) Rendimakseid kajastatakse kapitalirendi kohustise vähenemisena, intressikulu finantskuluna.
(6) Kasutusrendimaksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, st kui näiteks lepingu tingimuste kohaselt makstakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse saaja raamatupidamises kui ettemakstud tulevaste perioodide kulu kontogrupis 2039 ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt.
(7) Võlakohustusi kajastatakse järgmistel kontodel: lühiajalised kohustised 208… ja pikaajalised kohustised 258…
§ 33. Võlad tarnijatele
(1) Arvestust tarnijate võlgade üle peetakse analüütiliselt tarnijate ja ostuarvete lõikes raamatupidamisprogrammi andmebaasis.
(2) Võlad tarnijatele on liigitatud alljärgnevalt: võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest ja võlad tarnijatele põhivara eest;
(3) Välisvaluutas fikseeritud kohustusi tuleb raamatupidamises ümber arvestada eurodesse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning nende arvestus toimub nii eurodes. Bilansipäeval tuleb välisvaluutas fikseeritud kohustiste jääk ümber hinnata bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kasumit või kahjumit valuutakursi muutustest kajastatakse valuutakursi kasumid/kahjumid.
(4) Arveldusi tarnijatega kajastatakse järgmistel kontodel: 201000, 201010.
(5) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi paragrahvi 15 lõike 8 kohaselt üldjuhul ettemakseid ei tehta. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel.
(6) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna selles perioodis, mille eest ettemakse tehti.
(7) Eraldi arvestust peetakse tarnijate ettemaksude kohta, mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust.
§ 34. Maksuvõlad
(1) Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel.
(2) Maksude arvestuse eest vastutavad töötasusid arvestavad raamatupidajad.
(3) Iga kuu lõpus võrreldakse pearaamatu saldosid maksuameti deklaratsioonidega.
(4) Maksude kohustusi kajastatakse kontodel 203000 – 203095.
§ 35. Viitvõlad
(1) Viitvõlad jagunevad intressikohustused ja muud viitvõlad.
(2) Viitvõlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt, faktooringlepingutelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi.
(3) Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval ja bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded.
(4) Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani.
(5) Muude viitvõlgadena kajastatakse järgmisi võlakohustisi: arveldusi aruandvate isikute sularahas või kaardiga maksete osas, arveldusi töötajatega lähetuskulude arvestamiseks ja maksmiseks ja muid tekkepõhiselt arvestatud kohustisi.
(6) Aruandev isik koostab iga kuu majanduskulude aruande, mille kontrollib raamatupidaja ja kinnitab ettevõtte juht.
(7) Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid. Päevarahade, sõidukulude ja muude kulutuste arvestamine toimub vastavalt seadustele.
(8) Kui makstakse päevarahasid üle Eestis kehtestatud piirnormide, tuleb arvestada ka maksud.
(9) Tekkepõhised maksukohustused on järgmised: sotsiaalmaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmaks),
(10) Viitvõlgasid kajastatakse kontodel 203200 - 203290
§ 36. Võlad töötajatele
(1) Palga- ja puhkusearvestus kajastatakse võlad töötajate all. Eraldi kontod on arvestuslike töötasude, arvestuslike kinni peetud maksete osas ja puhkusereservi kajastamiseks.
(2) Palgaarvestus toimub tööajatabelite või VÕS lepingu alusel.
(3) Palgaarvestuse eest vastutavad töötasu arvestavad raamatupidajad.
(4) Töötasude arvestamiseks koostatakse palgaleht. Maksude arvestuse jaoks koostatakse väljamakstud tasudelt maksudeklaratsioon.
(5) Vajadusel saab iga töötaja palgatõendi, palgalipiku töötasu arvestuse (tundide, tükitöö arvestuse, tariifide, lisatasude jne kohta), maksude kinnipidamise ja sotsiaalmaksude arvestuse kohta.
(6) Iga töötaja kohta peetakse töötasu arvestust, samuti maksude deklareerimise arvestust.
(7) Töötasude arvestust peetakse palgaprogrammi abil, maksude deklareerimist saab kontrollida ka maksuametist iga isiku lõikes.
(8) Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest.
(9) Puhkusereservi ümberarvutus toimub iga majandusaasta lõpus või bilansipäeva seisuga.
1) Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Kui töötaja on saanud puhkust rohkem kui seaduses ette nähtud, kajastatakse seda raamatupidamises viitnõudena.
(10) Puhkusekohustuse sotsiaalmakse kajastatakse koos puhkusetasu summaga kirjel “võlad töötajatele”.
(11) Kanded pearaamatus: töötasu arvestus:
Deebet 50 – palgakulu
Kreedit 202 – võlad töövõtjatele
(12) Kinni peetud maksude arvestus:
Deebet 202 – võlad töövõtjatele
Kreedit 203 – kinnipeetud tulumaksu arvestus
Kreedit 203 – kinnipeetud töötuskindlustuse arvestus
Kreedit 203-kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni arvestus
(13) Sotsiaalmaksude arvestus:
Deebet 506000 - sotsiaalmaks töötasudelt(kulu)
Kreedit 203010 – sotsiaalmaks
10. peatükk TULUDE ARVESTUS
§ 37. Tulude arvestus
(1) Tulud kajastatakse selle asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kes on õigustatud valla õigusaktide kohaselt tulu koguma või saama.
(2) Tulud jagunevad raamatupidamises nelja suuremasse kategooriasse:
1) Maksu- ja lõivutulud;
2) Toodete ja teenuste müük;
3) Muud tulud;
4) Saadud toetused.
(3) Tulude kajastamiseks kasutatakse kontosid: 3000..., 3200..., 3500..., 381....
(4) Maksude ja lõivude tulu kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele.
(5) Tulu teenuste müügist võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele nõudedokumendi alusel.
(6) Muude tulude kirjetel kajastatakse saastetasusid, trahve ja muid tulusid
(7) Finantstulud ja -kulud jagunevad järgmiselt:
1) Intressitulud;
2) Intressikulud liisingutelt;
3) Intresskulud muudelt kohustustelt.
11. peatükk SIHTFINANTSEERIMINE
§ 38. Saadud ja antud toetused
(1) Saadud ja antud toetuseid kajastamisel lähtutakse RTJ 12 „Valitsusepoolne abi“ põhimõtetest ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi 7 peatükis sätestatust.
(2) Toetusena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused, mille eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
(3) Toetused jaotatakse järgmiselt:
1) sotsiaaltoetused- toetused füüsilistele isikutele, va toetused ettevõtluseks;
2) sihtfinantseerimine- teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
3) tegevustoetused- antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
(4) Sihtfinantseerimise liigid on:
1) kodumaine;
2) välismaine sihtfinantseerimine.
(5) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
(6) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 „Valitsusepoolne abi“ põhimõtetest:
1) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval vastavuses punktiga 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).
3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) selles perioodis, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustiste kontoklassis 257 või tuluna 3502.
4) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana( sotsiaaltoetused) võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.
Sihtfinantseerimisel kasutatakse kontosid 3500.., 2038..
5) Sihtfinantseerimiseks saadud vahendeite eristamiseks kasutatakse raamatupidamises lisatunnuseid.
6) Sihtfinantseerimiseks saadud vahendite originaaldokumente säilitatakse vastavalt projektides näidatud tähtaegadele. Kõik perioodidel 2007-2013 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025.
7) Kõik programmiperioodi 2014-2020 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud projektide kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektides abikõlblikus arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem aeg.
8) Muude projektide dokumente, mida ei rahastata struktuuritoetuste vahenditest, säilitatakse vastavalt rahastatava institutsiooni nõuetele.
12. peatükk KULUDE ARVESTUS
§ 39. Kulude arvestus
(1) Kulud kajastatakse tekkepõhiselt selle asutuse või eelarveüksuse finantsarvestuses, kelle tegevuseks kulu kasutati.
(2) Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude-kulude vastavuse printsiibil.
(3) Kulud, mis tehakse tegevuse käigus, on perioodi kulud või ettemakstud kulud.
(4) Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid.
(5) Kulude kajastamine toimub vastavalt tulemiaruande skeemi kirjetele.
(6) Kulude kajastamiseks kasutatakse alljärgnevaid kontosid 50….,55….,41….,60
(7) Kulude liigitused on järgmised:
1) Antud toetused;
2) Tööjõukulud;
3) Majandamiskulud;
4) Põhivara kulum;
5) Muud kulud;
6) Finantskulud.
13. peatükk ARUANDLUS
§ 40. Aruandlus
(1) Aruandlus jaguneb perioodiliseks ja ühekordseks.
1) Perioodilisi aruandeid esitatakse igakuiselt maksuametile (maksudeklaratsioonid), statistikaametile (statistika aruanded) ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadel.
2) Aruannete vormid ametkondadele on kinnitatud vastava ametkonna poolt. Kõik maksuametile esitatavad aruanded edastatakse interneti teel.
(2) Saldoandmik on pearaamatu käivetekogum, mille alusel formuleeritakse bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõudude aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohuslastega.
(3) Pearaamatupidaja esitab eelarve täitmise kvartaliaruande ja saldoandmiku Rahandusministeeriumile (elektrooniliselt, RM infosüsteemi) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(4) Eelarve täitmise perioodilised aruanded koosatakse tekkepõhiselt käivete alusel. Eelarve täitmise aruanded saavad eelarve juhid elektrooniliselt PMen, andmebaasist aruandeperioodile järgneva 25. kuupäevaks. Eelarve juhi soovil ja kokkuleppel vastava asutuse raamatupidajaga võib eelarve täitmise aruandeid esitada ka muudel tähtaegadel.
Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud raamatupidajate ametijuhendites.
(5) Majandusaasta aruanne koostatakse majandusaasta lõpus, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ning rahavoogudest.
(6) Vald koostab konsolideeritud majandusaasta aruande. Lähtudes raamatupidamise seaduses ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses toodud nõuetest, samuti avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse majandusaasta koostamise juhendist.
(7) Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:
1) Tegevusaruanne;
2) Raamatupidamise aastaaruanne;
3) Audiitori otsus;
4) Aruande kinnitamine.
(8) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb viiest põhiaruandest:
1) Bilanss;
2) Tulemiaruanne;
3) Rahavoogude aruanne;
4) Omakapitali liikumiste aruanne;
5) Eelarve täitmise aruanne.
(9) Põhiaruannete lahti seletamiseks koostatakse vajalikud lisad.
(10) Bilansi ja tulemiaruande skeemid on välja toodud raamatupidamise seaduse lisas 1, samuti nõuded lisadele.
(11) Ettevõte kasutab kasumiaruande skeemi number 1.
(12) Maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine
Tapa valla koondmaksudeklaratsioonid (TSD, ESD, INF) koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid esitab raamatupidamise vastutava töölõigu eest vastutav raamatupidamistöötaja.
(13) Statistika aruannete koostamine ja esitamine
Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistikaaruanded koostab ja esitab lähtuvalt statistikaaruande sisust kas asutuse juht, raamatupidamistöötaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.
14. peatükk DOKUMENTIDE SÄILITAMINE
§ 41. Dokumentide ja aruannete säilitamine
(1) Dokumente säilitatakse seadusandlusega ettenähtud aja jooksul. Raamatupidamise algdokumente säilitatakse üldjuhul seitse aastat arvates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument kajastati.
(2) Raamatupidamisregistreid säilitatakse üldjuhul seitse aastat arvates selle majandusaasta lõpust, mida vastav raamatupidamisregister kajastab.
(3) Lepinguid ja muid pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente säilitatakse üldjuhul seitse aastat arvates selle majandusaasta lõpust, mil nendega seotud tehingud on kajastatud.
(4) Raamatupidamise sise-eeskirju tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutmist või asendamist.
§ 42. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Riho Tell
Vallavanem
Piret Treial
Vallasekretär
Lisa 1 Lähetustaotluse vorm
Lisa 2 Lähetuse avansi avalduse vorm
Lisa 3 Lähetuskulude aruande vorm
Lisa 4 Majanduskulude aruande vorm
Facebook
Twitter