Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Narva linna heakorra eeskiri

Sisukord

Narva linna heakorra eeskiri - sisukord
Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.12.2016, 8

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Narva linna heakorra eeskiri

Vastu võetud 06.03.2008 nr 16
jõustumine 09.03.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.12.200810.12.2008
18.06.200921.06.2009
15.12.2016RT IV, 28.12.2016, 501.01.2017

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus kehtestab heakorra nõuded Narva linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil ning koormised linna haldusterritooriumi puhtuse ja heakorra tagamiseks.

 (2) Käesoleva määruse nõuete rikkuja suhtes kohaldatakse väärteomenetlust ja võetakse vastutusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

 (3) Käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste või koormiste täitmata jätmise korral võib Narva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud sunnivahendi rakendamise pädevus, seadusega kehtestatud juhtudel teha ettekirjutuse nõudega käesoleva määruses kehtestatud kohustuse või koormise täitmise kohta. Ülalnimetatud ettekirjutuse mittetäitmisel võib ülalnimetatud ametiasutus teha kohustatud isikule hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seadusega ettenähtud sunnivahendite rakendamisest. Sunnivahendi rakendamise hoiatus võib kaasneda ülalnimetatud ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse mittetäitnud isiku suhtes võib ülalnimetatud ametiasutus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seadusega ettenähtud sunniraha ja asendustäitmist.

§ 2.  Määruse mõisted

 (1) Avalik koht käesoleva määruse tähenduses on:
 1) üldkasutatav territoorium;
 2) koht, maa-ala, ehitis või osa ülalnimetatutest, mis omaniku või valdaja poolt on andnud määratlemata isikute ringile kasutamiseks;
 3) korterelamu üldkasutatavad kohad.

 (2) Eratee, käesoleva määruse tähenduses, on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Kui tee paikneb kinnisasjal, mis asub mitmete juriidiliste ja/või füüsiliste isikute omandis, käesoleva määruse tähenduses on ka eratee.
[RT IV, 28.12.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

 (3) Eriolukord käesoleva määruse tähenduses on ilmastiku tingimustest tulenev teeolude oluline halvenemine.

 (4) Haljastusala käesoleva määruse tähenduses on park, skväär, allee, aed, puu või puud, põõsastik või põõsastikud, muru, lillepeenrad, jne.

 (5) Heakorratööd käesoleva määruse tähenduses on tolmu, liiva, prahi, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine.

 (6) Illegaalne grafiti määruse tähenduses on omaniku loata hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, kommunikatsiooni ehitisele ning ühistranspordisõidukitele kantud kritseldused ja joonistused;

 (7) Libedusetõrje käesoleva määruse tähenduses on teekatte haardeteguri suurendamine puistematerjalide või mehaanilise karestamisega.

 (8) Kariloomad käesoleva määruse tähenduses on kitsed, lambad, sead, veised, lehmad, sõnnid, hobused.

 (9) Kinnistu puhastusala käesoleva määruse tähenduses on juriidilise või füüsilise isiku/isikute omandis, valduses, kasutuses või valitsemisalas oleva kinnistu ja sõidutee vaheline territoorium seal hulgas ülalnimetatud vahelisel territooriumil olev kõnnitee. Ehitistevahelise maa-ala puhastusala piiriks nendevaheline mõtteline telgjoon.

 (10) Kodulinnud käesoleva määruse tähenduses on kanad, pardid, haned, kalkunid.

 (11) Korterelamu käesoleva määruse tähenduses on elamu, milles on loodud korteriühistu või korteriomanike ühisus või elamu, milles on mitu korterit ja mis on elamuühistu/hooneühistu omandis või elamu, milles on mitu korterit ja need on mitmete isikute omandis või valduses.

 (12) Kõnnitee käesoleva määruse tähenduses on jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed.

 (13) Puu hooldustööd käesoleva määruse tähenduses on puu hoolduslõikus, mis ei ole puu raiumine Narva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) määrusega kehtestatud raieloa andmise tingimuste ja korra mõistes, mis on vajalik puu välikujunduse tagamiseks, puu säilitamiseks, puu tervendamiseks.

 (14) Raierahu periood käesoleva määruse tähenduses on ajavahemik lindude pesitsemise ajal, millal puu raiumist võib mitte lubada.

 (15) Romusõiduk käesoleva määruse tähenduses on sõiduk, millel puudub mehaaniline osa või kereosa või terve klaas või terve ratas ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda.

 (16) Sõidutee käesoleva määruse tähenduses on maantee, tänav, metsatee, jalgrattatee või muu sõidukite või jalgrataste liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

 (17) Tee käesoleva määruse tähenduses on sõidutee ja kõnnitee.

 (18) Tuletöö käesoleva määruse tähenduses on lõkke ja küttekoldevälise tule tegemine.

 (19) Välireklaami avalikustaja - reklaami avalikustaja reklaamiseaduse mõistes.

 (20) Välireklaam - reklaam reklaamiseaduse mõstes ning liiklusväline teabevahend teeseaduse § 34 lõike 1 mõistes.

 (21) Välireklaamikandjad - reklaami ja kuulutuste paigaldamiseks kasutatav:
 1) alus, seadeldis (seinapannood, konsoolid, transparendid jms), mis paigaldatakse hoonele ja rajatisele;
 2) konstruktsioon (reklaamipostid, -tahvlid, treilerid, lipuvarras jms), mis paigaldatakse maaalale;
 3) registreeritud ühistransport.

 (22) Üldkasutatav territoorium käesoleva määruse tähenduses on osa linna haldusterritooriumist, mis on avalikult kasutatav igaühe poolt.

 (23) Heakorra nõuete täitmisel on kinnistu, vallasasja, ehitise, tehnovõrgu, sõiduki, transpordivahendi omanikuga võrdsustatud kinnistu, vallasasja, ehitise, tehnovõrgu, sõiduki, transpordivahendi valdaja, kasutaja, haldaja.

 (24) Käesoleva määruse tähenduses kinnistu mõistega võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad.

§ 3.  Määruse täitmise kohustus

  Käesolev määrus on kohustuslik täitmiseks kõigile linna haldusterritooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

2. peatükk HEAKORRA NÕUDED 

§ 4.  Heakorranõuded teele

 (1) Sõiduteede ja kõnniteede korrashoiu tegemisel tuleb lähtuda tee seisundinõuetest, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega.
[RT IV, 28.12.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Sõiduteedel ja kõnniteedel, mis on linna haldusterritooriumi piirides, on keelatud lume ladestamine hunnikutes kinnistu ehitusjoonest ees pool. Lähtudes tee seisundinõuetest, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega, sõiduteedel ja kõnniteedel, mis on linna haldusterritooriumi piirides, lumevalli lubatud kõrgus on 70 cm mõõdetuna teekatte pinnast. Lumevall ei tohi piirata jalakäija või liiklusvahendi juhi vaatepiiri.
[RT IV, 28.12.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

 (3) Sõidutee, parkla või kõnnitee on lubatud ehitada või laiendada ainult kõvakattega (näiteks asfalt või teekivi, murukivi, betoonplaadid, betoon), mis ei eralda pori, tolmu ja muud mustust.
[RT IV, 28.12.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

§ 5.  Heakorranõuded haljasaladele

 (1) Haljasaladel peab olema muru niidetud, umbrohi tõrjutud, kõnniteedel liikumist takistavad puude ja põõsaste oksad lõigatud, hekk pügatud, lehed riisutud ning niidetud muru hein ja haljasalale sattunud muud jäätmed ja praht koristatud ja utiliseeritud.

 (2) Muru lubatud maksimaalne kõrgus on 15 sentimeetrit.

 (3) Haljastusala heakorra tagamiseks tuleb:
 1) niita muru tagades käesoleva paragrahvi 2.lõige nõuete täitmist;
 2) õigeaegselt pügada hekke;
 3) õigeaegselt tõrjuda umbrohi;
 4) kõrvaldada puude ja põõsaste võsud;
 5) sügisel regulaarselt koristada murule langenud puulehed;
 6) vajadusel väetada ja kasta haljastustaimi, ravida haigeid ja vigastatud puid ja põõsaid vajaliku kvalifikatsiooni omava isiku kaudu;
 7) kärpida side- ja elektriliinide all kasvavate puude võsasid ja liiklusmärke varjavaid puuokse;
 8) teha ja/või korraldada puu hooldustööd järgides käesoleva määruse nõuetele;
 9) istutada Narva linna haldusterritooriumile kvaliteedisertifikaadiga istikuid;
 10) hooldada tee ääres kasvavaid puid ning kärpida oksi, et tagada nähtavus, arvestades teede gabariite ja külgnähtavust.

 (4) Käesoleva paragrahvi nõuded haljastusala heakorra tagamiseks tuleb rakendada ja täita ka haljastusala suhtes, mis asub kinnistu puhastusala piirides.

 (5) Linna poolt hooldatavatel haljasaladel lubatav maksimaalne muru kõrgus ja prahi eemaldamise sagedus määratakse linna ja töö teostatava isiku vahel sõlmitud lepinguga.

 (6) Linna haldusterritooriumil on keelatud istutada puud, põõsaid ja muud istikud tehnovõrkude kaitsevööndi piirides.

§ 6.  Heakorranõuded piirdeaiale
[ - jõust. 10.12.2008]

 (1) [Kehtetu - jõust. 10.12.2008]

 (2) Kinnistu piirdeaed tuleb hoida korras. Piirdeaja välisilme peab olema esteetiline ning piirdeaed ei või olla lagunenud, kõverdunud ega roostes. Samuti on keelatud piirdeaia osaline taastamine, kasutades selleks piirdeaias mitteesinevaid materjale.
[ - jõust. 10.12.2008]

 (3) [Kehtetu - jõust. 10.12.2008]

 (4) [Kehtetu - jõust. 10.12.2008]

§ 7.  Heakorranõuded kinnistule ja kinnistu puhastusalale

 (1) Kinnistu peab olema korras ja kinnistu korras hoidmiseks tuleb:
 1) hoida korras kinnistu piirdeaed ning rakendada meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;
 2) hoida korras kinnistu piirides oleva maa-aluse tehnovõrgu luugid ja restid;
 3) hoida korras kinnistu drenaažikraavid ja äravooluteed;
 4) teha kinnistu piirides oleva puu hooldustööd omades selleks puu hooldustööluba, mis on ettenähtud käesoleva määruse § 48 lõikes 1;
 5) täita kinnistu haljastusala suhtes käesoleva määruse § 5 nõudeid ning korraldada puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu puhastusala piire ja takistavad jalakäija või sõiduki liiklust;
 6) puhastada lumest ja jääst kinnistu piirides olevate ühistranspordi ooteplatse, ülekäigurada, hoonete välistreppe, konteinerplatside juurdesõiduteid ning kasutusele võtta meetmeid libedusetõrjeks;
 7) alustada kinnistu piirides olevate sõiduteede ja kõnniteede koristamist kohe, kui algab lumesadu, kasutades libedusevastaseid vahendeid;
 8) pidevalt korras hoida kinnistu piirides olevate olmeprügikonteinerite platse ja nende juurdesõiduteid vastavalt sanitaarnormide nõuetele;
 9) tagada kinnistu piirides olmeprügi ja muid jäätmeid kogumist, väljavedamist ja utiliseerimist vastavalt Eesti Vabariigi kehtiva seadusandluse ja linna kohaliku omavalitsuse õigusaktide nõuetele;
 10) tagada kinnistu piiridel olevate parkide, skvääride, kalmistute, sõidu- ja kõnniteede, haljastuste, veekogude, supelrandade, välisvalgustusvõrkude, liikluskorraldusvahendite korrashoidu;
 11) tagada vaba juurdepääsu kinnistu piirides olevate tuletõrjehüdrantide juurde;
 12) tagada kinnistu piirides oleva laste mänguväljaku liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas 15.maiks ja väikevormide hooldamise ning remondi;
 13) korras hoida kinnistu piirides asuvaid mängu- ja spordiväljakuid, pesukuivatuskohti ja muid heakorraelemente.

 (2) Heakorratööde, mis on märgitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6, 8, tegemine kinnistul tuleb lõpetada hommikul kella 07:00-ks. Vajadusel tuleb kõnniteed ja sõiduteed puhastada ka päeva jooksul, et tagada heakord.

 (3) Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala viivitamatult puhastama kinnistu omanik.

 (4) Olmeprügikonteinerite, mis on märgitud käesoleva paragrahvi lõige 1 punktis 8 ja on ettemääratud korterelamu elanike kasutamiseks, plats peab vastama kohustuslikkude nõuetele, mis võib kehtestada määrusega linnavalitsus. Kui linnavalitsus kehtestab kohustuslikud nõuded olmeprügikonteinerite platsile, siis tuleb olmeprügikonteinerite plats vastavusse viia linnavalitsuse poolt määratud nõuetega 6 kuu jooksul alates linnavalitsuse ülalnimetatud määruse jõustumisest.

§ 8.  Heakorranõuded ehitisele

 (1) Ehitis, mis asub tsiviilkäibes nii kinnistu olulise osana, kui ka vallasasjana, peab olema korras. Ehitise korras hoidmiseks tuleb:
 1) hoida korras ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid (ehitise fassaad peab olema üleni värvitud ja ei ole lubatud ehitise fassaadi värvimine ühe värvuse värvi erinevate toonidega, fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses ametiasutuse, mis on märgitud käesoleva määruse § 20 punktis 21, poolt kooskõlastatud ehitusprojektile);
 2) tagada vastavalt tänava ehitise numeratsioonile ehitise nähtaval kohal õige numbri- ja tänavamärgi olemasolu ning neid pimedal ajal valgustada;
 3) tagada ehitise keldri puhtus ja ehitise keldri läbikäigu mittekuhjamist;
 4) tagada ehitise akende puhtus;
 5) kasutusel mitteoleva ehitise suhtes tagada ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakord ning vältima hoone varisemisohtlikus, sulgeda ülalnimetatud hoone kõik avad kaasarvatud teise korruseni ja võimalusel ka krundile;
 6) kõrvaldada ehitise seintelt või piiretelt sinna omavoliliselt paigutatud kuulutusi, kirjutisi, reklaamsilte vms;
 7) tagada heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasolek, veepidavus, hermeetiline sulgumine, õigeaegne tühjendamine ja ümbruse hooldamine;
 8) omada heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumentatsiooni;
 9) tagada ventilatsioonišahtide puhtus;
 10) tagada ventilatsioonišahtide puhastustööde ajal tänaval ohutu liiklemine, piirates ülalnimetatud tööde teostamise koht ajutise piirdeaiaga, tagades piirdeaia püsivus;
 11) remontida hoone seinte ja piirete rikutud välispindu, kui need ei vasta ehitusprojektile ja käesoleva määruse nõuetele;
 12) paigutada olmeprügiurnid ehitise iga trepikoja juurde ja olmeprügikonteinerid ehitise juurde ning tagama olmeprügi õigeaegse äraveo ja olmeprügiurnide ja -konteinerite korras hoidmine;
 13) tagada juurdesõidu- ning juurdepääsuteed ehitistele seda ka projekteerimisstaadiumis;
 14) desinfitseerida ehitise prügišahtide torustikku vajadusel, aga mitte harvem kui 1 kord aastas, kui kõrgema juriidilist jõudu omava õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti;
 15) kõrvaldada ehitiselt, ehitise katuselt, räästast ja muudest kohtadest varisemisohtlikke kive, plaate, lund, jääd, jääpurikaid ning korraldama tööde teostamise ajaks ohutu liiklemine ja hoiatustara olemasolu.

 (2) Linnavalitsus võib oma määrusega kinnitada kohustuslikud nõuded ehitise numbri- ja tänavamärgile ning kinnitada ehitise numbri- ja tänavamärgi kohustuslikud vormid. Kui linnavalitsus kinnitab ehitise numbri- ja tänavamärgi kohustuslikud nõuded ja vormid, siis tuleb ehitise numbri- ja tänavamärgid vastavusse viia linnavalitsuse poolt määratud nõuetega 3 kuu jooksul alates linnavalitsuse ülalnimetatud määruse jõustumisest.

 (3) Olmeprügikonteinerite, mis on märgitud käesoleva paragrahvi lõige 1 punktis 12 ja on ettemääratud korterelamu elanike kasutamiseks, plats peab vastama kohustuslikkude nõuetele, mis võib kehtestada määrusega linnavalitsus. Kui linnavalitsus kehtestab kohustuslikud nõuded olmeprügikonteinerite platsile, siis tuleb olmeprügikonteinerite plats vastavusse viia linnavalitsuse poolt määratud nõuetega 6 kuu jooksul alates linnavalitsuse ülalnimetatud määruse jõustumisest.

§ 9.  Heakorranõuded ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegemisel

 (1) Ehitus-, remondi ja kaevetöö (edaspidi käesoleva paragrahvi tekstis – töö) tegemisel tuleb vältida töö objektilt (edaspidi käesoleva paragrahvi tekstis – objekt) pori ja prahi sattumist sõiduteele, kõnniteele, naaberkinnistule. Objekti territooriumilt väljasõitvate transpordivahendite rattad peavad olema puhastatud porist ja prahist transpordivahendi kasutaja poolt.

 (2) Töö tegemisel tuleb hoida korras ja puhastada objekti juurdepääsutee.

 (3) Töö tegemisel tuleb rajada ning hoida korras objekti piirdeaed, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile. Piirdel peab olema info territooriumi valdaja ja töö tegija kohta. Kui info territooriumi valdaja ja töö tegija sisu kohta ei ole kehtestatud kõrgema juriidilist jõudu omava õigusaktiga, siis selle info sisu ja eksponeerimise kord kehtestab oma määrusega linnavalitsus.

 (4) Pärast objektil töö lõpetamist ja enne objekti kasutusele andmist tuleb heakorrastada ja taastada töö koha ja töö käigus rikutud haljastus ka väljaspool töömahtude piire ning vedada ära ehitusjäätmed.

 (5) Ehitusmaterjali mahalaadimine ja ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras linnavalitsuse loa alusel.

 (6) Alates vundamendiaugu või tellingute paigaldamisest tuleb rajada ning korras hoida ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiristamiseks mõeldud piirdeaed, mis paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse.

 (7) Töö tegemise käigus tuleb koguda ehituspraht spetsiaalsesse taarasse.

 (8) Töö tegija peab täitma linna kaevetööde teostamise eeskirju, kui kaevetööde teostamise eeskiri laiendatakse tööle.

 (9) Enne objektil töö alustamist tuleb kooskõlastada ehitusprahi väljaveo koha Narva linna ametiasutusega, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava kooskõlastuse andmise pädevus.

 (10) Töö tegijal tuleb omada ja esitada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ametiasutuse nõudmisel prügila valdaja poolt väljastatud tõendi ehitusprügi vastuvõtmise kohta.

 (11) Töö tegemise käigus tuleb vedada kasvupinnas käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ametiasutuse poolt kindlaksmääratud kohta.

§ 10.  Heakorranõuded tehnovõrgule

 (1) Tehnovõrk tuleb hoida korras.

 (2) Tehnovõrk tuleb hoida seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas.

 (3) Tehnovõrgu ekspluateerimisel tuleb tagada, et maa-aluste kommunikatsioonide kambrid ja kaevud oleksid suletud luukidega, aga kaevude ja kambrite luugid vastaksid kehtiva seadusandluse nõuetele.

 (4) Linna haldusterritooriumidel tehnovõrkude rikke tagajärjel tekkinud avariiolukorrad likvideerib tehnovõrgu omanik, arvestades kehtiva seadusandluse nõudeid.

 (5) Tehnovõrgu märgistus, mis tehakse ehitise seinal, peab olema tehtud plast- või metallsildil, mis kinnitatakse ehitise seinale.

§ 11.  Heakorranõuded veose, seal hulgas prügi, vedamisel

  Veose, seal hulgas prügi, vedamisel tuleb viivitamatult, aga mitte hiljem kui 1 tunni jooksul, koristada peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud veose, seal hulgas prügi.

§ 12.  Heakorranõuded müügikohale

  Müügikoha heakorra nõuded on järgmised:
 1) müügikoht tuleb hoida korras, seal hulgas esteetilises korras;
 2) tuleb tagada müügikoha ümbruse puhtus (raadiusega kuni 6 meetrit ning teeäärsel rajatisel kuni sõidutee ääreni).

§ 13.  Heakorranõuded puu raiumistöö tegemisel

 (1) Puu raiumistöö tuleb teha ainult vajaliku kvalifikatsiooni omava isiku kaudu.

 (2) Puu raiumistöö tegemisel tuleb tagada raiutud puu kände juurimist, kui vastava nõue on esitatud puu raieloa väljastaja poolt. Kändude juurimine tehakse vajaliku kvalifikatsiooni omava isiku kaudu.

 (3) Puu raiumistöö koht tuleb koristada raiest ja taastada viivitamatult, aga mitte hiljem kui 12 tunni jooksul, pärast puu raiumistöö lõpetamist.

§ 14.  Heakorranõuded puu hooldustöö tegemisel

 (1) Puu hooldustöö tuleb teha ainult vajaliku kvalifikatsiooni omava isiku kaudu.

 (2) Puu hooldustöö tegemine, raiese äravedu, hooldustöö koha koristamine ja taastamine toimub loa taotleja kulul ja vastutusel.

 (3) Puu hooldustöö koht tuleb koristada raiest ja taastada viivitamatult, aga mitte hiljem kui 12 tundi jooksul, pärast hooldustöö lõpetamist.

 (4) Kui puu hooldustöö tagajärjena puu hävib või jääb parandamatult haigeks, loa väljastaja, kes on märgitud käesoleva määruse § 48 2. lõikes (edaspidi käesoleva paragrahvi tekstis – loa väljastaja), võib loa saajalt, kes on märgitud käesoleva määruse § 52 7. lõikes (edaspidi käesoleva paragrahvi tekstis – loa saaja), nõuda puu raiumist ja asendamist.

 (5) Kui loa väljastaja ei nõua teisiti, tehakse asendusistutus raiutava puu asukohas või selle läheduses.

 (6) Asendusistutuse kohustuse saaja, kes on loa saaja käesoleva paragrahvi 4.lõike mõistes, tagab nõutud asendatud puule vajalikud kasvutingimused, mis peavad vastama EVS kehtivatele standarditele.

 (7) Kui asendatud puu hävib 2 aasta jooksul istutuse fikseerimisest loa väljastaja ametniku poolt, on loa väljastajal õigus nõuda loa saajalt samaväärsete asenduspuude istutamist.

 (8) Linnavalitsus võib määrusega kehtestada asendusistutuse tegemise täpsustatud tingimused ja korra.

§ 15.  Nõuded tuletöö tegemisele

 (1) Tuletöö tegemine avalikus kohas on lubatud ainult linna poolt avalikus kohas selleks välja ehitatud ja märgistatud platsil tuletöö loa alusel. Linnavalitsus võib lähtudes linna huvidest lubada üksikjuhtumil teha tuletööd muus avalikus kohas.

 (2) Tuletöö tegemiseks avalikus kohas peab tuletöö tegija omama tuletöö tegemiseks linnavalitsuse ametiasutuse, mille põhimäärusega on ettenähtud tuletöö tegemise loa andmise pädevus (edaspidi – tuletöö loa väljastaja), luba (edaspidi – tuletöö luba).

 (3) Kinnistu omanikule on lubatud tuletöö tegemine oma kinnistul tuletöö loata tingimusel, et on täidetud käesoleva määruse ja teiste õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse nõuded.

 (4) Tuletöö tegemisel tuletöö tegijale tuleb täita tuletööde tuleohutusnõuded, mis on kinnitatud siseministri määrusega.

 (5) Lisaks siseministri määrusega kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuetele, tuleb tuletöö tegemisel täita järgmised nõudeid:
 1) tuletöö üle järelevalvet teostav isik ei tohi tule juurest lahkuda enne kui tuli on kustunud või kustutatud;
 2) tuletöö tegemise kohas peavad olema vajalikud esmased kustutusvahendid;
 3) tuletöö tegija peab tule kustutama kui suits häirib teisi inimesi ja/või liiklust.

3. peatükk KOORMISED 

§ 16.  Koormise mõiste

  Koormis on kohustus, mis kehtestatakse füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks käesoleva määrusega kehtestatud heakorranõuete täitmiseks.

§ 17.  Koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord

 (1) Füüsiline või juriidiline isik (edaspidi koormise täitja) on kohustatud tagama heakorra oma kinnistu puhastusalal. Kui kinnistul on seatud korteriomandid ja loodud korteriomanike ühendus käesoleva määruse § 28 1. lõike punktide 1 ja 2 mõistes, siis ülalnimetatud korteriomanike ühendus on ka koormise täitja ja kohustatud kinnistu omanike asemel täitma käesolevas lõikes kehtestatud koormised.

 (2) Kinnistu puhastusala peab olema korras ja selleks tuleb koormise täitjal täita kinnistu puhastusala suhtes käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktide 1-12 ja 14 ning lõigete 2 ja 3 nõudeid.

 (3) Heakorratööde tegemine, mis on märgitud käesoleva määruse § 7 lõige 1 punktides 2, 6, 8, kinnistu puhastusalal tuleb koormise täitjal lõpetada hommikul kella 07:00-ks. Vajadusel tuleb kõnniteed ja sõiduteed puhastada ka ööpäeva jooksul, et tagada heakord. Heakorratööde, mis on märgitud käesoleva määruse § 7 lõige 1 punktides 1, 3-5, 7, 9-12 ja 14, ning käesoleva määruse § 7 lõigetes 2 ja 3 tuleb täita vajadusel, tagades kinnistu puhastusala korras püsimine.

 (4) Koormise täitja võib täita koormist iseseisvalt või oma arvel lasta seda täita teisel isikul. Koormise täitja põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada koormise täitjal koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Linnavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

§ 18.  Koormise täitmise eest raha maksmine

 (1) Taotluses, mis on nimetatud käesoleva määruse §19 lõikes 4, tuleb koormise täitjal ära näidata:
 1) taotluse esitaja nimi või nimetus, sünniaeg või registrikood, elu- või asukoha aadress, sidevahendite liigid ja numbrid;
 2) kinnistu puhastusala mõõtmed;
 3) kinnistu puhastusalaga külgneva koormise täitja omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumi aadress ja katastritunnus;
 4) periood, mille jooksul soovitakse koormise täitmise eest maksta raha;
 5) põhjus, miks taotluse esitaja soovib koormise täitmise eest maksta raha.

 (2) Koormise täitja esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse linnavalitsusele, kes selgitab välja koormise täitmise maksumuse ja esitab materjalid linnavolikogule otsustamiseks. Taotluse rahuldamise otsustamiseks ja koormise täitmise maksumuse kindaksmääramiseks ette taotluse esitamiseni linnavolikogule tellib linnavalitsus vähemalt kolmelt puhastustöid teostavalt ettevõtjalt hinnapakkumised taotluses nimetatud kinnistu puhastusalal heakorratööde tegemise maksumuse selgitamiseks. Linnavalitsus tellib eraldi hinnapakkumise suvehooajaks (1. mai – 14. oktoober) ja talvehooajaks (15. oktoober – 30. aprill). Koormise täitmise maksumuseks on madalama hinnapakkumise teinud ettevõtja pakutud hind.

 (3) Koormise täitmise maksumus määratakse kindlaks maksimaalselt üheks aastaks. Pärast tähtaja möödumist tuleb esitada uus taotlus, kui koormise täitja soovib koormise täitmise eest maksta raha ka edaspidi.

 (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse rahuldamisel määrab linnavolikogu käesoleva määruse § 17 1. lõikes nimetatud koormise täitmise maksumuse ja informeerib sellest koormise täitjat linnavalitsuse kaudu. Koormise täitja peab linnavolikogu poolt määratud tähtaja jooksul kirjalikult teatama linnavalitsusele, kas ta on nõus koormise täitmise eest maksma linnavolikogu poolt määratud summa või korraldab koormise täitmiseks vajalike tööde tegemise ise. Pärast koormise täitjalt kirjaliku nõusoleku saamist sõlmib linnavalitsus madalama pakkumise teinud ettevõtjaga käesoleva määruse § 17 1. lõiges nimetatud koormise täitmiseks lepingu, millest informeerib kohe koormise täitjat.

 (5) Koormise täitja tasub pärast lepingu sõlmimise teate saamist koormise täitmise eest määratud summa linnavolikogu poolt määratud korras.

§ 19.  Koormise täitmise üle kontrolli teostamine

  Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus oma ametiasutuse, mille põhimäärusega on ettenähtud koormise täitmise üle kontrolli teostamise pädevus, kaudu.

4. peatükk PIIRANGUD JA KOHUSTUSED LINNA HALDUSTERRITOORIUMIL VIIBIVATELE JA/VÕI TEGUTSEVATELE FÜÜSILISTELE JA JURIIDILISTELE ISIKUTELE 

§ 20.  Haldusterritooriumil on keelatud

  Kõigil linna haldusterritooriumil viibivatel ja/või tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on keelatud:
 1) risustada ja reostada linna haldusterritooriumi, avalikke kohti, ehitisi ja teid prügi, olme- ja ehitusjäätmete, solgi ja muude risustavate ja reostavate ainetega, seal hulgas sülitada, urineerida, roojata, visata maha prahti, suitsukonisid, seemnete koori jm, sodida ehitiste seinu, piirdeaedu, pinke, jm või rikkuda neid muul viisil;
 2) maha jätta pärast kõikvõimalike tööde lõppu prügi, pinnast, ehitusprahti ja muid jäätmeid (nimetatu tuleb ära vedada 1 ööpäeva jooksul pärast tööde lõppu);
 3) prügi, jäätmete, solgi ja muude risustavate ja reostavate ainete ning materjalide viimine, jätmine või viskamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse ja teiste isikute valduses olevatele territooriumidele;
 4) jätta või parkida romusõidukit avalikule teele või muule üldkasutatavale alale või kinnistu tänavaäärsele õue osale;
 5) panna jäätmete liigiti kogumise konteineritesse jäätmeid, mida selle konteineriga ei koguta;
 6) ladustada ja hoida kütte-, ehitus- või muud materjali, romusõidukit, olme- ja ehitusjäätmeid tänavaäärses õue osas või väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jm mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et ei takistata jalakäijate ja sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul. Kinnistu tänavapoolses õueosas on eelnimetatud materjalide hoidmine ja ladustamine lubatud juhul kui nad on varjatud piirdeaia või hekiga ega ole nendest kõrgemal;
 7) valmistada väljaspool ehitusplatsi piire ehitussegusid, betooni ja muid ehitusmaterjale;
 8) teha tuletööd ilma käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid täitmata;
 9) põletada kulu või mistahes jäätmeid, risu, prügi, põhku, puude lehti jms (kaasa arvatud konteinerites ja kalmistutel) aga ka muu tegevus, mis tekitab rohket suitsu või võib põhjustada tulekahju;
 10) lasta olme- või heitvett sademetevee kraavi või -kanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil. Sadevee kraavi kinniajamine ja/või selle paigutamine/sulgemine torusse ilma linnavalitsuse ametiasutuse, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava kooskõlastuse andmise pädevus, kooskõlastuseta on keelatud;
 11) haljasaladel, parkides või muudes selleks mitte ettenähtud kohtades maaomaniku loata telkimine ja/või ööbimine, parkimine või liiklemine mootorsõidukiga, hobuse vm looma seljas. Erandkorras võivad nendes kohtades liigelda operatiiv- ja avariitalituse, linna heakorra- ja koristustööde, samuti tehnovõrkude remondi ja paigaldusega seotud eritööde teostamiseks spetsialiseeritud asutuste transport; kahjustused tuleb järgnevalt likvideerida või tekitatud kahju hüvitada;
 12) ilma Narva linna ametiasutuse, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava luba andmise pädevus, loata korraldada puu kaitsealal ehitus-, remondi- ja muud töid (käesoleva määruse tähenduses puu kaitseala on 2 meetrit puu tüvest ning puu kaitseala suureneb vastavalt puu võra laienemisele);
 13) ronida avalikus kohas ja üldkasutataval territooriumil pinkidele, piiretele ja puude otsa;
 14) kahjustada, määrida, lõhkuda ja reostada haljastust, muru, pargiinventari, valgusteid, skulptuure, prügiurne, pinke, lillevaase, hoonete seinu, piirdeid, rajatisi, liiklusmärke ning omavoliliselt ümber paigutada pargi- ja supelranna inventari;
 15) koorida omavoliliselt pinnast ja rohukamarat;
 16) üldkasutataval territooriumil muru, lillede, põõsaste ja puude vigastamine ning lillede ja viljade korjamine;
 17) omavoliliselt linna haldusterritooriumil istutada ilma Narva linna ametiasutuse, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava luba andmise pädevus, loata puid, põõsaid ja istikuid, välja arvatud viljapuid ja marjapõõsaid aia- ja eramaal;
 18) püüda linna haldusterritooriumil või linnas paiknevast veekogust ilma loata linde ja loomi;
 19) ujuda ja supelda selleks mitte ettenähtud kohas või kasutada veekogus suplemisel vahendit, mis ei ole selleks ette nähtud, ujumis- või suplemiskoha omaniku loata;
 20) pesta ennast, sõidukit, pesu või muid esemeid Narva linna siseveekogudes, purskkaevus, basseinis jm selleks mitteettenähtud kohas või reostada neid muul moel;
 21) värvida ehitise fassaadi ja teisi väliselemente vastavuses ametiasutuse, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava kooskõlastuse andmise pädevus, poolt kooskõlastatud ehitusprojektile;
 22) teha illegaalset grafitit;
 23) kloppida riideid ja vaipu mitme korteriga maja rõdul, lodžal, aknal, uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
 24) asetada akna välisküljele esemeid (välja arvatud lillekonteinerid) ning toiduaineid;
 25) paigutada omavoliliselt hoonetele, ehitistele ja rajatise seintele, üldkasutatavatel territooriumidel asuvale inventarile (bussiootepaviljonid, tänavavalgustuse postid jmt) puudele reklaami, kuulutusi, kaunistusi või mistahes muid esemeid ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta;
 26) kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks kõnni- või pargiteel. Libedusetõrjeks kasutatava puistematerjali tera läbimõõt peab olema 2-6 mm;
 27) loopida lund teele;
 28) teedel heakorratööde tegemise käigus lükata või kuhjata lund ja jääd kõnniteele. Lund võib paigutada kõnniteele juhul kui jalakäijatele ja jalgratturitele jääb vähemalt 1,5 m käiguruumi;
 29) kuhjata kloriidisegust puistematerjalid või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti metsa, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta;
 30) kuhjata soola- ja liivaga segatud lund murule;
 31) pidada mesilasi, kui kõrgema juriidilist jõudu omava õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti;
 32) teha värviga ehitiste seinadel tehnovõrkude märgistused (tehnovõrgu märgistus peab olema tehtud plast- või metallsildil, mis kinnitatakse ehitise seinale);
 33) paigaldada ehitise välisseinale või katusele ilma ehitise omaniku või kaasomanike enamuse loata satelliitantenn või kliimaseade;
 34) varjata ehitise seinal paigaldatud reeper ehitise väliselementide remontimisel või teha reeperi kasutuse mittenõuetekohaseks ehitise väliselementide remontimise tulemusena.

§ 21.  Avaliku ürituse korraldaja kohustused

 (1) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama vabaõhuürituse läbiviimise ajal ja kohas piisava arvu prügikaste.

 (2) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud tagama avaliku ürituse läbiviimise kohas territooriumi koristamine ja korrastamise peale avaliku ürituse lõppemist avaliku ürituse loal kehtestatud tähtaja jooksul.

 (3) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama avaliku ürituse territooriumil WC-de olemasolu piisavas koguses.

§ 22.  Parkiva sõiduki kasutaja kohustused

 (1) Tänavakoristust seganud parkiva sõiduki kasutaja on kohustatud koristama sõiduki ümbruse lumest ja jääst 2 meetri ulatuses sõidukist.

 (2) Kui pargitud sõiduk ei ole kellegi kasutuses, siis käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuded peab täitma sõiduki omanik.

§ 23.  Toitlustusettevõtete, kaupluste, kioskite, klubide, hotellide, administratiiv-, õppe- ja tootmishoonete ja territooriumide kohustused

  Toitlustusettevõtete, kaupluste, kioskite, klubide, hotellide, administratiiv-, õppe- ja tootmishoonete valdaja on kohustatud peasissekäikude kõrvale panema prügiurnid ning korraldama nende regulaarse tühjendamise.

§ 24.  Transpordivahendi kasutaja kohustused

  Transpordivahendite rattad, millega sõidetakse välja tööstus- ja tootmisterritooriumitelt linna sõiduteele või kõnniteele peavad olema puhastatud sodist ja prahist transpordivahendi kasutaja poolt.

§ 25.  Kinnistu omaniku kohustused

  Kinnistu omanik peab täitma käesoleva määruse § 5, § 6, § 7 lõike 1 punktide 1-13 ja § 7 lõigete 3-4 nõudeid.

§ 26.  Ehitise omaniku kohustused

 (1) Ehitise, mis on tsiviilkäibes vallasasjana, omanik peab täitma käesoleva määruse § 8 nõudeid.

 (2) Ehitise, mis on tsiviilkäibes kinnistu olulise osana, omanik peab täitma käesoleva määruse § 8 nõudeid.

§ 27.  Korteriomanike ühenduste kohustused

 (1) Käesoleva määruse mõistes korteriomanike ühendus on:
 1) korteriühistu, mis asutatud korteriühistuseaduse § 2 lõike 1 alusel;
 2) korteriomanike ühisus, mis on moodustatud korteriomandiseaduse § 8 alusel.

 (2) Kui kinnistul on seatud korteriomandid ja loodud korteriomanike ühendus käesoleva paragrahvi lõike 1 mõistes, on korteriomanike ühendus kohustatud kinnistu kaasomanike asemel täitma käesoleva määruse §-s 4, §-s 6, § 7 lõike 1 punktides 1-13, lõigetes 2 ja 3, ning § 8 lõike 1 punktides 1-3, 5-15, lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 4 kehtestatud kohustust peab käesolevas lõikes nimetatud korteriomanike ühendus täitma ainult korterelamu trepikoja akende suhtes. Korterelamu eluruumi või mitteeluruumi omanik peab tagama tema omandis oleva eluruumi ja mitteeluruumi akende puhtuse.

 (3) Kui ehitis kujundab endast korterelamut, mis on tsiviilkäibes vallasasjana ja mille majandamiseks ja haldamiseks on loodud korteriomanike ühendus käesoleva paragrahvi lõike 1 mõistes, korteriomanike ühendus on kohustatud ehitise omanike asemel täitma käesoleva määruse §-s 4, §-s 6, § 8 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-15 sätestatud kohustusi. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 4 kehtestatud kohustust peab käesolevas lõikes nimetatud korteriomanike ühendus täitma ainult korterelamu trepikoja akende suhtes. Korterelamu eluruumi või mitteeluruumi omanik peab tagama tema omandis oleva eluruumi ja mitteeluruumi akende puhtuse.

 (4) Kui kinnistul, kus on seatud korteriomandid ja on loodud korteriomanike ühendus käesoleva paragrahvi lõike 1 mõistes, on haljastusala, siis korteriomanike ühendus on kohustatud täitma käesoleva määruse § 5 nõuded või tagama nende täitmise.

§ 28.  Ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegija kohustused

  Ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegija peab täitma käesoleva määruse § 9 nõudeid.

§ 29.  Müügikoha omaniku kohustused

  Müügikoha omanik peab täitma käesoleva määruse § 12 nõudeid.

§ 30.  Puu raieloa saja kohustused

  Puu raieoa saja peab täitma käesoleva määruse § 13 nõudeid.

§ 31.  Puu hooldustöö loa saaja kohustused

  Puu hooldustöö loa saaja peab täitma käesoleva määruse § 14 nõudeid.

§ 32.  Tehnovõrgu omaniku kohustused

  Tehnovõrgu omanik peab täitma käesoleva määruse § 10 nõudeid.

§ 33.  Veose, seal hulgas prügi, vedaja kohustused

  Veose, seal hulgas prügi, vedaja peab täitma käesoleva määruse § 11 nõudeid.

§ 34.  Tuletöö tegija kohustused

  Tuletöö tegija on kohustatud täita käesoleva määruse §-de 15 nõudeid.

§ 35.  Välireklaami avalikustaja, välireklaamikandja omaniku ning välireklaami ja välireklaamikandja paigaldaja kohustused

 (1) Välireklaami avalikustaja välireklaami avalikustamisel on kohustatud täitma linnavolikogu määrusega kehtestatud reklaami paigaldamise kord linnas.

 (2) Välireklaamikandja omanik välireklaamikandja paigaldamisel ja ekspluateerimisel on kohustatud täitma linnavolikogu määrusega kehtestatud reklaami paigaldamise kord linnas ja teisi linna kohaliku omavalitsuse poolt välisreklaami paigaldamise, kasutamise ja äravõtmist reguleerivate aktide sätteid.

 (3) Välireklaamikandja omanik on kohustatud tagama kinnistul ja/või ehitise pinnal asuva välireklaami ja välireklaamkandja korrashoiu, hoolduse ja esteetilises korras hoidmise.

 (4) Välireklaami ja välireklaamikandja paigaldaja on kohustatud:
 1) tagama välireklaamikandja paigaldamise töö (edaspidi käesoleva paragrahvi tekstil – töö) ajal linna haldusterritooriumil ohutu liiklemise, piirates töö ohutsooni tõkkega;
 2) pärast töö lõpetamist taastama kahjustatud pinnakatte ja koristama töö koha.

5. peatükk SÕIDUKI TEISALDAMINE 

§ 36.  Sõiduki teisaldamise korraldamine

 (1) Sõiduki teisaldamine liiklusseaduse § 202 lõike 2 punktide 1-4 alusel korraldab linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud sõiduki teisaldamise korraldamise pädevus (edaspidi – teisaldamise korraldaja).

 (2) Sõiduki teisaldamise otsuse, lähtudes liiklusseaduse § 202 lõikest 3, teeb teisaldamise korraldaja ametnik.

 (3) Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mille vormi kinnitab linnavalitsus.

 (4) Sõiduki teisaldamise otsuse teinud ametnik peab fikseerima hoiukohta paigutatava sõiduki teisaldamise põhjuse ja selle sõiduki kasutaja süüteokoosseisu.

6. peatükk LIIKLUSKORRALDUSVAHENDI PAIGALDAMISE KORD 

§ 37.  Üldnõuded teede sulgemiseks liiklemiseks

 (1) Linna haldusterritooriumil on keelatud sulgeda sõiduteid, tänavaid, kõnniteid neile liiklust takistavate konstruktsioonide paigutamise teel, mis:
 1) võivad nendele otsasõidul tekitada olulist kahju sõiduki juhi ja reisijate tervisele;
 2) võivad nendele otsasõidul tekitada olulist kahju sõidukile;
 3) takistavad operatiivsõidukite läbisõitu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konstruktsioonide hulka esmajärjekorras, kuid mitte ainult, kuuluvad betoonist, raudbetoonist, kipsist, tsemendist ja muudest materjalidest valmistatud talad, plaadid, vaasid, urnid, väikesed arhitektuurilised kujud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konstruktsioon peab vastama EVS kehtivale standardile ja ei tohi rikkuda käesoleva määruse § 39 nõudeid.

§ 38.  Liikluskorraldusvahendi paigaldamise kord

 (1) Liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks peab olema paigaldamisluba. Paigaldamisluba liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks võib taotleda kinnistu omanik või omaniku esindaja lihtkirjaliku volituse alusel. Paigaldamisloa annab linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud linna teedel ja tänavatel liikluse korraldamise pädevus (edaspidi – paigaldamisloa väljastaja).

 (2) Kui liikluskorraldusvahend paigaldatakse tee, mis paikneb mitme isikute omandis oleval kinnistul, sulgemiseks, paigaldamistaotlusele tuleb lisada ülalnimetatud kinnistu kaasomanike enamuse otsus, millest on selgelt nähtav kaasomanike otsus konkreetse liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks ja kaasomanike esindaja nime liikluskorraldusvahendi paigaldamistaotluse (edaspidi – paigaldamistaotlus) esitamiseks. Antud juhul kaasomanike esindaja volikirja esitamises ei ole vajadust.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaasomanike poolt on asutatud korteriühistu, võib paigaldustaotluse kaasomanike nimel esitada kaasomanike esindajana korteriühistu, lisades paigaldustaotlusele korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokolli, millest on selgelt nähtav korteriühistu liikmete enamuse otsus konkreetse liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaasomanike poolt on moodustatud korteriomanike ühendus, võib paigaldustaotluse kaasomanike nimel kaasomanike esindajana esitada korteriomanike ühisuse valitseja, lisades paigaldustaotlusele korteriomanike koosoleku protokolli, millest on selgelt nähtav korteriomanike enamuse otsus konkreetse liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks ja korteriomanike ühisuse moodustamise ja valitseja nimetamise dokumendid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 nimetatud dokumendid (otsus või protokoll) võib esitada paigaldamisloa väljastajale paigaldamisloa taotleja volitatud esindaja poolt kinnitatud koopiatena.

§ 39.  Liikluskorraldusvahendi paigaldamise nõuded

 (1) Kui liikluskorraldusvahend paigaldatakse tee, mis paikneb mitme isikute omandis oleval kinnistul, sulgemiseks, ei tohi paigaldatav liikluskorraldusvahend piirata või rikkuda ülalnimetatud isikute õigust sulgetava tee vaba kasutamiseks.

 (2) Kui liikluskorraldusvahendi abil määratakse sissesõidu keeld teele, mis tagab juurdesõidu korterelamule, ei tohi paigaldatav liikluskorraldusvahend piirata või rikkuda korterelamu kaasomanike, elanike ja nende külaliste õigust sulgetava tee vabaks kasutamiseks.

 (3) Kui liikluskorraldusvahendi abil määratakse peatumise või parkimise keeld korterelamu asukoha territooriumil, ei tohu paigaldatav liikluskorraldusvahend piirata või rikkuda korterelamu kaasomanike, elanike ja nende külaliste õigust ülalnimetatud territooriumi vabaks kasutamiseks sõiduki peatumiseks ja parkimiseks.

 (4) Paigaldatav liikluskorraldusvahend ei tohi piirata taksovedu. Käesoleva lõike nõudest võib taganeda juhul, kui on tegemist erateega ja kasutatakse vastavat liiklusmärki numbriga 311b-311d „Erateel sõidu keeld”.

 (5) Paigaldatav liikluskorraldusvahend peab vastama EVS kehtivale standartidele. Liikluskorraldusvahendi paigaldamine tuleb teostada ka vastavalt EVS kehtivale standartidele.

§ 40.  Liikluskorraldusvahendi paigaldamise taotlemine

 (1) Liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks tuleb esitada paigaldusloa väljastajale paigaldamistaotlus. Linnavalitsus võib kinnitada paigaldamisloa taotluse kohustusliku vormi.

 (2) Paigaldamisloa taotluses näidatakse järgmised andmed:
 1) andmed paigaldamisloa taotleja kohta: nimi, elu- või asukoha aadress, sünniaeg- või registrikood, sidevahendite liigid ja numbrid;
 2) paigaldatava liikluskorraldusvahendi number liikluseeskirja kohaselt ja vajadusel paigaldatava liikluskorraldusvahendi kirjeldus;
 3) liikluskorraldusvahendi paigaldamise skeem;
[ - jõust. 21.06.2009]
 4) eratee liiklemiseks sulgemiseks liikluskorraldusvahendi paigaldamise puhul paigaldatava liikluskorraldusvahendi abil sulgetava eratee asukoha kinnistu katastritunnus või kinnistu registriosa uus number kinnistusraamatu järgi;
 5) liikluskorraldusvahendi paigaldamise vajaduse põhjendus (välja arvatud eratee liiklemiseks sulgemiseks liikluskorraldusvahendi paigaldamise taotlemise juhul).

 (3) [Kehtetu - jõust. 21.06.2009]

 (4) [Kehtetu - jõust. 21.06.2009]

 (5) Käesoleva määruse § 38 lõigetes 2-4 kirjeldatud juhtudel on paigaldamisloa taotleja kaasomanike vastav esindaja.

§ 41.  Paigaldamisloa taotluse kooskõlastamine

 
[Kehtetu - RT IV, 28.12.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

§ 42.  Paigaldamisloa taotluse menetlemine

 (1) Paigaldamisloa taotluse menetlemisel kontrollib paigaldusloa väljastaja paigaldamisloa taotluses esitatud andmete õigsust ning vajaolevate lisade jm kooskõlastuste olemasolu.

 (2) Mittenõuetekohase paigaldamisloa taotluse esitamisel, nõuab paigaldusloa väljastaja paigaldamisloa taotlejalt paigaldamisloa taotluse puuduste parandamist, nõutavate dokumentide ja kooskõlastuste lisamist ning annab paigaldamisloa taotlejale selleks tähtaja, mis ei või olla vähem kui 10 päeva.

 (3) Paigaldamisloa väljastaja annab paigaldamisloa taotluse linnavalitsuse Liiklusohutuskomisjonile arvamuse tegemiseks ja lahendab paigaldamisloa taotluse võttes arvesse ülalnimetatud komisjoni arvamuse.

 (4) Paigaldamisloa väljastaja annab paigaldamisloa või keeldub selle andmisest ühe kuu jooksul nõuetekohase paigaldamisloa taotluse esitamisest.

 (5) Paigaldamisluba ei anna õigust tehnovõrkude kaitsevööndis tehnovõrgu omaniku nõusolekuta keelatud tegevuseks.
[ - jõust. 21.06.2009]

§ 43.  Paigaldamisloa andmisest keeldumine

 (1) Paigaldamisloa väljastaja keeldub paigaldamisloa andmisest, kui:
 1) paigaldamisloa taotluse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust;
 2) paigaldamisloa taotluses on paigaldamisloa taotleja poolt esitatud vale- või ebaõiged andmed;
 3) paigaldamisloa taotluse esitaja ei ole paigaldamisloa väljastaja poolt määratud tähtajaks parandanud paigaldamisloa taotluse puudusi, ei ole esitanud nõutud lisasid , ei ole saanud nõutud kooskõlastusi;
 4) paigaldatava liikluskorraldusvahendi kehtivus või liikluskorraldusvahend ei vasta käesoleva määruse § 37 või § 39 nõuetele;
 5) liikluskorraldusvahendi paigaldamine on vastuolus avalike huvidega (välja arvatud eratee liiklemiseks sulgemiseks liikluskorraldusvahendi paigaldamise puhul);
 6) liikluskorraldusvahendi paigaldamine ei taga liiklusohutust või muutub liiklusohuks.

 (2) Paigaldamisloa väljastamisest keeldumine vormistatakse kirjalikult ning peab olema põhjendatud.

§ 44.  Paigaldamisloa vormistamine

 (1) Paigaldamisluba vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar väljastatakse paigaldamisloa taotlejale ning teine jääb paigaldamisloa väljastajale.

 (2) Paigaldamisloas peavad olema ära toodud:
 1) paigaldamisloa saaja nimi, sünniaeg või registrikood, elu- või asukoha aadress;
 2) paigaldatava liikluskorraldusvahendi number liikluseeskirja kohaselt ja vajadusel kirjeldus;
 3) paigaldatava liikluskorraldusvahendi paigaldamiskoha kirjeldus.

 (3) Linnavalitsus võib kinnitada paigaldusloa kohustusliku vormi.

 (4) Paigaldamisluba väljastatakse enne liikluskorraldusvahendi paigaldamisele asumist.

 (5) Paigaldamisloa taotluse rahuldamise juhul on paigaldamisloa saaja isik, kes esitas paigaldamisloa taotluse.

 (6) Paigaldamisloa kehtivuse aeg on 1 kuu.

§ 45.  Paigaldamisloa saaja kohustused

 (1) Paigaldamisloa saaja peab tagama, et liikluskorraldusvahendi ettevalmistus- ja paigaldamistööd teostaksid vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omavad isikud.

 (2) Paigaldusloa saaja peab kirjalikult teavitama paigaldusloa väljastajat liikluskorraldusvahendi paigaldamisest. Ülalnimetatud teatises peab paigaldusloa saaja esitama andmed liikluskorraldusvahendi valmistaja ja paigaldaja kohta – nimi, registrikood või sünniaeg, asukoha või elukoha aadress, sidevahendite liigid ja numbrid. Ülalnimetatud teatis tuleb esitada 10 päeva jooksul pärast liikluskorraldusvahendi paigaldamisest.

 (3) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teate kohustusliku vormi.

§ 46.  Liikluskorraldusvahendi paigaldamisloa kehtetuks tunnistamine ja peatamine

 (1) Paigaldamisloa väljastajal on õigus liikluskorraldusvahendi paigaldamisluba kehtetuks tunnistada juhul, kui ilmneb, et on paigaldamisloa taotleja paigaldamisloa taotlemisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või paigaldatud liikluskorraldusvahend rikub käesoleva määruse § 37 või § 39 nõudeid.

 (2) Paigaldamisloa väljastajal on õigus liikluskorraldusvahendi paigaldamisluba peatada juhul, kui ilmneb, et paigaldamisloa saaja rikkus käesoleva määruse § 45 lõikes 1 kehtestatud kohustust. Paigaldamisloa peatamisel käesoleva lõike esimese lause alusel määrab paigaldamisloa väljastaja paigaldamisloa saajale tähtaja käesoleva määruse § 45 lõikes 1 kehtestatud kohustuse täitmiseks. Kui paigaldamisloa saaja ei täida paigaldusloa väljastaja määratud tähtaja jooksul käesoleva määruse § 45 lõikes 1 kehtestatud kohustust, tunnistab paigaldusloa väljastaja paigaldamisloa kehtetuks.

 (3) Paigaldamisloa peatamine või kehtetuks tunnistamine peab olema põhjendatud ja vormistatud kirjalikult.

 (4) Kui paigaldamisloa saaja paigaldas liikluskorraldusvahendi käesoleva määruse § 45 lõikes 1 kehtestatud kohustuse rikkumisega ja paigaldamisluba on peatatud, peab paigaldamisloa saaja liikluskorraldusvahendi demonteerima paigaldamisloa peatamise ajaks. Liikluskorraldusvahendi demonteerimine tuleb paigaldamisloa saajal teostada 1 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai teada paigaldamisloa peatamisest.

 (5) Kui paigaldamisloa saaja paigaldas liikluskorraldusvahend käesoleva määruse § 45 lõikes 1 kehtestatud kohustuse rikkumisega ja paigaldamisluba on tunnistatud kehtetuks, paigaldamisloa saaja peab liikluskorraldusvahend demonteerima. Liikluskorraldusvahendi demonteerimine tuleb paigaldamisloa saajal teostada 1 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai teada paigaldamisloa kehtetuks tunnistamisest.

§ 47.  Liikluse korraldamise ja liiklusohutuse tagamise linna haldusterritooriumil

 (1) Liikluse korraldamine ja liiklusohutuse tagamise küsimused ja juhud, mis ei ole kehtestatud käesoleva määrusega, lahendab linnavalitsus. Linnavalitsus võib oma määrusega kehtestada linna haldusterritooriumil liikluse korraldamise ja liiklusohutuse tagamise kord käesoleva määrusega kehtestamata juhtudel.

 (2) [Kehtetu - jõust. 21.06.2009]

7. peatükk PUU HOLDUSTÖÖDE TEGEMISE NÕUDED 

§ 48.  Puu hooldustööluba

 (1) Puu hooldustöö tegemiseks on vajalik puu hooldustööluba (edaspidi ka – luba). Luba ei ole vaja viljapuu (-de), marjapõõsa (-ste) ja põõsa (-ste) hooldustöö tegemiseks.

 (2) Loa annab linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud hooldustööloa andmise pädevus (edaspidi – loa väljastaja). Linnavalitsus võib kinnitada loa kohustusliku vormi.

 (3) Luba väljastatakse tasuta.

 (4) Loa kehtivus on 2 kuud. Juhul kui puu hooldustööd (edaspidi – hooldustööd) loa kehtivuse aja jooksul ei ole lõpetatud, tuleb taotleda uue loa väljastamine.

 (5) Tuuleheite ja tormimurru korral vigastatud puu hooldustöö tegemisel luba ei vormistata. Hooldustöö tegemisel ülalnimetatud asjaolude põhjal tuleb esimesel võimalusel teatada loa väljastajale nende puude arv, liigid ja täpne asukoht, mille suhtes oli teostatud hooldustöö. Linnavalitsus võib kinnitada vastava teatise kohustusliku vormi. Loa väljastaja fikseerib käesolevas lõikes nimetatud hooldustööd, vajadusel kontrollides sündmuspaigal olukorra vastavust kirjeldatule.

 (6) Loa taotlemine ei ole vajalik kui hooldustöö toimub hooldustööloa väljastaja tellimisel.

§ 49.  Loa taotlemine

 (1) Luba võib taotleda:
 1) puu kasvukoha kinnistu omanik või omaniku esindaja lihtkirjaliku volituse alusel;
 2) puu kasvukoha kinnistu koormamisel hoonestusõigusega hoonestaja või tema esindaja lihtkirjaliku volikirja alusel;
 3) puu kasvukoha kinnistu koormamisel kasutusvaldusega kasutusvaldaja või tema esindaja lihtkirjaliku volikirja alusel;
 4) Narva linna omandis oleval kinnistul lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volitust tõendava dokumendi alusel, kui ülalnimetatud isik teostab puu raiumist oma algatusel;
 5) Narva linna omandis oleva kinnistu valitseja, kes ei ole loa väljastaja;
 6) riigimaa korral riigi omandis oleval kinnistul heakorratöid teostav isik või tema esindaja volitust tõendava dokumendi alusel, ning riigimaa valitseja.

 (2) Kui puu kasvukoha kinnistu on kaasomandis peab, kaasomanik või tema esindaja, kes tegutseb lihtkirjaliku volikirja alusel, loa taotlemisel esitama kaasomanike lihtkirjaliku lepingu, millest on selgelt nähtav kaasomanike kokkulepe hooldustöö tegemise kohta.

 (3) Loa taotlemiseks esitatakse loa väljastajale kirjalik loa taotlus (edaspidi ka – taotlus). Taotlus peab olema allakirjastatud hooldustööloa taotleja või tema volitatud esindaja poolt. Taotluses näidatakse järgmised andmed:
 1) andmed taotleja kohta: nimi, elu- või asukoha aadress, sünniaeg või registrikood, sidevahendite liigid ja numbrid;
 2) puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustöö, liik ja asukoha täpne kirjeldus;
 3) põhjendus hooldustöö tegemiseks;
 4) loa taotlemisõigust kinnitav teave;
 5) kinnitus selle kohta, et hooldustöö ajal järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse hooldustöö järel heakord;
 6) hooldustöö teostaja nime, sidevahendite liigid ja numbrid;
 7) hooldustöö teostamise meetod (lõikusmeetod);
 8) hooldustöö teostamise aeg;
 9) raiese utiliseerimise koht ja viis.

 (4) Linnavalitsus võib kinnitada taotluse kohustusliku vormi.

 (5) Taotlusele tuleb lisada:
 1) plaan või joonis, millel on näidatud puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustöö, täpne asukoht;
 2) nõusolek loodusobjekti valitsejalt, kui puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustöö, asub kaitstaval loodusobjektil;
 3) nõusolek Muinsuskaitseametilt, kui puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustöö, asub kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis;
 4) nõusolek keskkonnateenistuselt, kui puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustöö, asub veekaitsevööndis;
 5) volikiri või muu volitusi tõendav dokument, kui taotluse esitab taotleja esindaja;
 6) korteri-, aiandus- või hooneühistu üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus kui puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustöö, kasvab korteri-, aiandus- või hooneühistu territooriumil;
 7) muud dokumendid, mis on ettenähtud käesolevas määruses.

 (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõiges nimetatud dokumendid võib esitada loa väljastajale loa taotleja või tema volitatud esindaja poolt kinnitatud koopiatena.

 (7) Kui puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustööd, kasvab kinnistu piiril, siis raieloa taotleja kooskõlastab enne loa taotluse esitamist hooldustööloa taotluse naaberkinnistu omanikuga.

 (8) Luba hooldustöö tegemiseks saab taotleda puu välikujunduse tagamiseks, puu säilitamiseks, puu tervendamiseks.

§ 50.  Loa menetlemine ja väljaandmine

 (1) Taotluse menetlemisel loa väljastaja:
 1) kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust, samuti hooldustöö teostajal vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu;
 2) vajadusel, sealhulgas ka mittenõuetekohase taotluse esitamisel, nõuab loa taotlejalt täiendavaid dokumente, selgitusi või taotluse täiendamist või parandamist ning annab loa taotlejale selleks tähtaja;
 3) loa taotluse lahendamiseks kaasab vajadusel eksperte;
 4) vormistab loa järgides käesoleva määruse § 48 4. lõiget;
 5) vajadusel teostab puu ülevaatuse ja vajadusel loa andmise korral korraldab puu looduses märgistamise.

 (2) Loa väljastaja annab loa või keeldub loa andmisest ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamisest.

§ 51.  Loa andmisest keeldumine

 (1) Loa andmisest on õigus loa väljastajal keelduda, kui:
 1) taotluse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust;
 2) taotluses on loa taotleja poolt esitatud valeandmed;
 3) taotluse esitaja ei ole esitanud loa väljastaja poolt määratud tähtajaks nõutud dokumente, seletusi, ei ole saanud nõutud kooskõlastusi või ei ole parandanud taotluse puudusi;
 4) taotluse esitaja ei ole hooldustöö tegemise vajadust põhjendanud või põhjendused osutuvad ebapiisavateks või muul moel vääradeks;
 5) hooldustöö tegemine on vastuolus teiste isikute õiguste või huvidega või see tuleneb seadusandlusest;
 6) loa taotleja poolt soovitud hooldustöö tegemise meetod ei sobi konkreetsele puuliigile ja hooldustöö tagajärjel halveneksid puu kasvutingimused pöördumatult;
 7) vegetatsiooniperioodist lähtudes ei ole õige aeg hooldustöö tegemiseks;
 8) tegemist on olulise tähtsusega põlispuuga, eripärase või muul põhjusel väärtusliku puuga;
 9) hooldustöö tegemine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, rohelist võrgustikku või rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega;
 10) taotluse esitaja soovib teha hooldustööd raierahu perioodi jooksul.

 (2) Loa väljastamisest keeldumine vormistatakse kirjalikult ning peab olema põhjendatud.

§ 52.  Loa vormistamine

 (1) Luba vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar väljastatakse loa taotlejale ning teine jääb loa väljastajale.

 (2) Loas peavad olema ära toodud:
 1) loa saaja nimi, sünniaeg või registrikood, elu- või asukoha aadress;
 2) puu, mille suhtes soovitakse teostada hooldustööd, liik, arv ja asukoht;
 3) hooldustöö teostaja nimi, sidevahendite liigid ja numbrid;
 4) hooldustöö tegemise tähtaeg.

 (3) Luba annab õiguse ka hooldustöö tegemisel saadud raiese väljaveoks linna haldusterritooriumilt.

 (4) Luba väljastatakse enne hooldustöö asumist.

 (5) Loa väljastamisel tuleb loa saajale või tema volitatud esindajale tutvustada käesoleva määrusega, mille kohta loa taotleja või tema volitatud esindaja annab allkirja.

 (6) Loa taotluse rahuldamise juhul on loa saaja isik, kes esitas taotluse.

§ 53.  Loa peatamine

 (1) Loa väljastajal on õigus peatada loa kehtivus juhul, kui ilmneb, et hooldustöö teostatakse puu suhtes, mis ei ole kantud loasse.

 (2) Loa peatamisest teavitatakse loa saajat kirjalikult. Loa peatamise puhul teavitatakse loa saajat loa peatamise kestvusest. Loa peatamine peab olema põhjendatud ja vormistatud kirjalikult.

§ 54.  Loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Loa väljastajal on õigus luba kehtetuks tunnistada juhul, kui ilmneb, et loa saaja loa taotlemisel on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

 (2) Loa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse loa saajat kirjalikult. Loa kehtetuks tunnistamine peab olema põhjendatud ja vormistatud kirjalikult.

8. peatükk TULETÖÖ LOA VORMISTAMINE 

§ 55.  Tuletöö loa taotlemine

 (1) Tuletöö luba võib taotleda avaliku ürituse korraldaja, kellel on avaliku ürituse luba linnavolikogu poolt kehtestatud avaliku korra eeskirja mõistes või kes esitas linnavalitsusele taotlus avaliku ürituse loa saamiseks.

 (2) Tuletöö loa taotlemiseks esitatakse tuletöö loa väljastajale kirjalik loa taotlus (edaspidi ka – tuletöö loa taotlus). Tuletöö loa taotlus peab olema allakirjastatud tuletöö loa taotleja või tema volitatud esindaja poolt. Taotluses näidatakse järgmised andmed:
 1) andmed tuletöö loa taotleja kohta: nimi või nimetus, elu- või asukoha aadress, sünniaeg või registrikood, sidevahendite liigid ja numbrid;
 2) tuletöö tegemise koht ja täpne aeg (tuletöö algatamise kuupäev ja kellaeg, tuletöö lõpetamise kuupäev ja kellaaeg);
 3) avaliku ürituse nimetus, mille käigus planeeritakse tuletöö tegemist;
 4) tuletöö üle järelevalvet teostava füüsilise täisealise ja teovõimelise isiku nimi, sünniaeg, elukoha aadress, sidevahendite liigid ja numbrid;
 5) kinnitus selle kohta, et tuletöö ajal järgitakse tuleohutusnõudeid, tagatakse tuletöö järel tuletöö koha heakord ning tuletöö loa taotleja on tutvustatud käesoleva määruse nõuetega.

 (3) Kui tuletöö tegemine planeeritakse avalikus kohas selleks välja ehitatud ja märgistatud platsi väljaspool, siis tuletöö loa taotluses tuleb põhjendada linna huvi tuletöö loa taotluse rahuldamiseks ja lisada tuletöö loa taotlusele tuletöö tegemise koha asendiplaan.

 (4) Tuletöö loa taotlusel selle esitamisel tuletöö loa väljastajale peab olema kohaliku päästeasutuse kooskõlastusmärk.

 (5) Linnavalitsus võib kinnitada tuletöö loa taotluse kohustusliku vormi.

§ 56.  Tuletöö loa taotluse menetlemine ja tuletöö loa väljaandmine

 (1) Tuletöö loa taotluse menetlemisel tuletöö loa väljastaja:
 1) kontrollib tuletöö loa taotluses esitatud andmete õigsust ja tuletöö loa taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele;
 2) vajadusel nõuab tuletöö loa taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamiseks määrab tuletöö loa taotlejale tähtaega;
 3) vormistab tuletöö loa järgides käesoleva määruse § 58 3. lõiget.

 (2) Mittenõuetekohase tuletöö loa taotluse esitamisel, tuletöö loa väljastaja nõuab tuletöö loa taotlejalt tuletöö loa taotluse puuduste parandamist ning annab tuletöö loa taotlejale selleks tähtaja, mis ei pea olema vähem kui 10 päeva.

 (3) Tuletöö loa väljastaja annab tuletöö loa või keeldub tuletöö loa andmisest 10 päeva jooksul pärast nõuetekohase tuletöö loa taotluse esitamisest.

 (4) Linnavalitsus võib kinnitada tuletöö loa kohustusliku vormi.

§ 57.  Tuletöö loa andmisest keeldumine

 (1) Tuletöö loa andmisest on õigus tuletöö loa väljastajal keelduda, kui:
 1) tuletöö loa taotluse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust;
 2) tuletöö loa taotluses tuletöö loa taotleja poolt esitatud vale- või ebaõiged andmed;
 3) tuletöö loa taotluse esitaja ei ole esitanud tuletöö loa väljastaja poolt määratud tähtajaks nõutud dokumente, seletusi või ei ole parandanud taotluse puudusi;
 4) tuletöö loa taotluse esitaja ei ole saanud tuletöö loa taotluse menetlemiseks nõutud kooskõlastusi;
 5) tuletöö tegemine on vastuolus teiste isikute õiguste või huvide või seadusandlusega;
 6) tuletöö loa taotluses ei ole põhjendatud linna huvi tuletöö loa taotluse rahuldamiseks kui tuletöö tegemine planeeritakse avalikus kohas selleks välja ehitatud ja märgistatud platsi väljaspool.

 (2) Tuletöö loa väljastamisest keeldumine vormistatakse kirjalikult ning peab olema põhjendatud.

§ 58.  Tuletöö loa vormistamine

 (1) Tuletöö luba vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar väljastatakse tuletöö loa taotlejale ning teine jääb tuletöö loa väljastajale.

 (2) Tuletöö loa taotluse rahuldamisel tuletöö loa taotleja muudetakse tuletöö tegijaks käesoleva määruse mõistes.

 (3) Tuletöö loas peavad olema ära toodud:
 1) tuletöö tegija nimi või nimetus, sünniaeg või registrikood, elu- või asukoha aadress;
 2) tuletöö tegemise koht ja täpne aeg (tuletöö algatamise kuupäev ja kellaeg, tuletöö lõpetamise kuupäev ja kellaaeg);
 3) avaliku ürituse nimetus, mille käigus planeeritakse tuletöö tegemist;
 4) tuletöö üle järelevalvet teostava füüsilise täisealise ja teovõimelise isiku nimi, sünniaeg, elukoha aadress, sidevahendite liigid ja numbrid.

9. peatükk KARILOOMADE JA KODULINDUDE PIDAMINE 

§ 59.  Heakord kariloomade ja kodulindude pidamisel

 (1) Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid seadusega sätestatud korras.

 (2) Kariloomi või kodulinde tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal, samuti peab karilooma või kodulinnu omanik või valdaja tagama, et tema kariloomad või kodulinnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti.

 (3) Kariloomi või kodulinde ei tohi pidada koolide, lasteasutuste, toitlustusäride, kaupluste ja teiste ühiskondlike hoonete vahetus läheduses (lähemal kui 50 meetrit), kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 60.  Karilooma ja kodulinnu omaniku ja valdaja kohustused

 (1) Karilooma omanik või valdaja peab täitma käesoleva määruse § 59 nõuded.

 (2) Kodulinnu omanik või valdaja peab täitma käesoleva määruse § 59 nõuded.

§ 61.  Hulkuvad kariloomad ja kodulinnud

  Linnavalitsus võib oma määrusega kehtestada hulkuva karilooma või kodulinnu käsitsemise korda, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 62.  Määruse rakendamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (5) Kõikidele isikutele, kes paigaldasid enne käesoleva määruse jõustumist liiklusmärgid, mis määravad sissesõidu keeld, sõidu keeld, peatumise keeld, parkimise keeld tuleb 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumist viia ülalnimetatud liiklusmärkide kehtivus vastavusse käesoleva määruse § 39 nõuetega. Käesoleva lõige nõuete täitmisel tuleb järgida käesoleva määruse §-de 37-47.

 (6) Paigaldamisloa väljastajal, kes on nimetatud käesoleva määruse § 38 1. lõiges, on õigus tunnistada kehtetuks liiklusmärgi paigaldamisluba või oma nõusolek liiklusmärgi paigaldamiseks, mis on väljaantud enne käesoleva määruse jõustumist, juhul, kui ilmneb, et paigaldatud liiklusmärk rikub käesoleva määruse § 39 nõudeid ja liiklusmärgi paigaldaja jättis täitmata käesoleva paragrahvi 5. lõige nõuded.

 (7) Kõikidele isikutele, kes enne käesoleva määruse jõustumist linna haldusterritooriumil on sulgenud sõiduteed, tänavad, kõnniteed liiklemiseks tõkestavate konstruktsioonide abil tuleb 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumist viia ülalnimetatud tõkestavad konstruktsioonid vastavusse käesoleva määruse § 37 nõuetega. Käesoleva lõige nõuete täitmisel tuleb järgida käesoleva määruse §-dele 37-47.

 (8) Paigaldamisloa väljastajal, kes on nimetatud käesoleva määruse § 38 1. lõiges, on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 7. lõiges nimetatud tõkestava konstruktsiooni paigaldamisluba või oma nõusolek selle paigaldamiseks, mis on väljaantud enne käesoleva määruse jõustumist, juhul, kui ilmneb, et paigaldatud tõkestav konstruktsioon rikub käesoleva määruse § 37 nõudeid ja selle konstruktsiooni paigaldaja jättis täitmata käesoleva paragrahvi 7. lõige nõuded.

 (9) Kõikide tehnovõrkude omanikele, kes omavad tehnovõrgud linna haldusterritooriumil, tuleb 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumist viia ülalnimetatud tehnovõrkude märgistused vastavusse käesoleva määruse § 10 lõike 5 ja § 20 punkti 32 nõuetega.

 (10) Kõikidel kinnistute omanikel, kelle territooriumil on teekate, mis ei vasta käesoleva eeskirja § 4 lõikele 3, tuleb 60 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumist viia ülalnimetatud teekate vastavusse käesoleva määruse § 4 lõike 3 nõuetega.
[RT IV, 28.12.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

§ 63.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.