Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Narva linna kaevetööde eeskiri

Narva linna kaevetööde eeskiri - sisukord
Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.12.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.04.2013, 8

Narva linna kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 06.03.2008 nr 17
jõustumine 09.03.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.12.200810.12.2008

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus (edaspidi ka määrus) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra NARVA linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil olevatel teel, väljakul või haljasalal ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

 (2) Kaevetööd on lubatud teostama ainult kehtiva kaevetööloa alusel, kui määrusega ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Kui ehitise püstitamisel ehitusprojekti alusel tuleb teha kaevetöö, siis tuleb kaevetöö tegemiseks saada kaevetööloa väljastajalt kaevetööluba.

§ 2.  Määruse mõisted

 (1) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) avariikaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult;
 2) haljastusala on park, skväär, allee, aed, puu või puud, põõsastik või põõsastikud, muru, lillepeenrad, jne;
 3) kaevetöö on maapinnast või tee kattest arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine, seal hulgas avariikaevetöö;
 4) kaevetööluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja (edaspidi ka luba);
 5) kaevetööde tegija (edaspidi ka kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetöö akti alusel või kes teostab kaevetöid;
 6) kaevetööloa väljastaja (edaspidi ka loa väljastaja) on Narva Linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud kontrolli teostamise kaevetööde eeskirjade täitmise üle pädevus;
 7) sõidutee on maantee, tänav, metsatee, jalgrattatee või muu sõidukite või jalgrataste liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis;
 8) tee on tee teeseaduse § 2 mõistes, ning kõnnitee ja sõidutee käesoleva määruse tähenduses;
 9) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest.

 (2) Kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib tehnovõrgu katsetuse tulemusena, ei ole avariikaevetöö käesoleva määruse mõistes.

 (3) Vastutavaks isikuks võib olla teovõimeline ja täisealine füüsiline isik, kellel on elukoht Eesti Vabariigis ja vastavad lepingulised või ametialased suhted kaevajaga. Vastutaval isikul peab olema kaevetöö korraldamiseks, kaevetöö tegemiseks ja kaevetöö üle järelevalve teostamiseks:
 1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab kaevetööd ning vastutab selle töö eest, ja erialane kolmeaastane töökogemus või
 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus.

§ 3.  Kaevetööde planeerimine

 (1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.

 (2) Loa väljastajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö suhtes.

 (3) Kalendriaasta jooksul kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse loa väljastajale hiljemalt eelneva aasta 30. oktoobriks.

2. peatükk KAEVETÖÖ PROJEKTDOKUMENTATSIOON 

§ 4.  Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded

 (1) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500.

 (2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised andmed:
 1) geodeetiliste alusvõrkude punktid;
 2) tehnovõrgud;
 3) tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootepaviljonid, haljasribad, sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);
 4) haljastus;
 5) kõrgusarvud;
 6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;
 7) ehitised, seal hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;
 8) riikliku kaitse all olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid.

 (3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised andmed:
 1) piki tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja manteltorud;
 2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;
 3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;
 4) varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
 5) taastatava sõidu- ja kõnniteekatte plaanilahendus, ristlõiked ning kõrguste muutmisel uus vertikaalplaneering;
 6) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
 7) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
 8) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;
 9) ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.

§ 5.  Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud

 (1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee ja kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral.

 (2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke.

 (3) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni. Kui puude võra tsooni vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

 (4) Kui kaevetöö sooritati puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.

 (5) Vajaduse korral nähakse ette puude ja põõsaste aluste korrastamine.

 (6) Piki kõnniteed toimuvate kaevetööde korral taastatakse kõnniteekatted, parkettkivikatted ning kõik asfaltkatted kogu kõnnitee laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse kõnnitee või kõnniteelõigu teekatte pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu pikkuses ja kogu kõnnitee konstruktsiooni ristlõike laiuselt.

 (7) Piki sõidutee sõidurada toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee sõiduraja katted, parkettkivikatted ning kõik asfaltkatted kogu sõidutee sõiduraja laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse sõidutee sõiduraja või sõidutee sõidurajalõigu teekatte pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu pikkuses ja kogu sõidutee sõiduraja konstruktsiooni ristlõike laiuselt.

 (8) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuvate kaevetööde korral leitakse loa väljastaja kooskõlastusel kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.

 (9) Murupinna taastamisel kasutatakse sõelutud mineraalmulda vähemalt 15 cm paksuse kasvukihina.

 (10) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine teedel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, siis teekatte lammutamine ei ole lubatud ja kaevetööde projekteerija poolt kaalutakse ühte järgmistest võimalustest:
 1) töö tegemine kinnisel viisil;
 2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
 3) tehnovarustuse saamine muust allikast.

 (11) Teedel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, teekatte lammutamine on lubatud ainult ülalnimetatud teekatte alla jäävate olemasolevate tehnovõrkude avariitööde tegemiseks.

 (12) Kui kaevetöö käigus rikutakse teekate, siis kaevetöö projektdokumentatsiooni koosseisus peab olema teekatte taastamise projekt.

§ 6.  Kaevetöö projektdokumentatsiooni kooskõlastamine

 (1) Kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajate ja haldajatega. Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis kavandatavate kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse täiendavalt ka Muinsuskaitseametiga ja jälgitakse selle ameti poolt esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel.

 (2) Juhul, kui kaevetööde käigus tekib ehitus- ja lammutuspraht üle 1 m3 päevas või 10 m3 kogu kaeveperioodi kestel, kooskõlastatakse kaevetöö projektdokumentatsioon loa väljastaja pädeva keskkonnakaitse ametnikuga.

 (3) Kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse kaevetöökoha maa omanikuga.

 (4) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse loa väljastajaga.

 (5) Iga kooskõlastus kantakse kõigisse projektdokumentatsiooni eksemplaridesse.

3. peatükk KAEVETÖÖLUBA 

1. jagu Kaevetööloa taotlus 

§ 7.  Kaevetööloa taotluse vorm

  Kaevetööloa taotluse kohustuslik vorm ja andmed kinnitatakse Narva Linnavalitsuse (edaspidi ka linnavalitsus) määrusega.

§ 8.  Kaevetööloa taotluse esitamine

  Kaevetööloa taotlus ja kaevetöö projektidokumentatsioon esitatakse loa väljastajale ühes eksemplaris.

§ 9.  Kaevetööloa taotluse allkirjastamine

 (1) Juriidilisest isikust kaevetööloa taotleja puhul esitatakse kaevetööloa taotlus kaevetööloa taotleja seadusliku esindaja allkirjaga.

 (2) Füüsilisest isikust kaevetööloa taotleja puhul esitatakse kaevetööloa taotlus kaevetööloa taotleja allkirjaga.

2. jagu Kaevetööloa väljaandmine 

§ 10.  Kaevetööloa taotlemine

 (1) Kaevetööloa saamiseks esitab kaevetööloa taotleja loa väljastajale 14 päeva enne kaevetöö algust:
 1) määruse §-s 7 nimetatud kaevetööloa taotluse;
 2) kaevetöö projektdokumentatsiooni, mis peab olema kooskõlastatud vastavalt määruse §-s 6 kehtestatud nõuetega;
 3) liikluskorralduse muutmise korral Maanteeameti pädeva spetsialisti ja linna linnaliinidel avaliku teenindamise lepingu alusel ühistransporditeenuste osutatavate ettevõtjatega kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;
 4) linna kohaliku omavalitsuse pädeva ametiasutuse loa teede ja tänavate sulgemiseks;
 5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi valguskoopia;
 6) kaevaja poolt kinnitatud kaevetööde ajagraafiku, mis peab sisaldama kaevetöö kestus alates kaevetöö algusest kuni kaevetöö lõpetamise akti koostamiseni;
 7) haljastuse muutmise korral linna kohaliku omavalitsuse pädeva ametiasutuse poolt väljastatud vastava loa;
 8) kaevetöödega seotud maksude ja lõivude maksmist tõendavad dokumendid;
 9) vastutava isiku kirjalik nõusolek vastutava isiku kohustuste täitmiseks.

 (2) Kaevetööloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid jäävad loa väljastajale.

 (3) Kaevetööloa taotluse vormi kinnitab linnavalitsus oma määrusega.

§ 11.  Kaevetööloa väljaandmise täiendavad tingimused

 (1) Kaevetöö läbiviimiseks võib loa väljastaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:
 1) määrata kaevajale töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
 2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest;
 3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.

 (2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.

§ 12.  Kaevetööloa väljaandmine ja jõustumine

 (1) Pärast kaevetööloa taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamist otsustab loa väljastaja kaevetööloa väljaandmise. Kaevetööloa vormi kinnitab määrusega linnavalitsus.

 (2) Kaevajale, kes on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.

 (3) Kaevetööluba antakse kaevetöö eest vastutavale isikule üle allkirja vastu 10 kalendripäeva jooksul pärast kaevetööloa taotlemiseks loa väljastajale nõuetekohaste dokumentide esitamist.

 (4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kuni kaevetööloal märgitud tähtajani.

 (5) Kaevaja ja loa väljastaja esindaja koostavad enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d). Kui ülalnimetatud akt koostatakse ühes eksemplaris, siis akt koos lisadega jäetakse loa väljastajale.

§ 13.  Kaevetööks valmisoleku kontroll

 (1) Enne kaevetööloa üleandmist kontrollib loa väljastaja esindaja kaevaja ettevalmistatust kaevetööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, objekti teabetahvlite olemasolu jms).

 (2) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetöö alustamine kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik, loa väljastaja tunnistab kaevetööloa kehtetuks.

§ 14.  Kaevetööloa peatamine

 (1) Loa väljastajal on õigus peatada tema poolt väljaantud kaevetööluba juhul, kui ilmneb, et:
 1) projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest;
 2) puudub ehitusluba, kui ehitusluba on nõutav;
 3) kui kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda.

 (2) Loa väljastajal on ka õigus peatada kaevetöö, kui ilma linnavalitsuse pädeva ametiasutuse loata kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet.

 (3) Kaevetööloa peatatakse kuni kaevetööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

4. peatükk NÕUDED KAEVETÖÖ TEGEMISEKS 

§ 15.  Üldnõuded kaevetöö tegemiseks

 (1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.

 (2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks.

 (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult loa väljastaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.

§ 16.  Kaevetöö tegemise koha tähistus

 (1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja loa väljastaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.

 (2) Kaevetrassi otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
 1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
 2) kaevaja nimi ja aadress;
 3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 4) töö nimetus;
 5) töö alg- ja lõpptähtaeg;
 6) tööpiirkonna pikkus.

 (3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti Vabariigi standartidest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.

§ 17.  Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon

  Kaevaja tagab kaevetöö teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
 1) kaevetööluba;
 2) kaevetöö projektdokumentatsioon;
 3) ehitusprojekt;
 4) kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;
 5) tee ajutise sulgemise luba;
 6) tehnovõrkude valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
 7) töö toimumise ajagraafik;
 8) raieluba.

§ 18.  Heakord ja ohutus

 (1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Narva linna heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.

 (2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras.

 (3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.

§ 19.  Materjali käitlemine

 (1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.

 (2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

 (3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.

 (4) Objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid veetakse koheselt ära vastavalt Narva linna jäätmehoolduseeskirjale.

 (5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

 (6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.

 (7) Loa väljastajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.

§ 20.  Kaevetöö tehnika ja seadmete paigutamine

  Kaevetöö tegemisega seotud tehnika, mehhanismide ja seadmete paigutamine toimub kaevetöö kohal. Kaevetöö tegemisega seotud tehnika, mehhanismide ja seadmete paigutamine kaevetöö koha piirnevatel kruntidel, maa-aladel, kinnistutel on lubatud ainult ülalnimetatud krunti, maa-ala, kinnistu omaniku kirjaliku loa alusel.

§ 21.  Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmine

 (1) Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes loa väljastaja nõusolekul.

 (2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib loa väljastaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.

§ 22.  Kaevetöö tähtaja pikendamine

 (1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt loa väljastajale põhjendatud kirjalik taotlus.

 (2) Taotluse allkirjastamisel lähtutakse määruse § 11, § 12 ja § 24 nõuetest.

 (3) Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirjaga.

§ 23.  Nõuded vee ärajuhtimisele

 (1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt kaevetöö projektdokumentatsioonile või kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või sadeveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee suunamine reo- või sadeveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.

 (2) Kaevetööloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult loa väljastaja ja maa-ala valdaja kirjalikul nõusolekul.

 (3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.

 (4) Suvisel ajal (positiivse õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata sõiduteele, suunaga lähima restkaevu poole.

 (5) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.

§ 24.  Haljastuse kaitse

 (1) Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.

 (2) Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine loa väljastajaga ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.

§ 25.  Tehnovõrkude kaitse

 (1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

 (2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning vastava projekti alusel.

§ 26.  Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale

 (1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult loa väljastaja kirjalikul nõusolekul.

 (2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.

 (3) Ilma loa väljastaja loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning jalgratta- ja kõnniteedele.

 (4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on loa väljastaja poolt väljastatud luba.

§ 27.  Erinõuded lõhketööle

  Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.

§ 28.  Keskkonna kaitse

 (1) Tänaval on keelatud teha selliseid töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

 (2) Kaevamise käigus reostunud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks loa väljastajat.

§ 29.  Muinsuskaitse

  Juhul kui kaevetöö kohas ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks loa väljastajat.

§ 30.  Ohu kõrvaldamine

  Kui on tekkinud ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda loa väljastajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega.

§ 31.  Ajutine ümbersõidutee

 (1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.

 (2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.

 (3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee transpordiameti ning loa väljastaja ettekirjutuste kohaselt.

 (4) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist loa väljastaja poolt ning vastava akti vormistamist.

 (5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.

 (6) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

5. peatükk AVARIIKAEVETÖÖ 

§ 32.  Avariikaevetöö tegemine

  Avariikaevetöö tegemine on võimalik, kui:
 1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
 2) tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;
 3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.

§ 33.  Avariikaevetöö teostamise tingimused

 (1) Avariikaevetöö teostamiseks ei ole nõutav kaevetööluba, kui teekonstruktsiooni, teekatte, haljastuse taastamine toimub hiljemalt kolme ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest.

 (2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks määruse § 7 1. lõikes nimetatud ametiasutuse poole.

 (3) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Narva linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 34.  Avariikaevetööst teatamine

 (1) Avariikaevetöö teostaja teavitab kirjalikult enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult loa väljastajat, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.

 (2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave täiendavalt ka Muinsuskaitseametile, loodusobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave keskkonnateenistusele.

 (3) Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõnele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariikaevetöö teostaja avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga väljaspool tööaega, pühapäeval või riiklikul pühal kaasneb ühistranspordi liikluse sulgemine, informeeritakse vastutava isiku poolt sellest enne avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.

§ 35.  Avariikaevetöö akt

 (1) Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle loa väljastajale teadmiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest. Avariikaevetööde akti vormi kinnitab linnavalitsus.

 (2) Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja seaduslik esindaja. Valdaja seaduslik esindaja võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.

§ 36.  Nõuded avariikaevetöö teostamise kohale

 (1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt määruse § 16 lõike 1 nõuetele.

 (2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse määruse § 16 lõike 2 nõuetele vastav teabetahvel.

 (3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
 1) avariikaevetöö akt või selle koopia;
 2) tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
 3) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

§ 37.  Kaevetööluba avariikaevetöö korral

  Avariikaevetöö kestmisel üle kolme ööpäeva taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja loa väljastajalt kaevetööluba.

6. peatükk KAEVETÖÖ LÕPETAMINE 

§ 38.  Heakorrastamise nõue

  Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja kaevetöö käigus rikutud ala määruse, loa väljastaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 39.  Tehnovõrgu mõõdistamine

 (1) Enne kaevetöötrassi täitmist mõõdistatakse paigaldatud tehnovõrk vastavat tegevusluba omava isiku poolt.

 (2) Kaevaja esitab teostusjoonised loa väljastajale ning kaevetöö tellijale, kui kaevaja ei ole kaevetöö tellija.

 (3) Kui kaevetöö käigus kaevetöötrassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.

§ 40.  Kaevetöötrassi täitmine

 (1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt loa väljastajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.

 (2) Loa väljastajal on õigus:
 1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
 2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

 (3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega.

§ 41.  Haljastuse taastamine

  Haljastuse taastamisel peale kaevetöötrassi tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.

§ 42.  Teekatte taastamine

 (1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.

 (2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on loa väljastajal kohustus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.

 (3) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned. Teekatte taastamiseks tuleb kasutada samalaadset materjali, millisega oli sõidu- või kõnnitee kaetud enne kaevetöid, kui loa väljastajaga ei ole kooskõlastatud muu materjali kasutamist.

 (4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.

 (5) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Kaevaja hoiab omal kulul ajutise teekatte sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni.

 (6) Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse loa väljastajaga.

 (7) Kaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. maist kuni 31. oktoobrini (kaasarvatud), teekatte tuleb taastada kaevetööloas märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul kaevetöötrassi täitmisest arvates. Kaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. novembrist kuni 30. aprillini teekatte tuleb taastada kaevetööloas märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 15. maiks.
[ - jõust. 10.12.2008]

 (8) Avariikaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. maist kuni 31. oktoobrini (kaasarvatud), teekatte tuleb taastada 1 kuu jooksul pärast arvates kaevetöötrassi täitmisest. Avariikaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. novembrist kuni 30. aprillini, teekatte tuleb taastada hiljemalt 31. maiks.

§ 421.  Liikluskorraldusvahendite taastamine

  Kaevetööde tegija on kohustatud koos teekattega taastama kaevetööde käigus kahjustatud liikluskorraldusvahendid.
[ - jõust. 10.12.2008]

§ 43.  Kaevetöö lõpetamine

 (1) Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte, liikluskorraldusvahendite ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle loa väljastajale. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse loa väljastaja poolt kaevetööloal.
[ - jõust. 10.12.2008]

 (2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja loa väljastajale:
 1) täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;
 2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi, kui taastatud teekatte pindala ületab 10 m2;
[ - jõust. 10.12.2008]
 3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;
 4) tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud muutused tee asendiplaanis);
 5) õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10 m3 ehitus-lammutusprahti;
 6) vormikohane kirjalik garantii lähtudes määruse §-st 44.

 (3) Loa väljastaja ametnik koos kaevaja ja vastutava isikuga 10 tööpäeva jooksul, pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide loa väljastaja esitamisest, kontrollib kaevetöö kohal kaevetöö lõpetamine ja koostab kirjalik akt kaevetöö lõpetamise kohta. Ülalnimetatud akt koostatakse 2 eksemplaris, millest üks eksemplar jäetakse loa väljastajale ja teine eksemplat jäetakse kaevajale. Akti allkirjastatakse loa väljastaja ametniku, kaevaja ja vastutava isiku poolt.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud garantiikirja vormi kehtestab linnavalitsus oma määrusega.

§ 44.  Garantii kaevetööle

 (1) Teostatud kaevetöö taastamistööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamise akti koostamisest ja allkirjastamisest.

 (2) Garantiiaja kestel ilmnevad kaevetööst tingitud defektid kõrvaldab kaevaja omal kulul loa väljastaja poolt määratud tähtajaks. Pärast kaevetööst tingitud defektide, mis ilmnesid garantiiaja kestel, kõrvaldamisest, algab kaevaja uue kaheaastase garantii kulg kaevetöö taastamistööle.

 (3) Kui kaevetööde teostaja pole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib loa väljastaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 45.  Kaevetöö järelevalve

  Järelevalvet määruse täitmise üle teostab loa väljastaja.

§ 46.  Kaevaja ja vastutava isiku vastutuse ulatus

 (1) Vastutav isik kannab täielikku vastutust teostatud kaevetöö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning kaevetöö projektdokumentatsiooni ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.

 (2) Kaevaja kannab vastutust määruse täitmise eest. Määruse nõuded rikutud kaevaja suhtes kohaldatakse väärteomenetlust ja kaevaja võetakse vastutusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

 (3) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on loa väljastajal õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47.  Määruse rakendamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) Kui kaevetööluba on välja antud ja kaevetöö on alustatud Narva linna kaevetööde teostamise eeskirja, mis on kinnitatud Narva Linnavolikogu 06.03.2003 a. määrusega nr 8/11, alusel, siis kaevetöö tegemisele ja lõpetamisele rakendatakse käesolevat määrust.

§ 48.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.