Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Põlva valla põhimäärus

Põlva valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Põlva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.04.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2018
Avaldamismärge:RT IV, 20.04.2017, 5

Põlva valla põhimäärus

Vastu võetud 14.01.2015 nr 1
RT IV, 23.01.2015, 12
jõustumine 01.02.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.04.2017RT IV, 20.04.2017, 123.04.2017

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Põlva valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord, vallavolikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

§ 2.   Põlva valla omavalitsusorganid

  Põlva valla omavalitsusorganid on Põlva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Põlva Vallavalitsus (edaspidi valitsus).

§ 3.   Valla haldusterritoorium
[Kehtetu - RT IV, 20.04.2017, 1 - jõust. 23.04.2017]

§ 4.   Valla halduskeskus

  (1) Valla halduskeskus asub Põlva linnas.

  (2) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (3) Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada selle algatajate poolt kirjalik ettepanek, millele lisatakse asukoha muutmise põhjendus ja kulutuste eelarve, ära näidates tulu, mille arvelt kulu kaetakse. Kirjaliku ettepaneku või lisade puudumisel või puuduste korral neis halduskeskuse muutmise ettepanekut volikogu istungil hääletamisele ei panda.

2. peatükk Põlva valla sümbolid 

§ 5.   Põlva valla sümbolid

  (1) Põlva valla sümbolid on valla lipp ja valla vapp.

  (2) Valla lipp koosneb võrdse laiusega triipudest: roheline, valge, sinine kuni keskkohani ja siis keskelt alla sinine, valge ja roheline. Lipu keskel moodustavad sinised jooned laia triibu, mille keskel paikneb Põlva valla vapi kujutis. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050 × 1650 mm.

  (3) Valla vapp on hõbedane vapikilp, mille keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossa jäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale, hoides ülestõstetud jalas kaardikeppi, teise jalaga toetub ta neerja kujuga rohelisele jalgealusele. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline, mõõtude suhe 5:4.

§ 6.   Lipu ja vapi kasutamine

  (1) Põlva valla lippu kasutatakse järgmiselt:
  1) lipp heisatakse alaliselt Põlva Vallavolikogu ja Põlva Vallavalitsuse ametihoonetel (edaspidi valla ametiasutus) kõrvuti riigilipuga;
  2) lipu võib heisata riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, tähtsündmustel ning suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega;
  3) Põlva valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul;
  4) Põlva vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul;
  5) valla lipu alalise heiskamise otsustab valitsus.

  (2) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust või teise riigi lipust.

  (3) Põlva valla vappi kasutatakse:
  1) volikogu, valitsuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel;
  2) Põlva valla autasudel, meenetel, suveniiridel ning punktis 1 nimetatud asutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel;
  3) valla ametiasutuse hoonetel ning valla ametiasutuse hallatavate asutuste siltidel;
  4) vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline, tasu suuruse määrab vastava loa andmisel valitsus.

  (4) Valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele valitsuse poolt.

  (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine valitsuse loal.

3. peatükk Põlva valla tunnuslause ja tunnustusavaldused 

§ 7.   Põlva valla tunnuslause

  (1) Põlva valla tunnuslause on "Põlva – parim paik põlvest põlve!".

  (2) Põlva valla tunnuslauset kasutatakse Põlva valda kui turismiobjekti tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, valla esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jmt kohtades.

  (3) Põlva tunnuslause kasutamine on üldjuhul tasuta. Tunnuslause kasutamine ärilistel eesmärkidel võib olla tasuline.

  (4) Valitsus kehtestab Põlva valla tunnuslause kasutamise täpsema korra.

  (5) Valitsus võib kinnitada Põlva valla logo ning selle kasutamise korra.

§ 8.   Põlva valla tunnustusavaldused

  (1) Põlva vald avaldab tunnustust:
  1) Põlva valla aukodaniku nimetuse ja aumärgi andmisega;
  2) Põlva valla tunnustuse Aasta tegu andmisega;
  3) Põlva valla kultuuripreemia andmisega;
  4) Põlva valla aukirja andmisega;
  5) Põlva vallavanema tänukirja andmisega.

  (2) Valla aumärk on linaõie kujuline, mis on valmistatud 925° hõbedast. Märk on kahekihiline. Alumine kiht on kuumemailitud nelja emailiga. Märgil on rõngakujuline tekstiosa Jakob Hurda sõnadega "Mõistuse ja jõuga", mis pärinevad tema isamaalisest kõnest. Tekstiosa on madalam, kullatud. Märk on varustatud proovimärgise ja valmistaja märgisega. Märk on trukk-kinnitusega.

  (3) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra kehtestab volikogu.

4. peatükk Volikogu 

§ 9.   Volikogu ja volikogu liige

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

  (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

  (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu sekretär.

§ 10.   Volikogu pädevus

  (1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste otsustamine.

  (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

5. peatükk Volikogu reglement (töökord) 

§ 11.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

  (1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.

  (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist ja volikogu aseesimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (3) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valmiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (4) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

  (5) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (6) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele.

  (7) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ülesseadmise järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel.

  (8) Hääletussedelid väljastatakse volikogu liikmetele allkirja vastu.

  (9) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (10) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.

  (11) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos.

  (12) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid.

  (13) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.

  (14) Kui ka teises hääletusvoorus ei osutunud ükski kandidaat valituks, alustatakse kandidaatide esitamist ja läbiarutamist uuesti volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.

  (15) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe valimised vabanenud ametikohale käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 12.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ja ülesanded

  (1) Volikogu esimees:
  1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) korraldab volikogu istungi päevakorra projekti koostamise;
  4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
  5) otsustab volikogu esimehe ja volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise volikogu poolt kehtestatud korras;
  6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;
  7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
  8) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele ning vajadusel määrab juhtivkomisjoni;
  9) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  10) tagab volikogu istungil päevakorrast kinnipidamise;
  11) kutsub volikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust;
  12) viib volikogu istungil läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
  13) kuulutab välja volikogu istungi vaheaja;
  14) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  15) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (2) Volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel asendab teda volikogu aseesimees. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.

§ 13.   Volikogu komisjon

  (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

  (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

  (3) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib revisjonikomisjoni liige olla muu isik.

  (4) Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse paragrahvi 100 lõikes 2 sätestatut.

  (5) Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

  (6) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, komisjoni esimehe ettepanekul:
  1) komisjoni liikme avalduse alusel või;
  2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 14.   Volikogu komisjoni töökord

  (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees.

  (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (3) Komisjoni koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele ja volikogu sekretärile vähemalt kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

  (4) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

  (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige ja valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

  (6) Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Komisjoni esimees saadab eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

  (7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta võimalusel sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.

  (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused, komisjoni liikmete eriarvamused ja hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni koosolekust osavõtnud komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi seitsme päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkuste lisamise protokollile otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (9) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

  (10) Protokollid avalikustatakse Põlva valla kodulehel (edaspidi valla koduleht) hiljemalt kümne päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Ei avalikustata neid protokolle, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 15.   Komisjoni pädevus

  (1) Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (2) Komisjoni otsused on volikogule soovitusliku iseloomuga.

§ 16.   Asjade menetlemine komisjonis

  (1) Õigusakti eelnõu suunatakse komisjonidele menetlemiseks vähemalt kümme päeva enne volikogu istungi toimumist.

  (2) Eestseisuse nõusolekul võib õigusakti eelnõu suunata komisjonidele menetlemiseks vähemalt viis päeva enne volikogu istungi toimumist. Õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides vaatab läbi eestseisus.

  (3) Avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused ja muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

  (4) Õigusakti eelnõu võtmisel volikogu menetlusse võib volikogu esimees määrata eelnõule komisjoni, vajadusel suunab eelnõu menetlemiseks mitmesse komisjoni ja määrab juhtiva komisjoni. Volikogu komisjonid, fraktsioonid, volikogu liikmed, vallavanem ja valitsus esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile hiljemalt kolm päeva enne volikogu istungit kella 12-ks.

  (5) Volikogu esimehe poolt komisjonile seisukoha andmiseks suunatud avalduste, märgukirjade, selgitustaotluste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Volikogule adresseeritud avaldusele, märgukirjale ja selgitustaotlustele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.

§ 17.   Komisjoni tegutsemisvõimetus

  (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tähtajaks täitnud talle antud ülesannet.

  (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 18.   Komisjoni aruandlus

  Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla kodulehel.

§ 19.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab käesoleva põhimääruse paragrahvis 13 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

  (3) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valla ametiasutuse hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
  2) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
  3) nõuda kontrollitava asutuse majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
  4) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi;
  5) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

  (5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele valitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb valitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

§ 20.   Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord

  (1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid käesolevas põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Volikogu võib kehtestada kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikuma korra.

  (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga valitsuse teenistujaid ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid.

  (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitab revisjonikomisjon.

  (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (5) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla kodulehel.

§ 21.   Volikogu fraktsioon

  (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm liiget.

  (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile.

  (3) Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

  (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

  (5) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

§ 22.   Fraktsiooni pädevus

  Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) nõuda volikogu istungil kuni 10-minutilist vaheaega enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
  4) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  5) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta.

§ 23.   Volikogu eestseisus

  (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures.

  (2) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed.

  (4) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (5) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavanem, abivallavanem, vallasekretär ning sinna kutsutud isikud.

§ 24.   Eestseisuse pädevus

  Eestseisus:
  1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;
  2) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;
  3) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;
  4) arutab muid tõstatatud küsimusi.

§ 25.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi.

  (2) Pärast volikogu otsust kuulutada volikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad volikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud volikogu sekretäri poolt tehtav helisalvestus, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (3) Volikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida volikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja volikogu sekretär.

  (4) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Volikogu korralise istungi toimumise päeva ja kellaaja otsustab iga uus volikogu koosseis oma volituste ajaks. Juulis ja augustis üldreeglina istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja kooskõlastatult eestseisusega.

  (5) Videovõtteid ja helisalvestusi ning tele- ja raadioülekandeid volikogu istungisaalist tehakse istungi juhataja loal ning sellest informeeritakse volikogu istungist osavõtjaid.

  (6) Volikogu istungist tehakse helisalvestus, mida säilitatakse vähemalt kolm kuud.

§ 26.   Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord

  (1) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees välja arvatud seaduses sätestatud juhul.

  (2) Istungi erakorralist kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või valitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku 10 päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis.

  (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 34.

  (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
  1) volikogu liikmed;
  2) vallavanem;
  3) valitsus;
  4) komisjonid;
  5) fraktsioonid.

  (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused.

  (6) Volikogu istungi kutse koos õigusaktide eelnõude ning muude vajalike materjalidega saadab volikogu sekretär volikogu liikmetele elektronposti teel vähemalt neli päeva enne istungi algust. Valla valimiskomisjon kutsub volikogu istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

  (7) Kutsutud isikutele saadab volikogu sekretär kutse välja vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

  (8) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu sekretärile.

  (9) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.

§ 27.   Kohalolijate registreerimine

  (1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse volikogu istungi protokollile.

  (2) Volikogu istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel.

  (3) Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel, märgib istungi protokollija vastava kellaaja istungi protokolli.

§ 28.   Hääletamine

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

  (2) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimelise hääletamise otsustab volikogu. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ volikogu koosseisu liikmete arvust.

  (3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

  (4) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab istungi juhataja seletust.

  (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata "jah" või "ei".

  (6) Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra.

  (7) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus.

  (8) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (9) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (10) Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku sõnadega "Panen hääletusele".

  (11) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

  (12) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb volikogu esimees eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul.

  (13) Istungi juhataja teeb teatavaks istungil volikogu poolt vastuvõetud otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. Hääled loetakse järjekorras poolthääled, vastuhääled, erapooletud.

  (14) Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istugi juhataja sõnadega "Määrus/otsus on vastu võetud".

§ 29.   Salajane hääletamine

  (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 11 lõike 2 esimeses ja teises lauses toodud juhul) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

  (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedeli allkirja vastu.

  (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli.

§ 30.   Volikogu liikme enesetaandamine

  (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

  (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 31.   Volikogu istungi läbiviimine

  (1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või eseesimees.

  (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
  1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
  2) kutsutud külalistest teatamine;
  3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

  (3) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt ühe minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta.

  (4) Volikogu arutab ning langetab otsuseid istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimuste osas.

  (5) Päevakorrapunkti arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja, kaasettekandjate ja fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.

  (6) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
  1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul ning kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
  2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
  3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul;
  4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt ühe minuti jooksul;
  5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
  6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit;
  7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
  8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega;
  9) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
  10) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
  11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. Muudatusettepaneku korral, mille esitamisel pole kinni peetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõikes 4 nimetatud nõuetest, informeerib istungi juhataja sellise muudatusettepaneku esitamisest ja volikogu otsustab, kas eelnõu lugemine katkestada või jätkata eelnõu menetlemist istungil;
  12) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;
  13) enne hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda kuni 10-minutilist vaheaega;
  14) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

  (7) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

  (8) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni üks minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat saalis ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega.

  (9) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

  (10) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

  (11) Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui selle tingib küsimuse arutelu. Vaheaja pikkus on kuni 20 minutit.

  (12) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "istung on lõppenud".

§ 32.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid avalikustatakse valla kodulehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu istungist osavõtnud volikogu liikmel on õigus viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist nõuda paranduste ja/või märkuste tegemist protokolli. Nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmel on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. Pärast parandus- ja/või täiendusettepanekute ja eriarvamuste esitamiste tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega.

  (2) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise
või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei kajastata küsimuste arutelu käiku.

  (3) Protokollijal on õigus saada repliigiks või küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks.

  (4) Volikogu istungil tehtud ettepaneku tekst fikseeritakse protokollis.

  (5) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. Volikogu istungi protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

  (6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

§ 33.   Volikogu õigusaktide algatamise õigus

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) valitsusel;
  5) vallavanemal;
  6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;
  7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

§ 34.   Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu liikmed, volikogu komisjonid ja fraktsioonid, vallavanem, valitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Valla eelarve eelnõu esitab volikogule valitsus.

  (2) Kui eelnõud ei ole ette valmistanud ja esitanud valitsus, siis suunab volikogu esimees selle läbivaatamiseks valitsusele.

  (3) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab vajadusel juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

  (4) Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ette nähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda.

  (5) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu sekretärile hiljemalt 10 päeva enne volikogu istungi algust, välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 26 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning enne volikogu koosseisu esimest istungit. Eelnõule lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti õiguslik alus ja vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus ning eesmärk;
  2) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
  3) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  4) õigusakti rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ning kulude katteallikad;
  5) õigusakti mõjud;
  6) rakendusaktid;
  7) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel;
  8) jõustumine;
  9) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud õigusakt.

  (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja valitsuse arvamusega.

  (7) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetega, erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist.

  (8) Õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

  (9) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

  (10) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu või sellele lisatud materjalid on puudulikud, tagastatakse need esitajale ning antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

  (11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõud.

  (12) Volikogu võib kehtestada õigusaktide algatamise üksikasjalikuma korra.

§ 35.   Volikogu liikme arupärimine

  (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.

  (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle volikogu sekretärile.

  (3) Volikogu sekretär edastab arupärimise hiljemalt volikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile ja vallakantseleile. Kui valitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale valitsuse liikmele ja informeerib sellest ka volikogu sekretäri, kes edastab selle informatsiooni arupärijale.

  (4) Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt volikogu istungil.

  (5) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 15 päeva jooksul arvates arupärimise esitamise päevast. Kui arupärimisele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja volikogu sekretäri arupärimisele vastamise ajast ja volikogu sekretär edastab selle informatsiooni arupärijale. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 30 päeva jooksul.

  (6) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.

6. peatükk Valitsus 

§ 36.   Valitsus ja selle koosseis

  (1) Volikogu kinnitab valitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

  (2) Volikogu valib vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul valitsuse liikmed.

  (3) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (4) Vallavanema ja valitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu.

§ 37.   Vallavanem

  (1) Vallavanem on valitsuse juht, kes:
  1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
  2) esindab Põlva valda ja Põlva Vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele;
  4) kirjutab alla valla ametiasutuse dokumentidele või volitab selleks teisi isikuid;
  5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks;
  6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;
  7) kinnitab valla ametiasutuse struktuuriüksuste põhimäärused, ametnike ja töötajate ametijuhendid;
  8) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud valitsuse teenistuses olevate töötajatega;
  9) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ja vabastamiseks valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, täidab tööandja õigusi ja kohustusi;
  10) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;
  11) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  12) otsustab enese ja valitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise ning enese puhkusele lubamise valitsuse poolt kehtestatud korras;
  13) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas põhimääruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

  (3) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

§ 38.   Vallavanema valimine

  (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

  (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid.

  (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

  (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

  (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 39.   Vallavanema asendamise kord

  (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, valitsuse liige vastavalt vallavanema käskkirjaga kehtestatud valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse ja asendamise korrale.

  (2) Vallavanema asendajal on samad õigused ja kohustused mis vallavanemal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel.

  (3) Vallavanema asendaja ei või esitada volikogule valitsuse tagasiastumispalvet, välja arvatud vallavanema surma korral.

§ 40.   Valitsuse kinnitamine

  (1) Vallavanem esitab valitsuse koosseisu nimekirjana volikogule kinnitamiseks.

  (2) Valitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavanema esitatud nimekirja avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.

  (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15-minutilises sõnavõtus ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

  (4) Valitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks valitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha, kas poolt või vastu.

  (5) Hääletamise korraldamiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

  (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid.

  (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

  (8) Valitsuse liikmeks kinnitatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

§ 41.   Valitsuse pädevus

  (1) Valitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
  4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele;
  5) kinnitab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid.

  (2) Eelarveaasta jooksul muudatuste tegemise valla ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus ning teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires otsustab valitsus, millest informeeritakse eelnevalt volikogu.

  (3) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

  (4) Lepingute sõlmimise otsustab vastavalt pädevusele valla ametiasutus, kelle nimel kirjutab alla vallavanem või tema asendaja.

  (5) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla ametiasutuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad.

§ 42.   Valitsuse töökord

  (1) Valitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab valitsus istungi reglemendiga.

  (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri.

  (3) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär vallavanema poolt määratud eelnõude põhjal.

  (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

  (5) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

  (6) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

  (7) Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud.

  (8) Protokollid avalikustatakse valla kodulehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast valitsuse istungi toimumist.

  (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

§ 43.   Valitsuse komisjon

  (1) Valitsus võib oma pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ja/või valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi või ajutisi komisjone.

  (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

  (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus.

  (4) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab valitsus. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab valitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande kinnitamist.

§ 44.   Valitsuse komisjoni töökord

  (1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees.

  (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel.

  (3) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.

  (4) Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees.

  (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.

  (6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.

  (7) Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla kodulehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut.

7. peatükk Põlva valla õigusaktid 

§ 45.   Valla omavalitsusorganite õigusaktid

  (1) Volikogul ja valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

  (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

  (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Põlva valla haldusterritooriumil seadusega ja Põlva valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Põlva vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Põlva valla haldusterritooriumi.

§ 46.   Õigusaktide normitehnika

  (1) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohandatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist.

  (2) Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.

§ 47.   Vallaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus

  (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava õigusakti eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

  (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

  (4) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende kehtetuks tunnistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

§ 48.   Valla omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded

  (1) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (2) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud.

  (3) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (4) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

  (5) Valitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.

§ 49.   Valla omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine

  (1) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.

  (2) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avalikustatakse valla kodulehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (3) Ei avalikustata neid õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 50.   Valla omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (2) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.

8. peatükk Arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja vallamajandus 

§ 51.   Arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

  (1) Põlva valla tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse Põlva valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad.

  (2) Arengukavade koostamisel lähtutakse Põlva valla arenguperspektiivi kajastamise üldeesmärgist "Põlva – parim paik põlvest põlve!" ja esitatakse meetmed seatud eesmärgi saavutamiseks. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

  (3) Eelarvestrateegia on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste finantsplaan vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

  (4) Põlva valla finantsjuhtimisel lähtutakse vallavara säästliku kasutamise ja heaperemehelikkuse põhimõttest.

§ 52.   Arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise üldalused

  (1) Valdkondade arengukavad ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukava peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat kui seaduses ei ole sätestatud pikemat perioodi. Valdkonna arengukava, territooriumi osa arengukava ja hallatava asutuse arengukava periood ei tohi ületada Põlva valla arengukava perioodi.

  (2) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Põlva valla arengu seisukohast olulise tegevusvaldkonnaga.

  (3) Põlva valla arengukava, eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette valitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus.

  (4) Volikogu kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise menetlemise täpsema korra.

§ 53.   Arengukavade ja eelarvestrateegia avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Põlva valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse valla kodulehel pärast volikogule esitamist.

  (2) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valitsus.

  (3) Ettepanekud Põlva valla arengukava, valdkondade arengukavade ja eelarvestrateegia muutmise kohta esitab valitsus volikogule iga aasta 1. maiks.

§ 54.   Arengukavade täitmine

  (1) Valitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande Põlva valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta. Arengukava ning valdkondade arengukavade täitmise aruanne esitatakse majandusaasta aruandes.

  (2) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele ja tuuakse välja nende mõju Põlva valla arengule tervikuna.

§ 55.   Põlva valla eelarve ja finantsjuhtimine

  (1) Põlva valla eelarve koostatakse arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt.

  (2) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, muutmine ning selle täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine toimub Põlva valla finantsjuhtimise korra kohaselt, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut.

  (3) Põlva valla finantsjuhtimise korra kehtestab volikogu.

§ 56.   Vallavara

  (1) Põlva valla munitsipaalomandiks on valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

  (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu.

  (3) Vallavara kohta peetakse arvestust volikogu määrusega sätestatud korras.

§ 57.   Kohalikud maksud

  (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus).

  (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

  (3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras.

  (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks valitsus.

  (5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

  (6) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 58.   Koormised

  (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

  (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

  (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

  (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

  (5) Koormise täitmist kontrollib valitsus.

  (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

  (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

  (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

9. peatükk Põlva valla ametiasutus ja valla ametiasutuse hallatavad asutused 

§ 59.   Ametiasutus

  Põlva valla ametiasutus on Põlva Vallavalitsus (edaspidi valla ametiasutus) koos struktuuriüksustega.

§ 60.   Valla ametiasutuse struktuuriüksused

  (1) Valla ametiasutuse struktuuriüksusteks on osakonnad ja vallakantselei.

  (2) Osakonda juhib juhataja, vallakantseleid juhib vallasekretär.

  (3) Juhataja ja vallasekretäri ülesandeks on tagada vastava üksuse majanduslik ja organisatsiooniline funktsioneerimine. Juhataja ja vallasekretär kasutavad osakonnale või vallakantseleile eraldatud eelarvevahendeid ning esindavad valda osakonna või vallakantselei tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.

  (4) Struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavanem käskkirjaga.

§ 61.   Valla ametiasutuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis

  Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestab volikogu.

§ 62.   Valla ametiasutuse hallatavad asutused

  (1) Põlva valla ametiasutuse hallatav asutus on Põlva valla omanduses olev ja vallavalitsuse haldusalas tegutsev organisatsiooniliselt iseseisev institutsioon, mille ülesanne on Põlva valla kui omavalitsusüksuse poolt pakutavate vajalike teenuste osutamine. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on valitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

  (4) Asutuse ümberkorraldamist ja tegevuse lõpetamist korraldab valitsus.

§ 63.   Valla ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse alused

  (1) Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

  (2) Asutuse põhimääruses sätestatakse:
  1) asutuse nimi;
  2) valitsuse struktuuriüksus, mille haldusalas asutus tegutseb;
  3) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
  4) asutuse juhtimise põhimõtted;
  5) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad;
  6) vajadusel muud tingimused.

  (3) Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

  (4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.

  (5) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem.

  (6) Asutuse töötajate koosseisu kinnitab valitsus, välja arvatud munitsipaalharidusasutused.

§ 64.   Valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamispõhimõtted

  (1) Põlva valla ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.

  (2) Põlva valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.

  (3) Põlva valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste ühtse asjaajamiskorra kehtestab valitsus. Asjaajamiskorra rakendamiseks ja ühtsete asjaajamispõhimõtete järgmise tagamiseks võib anda juhiseid vallasekretär.

10. peatükk Valla esindamine 

§ 65.   Välissuhted

  (1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Põlva valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

  (2) Põlva valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab valitsus.

  (3) Põlva valla sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Valitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.

§ 66.   Valla esindamine kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides

  (1) Põlva valda (sealhulgas valla omavalitsusorganeid) esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides vallasekretär või tema poolt volitatud isik.

  (2) Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.

§ 67.   Lepingud

  (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või selleks volitatud isik.

  (2) Valitsusel ja valla ametiasutuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida Põlva valla nimel lepinguid.

11. peatükk Põlva valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine 

§ 68.   Põlva valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Põlva valla põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu.

  (2) Põhimäärus kinnitatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

  (3) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

12. peatükk Rakendussätted 

§ 69.   Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 70.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2015. aasta 1. veebruaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json