ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Noarootsi vallas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Väljaandja:Noarootsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.04.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.11.2018
Avaldamismärge:RT IV, 20.04.2017, 16

Noarootsi vallas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 17.04.2017 nr 83

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja veeseaduse § 32 lg 5 p 5 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse ja kogumismahutitest äraveoga Noarootsi valla haldusterritooriumil.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatiste projekteerimine, rajamine ja kasutuselevõtt toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

  (3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
  1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;
  2) osutavad või kasutavad purgimisteenust.

  (4) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul või valdajal peab veeseaduse kohaselt olema heitvee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduses ja ehitusseadustikus toodud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

  (2) Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
  1) heitvesi – suublasse juhitav kasutuses olnud vesi;
  2) hoolduspäevik – vabas vormis päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud informatsiooni;
  3) kuja – kanalisatsiooniehitiste (v.a torustik) lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;
  4) omapuhasti - rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ning heitvesi suunatakse imbsüsteemi kaudu suublaks olevasse pinnasesse ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti;
  5) purgimine – reovee purgimiskohta väljalaskmine;
  6) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  7) reovee bioloogiline puhastamine – reovee sekundaarne puhastamine ehk reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusel heitvesi vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 «Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed» esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvaine ja keemilise hapnikutarbe osas;
  8) reovee kogumismahuti – lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks;
  9) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine, immutamine pinnasesse või pinnasele või kompostimine üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
  10) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti, omapuhasti (septik või biopuhasti) või kuivkäimla kogumismahuti;
  11) reovee mehaaniline puhastamine – reovee primaarne puhastamine ehk reoveest reoainete kõrvaldamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe poolest suurem 20 %-st või sellega võrdne ja heljuvaine (heljumi ehk hõljuvaine) sisalduse poolest suurem 50 %-st või sellega võrdne;
  12) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (ka kuivkäimlajäätmed ja reovee puhastamise käigustekkiv sete);
  13) septik – pealt kinnine ja veetihe mitmest sektsioonist mahuti reoveest sette eemaldamiseks. Septiku osaks on immutussüsteem heitvee pinnasesse juhtimiseks. Septikut tuleb perioodiliselt sinna kogunenud settest tühjendada ja vedada nõuetekohaseks käitlemiseks suurema reoveepuhasti juurde.

§ 3.   Reovee kohtkäitluse üldtingimused

  (1) Reovee kohtkäitlus on lubatud reovee tekkekoha kinnistu piires või ühise kogumismahuti või ühise omapuhasti olemasolul teisel kinnistul.

  (2) Reovee kohtkäitlus on lubatud nendel maa-aladel, mis Noarootsi valla üldplaneeringu ja Noarootsi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata ja kuhu kava kohaselt ei ole ühiskanalisatsiooni ka kavandatud.

  (3) Erandkorras on lubatud kasutada reovee kogumiseks reovee kogumismahutit ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni. Eriloa eelduseks on hoonele väljastatud projekteerimistingimused või detailplaneering, mis näeb ette kogumismahuti ajutise paigaldamise võimaluse.

  (4) Heitvee suublasse juhtimine peab olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2013 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ sätestatud nõuetega ja veeseaduse § 241 lõigetes 7 ja 8 sätestatud erisustega.

§ 4.   Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle reoveekäitlust reguleerivatest alamaktidest.

  (2) Lubatud on paigaldada vaid sertifitseeritud reovee kogumismahutit või sertifitseeritud omapuhastit.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise üldised nõuded:
  1) reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud torustik, välja arvatud imbsüsteem, peab olema lekkekindel;
  2) reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10-200 m) või puur- ning salvkaevu hooldusalas (10 m kaevust);
  3) reovee kohtkäitlusrajatise juurde peab olema aastaringselt tagatud tühjendusveoki juurdepääs;
  4) reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
  5) tuleb vältida sade- ja lumesulamise vee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
  6) reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
  7) reovee kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades nende liikumatuse;
  8) reovee kogumismahuti, omapuhasti ja lokaalne torustik peavad olema külmumiskindlad;
  9) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peavad olema ventileeritavad.

  (4) Reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel peab arvestama tekkivate kujadega.

§ 5.   Reovee kogumismahuti (sh kogumiskaev või septik iseseisva ehitisena) paigaldamine ja kasutusele võtmine

  (1) Uue hoone ehitamisel tuleb reovee kogumismahuti paigaldamine lahendada koos hoone ehitusprojektiga.

  (2) Septiku kuja peab olema vähemalt 5 m.

  (3) Reovee kogumismahuti paigaldamiseks, ümberehitamiseks või laiendamiseks tuleb vallavalitsusele esitada ehitusseadustiku kohane ehitusteatis koos kinnistu asendiplaaniga.

  (4) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
  1) kogumismahuti kasutusele võtmiseks tuleb vallavalitsusele esitada ehitusseadustiku kohane kasutusteatis koos kinnistu asendiplaani ja kogumismahuti sertifikaadiga;
  2) kui kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitamise või rekonstrueerimisega ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, siis eraldi kasutusteatist esitama ei pea. Reovee kogumismahuti andmed esitatakse koos hoone kasutusloa taotlusega.

  (5) Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda paigaldatud reovee kogumismahuti ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks.

§ 6.   Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine

  (1) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb esmalt teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (veekogu või pinnas).

  (2) Kui suublaks on pinnas, määratakse kinnistu põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas põhjavesi on kaitsmata või kaitstud. Põhjavee loodusliku kaitstuskategooria kindlakstegemiseks võetakse aluseks Eesti põhjavee kaitstuse kaart, asjakohased registrid ja kaardirakendused.

  (3) Kui lähikonnas asuvate puurkaevude geoloogiliste läbilõigete või laboratoorsete analüüside osas on info puudulik ja/või vallavalitsusel on kahtlus põhjavee liikumise suuna osas, tellib taotleja hüdrogeoloogilise uuringu selleks vastavat litsentsi omavalt eksperdilt.

  (4) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb:
  1) arvestada, et see paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused või kus puhasti avarii korral reovesi ei ohustaks põhjavett;
  2) tagada, et puhasti jääks elamust vähemalt 10 m kaugusele;
  3) tagada, et omapuhasti kaugus teest, jalgrajast või krundi piirist oleks vähemalt 5 m.

  (5) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, tase määratakse kindlaks omapuhasti väljavalitud kohas kõige sademete rohkemal ajal pinnasesse kaevatud augus.

  (6) Kui põhjavesi on liiga kõrgel, tuleb alandada seda drenaaži või kraavitusega või teha maapealne pinnasepuhasti.

  (7) Kui omapuhasti kuja ulatub naaberkinnistule, tuleb puhasti rajamine kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga.

  (8) Imbväljaku lubatud kaugus veekogudest ühtib seadusega kehtestatud muude rajatiste ehituskeeluvööndiga.

  (9) Omapuhasti rajamiseks võib vallavalitsus nõuda ehituskrundi maapinna kõrgusandmetega geodeetilise alusplaani esitamist. Plaan peab olema koostatud vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt ja sellele kantakse muuhulgas ka krundi piir, hooned ja omapuhasti kujasse jäävad kaevud.

  (10) Omapuhasti ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri vastavat registreeringut omava isiku poolt.

  (11) Omapuhasti rajamiseks, ümberehitamiseks või laiendamiseks tuleb esitada vallavalitsusele ehitusseadustiku kohane ehitusteatis ja ehitusprojekt.

  (12) Rajatud omapuhasti kasutuselevõtuks tuleb taotleda ehitusseadustikus sätestatud kasutusluba.

§ 7.   Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatist (reovee kogumismahuti, omapuhasti, septik või kuivkäimla lampkast) tuleb kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatise nõuetekohase kasutamise ja hoolduse ning ümbruse heakorra eest vastutab reovee rajatise omanik.

  (3) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul. Kontrolli tulemused ja teostatud hooldustööd tuleb kanda kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse.

  (4) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt:
  1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
  2) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
  3) reovee puhastamise käigustekkiva sette äraveo kuupäeva.

  (5) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab esitama keskkonnainspektorile või vallavalitsuse volitatud isikule kuni kahe aasta vanused purgimisteenuse kviitungid.

§ 8.   Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ning reovee äraveo ja purgimise kord

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite tühjendamise, reovee äraveo ja purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab omama vastavat registreeringut äriregistris.

  (2) Ettevõtja peab teenuse osutamiseks sõlmima lepingu selle vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub.

  (3) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile teenuse osutamise kohta dokumendi (kviitungi), kus on kirjas teenuse lühikirjeldus, teisaldatav reovee kogus ja kuupäev.

  (4) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsesse purgimissõlme. Väljaspool purgimiskohti on reovee ja fekaalide keskkonda juhtimine keelatud.

  (5) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
  1) kuivkäimla sisu komposteerimine, laialilaotamine või maasse kaevamine on valla tiheasustusaladel keelatud;
  2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistule komposteerida vaid hajaasustuses;
  3) kuivkäimla kompostitud sisu võib väetamiseks kasutada mitte varem, kui aasta pärast kompostimist;
  4) komposteeritud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.

§ 9.   Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
  1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjaks vedada ja tühjendusjärgselt puhastada eeskirja § 8 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt;
  2) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb see üldjuhul lammutada ja pinnasest eemaldada;
  3) eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita pinnasega;
  4) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus.

  (2) Reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimine toimub ehitusseadustiku kohase ehitusteatise alusel.

  (3) Pärast kohtkäitlusrajatise likvideerimist esitatakse Noarootsi Vallavalitsusele ehitusseadustiku kohane teatis rajatise lammutamise kohta, millele lisatakse tehtud tööde kirjeldus ja lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.

§ 10.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle korraldab Noarootsi Vallavalitsus #CP1252# ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.

  (2) Järelevalve teostajal on õigus:
  1) nõuda kohtkäitlusrajatise omanikult või ettevõtjalt järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid ja dokumente (kasutus- ja hooldusjuhendeid, reovee äraveo kviitungeid jms);
  2) teha dokumentide saamiseks või käesoleva eeskirja rikkumise kõrvaldamiseks kohtkäitlusrajatise omanikule või ettevõtjale ettekirjutusi.

  (3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel on järelevalve teostajal õigus rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

  (4) Reovee kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalve teostajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult sõltumatu eksperdi hinnangut. Reovee kohtkäitlusrajatise lekke või mittetöökindluse tuvastamise korral kannab eksperthinnangu teostamise kulud omanik. Kui eksperthinnangu käigustuvastatakse, et lekkeid ei ole ja kõik toimub vastavalt nõuetele kannab eksperthinnangu kulud järelevalve teostaja.

  (5) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hooldamise nõuete järgimise eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

  (6) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust ettevõtja.

  (7) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab säilitama reovee äraveo dokumente kaks aastat, vajadusel esitama need järelevalve teostajale.

  (8) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded.

  (9) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust kohtkäitlusrajatise avariidest, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest või ületäitumisest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
ohtkäitluse ja äraveo eeskirja.

Margus Laidmets
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json