Jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 17.05.2010 nr 4
RT IV, 16.03.2013, 52
jõustumine 01.06.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 15.06.2015 | RT IV, 20.06.2015, 1 | 01.07.2015 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Paikuse valla haldusterritooriumil.
(2) Jäätmehooldust Paikuse vallas (edaspidi vald) korraldavad ja kontrollivad Paikuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
2) biolagunevad jäätmed on aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp;
3) ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
4) eramu on kas üksikelamu (ühepereelamu), kahe korteriga elamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt);
5) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse §2 lõikes3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda;
6) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
7) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis;
8) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
9) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
10) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks;
11) jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas ka korteriühistu või selle puudumisel kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub suvila, elu- või äriruum;
13) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
14) jäätmete kokkukandepunkt on hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskoht, kus kogutakse ühismahutitesse segaolmejäätmeid;
15) kogumisring on vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või elektroonikaromude kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;
16) kompostimine on orgaaniliste jäätmete looduslik lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus mullaviljakuse parandamise eesmärgil;
17) kompostimisnõu on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav kinnine mahuti;
18) korterelamu on kolme ja enama korteriga elamu;
19) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
20) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
21) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;
22) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
23) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
24) probleemtoode on toode, mille jäätmed keskkonda sattumisel põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist;
25) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
26) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed;
27) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või suuruse tõttu ei ole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
28) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, papp, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
29) taaskasutusorganisatsioon on keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.
Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses;
30) territooriumi haldaja on kas kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja omanik;
31) ökoloogiline kuivkäimla on kuivkäimla, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet.
2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded
§ 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad valla haldusterritooriumil.
§ 4. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumiskonteinereid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühiskonteinereid. Konteinerid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja peatükis 4 sätestatud nõuetele;
3) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
4) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud konteineritesse või piirkonna jäätmejaama.
§ 6. Jäätmete sorteerimise üldnõuded
Jäätmetekitaja peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevad jäätmeliigid:
1) paber ja papp;
2) pakendid;
3) ohtlikud jäätmed;
4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
6) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;
7) suurjäätmed;
8) metallid.
§ 7. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.
(2) Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.
(3) Okste ja lehtede loata põletamine on aastaringselt lubatud oma kinnistu piires valla heakorraeeskirjas sätestatud küttekoldevälise tule tegemise nõudeid järgides.
§ 8. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses
Jäätmed tuleb üle anda nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, OÜ Paikre prügilas (Põlendmaa küla, Paikuse vald) või OÜ Paikre sorteerimisjaamas (Raba tn 39, Pärnu).
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 9. Korraldatud jäätmeveole üleminek
(1) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb alates korraldatud jäätmeveo rakendumisest eraldi koguda paberit ja pappi, kui neid tekib üle 50 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.
(2) Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord, sealhulgas jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäärad määratakse Paikuse Vallavolikogu määrusega.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele valla haldusterritooriumil.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalike üritustega seotud, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate jäätmekonteinerite tühjendamine.
§ 11. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Valla jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.
(2) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt vallavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel.
4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine
§ 12. Kogumiskonteinerite tehnilised nõuded
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada eeskirja nõuetele vastavaid kogumiskonteinereid (edaspidi konteiner).
(2) Konteineritena võib kasutada:
1) 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
2) kaanega varustatud 1,5, 2,5, 3,5 ja 4,5m3 konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
3) suletavate luukidega varustatud teisaldatavad konteinerid mahtuvusega 12 ja 16 m3, mida on võimalik toimetada käitluskohta.
(3) Konteinerid peavad olema terved ja puhtad ning korralikult suletavad. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb neid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli.
(4) Konteineri tehnilise korrashoiu tagab selle omanik, nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab konteineri valdaja.
(5) Konteineril, va segaolmejäätmete konteineril, peab olema jäätmeveoettevõtte poolt kasutajale nähtavasse kohta paigaldatud kiri või märk, mis viitab sellesse kogutavale jäätmeliigile.
(6) Konteiner võib olla jäätmevaldaja omandis, samuti ka renditav.
§ 13. Nõuded konteinerite paiknemiskohtadele ja juurdepääsuteedele
(1) Konteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult konteinerit tühjendama. Juurdesõidutee konteineri laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Talvisel ajal tuleb juurdepääs konteinerini lumest puhastada.
(2) Konteinerid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada konteineri tühjendamist.
(3) Konteiner tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. Ühiskonteineri asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga.
(4) Konteinerid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(5) Hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide asukohad ja arvu määrab kindlaks vallavalitsus. Kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigutab jäätmevedaja.
(6) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse.
(7) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab konteinerid territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (nt prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(8) Konteinerite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
§ 14. Jäätmete kogumine
(1) Segaolmejäätmete konteinerisse tohib koguda vaid selliseid jäätmeid, mis kuuluvad prügilas ladestamisele.
(2) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
3) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
5) käimlajäätmeid;
6) kogumiskaevude setteid;
7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
8) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
9) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
10) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
11) üle 40oC kuuma tuhka;
12) radioaktiivseid jäätmeid;
13) probleemtooteid;
14) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
15) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid ja jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
(3) Ülalnimetatud jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või viima selleks ettenähtud kohta (OÜ Paikre prügilasse või OÜ Paikre sorteerimisjaama).
(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada konteinerisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. Jahutatud (temperatuur alla 40oC) või niisutatud tuhka võib vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete konteinerisse.
(5) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada konteineritesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine
§ 15. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
1) klaas (va lehtklaas);
2) plastik;
3) paber ja papp (va ajalehed, -kirjad, raamatud, vihikud jm);
4) metall;
5) puit;
6) muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikult kasutatavasse konteinerisse, kogumispunkti, OÜ Paikre prügilasse või OÜ Paikre sorteerimisjaama. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – need peavad olema puhtad ja kuivad.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtted või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Kõigi korterelamute juures, kus on 10 või rohkem korterit peavad olema eraldi vähemalt segapakendi ja paberi-papi konteinerid.
(5) Kortermajadele, kus on ahiküte, paberi-papi konteineri nõue ei laiene.
(6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle vahetus läheduses. Pakendit, millele on kehtestatud tagatisraha, ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal.
(7) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(8) Pakendiettevõtted või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete konteinerid vallavalitsusega kooskõlastatud asukohtadesse ning nende konteinerite liigid ja asukohad on ära toodud valla veebilehel ( www.paikuse.ee ).
§ 16. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, patareid, akumulaatorid, värvid, lakid, lahustid jms) tuleb viia lähimasse kogumispunkti, OÜ Paikre prügilasse, OÜ Paikre sorteerimisjaama või anda ära ohtlike jäätmete kogumisringil.
(4) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(5) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoiustama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(7) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.
§ 17. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, aknaraamid jne), mida ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete konteinerisse, tuleb viia lähimasse kogumispunkti, OÜ Paikre prügilasse või OÜ Paikre sorteerimisjaama.
(2) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada segaolmejäätmete konteinerite juurde, kui nende äravedu organiseeritakse jäätmevaldaja poolt mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul.
§ 18. Probleemtooted
(1) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
1) patareid ja akud;
2) PCB-sid sisaldavad seadmed;
3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;
4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
5) vanarehvid.
(2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise, nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda OÜ Paikre sorteerimisjaama, OÜ Paikre prügilasse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23.
(4) Vanad autorehvid saab üle anda lähimasse kogumispunkti, OÜ Paikre prügilasse, OÜ Paikre sorteerimisjaama, Ragn-Sellsi platsile (Seljametsa küla, Paikuse vald), rehviettevõtete juurde loodud kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel kauplusse.
(5) Patareisid saab ära anda Paikuse Põhikooli spordihoone fuajees (Paide mnt 19, Paikuse alevik), Paikuse Päevakeskuses (Tiigi tn 2, Paikuse alevik), OÜ Paikre prügilas, OÜ Paikre sorteerimisjaamas või kõikides kauplustes, kus on patareid müügil.
§ 19. Vanametall ja metallijäätmed
Metallijäätmete all mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse § 104 sätestatule oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest, värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid. Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta, OÜ Paikre prügilasse või OÜ Paikre sorteerimisjaama.
§ 20. Biolagunevad jäätmed
(1) Aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud panna segaolmejäätmete konteinerisse. Need tuleb kas kohapeal kompostida või kompostimiseks üle anda OÜ Paikre prügilasse, OÜ Paikre sorteerimisjaama või vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(2) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostimisnõus, mis peavad paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(3) Eramutes tekkivaid biolagunevaid köögijäätmed võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostimisnõudes oma kinnistu piirides.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.
(6) Reovee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(7) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.
§ 21. Loomsed jäätmed
(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.
(2) Loomsed jäätmed tuleb üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul võib matta üksikuid lemmikloomi.
6. peatükk Jäätmete vedu ja jäätmekäitlus
§ 22. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja, va korraldatud jäätmeveo korral. Korraldatud jäätmeveo korral kogub segaolmejäätmed ning paberi ja papi korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.
(2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja.
(3) Kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva määrusega sätestatud nõudeid ning ta peab säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale ja esitama need dokumendid vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
§ 23. Konteinerite tühjendamissagedus ja aeg
(1) Jäätmevaldaja peab korraldama konteinerite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.
(2) Segaolmejäätmete konteinerite minimaalne tühjendamise sagedus:
1) tiheasustuse aladel vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul
2) hajaasustuses vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul, kui biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi.
(3) Konteinerite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades, v.a ohtlike jäätmete veoring, on keelatud nädalavahetustel ja tööpäeviti ajavahemikus 22.00–07.00.
§ 24. Jäätmevedaja kohustused
Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 25. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming.
(2) Jäätmete kõrvaldamine (ladestamine, matmine jmt) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. Oma kinnistul on lubatud biolagunevate aia- ja toidujäätmete kompostimine.
(3) Vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse OÜ Paikre prügilas.
7. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 26. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Vallavalitsusel on õigusteha Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
8. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded
§ 27. Vastutus ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest
Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja ja/või ehitus või lammutustööde teostaja.
§ 28. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(2) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokile;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid konteinerid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(3) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:
1) puidujäätmed;
2) kiletamata paber ja papp;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) kiled;
7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
8) muud segajäätmed.
(4)
[Kehtetu - RT IV, 20.06.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
(5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele.
(6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba.
(7) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele.
(8) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu käitlemine väljaspool ametlikke käitluskohti on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust ja projekti pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.
(9) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb võimalusel taaskasutada. Kui taaskasutus ei ole majanduslikult otstarbekas või tehniliselt võimalik tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed viia kõrvaldamiseks vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta või OÜ Paikre prügilasse.
(10) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(11) Immutamata ja värvimata puidujäätmeid tuleb võimalusel taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele.
(12) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba isikule.
§ 29. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
(4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavates mahutites.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmekäitlusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolul.
9. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
§ 30. Üldsätted
(1) Peatükk määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud „Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena“.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
(3) Kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.
§ 31. Terminid ja mõisted
Korras kasutatakse termineid ja mõisteid järgmises tähenduses:
1) tervishoiujäätmed on nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid;
2) riskijäätmed on sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk:
teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, nõelad, skalpelliterad jne.
nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne.
bioloogilised jäätmed – koed, organid jms;
3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud;
4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded.
§ 32. Tervishoiuasutuses tekkivate riskijäätmete käitlemine
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed" ja hoolikalt sulgeda. Jäätmekotile tuleb märkida tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel.
(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: „Ravimijäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
§ 33. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete käitlemine
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.
§ 34. Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine
(1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu vanapaber, papp, klaas, pakend jne kogutakse liigiti eraldi ning paigutatakse vastavatesse märgistatud kogumismahutitesse ning antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.
(2) Vanapaber ja papp sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja papijäätmete konteineris kuni üleandmiseni.
(3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, mis purustatakse tervishoiuasutuses, pannakse vanapaberi ja papi konteinerisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
§ 35. Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele:
1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
2) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;
3) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
4) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
5) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.
10. peatükk Vastutus ja järelevalve
§ 36. Järelvalve teostamine
(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.
(3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.
(4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid.
§ 37. Keskkonnareostuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” sätestatud korras.
Facebook
Twitter