Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Haaslava valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Haaslava Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.05.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.07.2012, 7

Haaslava valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 13.05.2011 nr 27

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365 ja „Jäätmeseaduse“ § 71 lõike 1 ning „Pakendiseaduse“ § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga:
 1) vältida keskkonna saastamist jäätmetega;
 2) vähendada jäätmekoguseid nende tekkekohas;
 3) soodustada jäätmete taaskasutamist.

§ 2.  Eeskirja reguleerimisala

  Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Haaslava valla territooriumil:
 1) reguleerib jäätmete käitlemist (jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist);
 2) määratleb jäätmete tekitaja, kinnistu omaniku või valdaja tegevust ja vastutust.

§ 3.  Eeskirja territoriaalne kehtivus

  Eeskiri on kohustuslik kõigile Haaslava valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub Haaslava valla territooriumil kinnisasi või maaüksus, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.

§ 4.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Jäätmeseaduse ja Pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

 (2) Eeskirjas kasutatakse lisaks mõisteid järgmises tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;
 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 7) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas;
 8) inertsed jäätmed on jäätmed, mis on kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid;
 9) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 10) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 12) kinnistu valdaja on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik;
 13) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 14) jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele;
 15) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
 16) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba;
 17) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
 18) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
 19) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamiseks;
 20) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);
 21) äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik;
 22) jäätmehoidla on lukustatud uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele;
 23) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega vedaja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega vedaja muutub pärast jäätmevedaja poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 24) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
 25) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;
 26) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 27) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena (teisene toore), kütusena või muuks otstarbeks;
 28) taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing;
 29) kogumisring on valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete, suurjäätmete ja elektroonikaromude kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;
 30) jäätmeõiend on dokument, kus näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ja kirjeldatakse jäätmete käitlemine;
 31) ohtlikud ehitusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel, remontimisel ja mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike ehitusjäätmete nimistu määrab keskkonnaminister;
 32) maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt;
 33) loomsed jäätmed on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 

§ 5.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

 (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (4) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud keskkonnaametis.

 (5) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.

 (6) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse.

 (7) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahutid tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega.

 (8) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (9) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (10) Keelatud on jäätmete ladustamine, ladestamine või matmine (va kompostimine) selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

 (11) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

 (12) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (13) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. Haaslava valla prügikõlbulikud jäätmed kuuluvad ladestamisele Torma prügilasse.

 (14) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud:
 1) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta;
 2) andma oma jäätmealasest tegevusest aru vallavalitsusele ja esitama vastava dokumentatsiooni iga järgneva aasta 15. veebruariks;
 3) koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust.

 (15) Valla territooriumile paigaldatavad pakendi-, paberi- ja papikonteinerite asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

 (16) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

 (17) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde prügikasti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte.

 (18) Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab kogu ürituse käigus tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohta. Samuti tagab korraldaja ürituse paiga koristamise 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu või loas näidatud tähtajaks.

§ 6.  Kinnisasja omaniku kohustused

  Kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik on kohustatud:
 1) korraldama oma kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumist, määrates tema kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnisasjal elavaid ja töötavaid isikuid;
 2) tagama kinnisasjal piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ja keskkonnale.

§ 7.  Jäätmevaldaja kohustused

  Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) andma jäätmed üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või toimetama jäätmed nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta;
 2) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele.

§ 8.  Jäätmehoolduskohtade järelhooldus

 (1) Kõik Haaslava valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma jäätmekäitlejale üle kõik ettevõttes tekkinud käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed.

 (2) Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte lõpetamisest tingitud reostuse teket.

 (3) Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel kasutamata jäänud toorained, materjalid ja kemikaalid tuleb realiseerida (müüa, ära anda) kasutajale, et vältida nendest tingitud võimalikku reostust.

3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 

§ 9.  Jäätmete liigiti kogumine ja sortimine

 (1) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed (vanapaber, papp ja pakendijäätmed), suurjäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed.

 (2) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (3) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse.

 (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega segada.

 (5) Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (6) Kinnistutel ja kruntidel, kus asub eramu, on soovitatav eraldi kogutud biolagunevad jäätmed kompostida oma kinnistul.

 (7) Vanapaber ja papp tuleb kogumismahuti olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Suuremate pakkekartongi koguste (üle 100 kg) puhul tuleb jäätmevaldajal tellida kohapealne üleandmine jäätmekogujale.

 (8) Klaaspakendid ja plastikpudelid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia vastavasse taara vastuvõtupunkti. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud.

 (9) Metallijäätmed ja vanametall tuleb viia metalli vastuvõtupunkti või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (10) Suuremõõtmeliste ja raskete jäätmete äraveo korraldab jäätmetekitaja ise.

 (11) Suuremõõtmeliste jäätmetena ei käsitleta muuhulgas autovrakke, autoosi, s.h. autorehve, ehituslammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid.

 (12) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid tuleb üle anda tootja esindajatele, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid või viia Tartu linna keskkonnajaamadesse.

 (13) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja korraldada nende äravedu jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule.

 (14) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehvivahetuse ajal rehvitöökotta või viia Tartu linna Jaama tn keskkonnajaama.

§ 10.  Üldnõuded jäätmete kogumismahutitele

 (1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Kogumismahutite konkreetne arv määratakse kogumismahuti omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus.

 (2) Ühiste kogumismahutite asukoht tuleb kooskõlastada Haaslava Vallavalitsusega, välja arvatud suvila- ja aiandusühistud, kes paigutavad kogumismahutid ühistu territooriumile.

 (3) Kogumismahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusele (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (4) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Vallale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab vallavalitsus.

 (5) Jäätmete kogumiseks paigaldatavad mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

 (6) Kogumismahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui sõlmitud jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (7) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumismahutitena kasutada:
 1) käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 140, 240, 370, 660,770 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 2) kaanega varustatud konteinereid, põhiliselt 2500, 3500 ja 4500 liitrise mahtuvusega, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 3) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse võib kasutada vallavalitsuse loal erijuhtudel, kui teeolud ei võimalda veoringi tegeval raskeveokil ligi pääseda jäätmetekke kohani.

 (8) Kogumismahuti omanik või haldaja vastutab kogumismahuti korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

 (9) Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmekogumismahuti mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1m³ kohta, kui jäätmevedajaga pole teisiti kokkulepitud.

 (10) Kogumismahuti kasutaja vastutab, et kogumismahutisse ei pandaks:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) taaskasutatavaid jäätmeid;
 3) vedelaid ja määrivaid jäätmeid;
 4) ehitus- ja lammutusjäätmeid ning kive;
 5) suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid;
 6) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid;
 7) käimlajäätmeid;
 8) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
 9) kogumisakaevude setteid;
 10) nakkusttekitavaid jäätmeid;
 11) radioaktiivseid jäätmeid;
 12) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 13) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveovahendeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 14) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid.

 (11) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (12) Kogumismahutites oleva prügi põletamine on keelatud.

 (13) Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta.

 (14) Heitvete või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad.

 (15) Kogumismahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi omanik või haldaja.

 (16) Jäätmete kogumismahuti peab asuma prügiautole ligipääsetavas kohas. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee kogumismahutini ja selle ümbruse, tagades ligipääsu jäätmeveovahendile.

 (17) Kogumismahuti peab asuma kõval tasasel alusel.

 (18) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Kogumismahuti ümber rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (19) Kogumismahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

4. peatükk LIIGITI KOGUTAVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 11.  Jäätmeveo korraldamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga Haaslava vallas hõlmatakse segaolmejäätmete kogumine ja vedu ning vanapaberi kogumine ja vedu korterelamute piirkonnas (kui korterelamus on vähemalt 10 korterit) ning ettevõtetes, kus vanapaberit tekib nädalas rohkem kui 25 kg.

 (2) Haaslava valla haldusterritoorium on tervikuna üks veopiirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik.

 (3) Konteinerite tühjendamise sageduse järgi jaguneb jäätmeveo piirkond I (tiheasustus) tasandiks ja II (hajaasustus) tasandiks (jaotus esitatud käesoleva määruse lisas ). I ja II tasandi määratlemisel lähtutakse Haaslava valla üldplaneeringust.
 1) I tasandil (tiheasustusalal) segaolmejäätmete vedamise sagedus:
 11) ühepereelamud ja korterelamud (4 ja vähem korterit) – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul;
 12) korterelamud (5 ja enam korterit) – vähemalt kaks korda 4 nädala jooksul.
 2) II tasandil (hajaasustusalal) segaolmejäätmete vedamise sagedus:
 21) ühepereelamud ja korterelamud (4 ja vähem korterit) – vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;
 22) korterelamud (5 ja enam korterit) – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul.

 (4) Jäätmeveo korraldab vallavalitsus või jäätmevaldaja oma vahenditega või kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega.

 (5) Ladustamine ja veoteenus on tasulised.

 (6) Kui kinnistu omanik või haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Juhul, kui territooriumi haldaja või omanik viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud maksedokument jäätmete üleandmise kohta.

 (7) Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigaldatud suuremõõtmeliste jäätmete äraveo korraldab jäätmevaldaja viie tööpäeva jooksul.

 (8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (9) Ehitus- ja lammutusprahi äravedu korraldab jäätmetekitaja.

 (10) Suurjäätmete viimise Tartu linna keskkonnajaama korraldab ja transpordiga seotud kulude eest tasub jäätmevaldaja.

 (11) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.

 (12) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, väljaarvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist, haisu ja kahurite teket ning ümbruskonna reostust.

 (13) Heitvete kogumis- ja settekaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist ja siit tulevat keskkonna ja terviseohtu.

 (14) Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu. Jäätmete vedu tiheasustusalalt elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 7.00.

 (15) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 12.  Jäätmete taaskasutamine

 (1) Kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

 (2) Kompostimisel peab kinni pidama järgmistest nõuetest:
 1) kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning ohtu inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale;
 2) tiheasustusaladel peab toidujäätmeid kompostima kinnistes kompostimisnõudes, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades;
 3) kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul. Vastasel juhul peab kompostimiskoht paiknema 3m kaugusel, naaberkrundist;
 4) kompostimiskoht ei tohi salv- või puurkaevule olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest;
 5) kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis;
 6) komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks;
 7) heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks.

 (3) Toiduainetööstuste tootmisjäätmete kompostimine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega.

 (4) Valla haljasaladel ja kalmistul tekkivaid aia- ja haljastus biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida võimalusel jäätmete tekkekoha läheduses, Roiu reoveepuhasti kompostimisväljakul või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades (komposteerimiseks üleantavad oksad peavad olema eelnevalt peeneks purustatud).

 (5) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute ja hoonete heitvee- ja fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub vastavalt seadusandlusele.

 (6) Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib kasutada teede jms. täiteks.

 (7) Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes või kompostitakse vastavalt käesolevale korrale.

§ 13.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitlus-litsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Kuivade aiajäätmete, prahi, okste ja puidujäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid mitte häirival viisil.

 (3) Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on lubatud ainult vallavalitsuse poolt väljastatud ühekordse loaga.

 (4) Majade ja hoonete küttekolletes võib väikestes kogustes tugikütusena põletada puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja –pappi. Keelatud on põletada autokumme, plastmassesemeid, õlisid, kummist jäätmeid ja teisi taolisi ohtlikke jäätmeid, väljaarvatud vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid.

 (5) Kulu põletamine Haaslava valla territooriumil on keelatud.

 (6) Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

§ 14.  Jäätmete ladestamine

 (1) Tekkivad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. Haaslava vallas tekkinud tavajäätmed ladustatakse Jõgeva vallas asuvas Torma prügilas, kui vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti.

 (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.

 (3) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi laotada territooriumile.

 (4) Kuivkäimla sisu tohib hõredaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud.

 (5) Kogumis- ja settekaevude fekaalsete vedeljäätmete vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk juures asuv purgimiskoht ja AS Emajõe Veevärk Tartu vallas Erala külas asuva reoveepuhasti purgimiskoht. Alates 2011. aastast on võimalik reoveepuhastite jääkmuda komposteerida Roiu puhasti juurde rajatud väljakul.

§ 15.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendite ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutusorganisatsioon) vastavalt pakendiseadusele.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed müügikohas, selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

 (4) Juhul, kui mingil põhjusel pakendiettevõtjal ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

 (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta korraldama kogutud pakendijäätmete veo käitluskohta ise.

 (7) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta.

 (71) Seisuga 01. jaanuar 2011 on Haslava valla territooriumil 11 segapakendi avalikku kogumiskonteinerit ja 5 paberipakendi avalikku kogumiskonteinerit:
 1) MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) poolt paigaldatud kogumiskonteinerid asuvad:
 11) Roiu kaupluse AjaO juures: 2,5 m³ segapakendite konteiner;
 12) Kurepalus vallamaja juures: 2,5 m³ segapakendite konteiner.
Tühjendab AS Jõgeva Elamu.
 2) Eesti Pakendiringluse MTÜ poolt paigaldatud kogumiskonteinerid asuvad:
 21) Kurepalus vallamaja platsil: 1 segapakendi ja 1 paberipakendi konteiner
 22) Roiu Männi tn elumajade juures: 2 segapakendi ja 2 paberipakendi konteinerit
 23) Aardla küla elumajade juures: 1 segapakendi ja 1 paberipakendi konteiner
 24) Ignase küla elumajade juures: 1 segapakendi ja 1 paberipakendi konteiner
 25) Päkste külas koolimaja juures: 1 paberipakendi konteiner.
Tühjendab Veolia Keskkonnateenused AS.
 3) Tootjavastustusorganisatsiooni OÜ poolt paigaldatud kogumiskonteinerid asuvad:
 31) Roiu alevikus Männi tn elumajade juures 2,5 m³ segapakendite konteiner
 32) Roiu alevikus Oja tn elumajade juures 2,5 m³ segapakendite konteiner
 33) Aardla küla elumajade juures 2,5 m³ segapakendite konteiner
 34) Ignase küla bussipeatuse vastas platsil 2,5 m³ segapakendite konteiner.
Tühjendab Rag-Sells AS

§ 16.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

 (3) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama.

 (5) Jäätmete omanik valib ise ohtlike jäätmete käitleja (litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejate nimekiri on avalikustatud internetis). Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi mitteomavale isikule on keelatud.

 (6) Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistatakse ohtlike jäätmete saatekiri. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmeteliigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta.

 (7) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni.

 (8) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (9) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones, hoone osas, konteinerites või kastides. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

 (10) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

 (11) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega ning selgete juhistega säilituspaiga kasutuse kohta.

 (12) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni üks aasta.

 (13) Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmeid (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalgustuslambid jmt) saab viia Tartu linna keskkonnajaamadesse või ohtlike jäätmete käitlusettevõttesse Epler&Lorenz. Kasutamiskõlbmatud ravimid saab üle anda apteekidesse, kes suunavad need nõuetekohasele käitlemisele.

 (14) Vallas saab vanu patareisid ära anda patareide kogumiskastidesse Roiu kaupluses AjaO, Roiu lasteaias, Päevakeskuses, vallamajas ja Sillaotsa Koolis. Vanade akude ja õlijäätmete kogumiseks on konteinerid Roiu tanklas.

§ 17.  Loomsete jäätmete käitlemine

 (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/ 2009, Veterinaarkorralduse seadus, Jahiseadus, Loomatauditõrje seadus ja nende alamaktid ning põllumajandusministri 22.04.2004. a määrus nr 52 Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtete tunnustamise kord.

 (2) Loomsete jäätmete valdaja korraldab tema valduses olevate jäätmete käitlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud seadusandlike aktide nõuetest lähtudes.
Loomsed jäätmed utiliseeritakse põhiliselt Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehases.

§ 18.  Ehitus- ja lammutusjäätmed

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete ( edaspidi ehitusjäätmete) nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (4) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

 (5) Ehituseks ja lammutuseks ( edaspidi ehitamiseks) peab olema vastav luba, mis väljastatakse vallavalitsusest vastavalt kehtivale seadusandlusele. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuses ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend.

 (6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (7) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 100 m³, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava.

 (8) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilisi leide või muud iseäralikku, tuleb pinnasetööd katkestada ja teavitada leiust vallavalitsust. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

 (9) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on nõue, et need antaks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale;
 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
 4) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
 7) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
 8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (10) Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Haaslava valla õigusaktidest

 (11) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses ja ohtlike jäätmete eraldamine. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) kiled;
 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
 8) muud segajäätmed;
 9) väljaveetav kaevis.

 (12) Eraldi kogutud ehitusjäätmed on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusega nr 21 kehtestatud tingimustele või anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (13) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

 (14) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

 (15) Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

 (16) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

 (17) Raudbetoon- ja betoondetailid tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (18) Bituumenit sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku jäätmeina.

 (19) Puhtaid puidujäätmeid võib taaskasutada, põletada küttekolletes või anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (20) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

 (21) Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri poolt kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttorud jne.);
 2) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
 3) tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, asfalt jmt.
 4) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sealhulgas nende taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 5) saastunud pinnas.

 (22) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (23) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

 (24) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

 (25) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Vedelad ohtlikud jäätmed ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakenditesse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse.

 (26) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (27) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

 (28) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda ning need tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (29) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (30) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

§ 19.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Mahuti hoiuruum peab olema kergelt hooldatav ning välistatud kõrvaliste isikute ja näriliste ligipääs nimetatud jäätmetele.

 (2) Ohtlike jäätmete mahutid tuleb tähistada jäätmete ja jäätmetekitaja nimetusega ning pakkimiskuupäevaga. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendatakse jäätmeveolepingus kehtestatud sagedusega.

 (3) Diskreetset vanapaberit (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega) tuleb käidelda järgnevalt:
 1) diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse;
 2) purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, milline antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Bioloogilisi jäätmeid (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed jne) tuleb käidelda järgnevalt: - bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed":
 1) jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev;
 2) jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda;
 3) jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Teravaid ja torkivaid jäätmeid (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb käidelda järgnevalt:
 1) teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”;
 2) kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed";
 3) vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed";
 4) teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega;
 5) jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Ravimijäätmeid (ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud) tuleb käidelda järgnevalt:
 1) ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest;
 2) ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed";
 3) tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed";
 4) pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (7) Elavhõbedajäätmeid (tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest k.a. amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed) tuleb käidelda järgnevalt:
 1) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi;
 2) elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud;
 3) ) metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda;
 4) pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus;
 5) pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Kemikaalide jäätmeid (ohtlike kemikaalide jäägid) tuleb käidelda järgnevalt:
 1) kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused;
 2) pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus;
 3) kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas;
 4) kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;
 5) ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel

 (9) Nakkusohtlikke jäätmeid tuleb käidelda järgnevalt:
 1) pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda;
 2) nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed";
 3) nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul;
 4) nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid;
 5) eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

 (10) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (11) Tarbijatelt kõlbmatuid ravimeid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist, võtavad vastu üldapteegid ja veterinaarapteegid. Kõlbmatute ravimite vastuvõtmist ja hävitamisele suunamist reguleerib sotsiaalministri 17.02.2005 a. määrus nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord.“

§ 20.  Keskkonnale ja tervisele ohu vältimine

 (1) Et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale Haaslava valla territooriumil on tarvis korraldada regulaarne jäätmete äravedu, jälgida kõikide jäätmekäitlemisega seotud nõuetest kinnipidamist, sealhulgas olmejäätmete äravedu vastavalt käesoleva eeskirja § 6 lg 2

 (2) Jäätmevaldajale on jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine tehtud kohustuslikuks.

§ 21.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

 (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

 (3) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud edasine võimalik negatiivne keskkonnamõju.

5. peatükk ARUANDLUS, JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 22.  Arvestus ja aruandlus

 (1) Jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- ja keskkonnaohust. Jäätmeluba omavad isikud ja vastavalt jäätmeseaduse § 74 registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

 (2) Arvestuse algdokumente peab säilitama vähemalt 5 aastat.

§ 23.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet vallavalitsus.

 (2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on Haaslava Vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnainspektsioon.

 (3) Jäätmetekitaja ja kinnistu omanik vastutavad jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise nõuete täitmise eest.

 (4) Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad Keskkonnakaitseinspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet ja Haaslava Vallavalitsuse või vallavolikogu poolt määratud ametiisikud.

 (5) Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõigusrikkumiste seadustikus kehtestatud korras.

 (6) Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustused likvideeritakse täies ulatuses tekitaja kulul.

 (7) Kõigil jäätmetekitajatel peab olema näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid: arved, leping, maksekorraldused - säilitades need aasta jooksul. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik.

 (8) Kui jäätmete omaniku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo kinnistu omanik. Territooriumi korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti.

 (9) Keskkonnareostuse likvideerimise korraldab reostuse tekitaja. Kui reostuse tekitaja oma kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnistu omanik. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnistu omanik reostuse likvideerimise omal kulul. Kui reostatud kinnistu omanik ei korralda reostuse likvideerimist, siis korraldab reostuse likvideerimise vallavalitsus reostatud kinnistu omaniku kulul.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 24.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Haaslava Vallavolikogu 29. aprilli 2005. a määrus nr 6 ”Haaslava valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine.”

§ 25.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 25. mail 2011. a.

Taivo Kirm
volikogu esimees

Lisa KORRALDATUD JÄÄTMEVEO PIIRKONNA TASANDID

/otsingu_soovitused.json