Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Maardu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.03.2019
Avaldamismärge:RT IV, 20.07.2016, 4

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 28.06.2016 nr 70

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg1, § 22 lg 1 p 365, jäätmeseaduse § 71 alusel ja lähtudes Maardu linnavalitsuse 21.06.2016 protokollilisest otsusest nr 47

§ 1.  Üldsätted

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga tagada Maardu linnas puhta ja tervisliku elukeskkonna olemasolu, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Maardu haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

 (3) Eeskirjas reguleeritakse nii korraldatud jäätmeveo põhimõtteid, kui korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõudeid.

 (4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse eraldi määrusega.

 (5) Maardu linna haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, mis koosneb eraldiseisvatest, teevõrgustikuga seotud piirkondadest: Kallavere elamupiirkond, Muuga elamupiirkond, Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond, Vana-Narva maantee tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond, Muuga Sadam (Lisa 1).

 (6) Jäätmehooldust Maardus korraldab ning kontrollib Maardu linnavalitsus, kes on volitatud täitma jäätmeseaduses (välja arvatud 2. peatüki 3. jaos ja § 711 lõikes 1), kohaliku omavalitsusorgani või kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesandeid. Linnavalitsus võib panna oma ülesannete täitmise osaliselt linnavalitsuse struktuuriüksusele.

 (7) Linnavalitsuse struktuuriüksus nõustab linnaelanikke ja levitab jäätmeteavet; kontrollib jäätmete käitlemist; korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist; kontrollib linna prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist.

 (8) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 1363 kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks.

 (9) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 koosseisus. Nimetatud jäätmekava kohaselt on suund jäätmete sortimisele ja keskkonnanõuetele vastavale käitlemisele. Eesmärgiks on tagada aastaks 2020 50 % olmejäätmete ringlussevõtt. Nõutav informatsioon sortimise arendamise ajakava kohta jäätmeliikide lõikes on ära toodud käesoleva jäätmehoolduseeskirja Lisa 1 koosseisus.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti.

 (3) Prügiladestusele suunatud jäätmed käideldakse ja ladustatakse Korraldatud olmejäätmeveo rakendamise korra § 7 alusel määratud kohas.

 (4) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Korteriühistu või korteriühisuse puhul korraldab jäätmekäitlust korteriühistu või korteriühisuse valitseja. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval kinnisasjal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik (edaspidi: territooriumi haldaja).

 (5) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

 (6) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba, või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (7) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (8) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel ja tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud.

 (10) Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. Eelistatud on paberi ja kartongi liigiti kogumine ja taaskasutusse andmine.

 (11) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse.

 (12) Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks.

 (13) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas, selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse.

 (14) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja peab jäätmeid käitlema vastavalt käesolevale eeskirjale, kasutades kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

 (2) Jäätmevaldaja peab omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutite arv täpsustatakse jäätmekäitluslepinguga.

 (3) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (4) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema (omab vähemalt jäätmekäitleja regsitreerimistõendit) ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

 (5) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

 (6) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Maardu Linnavalitsuse loal ja tingimustel.

 (7) Elanike kui jäätmevaldajate ülesanne on vähendada kättesaadavate vahenditega tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva eeskirjaga määratud korras.

 (8) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja teised juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 5.  Jäätmete liigiti kogumise üldnõuded ja põhimõtted

 (1) Käesolevad üldnõuded kehtivad nii korraldatud, kui korraldamata jäätmeveo kohta. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumispõhimõtted on sätestatud Korraldatud jäätmeveo rakendamise korras.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (16 01 19);
 3) metallid (17 04);
 4) klaas (17 02 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 03);
 8) pakendid, sealhulgas paberi- ja kartongipakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jm (15 01);
 9) puit (17 02 01);
 10) tekstiil (20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed;
 13) ohtlikud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.

 (3) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Suurjäätmeid, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid jmt), tuleb paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse.

 (5) Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid.

 (6) Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel koguda eraldi mahutitesse vanapaberit ja -pappi, segunenud olmejäätmeid ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid.

 (7) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega segada.

 (8) Mahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmeveo või - käitlusettevõttelt.

 (9) Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahuteid tuleb regulaarselt (vähemalt 2 korda aastas, biolagunevate jäätmete mahuteid vähemalt 4 korda aastas) pesta kuuma (vähemalt 400C) veega.

 (10) Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (11) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud vähemalt toatemperatuurini.
 11) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
 12) Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kattega.
 13) Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed on soovitatav üksikelamute puhul kompostida oma kinnistul nõuetekohastes kompostimismahutites.
 14) Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid).
 15) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse.

§ 6.  Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumine ja käitlemise nõuded

 (1) Ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle isikule, kellele on Keskkonnaameti poolt välja antud jäätmete käitluslitsents ning jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

 (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise ja käitlemise eest. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoidma kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

 (3) Maardu linna ohtlike jäätmete vastuvõtupunktis on lubatud tasuta vastu võtta ainult Maardu linna kodumajapidamistes, linnavalitsuses ja tema hallatavates asutustes tekkinud ohtlikke jäätmeid.

 (4) Juriidilised isikud, kelle tegevuses tekivad, või kes müüvad ohtlikke jäätmeid sisaldavaid tooteid, on kohustatud need jäätmed omal kulul koguma ja üle andma vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (5) Ohtlike jäätmetega tegeleva juriidilise isiku seadusjärgne või volitatud esindaja või töötaja on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

 (6) Probleemtoodete jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (7) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajatega tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot ja korraldama teabekampaaniaid.

 (8) Elektri- ja elektroonikaseadmed ning neist tekkinud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud ning nende jäätmed antakse üle turustaja müügikohtades, vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (9) Vanarehvid antakse üle tootja poolt rajatud kogumiskohas, uue rehvi ostmisel selle müügikohas või vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (10) Tootja/Tootjavastutusorganisatsioon varustab Maardu linna sobiva vanade rehvide kogumismahutiga

 (11) Romusõidukid ja nende kasutatud osad antakse üle tootja või tema esindaja määratud kogumiskohas või vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

§ 7.  Vanapaberi, kartongi ja tekstiili kogumine ja käitlemine

 (1) Vanapaber (edaspidi paber) ja kartong on korduvkasutuseks kõlbmatud taaskasutuskõlblikud paberist või papist valmistatud tooted ja esemed, mis ei ole vettinud või saastatud teiste jäätmetega.

 (2) Paber ja kartong ei ole:
 1) paberist või kartongist valmistatud pakendid ja nende osad, need tuleb koguda ja üle anda vastavalt pakendijäätmete käitlemise korrale;
 2) tootjavastutusel olev jäätmeliik, mistõttu avalikke mahuteid ei paigaldata.

 (3) Kõikidel jäätmevaldajatel on paberi ja kartongi eraldi kogumise kohustus, selle võimaluse puudumisel kordus- või taaskasutusse suunamise kohustus. Paberit ja kartongi võib üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (4) Paberi ja kartongi taaskasutuseks loetakse ka nende jäätmete põletamine, kompostimine või ümbertöötlemine mõneks muuks materjaliks jäätmetekkekohas. Nimetatud võimaluste puudumisel jäätmetekkekohas tuleb need jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selle jäätmeliigi vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (5) Paberi ja kartongi kogumisel ning taaskasutusse suunamisel tuleb järgida nende vastuvõtja poolt kehtestatud tingimusi ja sortimisjuhiseid. Üldjuhul tuleb eemaldada metall- ja plastdetailid ning paberist või kartongist mittekoosnevatest materjalidest valmistatud või nendega kaetud osad.

 (6) Saastunud või vettinud paber ja kartong eraldikogutult antakse veoks üle biolagunevate jäätmetena. Kui need jäätmed on pandud segaolmejäätmete mahutisse, loetakse need segaolmejäätmete koosseisus olevateks biolagunevateks jäätmeteks.

 (7) Ohtlike ainetega saastunud paber ja kartong tuleb koguda eraldi ja üle anda ohtliku jäätmena.

 (8) Tekstiil, mida ei kordus- või taaskasutata jäätmetekkekohas, antakse üle kordus- või taaskasutusse suunamiseks, sealhulgas taaskasutuskeskustele nende nõusolekul.

 (9) Korduskasutuskõlbmatu tekstiil suunatakse taaskasutusse selle jäätmeliigi kokkuostjate või kogujate kaudu, kellel on vastav jäätmeluba.

§ 8.  Pakendi ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras.

 (2) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

 (3) Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendi jäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud kogumispunktis. Sellistel pakendiettevõtjatel ning tänava- või turukaubandusega tegelevatel isikutel ei ole lubatud kasutada avalikke pakendimahuteid.

 (4) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas, arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.

 (5) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid on vajalik enne mahutisse asetamist kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ning ei tohi sisaldada neist väljavalguvaid jäätmeid.

 (6) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

 (7) Kuna pakendiseadusest tulenevalt on igal omavalitsusel kohustus korraldada ise oma haldusterritooriumil tekkinud pakendijäätmete kogumine, siis Maardu linnas paigaldatud avalikud pakendikogumiskohad on ette nähtud ainult Maardu linnas tekkinud pakendijäätmete kogumiseks.

 (8) Iga taaskasutusorganisatsioon paigaldab avalikke mahuteid sellisel hulgal ja mahus, millega ta tagab vähemalt 25 m3 ühekordset kogumismahtu, arvestades veosageduseks 14 päeva.

 (9) Pakendijäätmete kogumist võib korraldada ka nende tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi: kohtkogumine). Kohtkogumisteenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil on lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ja mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra, arvestades veosageduseks 28 päeva. Kohtkogumiseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.

 (10) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
 1) igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldikogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid;
 2) kõikide segapakendi pakendimaterjali liikide samasse mahutisse kogumisel peavad mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;
 3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal mahapudenenud pakendid ja pakendijäätmed.

§ 9.  Biolagunevate jäätmete kogumine, käitlemine ja kompostimine

 (1) Biolagunevad jäätmed kompostitakse üldjuhul jäätmetekkekoha kinnistul alljärgnevas korras ja piirangutega:
 1) aia- ja haljastujäätmeid on lubatud kompostida lahtiselt (aunas);
 2) kompostitavad puuviljad, marjad ja mahlapressimisjäätmed tuleb ebameeldiva lõhna ja putukate leviku tõkestamiseks koguda kinnisesse mahutisse;
 3) loomset päritolu toidujäätmeid on lubatud kompostida ainult kinnises kompostimismahutis, välistamaks lindude ja loomade juurdepääsu jäätmetele ning võimalikku haisu teket ja selle levikut;
 4) keelatud on kompostida ekskremente;
 5) kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 6) toiduainete tahkeid jäätmeid ei ole lubatud suunata ühisveevärgi kanalisatsiooni, kuna süsteem ei ole selleks ette nähtud.

 (2) Jäätmetekkekohas kompostimisvõimaluse puudumisel tuleb eraldikogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas põllumajandustoodangu jäätmed, üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

 (3) Koolides, lasteaedades, tervishoiu- või hoolekandeasutustes, toitlustuskohtades, kauplustes ja ladudes tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb eraldi koguda ja üle anda veoks.

 (4) Linna haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida vastavat jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.

§ 10.  Suurjäätmete ja metalljäätmete kogumine ja käitlemine

 (1) Suurjäätmed on jäätmeteks muutunud mööbel ja muud sisustuselemendid, mis ei ole olnud ehitise osad.

 (2) Suurjäätmetele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu. Suurjäätmete korral teisendab teenuse osutaja kuupmeetrid tonnideks suhtega - 1 m3= 0,22 t (220kg).

 (3) Ehituse või remondi käigus tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ei ole suurjäätmed ning need antakse jäätmekäitlejale üle ehitus-lammutusprahina.

 (4) Vanametall ja metallijäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale isikule.

§ 11.  Ehitus- ja lammutusprahi ning ohtlike ehitusjäätmete kogumine ja käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutuspraht (edaspidi ehitusjäätmed) on ehitus-, remondi-, või lammutustööde käigus ehitise osadest tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ja pinnas.

 (2) Ehitusprojekti koosseisus peab olema ka ehitusjäätmete käitluskava ning ehitise kasutusloa taotlusele ja/või kasutusteatisele lisatakse jäätmete käitlemist tõendavad dokumendid.

 (3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagavad ehitise, kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, korteriühistu või korteriühisuse puhul valitseja, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või kes on esitanud ehitusteatise.

 (4) Ehitusjäätmeid tuleb maksimaalselt korduvkasutada nende tekkekohas järgides seaduses sätestatud nõudeid.

 (5) Kui ehitusjäätmete korduvkasutust ei ole lubatud või võimalik teha, sorteeritakse need jäätmed jäätmetekkekohal liigiti ja suunatakse taaskasutusse või kõrvaldamisele järgmiselt:
 1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed;
 2) puidujäätmed;
 3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong;
 4) metallijäätmed;
 5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal jms);
 6) betoondetailid ja raudbetoon;
 7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne;
 8) segaolmejäätmed.

 (6) Ehitusjäätmete käitlemiseks (sh nende tekkekohas taaskasutamiseks) peab olema jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.

 (7) Ohtlikud on ehitusjäätmed, millel esineb mistahes kahjulik toime.

 (8) Ohtlikeks ehitusjäätmeteks loetakse:
 1) asbest või asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms;
 2) ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, liimid, vaigud ja nende pakendid ning nimetatud ainetega kaetud või immutatud materjalid;
 3) naftajääke sisaldavad jäätmed, nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jms;
 4) ohtlike ainetega saastunud kivid ja pinnas.

 (9) Ohtlikud tahked jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on lukustatavad või valvatavad ning nõuetekohaselt märgistatud, vedelad jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

 (10) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 12.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete kogumine, käitlemine ja üleandmine

 (1) Tervishoiujäätmed liigitatakse ja sorteeritakse tekkekohas, pakendatakse ja ladustatakse jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmeliik, jäätmetekitaja andmed (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimise kuupäev. Eriliigilised jäätmed hoitakse üksteisest eraldi.

 (2) Tervishoiujäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (3) Tervishoiujäätmete jäätmehoidla on selleks eraldatud jahe või külm lukustatav ruum või ruumide kompleks, milles on takistatud kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele ning milles puudub kanalisatsioon.

 (4) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punast värvi jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“ või selle tekstiga punase sildiga jäätmekotti. Jäätmekoti sisu kaal ei tohi ületada 15 kg, kott markeeritakse jäätmetekitaja andmetega.

 (5) Nakkusohtlike jäätmete käitlus toimub lähtudes Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisa 3 sätestatust.

 (6) Teravad ja torkivad jäätmed pannakse raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millele on punase värviga kantud kirje „Teravad ja torkivad jäätmed“.

 (7) Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada jäätmekotti või -pakendisse, mis on varustatud punasel sildil kirjega „Teravad ja torkivad jäätmed“.

 (8) Ravimijäätmed, välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud, pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga „Ravimijäätmed“. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist.

 (9) Kemikaalide jäätmed kogutakse suletavasse kemikaalidega mittereageerivasse purunematusse anumasse või kemikaali originaalpakendisse, millel on vastavad märgistused. Kogumisnõu markeeritakse kirjega „Kemikaalide jäätmed“ ja lisatakse jäätmetekitaja andmed.

 (10) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“, need tuleb hoida jäätmehoidlas omaette, lukustatavas ruumis. Radioaktiivsed jäätmed peavad läbima kiirguskontrolli ning tahked jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse prügilasse, kiirgusohutud vedelad jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete nimistusse, siis käideldakse neid ka pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

 (11) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed pakitakse õhukindlalt suletud plastik- või klaaspurki, metalliline elavhõbe tuleb paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse kirjega „Elavhõbedajäätmed“. Elavhõbedalambid kogutakse kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, vältides tervete lampide purunemist. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus.

 (12) Esmatasandi tervishoiuasutused annavad tervishoiujäätmed üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale või teise tasandi tervishoiuasutusele, kes koos enda tekitatud jäätmetega annab need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (13) Esmatasandi veterinaarteenuse osutajad annavad tervishoiujäätmed üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, riskijäätmed antakse üle loomsete jäätmete käitluskeskusele.

 (14) Kõikides apteekides võetakse elanikelt tasuta vastu kõlbmatuid ravimeid ja süstlaid. Need kogutakse vastavatesse kastidesse ning antakse markeeritult üle nende jäätmete vastuvõtmise õigust omavale isikule.

§ 13.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmete veo (välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedu jäätmekäitluskohtadesse) korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega (vähemalt üks kord kahe nädala jooksul), mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

 (3) Kui toimub bioloogiliste jäätmete kompostimine, on mahutite tühjendamise miinimumintervall vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 (4) Biolagunevaid jäätmeid sisaldavate kogumismahutite tühjendusintervall on vähemalt kaks kord nädalas.

 (5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele.

 (6) Jäätmed tuleb vedada vastavat jäätmeluba, või keskkonnakompleksluba omavasse jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda vastavat jäätmeluba, või keskkonnakompleksluba omavasse jäätmekäitluskohta.

 (7) Jäätmete vedu elamualalt ei tohi häirida öörahu.

 (8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, korteriühistu või korteriühisuse puhul valitseja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (11) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab Maardu Linnavalitsus lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.teenuste kontsessiooni hanke tähtajaga kuni viis aastat.

 (12) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajatele Maardu linna haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kes omavad jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

 (13) Jäätmevaldajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

 (14) Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. Kinnis- või vallasasja omaniku vahetumisel kehtivad senise jäätmevaldaja kohustused kuni omandi üleminekuni.

 (15) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu jäätmekäitluskohtadele, sh sortimisettevõtetele ja jäätmejaamadele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise.

 (16) Kui jäätmevaldaja ei soovi sõlmida korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

§ 14.  Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmekäitluskoha hooldus

 (1) Maardu linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse vastavat jäätmeluba, või keskkonnakompleksluba omavates, nõuetele vastavates jäätmekäitluskohtades.

 (2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või teisi jäätmekäitluskohti on keelatud.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (6) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

§ 15.  Saastetasu

 (1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt Saastetasu seadusele.

 (2) Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja.

 (3) Maardust kogutud jäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Maardu linna eelarvesse.

 (4) Linnaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks.

§ 16.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a. jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
 2) käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 4) kompaktoreid;
 5) 1,3 m3; 3,0 m3 ja 5 m3 sügavmahutid.

 (3) Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. Teistsuguste mahutite kasutamine kuulub eelnevalt kooskõlastamisele (korraldatud jäätmeveo rakendamise korra § 15 lg 3 tingimustel).

 (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
 1) hall – olmejäätmed;
 2) roheline – taaskasutatavad jäätmed (paber, papp ja kartong);
 3) kollane – pakend;
 4) punane – ohtlikud jäätmed;
 5) pruun – biolagunevad jäätmed.

 (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud selle jäätmeliigi nimetus.

 (7) Jäätmeid tohib paigutada:
 1) jäätmekottidesse mitte üle 15 kg;
 2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

 (8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (10) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 meetrit.

 (11) Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (12) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (13) Vabas õhus paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga.

 (14) Mahutid on soovitatav paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (15) Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

 (16) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Need ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 (17) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (18) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad elamuühistut, aiandusühistut, korteriühistut, muud haldusühistut, naaberkinnistuid või ühe omaniku omandis olevat mitut kinnistut Maardu linna haldusterritooriumil.

§ 17.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Järelevalvet käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab Linnavalitsus oma struktuuriüksuse kaudu käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse või linnavalitsuse struktuuriüksuse ettekirjutuse alusel.

 (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (4) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (6) Kui ebaseaduslikult keskkonda jäetud romusõiduki omanikku ei ole võimalik kindlaks teha või omanik puudub, korraldab romusõiduki käitluskohta toimetamise ja katab romusõiduki käitlemise kulud käitluskohas Maardu linnavalitsus.

 (7) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-12611 ja pakendiseaduse § 29-31 alusel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20000 eurot.

 (8) Jäätmehoolduseeskirja rikkumisega toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 ja 6 nimetatud isikud: keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja linnavalitsus.

§ 18.  Lisad

  Lisa 1: Ida-Harjumaa jäätmekava 2015 - 2020.

§ 19.  Rakendussätted

  Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 27.07.2004.a määrusega nr 55 kehtestatud „Maardu linna jäätmehoolduseeskiri".

§ 20.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01.08.2016.a.

Elviira Piiskoppel
Maardu Linnavolikogu esimees