Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas
Vastu võetud 28.06.2016 nr 71
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja lg 3 p 1, §22 lg 1 p 366, jäätmeseaduse § 66 ja § 67 ning Maardu linna jäätmehoolduseeskirja alusel, ning lähtudes Maardu Linnavalitsuse 21.06.2016 protokollilisest otsusest nr 48
§ 1. Üldsätted
Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga Maardu linnas (edaspidi: kord) sätestatakse:
1) korraldatud jäätmeveo veopiirkond;
2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;
4) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid;
5) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja liitumisest vabastamise tingimused;
6) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord;
7) kontsessiooni omava Kontsessionääri ja Kontsessiooni andja vahelise korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;
8) kontsessiooni omavalt Kontsessionäärilt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord.
§ 2. Terminid ja mõisted
(1) Käesolevas korras kasutatakse alljärgnevaid termineid ja mõisteid järgmises tähenduses:
1) pakkuja on avatud hankel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni taotlev ettevõtja;
2) korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonina (edaspidi Kontsessioon) käsitletakse Maardu Linnavalitsuse poolt ettevõtjale antud õigust olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks. Kontsessioon antakse isikule, kelle pakkumus korraldatud jäätmeveo hankel on Maardu Linnavalitsuse poolt edukaks tunnistatud;
3) teenuste kontsessiooni andja (edaspidi Kontsessiooni andja) on Maardu Linnavalitsus;
4) Kontsessionäär (jäätmevedaja) - ettevõtja, kellele avatud hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
5) hankeleping on Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline leping, millega sätestatakse olmejäätmete veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused;
6) jäätmekäitlusleping on Kontsessionääri ja olmejäätmevaldaja vahel sõlmitud leping jäätmete käitlemiseks;
7) jäätmeveo piirkond - volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarset segaolmejäätmete kogumist ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja;
8) jäätmeveok - jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok;
9) jäätmeveo teenustasud - olmejäätmete valdaja poolt Kontsessionäärile olmejäätmete vedamise eest makstavad tasud;
10) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse Kontsessiooni andja korraldatud avatud hanke korras valitud Kontsessionääri poolt;
11) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed ;
12) olmejäätmete valdaja - korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub elu- või äriruum, või hoone, kui vallasasja, omanik; samuti ka püsitöötajaskonnaga tootmis- või ärimaa sihtotstarbega kinnistu omanik.
13) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud olmejäätmete valdaja - korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on olmejäätmete valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;
14) olmejäätmete vedamine - konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise kontsessiooni omava Kontsessionääri jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine määratud jäätmekäitluskohale või –kohtadele;
15) segaolmejäätmed - olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid;
16) taaskasutatavad jäätmed - käesoleva korra mõistes vanapaber ja kartong ning pakendijäätmed;
17) Suurjäätmed - jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, sisustuselemendid jmt, mis ei ole olnud ehitise osad. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Käesoleva korra paragrahvis 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Riigihangete seaduses, Maardu linna jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
§ 3. Korraldatud jäätmeveopiirkond
Vastavalt Jäätmehoolduseeskirjas sätestatule moodustab Maardu linna haldusterritoorium ühe jäätmeveopiirkonna, mis koosneb eraldiseisvatest, teevõrgustikuga seotud piirkondadest: Kallavere elamupiirkond, Muuga elamupiirkond, Maardu järv ja järveäärne elamupiirkond, Vana-Narva maantee tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond, Muuga Sadam (Lisa 1).
§ 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Jäätmeteks, mille kogumine ja vedamine käesoleva korra paragrahvis 3 nimetatud elamupiirkondades toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on järgmised Keskkonnaministri 01.01.2016 määruses nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" kehtestatud jäätmeliikide nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid:
1) 20 03 01 - (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 - paber ja kartong;
3) 20 01 08 ja 20 02 01 - biolagunevad jäätmed (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning biolagunevad muud jäätmed);
4) 20 03 07 - suurjäätmed
(2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt Maardu linna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud muud tekkivad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed sh :
1) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
2) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
3) ohtlikud jäätmed.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
§ 5. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused
(1) Jäätmevaldajad koguvad liigiti järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid:
1) vanapaber ja -papp;
2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmed;
3) segaolmejäätmed;
4) suurjäätmed.
(2) Lõike1 punktides 1- 3 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi mahutitesse.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust või mahutite arvu ja suurust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.
(4) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest) kuue meetri raadiuses. Jäätmevedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või mahutite arvu ja suurusi, et vältida jäätmemahutite ümbruse reostamist.
(5) Väikeelamute jäätmemahutid tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljaspoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale, tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.
§ 6. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg
(1) Jäätmete veosagedus peab tagama jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise.
(2) Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud käesoleva korra lisas 2.
(3) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ja ebameeldiva lõhna tekkimise ja levimise.
(4) Juhul, kui käesoleva korra lisas 2 kindlaksmääratud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb suurendada jäätmemahuti tühjendamise sagedust või tellida mahuti tühjendamine väljaspool veograafikut, et vältida ümbruskonna reostamise ohtu.
(5) Jäätmemahutite tühjendamine ei saa toimuda üldjuhul harvemini kui on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas.
(6) Jäätmevaldaja, kelle jäätmemahuti tühjendamine toimub harvemini kui on sätestatud käesolevas korras, on kohustatud sõlmima Kontsessionääriga jäätmekäitluslepingu.
(7) Jäätmevaldajal on õigus esitada Maardu linnavalitsusele põhjendatud taotlus jäätmemahuti tühjendamise sageduse vähendamiseks. Taotluse menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(8) Juhul kui alus jäätmemahuti tühjendamise sageduse vähendamiseks on ära langenud, esitab jäätmevaldaja jäätmevedajale avalduse endise veosageduse taastamiseks. Veosagedus taastatakse ilma linnavalitsuse vastava otsuseta.
(9) Kontsessiooni andja teavitab Kontsessionääri jäätmevaldajast, kes taotles jäätmemahuti harvemalt tühjendussagedust, ja jäätmevaldaja jäätmemahutite uuest minimaalsest tühjendussagedusest.
(10) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 7.00-15.00. Maardu linna Kallavere elamupiirkonnas on kohustuslikuks prügiveo päevaks esmaspäev.
(11) Päevasel ajal peab jäätmemahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, mil see kõige vähem häirib liiklust. Käesolevas punktis sätestatud nõudeid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.
§ 7. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoha või –kohtade määramiseks (jäätmeseaduse § 66 lõige 1) võib Kontsessiooni andja korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
(2) Veopiirkonnas kogutavad olmejäätmed tuleb käitlemiseks toimetada nende tekkekohale võimalikul lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse jäätmekäitluskohta, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus ning kuhu jäätmete vedamine on jäätmevaldajale majanduslikult soodsam.
§ 8. Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamine. Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelise lepingu sõlmimise kord
(1) Kontsessiooni andja korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kontsessiooni andja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid hankedokumentide täiendamiseks.
(4) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma jäätmeseaduse § 67 lõikes 3 sätestatud andmed:
1) veopiirkond;
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused- veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
8) veopiirkonnas asuvate töötajatega tootmismaa või ärimaa sihtotstarbega kinnistute, ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
(5) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimiseks moodustatakse Kontsessiooni andja otsusega komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt kaks Maardu Linnavalitsuse esindajat, Maardu Linnavolikogu poolt üks elamu -, kommunaal-, ehitus- ja transpordikomisjoni liige ja üks keskkonnakomisjoni liige. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.
(6) Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline Leping sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates Pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale.
(8) Kontsessionääril on õigus lõpetada jäätmevaldajale-juriidilisele isikule teenuse osutamine juhul, kui jäätmevaldaja on kustutatud registrist või on tehtud pankrotiotsus ja tema äritegevus on peatatud.
(9) Kontsessionäär lõpetab teenuse osutamine jäätmevaldajast füüsilise isiku surma korral kui isikul puudub õigusjärglane ja kinnistut ei kasutata.
(10) Kontsessionääril on õigus peatada teenuse osutamine juhul, kui isiku suhtes on vastuvõetud otsus tema korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta.
(11) Kontsessionääril ei ole õigust katkestada või lõpetada jäätmevaldajale teenuse osutamist juhul kui pooltel on vaidlused/vaided teenuse mahu, hinna või kvaliteedi kohta või jäätmevaldaja poolt arve tasumata jätmisel.
§ 9. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Maardu linna haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(2) Asjaolu, kas Kontsessiooni andja on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.
§ 10. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel Maardu linna jäätmehoolduseeskirjast, käesolevast korrast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse jäätmemahutite tühjendamisel käesoleva korra lisas 2 kindlaks määratud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.
(2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat, sh sätestatakse:
1) kas jäätmetevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
3) poolte õigused ja kohustused.
(3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, sõlmivad igaüks eraldi mahuti kasutamise lepingu jäätmekäitlejaga. Ühismahuti kasutamise korral esitab jäätmevedaja eraldi arve igale ühismahutit kasutavale jäätmevaldajale, vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on igal ühiskasutajal jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(4) Jäätmevaldajal on õigus volitada korteriomandiseaduse alusel valitud valitsejat sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.
(5) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(6) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
(7) Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena kuni 150- liitrist jäätmekotti, 140-, 240-, 370-, 600-, 800-liitriseid või 2,5 m3 ja 4,5 m3 standardseid konteinereid või 1,3 m3, 3,0 m3 ja 5,0 m3 sügavkogumismahuteid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustele. Jäätmevedaja esitab igakuuliselt arved miinimumpaketi (käesoleva korra alusel määratud minimaalne jäätmemahuti ja minimaalne lubatud tühjendamissagedus) alusel jäätmevaldajale, kes pole sõlminud jäätmekäitluslepingut ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
§ 11. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab linnavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse (lisa 3).
(2) Taotluses märgitakse:
1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
3) andmed jäätmevaldaja kohta.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Linnavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
§ 12. Taotluse menetlemine
(1) Linnavalitsus kontrollib taotluse vastavust korra § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab linnavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Käesoleva korra § 11 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest linnavalitsusse on kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.
(3) Taotluse vaatab läbi linnavalitsus või linnavalitsuse struktuuriüksus. Linna arengu- ja majandusosakond teeb linnavalitsusele ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta ja esitab ettepaneku tähtaja kohta, millal jäätmevaldaja on erandkorras vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(4) Linnavalitsuse struktuuriüksus kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.
(5) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab linnavalitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse korra § 11 lõigetes 3 ja 4 esitatud kohustustele.
(6) Linnavalitsus teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse teatavaks taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.
(7) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.
§ 13. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
1) linnavalitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva korra § 11 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.
(2) Enne jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppemist on vabastatud jäätmevaldajal õigus linnavalitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse käesoleva korra §-dest 11 ja 12.
§ 14. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega
(1) Linnavalitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse linnavalitsusele;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
(2) Juhul kui korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab jäätmevedajale taotluse korraldatud jäätmeveo taastamiseks, taastatakse jäätmevedu koheselt ja selleks ei nõuta linnavalitsuse vastavat korraldust.
§ 15. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada, va 150 l jäätmekott. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a. jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.
(2) Olmejäätmete kogumiseks võib jäätmemahutitena kasutada:
1) 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
2) käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 140, 240, 370, 600-660 või 800-1100 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
3) kaanega varustatud 2,5 m3 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
4) ,3 m3, 3,0 m3 ja 5,0 m3 sügavkogumismahuteid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(3) Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud lepingus ja kui need ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad kehtestatud nõuetele.
(4) Suvila ja püsitöötajaskonnaga tootmis- või ärimaa sihtotstarbega kinnistu jäätmemahuti on minimaalselt 140 l, ühepereelamu jäätmemahuti on minimaalselt kilekott mahutavusega kuni 150 l, korterelamu jäätmemahuti minimaalne maht leitakse lähtudes korterite arvust. Minimaalne arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit jäätmeid korteri kohta kuus.
(5) Suvila või ühepereelamu ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada standardseid 150 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 15 kg. Jäätmekotid peavad olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema pealt suletud, kergesti käega haaratavad.
(6) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
1) elamus elab kuni 2 inimest;
2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt nõuetele;
3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt nõuetele.
(7) Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(8) Jäätmevedajal on õigus keelduda jäätmekotti kasutava jäätmevaldaja edasisest teenindamisest juhul, kui jäätmevaldaja ei suuda korduvalt tagada jäätmete üleandmise ajaks jäätmekoti terviklikkust. Sellistest juhtumitest peab jäätmevedaja koheselt informeerima kohalikku omavalitsust, kes otsustab jäätmekoti kasutusõiguse asendamise jäätmekonteineri kasutamise kohustusega.
(9) Kui olmejäätmete valdaja ei oma isiklikku või renditud jäätmete kogumismahutit, on Kontsessionääril kohustus paigaldada kogumismahuti vastavalt Jäätmevaldajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingule arvestades käesolevas Korras sätestatut.
(10) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele kirjalik põhjendatud taotlus käesoleva korra paragrahvi 15 lõike 2 alusel elamule sätestatud jäätmemahuti mahu vähendamiseks.
(11) Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, millest teatatakse jäätmevaldajale. Jäätmevaldaja jäätmemahuti mahu vähendamise otsuse korral teatab linnavalitsus jäätmevedajale jäätmevaldaja jäätmemahuti muudetud suuruse.
(12) Kui alus jäätmemahuti mahu vähendamiseks ära langeb, esitab jäätmevaldaja jäätmevedajale avalduse jäätmemahuti mahu taastamiseks. Vedaja taastab jäätmemahuti mahu ilma linnavalitsuse vastava korralduseta.
(13) Linnavalitsus võib korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankedokumentides sätestada jäätmekäitluseks miinimum- või erinõuded veopiirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.
§ 16. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Jäätmeveo teenustasu on tasu ühekordse, vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate jäätmete (segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad jäätmed) ja/või 1 m3 suurjäätmete käitlemise eest, mis on sätestatud Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelises lepingus.
(2) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatud kulud.
(3) Teenustasu koosneb:
1) kogumistasust, mis on tasu segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete või suurjäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid;
2) määratud jäätmekäitluskoha jäätmete vastuvõtutasust Vastuvõtutasu sisaldab kõiki jäätmekäitluskoha poolt kehtestatud koormisi ja kulusid.
(4) Teenustasudele lisandub käibemaks.
(5) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.
(6) Kontsessiooni andjal on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid Kontsessiooni andja ettepanekul kokkuleppe alusel jäätmevedajaga või jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.
(7) Jäätmevedaja saab taotleda ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu muutmist või kõigi olmejäätmete liikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.
(8) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Kalkulatsioon peab lisaks sisaldama kõigi teenustasude hinnakomponentide (veokulud, käitluskulud, töötasukulud, küttekulud, administreerimiskulud jne ) osakaalu kehtivates ja taotlevates teenustasudes;
2) asjaolusid, mille tõttu soovib vedaja teenustasusid muuta;
3) vedaja poolt soovitavaid teenustasude suurused, mis on esitatud käesolevakorra § 16 lg 3 sätestatud detailsuses ja viisil nii, et oleks võimalik selgelt eristada erinevate tasu-komponentide hindu;
4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamisaruannet;
5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.
(9) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord 2 aasta jooksul, kusjuures taotletava teenustasu suurus ühe või mitme olmejäätmete liigi osas ei tohi ületada 10% sellele olmejäätmete liigile kehtivast teenustasust.
(10) Taotlus esitatakse linnavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi kuuekümne (60) päeva jooksul ja teeb otsuse teenustasude muutmise või muutmata jätmise kohta.
(11) Linnavalitsusel on õigus keelduda teenustasude muutmise arutamise algatamisest, kui eelmise taotluse menetluse lõpetamisest on möödunud vähem kui 6 kuud, sõltumata taotluse menetluse lõpetamise alusest.
(12) Linnavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Juhul kui jäätmevedaja selgitused ei ole piisavad, või ta ei esita täiendavaid dokumente nõutud tähtajaks, võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.
(13) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitab Jäätmevedaja iga jäätmevaldajat vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist elektrooniliste või muude sidekanalite kaudu. Samuti kohustub Jäätmevedaja avaldama vastavasisulise teate vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist kohalikus ajalehes.
§ 17. Jäätmeveo teenustasu rakendamine tühisõdu korral
(1) Jäätmevedajal on õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja jätta olmejäätmemahuti tühjendamata, kui jäätmemahutisse on pandud jäätmeid, mida sinna ei tohi panna (ohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed jms) või kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil. Tasu tühisõidu eest võib olla maksimaalselt 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
(2) Kui biolagunevate jäätmete või paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal mahuti tühjendamisel õigus rakendada jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest või mahuti tühjendamata jätmisel tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% sellele jäätmete liigile vastava mahuti tühjendamise teenustasust. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse. Jäätmete sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile mittevastavuse tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
(3) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% suurjäätmete 1 m33 teenustasust.
(4) Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.
(5) Juhul kui jäätmevedajal on takistatud mahutile ligipääs seetõttu, et linn ei ole suutnud tagada linnale kuuluva juurdepääsutee korrashoidu heakorra eeskirja kohaselt või tee või tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest Maardu linnavalitsust (edaspidi Linnavalitsus) üldtelefonil ja e-posti teel. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest või muid lisatasusid. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel peale takistuse äralangemist ja kokkuleppel jäätmevaldajaga.
§ 18. Jäätmeveo teenustasudest teavitamise kord
(1) Kontsessionäär teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid kontsessiooni perioodi jooksul kehtivatest jäätmeveo teenustasudest kaheksa nädala jooksul peale hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem, kui on saadud Kontsessiooni alguskuupäev.
(2) Kontsessionäär teavitab Kontsessiooni kehtivusajal täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.
(3) Kontsessionäär teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo teenustasude muutumisest ette vähemalt kui 30 (kolmkümmend) päeva.
§ 19. Korraldatud jäätmeveo toimingud
(1) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Kontsessiooni andjal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.
§ 20. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 21. Kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord ja leppetrahvid
(1) Kontsessiooni andjal on õigus võtta Kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
1) kontsessionäär ei ole pöördunud käesoleva korra § 8 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelise lepingu sõlmimiseks Kontsessiooni andja poole;
2) kontsessionäär ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist viie päeva jooksul alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
3) kontsessionäär ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisele eelnevaks päevaks või Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
4) kontsessionäär on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud kolmel korral või enam jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) kontsessionäär on kolmel korral või enam rikkunud jäätmekäitluslepingute nõudeid;
6) kontsessionäär on põhjendamatult peatanud korraldatud jäätmeveo;
7) kontsessionäär on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelist hankelepingut;
8) muud asjaolud, mis on sätestatud hankedokumentides või Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelises lepingus.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva korra lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Kontsessiooni andja sellest koheselt Kontsessionääri ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest Kontsessionääri poolt.
(3) Juhul, kui Kontsessionäär ei esita lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid Kontsessionääri poolt lõikes 1 nimetatud rikkumisi, otsustab Kontsessiooni andja Kontsessionäärilt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas.
(4) Kontsessionääri kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena väljaselgitatud uus Kontsessionäär on sõlminud vastava hankelepingu ja alustab veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.
(5) Kontsessiooni andjal on õigus rakendada leppetrahve vastavalt hanke dokumentides ja kontsessioonilepingus ettenähtud tingimustele.
§ 22. Lõppsätted
Järelvalvet käesoleva korra täitmise üle teostab oma haldusterritooriumil Maardu Linnavalitsus.
§ 23. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 26.06.2012.aasta määrus nr 68 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kehtestamine“.
(2) Käesolev määrus jõustub 01.08. 2016.a.
Elviira Piiskoppel
Maardu Linnavolikogu esimees
Lisa 1 Korraldatud jäätmeveopiirkond
Lisa 2 Jäätmemahutite tühjendussagedused
Lisa 3 Taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks
Lisa 4 Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja kirjalik selgitus oma jäätmete käitlemise kohta
Facebook
Twitter