HaridusKool

Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused

Väljaandja:Tartu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 20.07.2021, 1

Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused

Vastu võetud 13.07.2021 nr 18

Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 21 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise põhimõtted sätestavad munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite (edaspidi kool) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate kulude ja riigilt koolide pidamiseks saadava toetuse jaotamise põhimõtted.

§ 2.   Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine

  (1) Linnavalitsus jagab riigilt koolide pidamiseks saadava õpetajate tööjõukulu toetuse tegevusvaldkondade lõikes koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt kavandanud kulud järgmiselt:
  1) Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi kulupõhiselt rahastatavad koolid) õpetajate tööjõukulud, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) hinnangut kulude vajalikkusele;
  2) koolide (edaspidi tavakool), v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koolid, tõhustatud toel, eritoel ja koduõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu pearahana õpilase kohta lähtudes koefitsientidest:

Kooli tegutsemise vormToe liikKoefitsient
Põhikooltõhustatud tugi2
eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe)4
koduõpe vanema soovil0,53
Gümnaasiumtõhustatud tugi2,7
eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe)4

  3) individuaalõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
  4) muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

  (2) Linnavalitsus jagab riigilt koolide pidamiseks saadava tõhustatud ja eritoe tegevustoetuse järgmiselt:
  1) katab kulupõhiselt rahastatavate koolide tugiteenuste kulud, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
  2) katab tavakoolide tugispetsialistide (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog) ja hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaatori tööjõukulud, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele:

Kooli tegutsemise vormÕpilaste arvRahastatav ametikohtade arv
põhikoolkuni 600kuni 4
põhikool ja ühe asutusena tegutsevad põhikool ja gümnaasium600 ja enamkuni 6
gümnaasiumkuni 2,5

  3) katab tavakoolide tuge vajavate õpilaste toetamiseks vajalikud muud kulud, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (3) Linnavalitsus jagab riigilt koolide pidamiseks saadava täienduskoolituse toetuse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt kavandanud kulud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolitustele.

  (4) Linnavalitsus jagab riigilt koolide pidamiseks saadava õppevahendite toetuse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt kaandanud tõhustatud ja eritoel olevatele õpilastele õppevahendite kulu koefitsiendiga kuni 1,3 riigi arvestuslikust pearahast ja muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

  (5) Muud riigilt koolide pidamiseks saadavad toetused jagatakse koolidele vastavalt sihtotstarbele, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (6) Riigilt koolide pidamiseks saadava toetuse jagamisel arvestatakse:
  1) õpetajate tööjõukulu puhul õpilaste arvu 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga;
  2) muudel juhtudel õpilaste arvu 10. jaanuari seisuga.

§ 3.   Juhtimiskulud

  (1) Koolide eelarvesse kavandatakse riigilt koolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse direktoriga kokkulepitud töötasust.

  (2) Riigilt koolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt kavandatakse õppealajuhataja ametikoha tööjõukuludeks vahendid arvestusega 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhataja ametikohtade arv kujuneb lähtuvalt õpilaste arvust:

Õpilaste arvArvestuslik ametikohtade arv
kuni 990,5
100-4991
500-6991,5
700 ja enam2

  (3) Kulupõhiselt rahastatavate koolide juhtimiskulude kavandamisel võidakse arvestuslikku ametikohtade arvu korrigeerida vastavalt koolide põhjendatud taotlustele ja haridusosakonna hinnangule kulude vajalikkuse kohta.

§ 4.   Õppetööd toetavate tegevuste kulud

  (1) Kulupõhiselt rahastatavate koolide õppetööd toetavate tegevuste kulud kavandatakse koolide põhjendatud taotluste alusel, arvestades haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (2) Tavakoolide eelarvesse kavandatakse õppetööd toetavateks tegevusteks vahendid:
  1) töötajate (infojuht, haridustehnoloog, raamatukogutöötaja, sekretär, majandusjuhataja) tööjõukuludeks vähemalt 80% kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega sõltuvalt kollektiivlepingus kokkulepitust järgmiste normide kohaselt, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele:

Õpilaste arvArvestuslik ametikohtade arv
kuni 499kuni 4
500-599kuni 5
600-699kuni 6
700 ja enamkuni 7

  2) koolituskuludeks 1% käesoleva lõike punkti 1 alusel kavandavatest vahenditest;
  3) pikapäevarühmade tööks pearahana iga põhikooli õpilase kohta vähemalt 34 eurot;
  4) huvijuhi tööjõukulud kuni 1,0 ametikoha ulatuses vähemalt kaheteistkordses kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu alammääras koos maksudega;
  5) huviringide läbiviimiseks õpilase kohta järgmiste normide kohaselt:
Rahastamise alusArvestuslik määr õpilase kohta
Põhikooli õpilanevähemalt 35 eurot
Gümnaasiumi õpilanevähemalt 20 eurot

  6) muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, huviringide ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks ning administreerimiskuludeks jms) pearahana õpilase kohta vähemalt 30 eurot;

  (3) Õppetööd toetavate tegevuste kulude planeerimisel võetakse aluseks kooli õpilaste arv eelneva kalendriaasta 10. septembri seisuga.

§ 5.   Majandamis- ja halduskulud

  (1) Kulupõhiselt rahastatavate koolide majandamis- ja halduskulud kavandatakse koolide põhjendatud taotluste alusel, arvestades haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (2) Tavakoolide eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks, kui need kaetakse kooli eelarvest, järgmiste normide kohaselt:
  1) siseruumide korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
  2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
  3) muudeks tööjõu- või lepingulisteks kuludeks (valve, riidehoid, korrashoid jms) ühe ruutmeeri siseruumi pinna kohta vähemalt 0,6% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
  4) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) vähemalt 1,5 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta;
  5) koolihoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades koolihoone seisundit.

  (3) Kooli eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks kolme varasema tavapärase eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud ehitus- ja remonditöid.

§ 6.   Sihtotstarbelised kulud

  (1) Kooli eelarvesse kavandatakse töötervishoiu korraldamiseks vähemalt 30 eurot iga töötaja kohta.

  (2) Vajadusel kavandatakse koolide eelarvesse muud sihtotstarbelised vahendid kulupõhiselt.

  (3) Kool võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 7.   Rakendussätted

  Määrus jõustub 1. augustil 2021.

Urmas Klaas
linnapea

Jüri Mölder
linnasekretär

/otsingu_soovitused.json