Elamumajanduse ümberkorraldamise ja asenduskorteri omandamise kompensatsiooni andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 17.07.2023 nr 4
Määrus kehtestatakse riigihalduse ministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 66 „Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede“ § 4 lõike 2 ja Toila Vallavolikogu 21.02.2018 määruse nr 8 “Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine” alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärk on parandada Toila valla (edaspidi vald) elukeskkonna kvaliteeti, parandada elanikkonna elutingimusi ja tõsta üldist elukondliku kinnisvara väärtust, vähendades väheväärtuslike ja alakasutatud korterelamute hulka.
(2) Eesmärgi saavutamiseks selgitab vallavalitsus välja valla haldusterritooriumil asuvad tühjenevad korterelamud, omandab ja lammutab tühjenevad korterelamud täielikult, abistades leibkondi uue elukoha leidmisel ja kolimisel, vajadusel toetades leibkondi asenduskorterite omandamisel.
(3) Elamumajanduse ümberkorraldamise tegevused teostatakse KOKS § 6 lg 1 sätestatud elamumajanduse korralduse ülesande raames.
§ 2. Elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärk
(1) Elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärk on parandada Toila valla (edaspidi vald) elukeskkonna kvaliteeti, parandada elanikkonna elutingimusi ja tõsta üldist elukondliku kinnisvara väärtust, vähendades väheväärtuslike ja alakasutatud korterelamute hulka.
(2) Eesmärgi saavutamiseks selgitab vallavalitsus välja valla haldusterritooriumil asuvad tühjenevad korterelamud, omandab ja lammutab tühjenevad korterelamud täielikult, abistades leibkondi uue elukoha leidmisel ja kolimisel, vajadusel toetades leibkondi asenduskorterite omandamisel.
(3) Elamumajanduse ümberkorraldamise tegevused teostatakse KOKS § 6 lg 1 sätestatud elamumajanduse korralduse ülesande raames.
§ 3. Määruses kasutatud terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) korterelamu – elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
2) tühjenev korterelamu – alates 18 korteriga korterelamu, mille rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest on loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida;
3) korter – korterelamus paiknev korteriomand, mida kasutatakse eluruumina;
4) alaline elukoht – elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamiselt elab;
5) leibkond – isik või ühist kodust majapidamist jagavad isikud;
6) leibkonna ümberkolimine – leibkonna abistamine uue elukoha leidmisel ja kolimisel;
7) ehitustööd – ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses;
8) taotleja – leibkonnaliige, kes on tühjenevas korterelamus asuva korteri omanik ja taotleb asenduskorteri omandamise kompensatsiooni;
9) asenduskorter – leibkonna ümberkolimiseks sobiv korter, mis ei asu tühjenevas korterelamus ja vastab leibkonna põhjendatud vajadustele;
10) asenduskorteri omandamise kulud – asenduskorteri omandamise ostuhind ja omandamisega seotud seadusest tulenevad kulud (notaritasu, riigilõivud).
2. peatükk Elamumajanduse ümberkorraldamise tegevuse korraldus
§ 4. Vallavalitsuse ülesanded elamumajanduse ümberkorraldamisel
Vallavalitsuse ülesanded elamumajanduse ümberkorraldamisel on järgmised:
1) tühjenevate korterelamute väljaselgitamine korterelamute asustatuse, tehnilise seisukorra ja rekonstrueerimise otstarbekuse hindamise teel, sh korterelamu vastavuse hindamine avalikes huvides kinnisasja omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lg 1 p-s 10 sätestatud eesmärgile;
2) korterelamu omanike ja elanike teavitamine lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustest nende korterelamu suhtes;
3) korterelamute tehniliste ja muude vajalike ekspertiiside ja hinnangute tellimine ja koostamine;
4) tühjenevate korterelamute korteriomandite omandamine, sh KAHOS-e menetluse läbiviimine;
5) leibkondade abistamine ümberkolimisel;
6) leibkonnale asenduskorteri või muu eluruumi üürile/kasutusse andmine vastavalt vallas kehtestatud õigusaktidele;
7) vajadusel asenduskorteri omandamine ja koheselt kasutatavasse seisukorda renoveerimine leibkonnale üürile/kasutusse andmise eesmärgil;
8) leibkonna liikmele asenduskorteri omandamise kompenseerimine vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele, kui leibkonna liikmele kuulunud korteriomand omandati elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil;
9) tühjeneva korterelamu ja selle ümbruse ohutust tagavate meetmete kasutamine hoone lammutuseni;
10) valla poolt täielikult omandatud tühjeneva korterelamu lammutamine ja kinnisasja korrastamine;
11) valla poolt täielikult omandatud tühjeneva korterelamu korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine.
§ 5. Isikuandmete töötlemine
(1) Vallavalitsusel on õigus töödelda valla haldusterritooriumil asuva korterelamu korteriomandiga seonduvaid andmeid, eelkõige omaniku andmeid ja korteriomandiga seotud tarbimisandmeid juhul, kui isikuandmete töötlemine on seoses elamumajanduse korraldamisega põhjendatud ja vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või kui isik on andnud oma andmete töötlemiseks nõusoleku.
(2) Andmete töötlemisel lähtub vallavalitsus määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja teistes õigusaktides sätestatud andmete töötlemise ja säilitamise korrast.
3. peatükk Asenduskorteri omandamise kompensatsiooni eesmärk, toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja kompensatsiooni suurus
§ 6. Kompensatsiooni andmise eesmärk
Kompensatsiooni andmise eesmärk on toetada asenduskorteri omandamist alalise elukohana kasutamiseks kui leibkonna liikme omandis olev ja leibkonna alalise elukohana kasutatav korter tühjenevas korterelamus omandati vallavalitsuse poolt elamumajanduse ümberkorraldamise käigus.
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Kompensatsiooni antakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(2) Kompensatsiooni abil toetatakse püsiva elukohana kasutamise eesmärgil füüsilise või juriidilise isiku, riigi või valla omandis oleva asenduskorteri omandamist.
§ 8. Abikõlblikud kulud kompensatsiooni kasutamisel
Abikõlblik on asenduskorteri omandamise kulu kui asenduskorter vastab järgmistele nõuetele:
1) omandatav asenduskorter asub Ida-Viru maakonnas;
2) omandatava asenduskorteri ostuhind ei ole suurem kui viiekordne maksimaalne kompensatsiooni summa ja vastab kohalikule turuhinnale;
3) omandatav asenduskorter vastab ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele, on tehniliselt heas seisukorras ning elamisväärne.
§ 9. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud ei ole:
1) asenduskorteri kasutamisega seotud kulud;
2) asenduskorteri ostmisega seotud pangakulud (laenu intress, lepingutasu jms);
3) enne kompensatsiooni määramise otsuse jõustumist taotleja tehtud kulud;
4) kulud, mis ei ole kooskõlas määruse tingimustega.
§ 10. Piirangud kompensatsiooni andmisel
Kompensatsiooni andmisel kehtivad järgmised piirangud:
1) kompensatsiooni abil toetatakse taotlejale vaid ühe asenduskorteri omandamist;
2) omandatav asenduskorter ei tohi asuda tühjenevas korterelamus;
3) omandatav asenduskorter ei tohi olla leibkonnaliikme või tema lähikondlase pankrotiseaduse §117 tähenduses omandis.
§ 11. Abikõlblikkuse periood
(1) Kompensatsiooni kasutamise abikõlblikkuse periood on kompensatsiooni määramise otsuse tegemise päevast arvates neli kuud.
(2) Põhjendatud juhul, kui sobiva asenduskorteri otsimise käigus ilmnenud ootamatute takistuste tõttu ei saa eeldada abikõlblikkuse perioodi tähtajast kinni pidamist, võib kompensatsiooni saaja taotleda tähtaja pikendamist kuni kolme kuu võrra.
§ 12. Kompensatsiooni suurus ja omafinantseering
(1) Kompensatsiooni määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 2 kehtestatud maksimaalne kompensatsiooni summa. Kui asenduskorteri omandamise kulud ületavad maksimaalset kompensatsiooni summat, peab taotleja tagama ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.
(2) Maksimaalne kompensatsiooni summa on 10 000 eurot.
4. peatükk Asenduskorteri kompensatsiooni taotlemisele, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 13. Nõuded kompensatsiooni taotlejale ja taotlusele
(1) Kompensatsiooni võib taotleda füüsiline isik, kelle omandis oleva tühjenevas korterelamus asuva ja leibkonna alalise elukohana kasutatava korteri osas on vallavalitsus algatanud KAHOS-e alusel menetluse korteri avalikes huvides omandamiseks elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil.
(2) Taotlust ei või esitada kui leibkonna liikme omandis on muud eluruumina kasutatavat kinnisasja, korteriomandit, hoonestusõigust või korterihoonestusõigust kui käesoleva paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud korteriomand ega sellise kinnistu kasutusõigust.
(3) Leibkonna kohta on lubatud esitada vaid üks taotlus. Kui rohkem kui üks leibkonna liige on tühjenevas korterelamus asuva korteri omanik, siis esitavad nad taotluse ühiselt.
(4) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal või ühiselt esitatud taotluse korral taotlejatel kumulatiivselt ei ole avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1 500 eurot, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud;
2) taotlejal ei ole võlgnevusi korteriühistu ees enda omandis oleva korteri eest suuremas ulatuses kui kolme kuu majanduskulude summa, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud;
3) taotleja suhtes ei ole algatatud füüsilise isiku pantrotimenetlust või kohtumäärusega välja kuulutatud pankrotti, välja arvatud juhul, kui taotleja on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest;
4) taotleja suhtes ei ole pooleli täitemenetlust rahalise nõude rahuldamiseks.
(5) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sisaldab informatsiooni tühjenevas korterelamus asuva ja leibkonna alalise elukohana kasutatava korteri kohta, sealhulgas korteri omanike ja korteriga seotud kohustuste kohta ning korteri alalise elukohana kasutamise kohta;
2) sisaldab informatsiooni taotleja ja taotleja leibkonna koosseisu kohta;
3) sisaldab kinnitust taotleja nõuetele vastavuse kohta;
4) sisaldab kinnitust asenduskorteri soetamise kulude katmise kohta kui asenduskorteri omandamise kulud ületavad maksimaalset kompensatsiooni summat;
5) sisaldab kinnitust, et taotleja või leibkonna liikme omandis ei ole muud eluruumina kasutatavat kinnisasja, korteriomandit, hoonestusõigust või korterihoonestusõigust kui käesoleva paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud korteriomand ega sellise kinnistu kasutusõigust.
6) sisaldab kinnitust, et leibkonna kohta esitatakse vaid üks taotlus ning juhul kui rohkem kui üks leibkonna liige on tühjenevas korterelamus asuva korteri omanik, siis esitavad nad taotluse ühiselt.
§ 14. Kompensatsiooni andmise tingimused asenduskorteri omandamiseks
(1) Leibkonna alaline elukoht peab olema valla poolt omandatavas tühjenevas korterelamus asuvas korteris vähemalt selle ajani, kui vald on alustanud tühjeneva korterelamu suhtes käesoleva määruse § 4 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi.
(2) Taotleja peab saama asenduskorteri omanikuks.
(3) Taotleja peab võtma omandatud asenduskorteri oma alalise elukohana kasutusse 2 kuu jooksul omandamisest arvates. Kui asenduskorteri kasutusse võtmiseks on vajalik teostada ehitustööd, peab eluruumi kasutusse võtma 4 kuu jooksul.
(4) Asenduskorteri omandamise kompensatsiooni saamise korral peab asenduskorter olema vähemalt neli aastat omandamise kuupäevast alates, välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega:
1) kompensatsiooni saaja omandis või kaas- või ühisomandis;
2) kompensatsiooni saaja alaline elukoht;
3) kompensatsiooni saaja elukoht rahvastikuregistri andmetel.
§ 15. Taotleja kohustused asenduskorteri omandamisel
Taotleja on kohustatud:
1) esitama nõuetekohase taotluse;
2) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning teha enda kasutuses olevas korteris paikvaatlust;
3) vallavalitsuse nõudmisel tõendama tühjenevas korterelamus asuva korteri oma alalise elukohana kasutamist;
4) esitama vallavalitsusele põhjendatud nõudmisel enda või taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
5) teavitama vallavalitsust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja kohustuste täitmist ja taotluse kohta otsuse tegemist;
6) teavitama vallavalitsust viivitamatult kirjalikult taotleja käesoleva määruse § 14 lõigetes 2–4 nimetatud tingimuste mittetäitmisest;
7) tagastama kompensatsiooni kolme kuu jooksul kompensatsiooni määramise otsuse kehtetuks tunnistamisest kompensatsiooni määramise otsuses märgitud arvelduskontole.
5. peatükk Asenduskorteri omandamise kompensatsiooni taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 16. Taotluse esitamine
(1) Kompensatsiooni taotlemiseks tuleb esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus kuue kuu jooksul arvates päevast, millal isikut teavitati KAHOS-e alusel korteri avalikes huvides omandamise menetluse algatamisest. Vallavalitsus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra.
(2) Vallavalitsuse poolt määratud ametnik nõustab ja vajaduse korral abistab taotlejat taotluse täitmisel ja esitamisel.
(3) Vallavalitsus teavitab kompensatsiooni taotlemise võimalusest isikuid, kelle omandis on tühjenevas korterelamus asuv ja leibkonna alalise elukohana kasutatav korter, mille osas on algatatud KAHOS-e alusel avalikes huvides omandamise menetlus elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil.
§ 17. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll
Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel on vallavalitsusel järgmised ülesanded:
1) kontrollib taotluse, taotleja ja leibkonna vastavust § 13–14 nimetatud nõuetele;
2) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja taotluse menetlemisel kogutud teabest;
3) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas tühjenevas korterelamus korteri alalise elukohana kasutamist tõendavaid dokumente.
§ 18. Kompensatsiooni määramine või määramisest keeldumine
(1) Kompensatsiooni määramise otsustab vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.
(2) Kompensatsiooni määramisest keeldutakse kui taotleja keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest või koostööst, sealhulgas kodukülastusest või lisateabe esitamisest.
(3) Kompensatsiooni määramine või määramisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse või tema poolt volitatud ametniku haldusaktiga.
(4) Kui kompensatsiooni ei ole taotlejast tulenevatel põhjustel määruse paragrahvis 11 sätestatud abikõlblikkuse perioodi lõpuks täies ulatuses välja makstud, siis tunnistab vallavalitsus või tema poolt volitatud ametnik kompensatsiooni määramise haldusakti kehtetuks välja maksmata kompensatsiooni osas.
6. peatükk Asenduskorteri omandamiseks antud kompensatsiooni väljamaksmise ja tagasinõudmise tingimused
§ 19. Asenduskorteri omandamise kompensatsiooni väljamaksmise tingimused
(1) Kompensatsiooni väljamaksmise eelduseks on järgmised tingimused:
1) kompensatsiooni saaja omandis oleva korteri võõrandamine vallale elamumajanduse ümberkorraldamise käigus;
2) kompensatsiooni saaja jätkuv vastamine käesoleva määruse § 13 sätestatud tingimustele;
3) kompensatsiooni saaja poolt asenduskorteri omandamisega seotud kulu kandmine.
(2) Kompensatsiooni saaja peab esitama vähemalt 10 tööpäeva enne asenduskorteri omandamiseks võla- ja asjaõiguslepingu sõlmimist vallavalitsusele omandatava notariaalse müügilepingu projekti, asenduskorteri aadressiandmed, kirjelduse ja fotod või omandatava asenduskorteri kehtiva eksperthinnangu. Korteri omandamisleping peab sisaldama poolte kinnitust, et müüja ei ole ostja või tema leibkonnaliikme lähikondlane pankrotiseaduse §117 tähenduses.
(3) Vallavalitsus annab asenduskorteri omandamiseks nõusoleku juhul, kui omandatav asenduskorter vastab määruse nõuetele.
(4) Nõusoleku andmisest või andmata jätmisest teavitab vallavalitsus kompensatsiooni saajat 3 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates.
(5) Asenduskorteri omandamiseks nõusoleku saamisel esitab kompensatsiooni saaja vallavalitsusele asenduskorteri asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks tõestava notari notarikonto (deposiitkonto) numbri. Vallavalitsus maksab kompensatsiooni välja kompensatsiooni saaja poolt esitatud notarikontole.
(6) Vallavalitsuse volitatud esindaja osaleb asenduskorteri võõrandamise notariaalses tehingus ja kui tehingu tingimused vastavad kompensatsiooni määramise otsuse ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele, annab nõusoleku määratud kompensatsiooni kandmiseks notarikontolt asenduskorteri müüjale.
(7) Juhul, kui pärast kompensatsiooni väljamakse tegemist notarikontole ei ole toimunud korteri võõrandamistehingut, tuleb väljamakstud kompensatsiooni summa tagastada vallavalitsusele.
(8) Valla omandis oleva asenduskorteri omandamise korral toimub ostuhinna ja määratud kompensatsiooni tasaarveldamine. Taotleja tasub vallale saadud kompensatsiooni ületava ostuhinna summa, mis on taotleja omafinantseering. Valla omandis oleva asenduskorteri ostuhinna määramiseks tellib vallavalitsus selle väärtuse hindamise kutsetunnistusega hindajalt.
§ 20. Asenduskorteri omandamiseks antud kompensatsiooni tagasinõudmine
(1) Vallavalitsusel on õigus tunnistada kompensatsiooni määramise otsus kehtetuks ja nõuda kompensatsiooni saajalt kompensatsioon osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral kompensatsiooni ei oleks määratud;
2) kompensatsiooni saaja on rikkunud kompensatsiooni andmise tingimusi ja käesoleva määrusega talle pandud kohustusi;
3) kompensatsiooni saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
4) kompensatsiooni saaja pole täitnud käesoleva määruse § 14 lõikes 4 nimetatud nõudeid, va juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega
(2) Kompensatsiooni saaja loetakse käesoleva määruse § 14 lõikes 4 punktis 1 nimetatud tingimust rikkunuks ka juhul, kui asenduskorteri võõrandamine toimub täite- või pankrotimenetluse tõttu.
(3) Kompensatsiooni tagasinõudmise korral tunnistatakse kompensatsiooni määramise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Kompensatsiooni kogu ulatuses tagasinõudmise korral kompensatsiooni määramise otsus tühistatakse.
(4) Käesoleva määruse § 14 lõikes 4 nimetatud nõuete mittetäitmisel on vallavalisusel õigus kompensatsiooni saanud asenduskorteri omandajalt kompensatsioon tagasi nõuda järgmistel tingimustel:
1) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid ühe aasta jooksul alates asenduskorteri omandamisese kuupäevast, on vallavalitsusel õigus nõuda tagasi 100% väljamakstud kompensatsioonist;
2) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid teise aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on vallavalitsusel õigus nõuda tagasi 75% väljamakstud kompensatsioonist;
3) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid kolmanda aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on vallavalitsusel õigus nõuda tagasi 50% väljamakstud kompensatsioonist;
4) kui asenduskorteri omandaja on rikkunud nõudeid neljanda aasta jooksul alates asenduskorteri omandamise kuupäevast, on vallavalitsusel õigus nõuda tagasi 25% väljamakstud kompensatsioonist.
7. peatükk Rakendussätted
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Roland Peets
vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Jana Kangur
vallasekretär
Facebook
X.com