KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 09.09.2014 nr 21

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶ alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Raasiku vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded valla haldusterritooriumil.

  (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

§ 2.   Jäätmehoolduse ja jäätmealase järelevalve korraldamine

  (1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Raasiku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

  (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle järgmiselt:
  1) nõustab valla elanikke jäätmealastes küsimustes;
  2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist Raasiku vallas;
  3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil;
  4) kontrollib valla prahistamist ja prahistatud alade korrastamist;
  5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
  6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
  7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
  8) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist;
  9) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise;
  10) korraldab riigihanked korraldatud jäätmeveo rakendamiseks ja sõlmib hankelepingu;
  11) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale, ja ujumiskohta vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku.

§ 3.   Mõisted

  Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
  3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
  4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
  5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja kartong;
  6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
  7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
  8) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid ja akud, romusõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast);
  9) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms, mis on paigutatud jäätmemahuti kõrvale äraviimise eesmärgil. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu romusõidukid või nende osad (sealhulgas rehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  10) vanametall on kasutuselt kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed;
  11) vanapaber ja kartong on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong;
  12) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused;
  13) teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms;
  14) nakkusohtlikud jäätmed on jäätmenimistus märgitud koodi (18 01 03) all tärniga;
  15) mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt);
  16) radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt);
  17) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud;
  18) elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed;
  19) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;
  20) jäätmetekitaja on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
  21) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldaja ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik;
  22) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
  23) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;
  24) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehhaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  25) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel või viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
  26) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasaarvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
  27) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  28) jäätmete kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine komposti saamiseks;
  29) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
  30) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
  31) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu;
  32) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
  33) tiheasustusala on Aruküla ja Raasiku alevike maa-alad halduspiirides, kõik üldplaneeringu maakasutuskaardil esitatud alad, mis on planeeringutega määratud tiheasustusaladeks;
  34) veopiirkond on valla jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks määratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist teostab õigust omav jäätmevedaja;
  35) teenuste kontsessioon on hankelepinguga antud õigus olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks;
  36) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele oma nimel või Raasiku valla eest Raasiku vallaga või valla poolt volitatud MTÜ-ga sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;
  37) hankeleping on kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline leping, milles sätestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused.
  38) süvakogumismahuti on maa-alune jäätmemahuti, mis on mõeldud eelsorteeritud jäätmete kogumiseks;
  39) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;
  40) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnaametis (edaspidi Keskkonnaamet);
  41) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
  42) hankija on Raasiku Vallavalitsus või vallavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele;
  43) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja Raasiku valla või valla poolt volitatud MTÜ vahel;
  44) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ning mis reguleerib jäätmete käitlemist piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti vastavalt eeskirja § 6 sätestatule.

  (3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (5) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

  (6) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mille käitlemise kord on määratletud käesolevas eeskirjas.

  (7) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt ) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  3) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
  4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba;
  5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid mahuteid või segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotte). Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
  6) paigutama jäätmemahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühine mahuti;
  7) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti.

  (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

  (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 6.   Jäätmete sortimine ja kogumine

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära seitsme kalendripäeva jooksul.

  (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (5) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad aiandusühistut või mitut kinnistut. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühise mahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Raasiku Vallavalitsusega või tema poolt volitatud MTÜ-ga. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse vastavalt Lisa 4 vormile.

  (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahutil peab olema selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse.

  (7) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
  1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  2) vedelaid jäätmeid;
  3) ohtlikke jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude setteid;
  6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
  8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  11) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
  12) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid.

  (8) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse pakendatult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

§ 7.   Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine

  (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
  1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit;
  2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit.

  (2) Üksikelamutes ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.

  (3) Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada paberi ja kartongi kogumise kohustusest, kui korterelamu on ahiküttega.

  (4) Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul.

  (5) Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine.

  (6) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

  (7) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
  1) paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg;
  2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla.

  (8) Ühise mahuti tühjendamise sagedus ja mahuti suurus sõltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel nädalas tekkivast jäätmekogusest.

§ 8.   Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.

  (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.

  (6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Raasiku Vallavalitsusega.

  (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

  (9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

§ 9.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

  (3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.

  (4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

  (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.

  (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 10.   Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.

  (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

  (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab Raasiku Vallavalitsus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine.

  (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20m².

  (6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult Raasiku Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

  (7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

  (8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui Raasiku Vallavalitsus on andnud selleks loa.

§ 11.   Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

  (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

  (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (3) Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

  (4) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

  (5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima Raasiku Vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus Raasiku vallas, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.

  (6) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas.

  (7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

  (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

§ 12.   Kogumisvõrgustik ja aruandlus

  (1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks Raasiku Vallavalitsusele valla haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 17¹ lõike 1 nõuetele.

  (2) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse §-ga 17¹ pandud kohustust, on Raasiku Vallavalitsusel õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.

  (3) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, Raasiku Vallavalitsusele andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu valla haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) korduskasutuspakendi mass;
  2) ringlusse võetud pakendi mass;
  3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;
  4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

§ 13.   Jäätmeveo nõuded

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4¹ alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kinnistul, kus on kuni 12 korterit, võib Raasiku Vallavalitsuse nõusolekul segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus olla üks kord kahe nädala jooksul, kui jäätmemahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrine segaolmejäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.

  (3) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul 10-19 korteriga elamus ja vähemalt üks kord nädalas 20 ja enama korteriga elamus.

  (4) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

  (5) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või-kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

  (6) Elurajoonides ei ole lubatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid vedada öörahu ajal.

  (7) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada.

  (8) Raasiku haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama Raasiku haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel Raasiku Vallavalitsusele sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.

  (9) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel Raasiku Vallavalitsusele sellekohase aruande.

§ 14.   Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal eeskirja nõuete järgi.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

  (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

  (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 15.   Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, veega pestavad ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

  (2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada:
  1) vett- ja jäätmeid pidavaid, teisaldatavaid, pealt suletud jäätmekotte mahuga kuni 150 liitrit ja kaaluga mitte üle 10 kg;
  2) käsitsi teisaldatavaid, 80 kuni 1100 liitriseid kaanega plastist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
  3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m³ metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
  4) presskonteinereid;
  5) süvakogumismahuteid.

  (3) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas üheselt mõistetav kiri või tähis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

  (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti ei tohi olla liiklusvahendeid ega muid takistusi.

  (5) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

  (6) Kuni 1100 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Suuremad kui 1100 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

  (7) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

  (8) Aianduspiirkondades tuleb jäätmemahutid suurusega 140, 240 ja 370 liitrit tuua tühjenduspäeva hommikul kella 07.00-ks lähima avalikult kasutatava tee äärde. Konteineril peab nähtaval kohal olema kinnistu (krundi) nimi (aadress).

  (9) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Talveperioodil peavad teed olema hooldatud ja vastama vallavalitsuse poolt kehtestatud seisundinõuetele. Teede kalle ei tohi ületada 10%. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 16.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

  (3) Jäätmekäitluskoht vallas on:
  1) kompostimisväljak;
  2) jäätmejaam;
  3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (5) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (6) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (7) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (8) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (9) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

§ 17.   Jäätmekava koostamine

  (1) Raasiku Vallavalitsuse nõudmisel on valla haldusterritooriumil tegutsevad isikud, asutused ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

  (2) Jäätmekava peab sisaldama:
  1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude muutumisele tulevikus;
  2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
  3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;
  4) hinnangut uute jäätmekogumissüsteemide rajamise, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, uute jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
  5) uute jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
  6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete puhul, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
  7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
  8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
  9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
  10) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded 

§ 18.   Korraldatud jäätmeveo ulatus

  (1) Raasiku haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad jäätmed ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 19.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
  1) prügi (segaolmejäätmed)- 20 03 01;
  2) paber ja kartong- 20 01 01;
  3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed) sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed;
  4) suurjäätmed- 20 03 07.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 20.   Jäätmeveo piirkonnad

  (1) Raasiku valla haldusterritoorium kuulub tervikuna Jõelähtme, Kiili, Raasiku ja Rae valdade haldusterritooriumidest moodustatud ühisesse veopiirkonda (edaspidi veopiirkond). Alates 01.01.2016 on Raasiku valla haldusterritoorium üks veopiirkond.

  (2) Veopiirkonna kaart on lisas 1.

§ 21.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes, milles Raasiku vald avaldab ametlikke teadaandeid.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada Raasiku valla eest jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada Raasiku vallalt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

  (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseaduse § 66 lõige 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimiseks moodustatakse hankija otsusega komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt kaks Raasiku Vallavalitsuse esindajat.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 22.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (2) Asjaolu, kas Raasiku Vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 23.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

  (2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

  (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist mahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühise mahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Raasiku valla suhtes.

§ 24.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada Vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks:
  1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) kui jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

  (2) Jäätmevaldaja esitab Vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas nr 2 „Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks“.

  (3) Taotlus peab sisaldama:
  1) taotluse esitaja nime ja kontaktandmeid ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete asukoha majapidamise aadressi;
  2) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda korraldatud jäätmeveost vabastamist;
  3) tähtaega, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveost vabastatud, kuid mitte rohkem kui jäätmevedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni;

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks Vallavalitsus:
  1) registreerib korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse;
  2) kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
  3) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
  4) kontrollib taotleja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal, näiteks kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, kas toimub nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine;
  5) vaatab korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse läbi ja teeb otsuse avaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest.

  (5) Kui taotlus vastab eeskirjas toodud nõuetele ja taotluses toodud andmed vastavad eeskirjas esitatud tingimustele, otsustab Vallavalitsus, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

  (6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsustab Vallavalitsus oma korraldusega.

  (7) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (8) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama Vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

  (9) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20 jaanuariks Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Vallavalitsus võib jäätmevaldajalt asjaolude kontrollimise eesmärgil küsida lisateavet.

  (10) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (11) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks Vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise tähtaja möödumist Vallavalitsusele uus taotlus.

  (12) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
  1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kinnitust või selles on esitatud valeandmeid;
  2) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;
  3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses valeandmeid;
  4) jäätmevaldaja ei võimalda Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonna teenistujal tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
  5) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks vajalikud asjaolud on ära langenud.

  (13) Vallavalitsuse poolt määratud ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 25.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

  (1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.

  (2) Olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse eeskirja nõuete kohaselt. Eeskirja § 19 lõikes 1 nimetatud jäätmed tuleb veoks jäätmekäitluskohta üle anda konkreetses piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.

  (3) Hankedokumentides sätestatakse miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku parima tehnika, sh jäätmeveokite kohta.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% tühjendamisele kuuluva mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

  (5) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimuse. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama jäätmemahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.

  (6) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% suurjäätmete 1m^3 teenustasust.

  (7) Lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

  (8) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama põhjusel, et vallale kuuluva juurdepääsutee seisukord ei vasta heakorra eeskirjale või tee või tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest Vallavalitsust. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal ega Raasiku vallal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest või muid lisatasusid. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel pärast takistuse äralangemist ja kokkuleppel jäätmevaldajaga.

  (9) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 kuni 7 esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Raasiku valla suhtes.

§ 26.   Jäätmemahuti tühjendamine

  (1) Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud eeskirja § 13.

  (2) Kui eeskirjas kindlaksmääratud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtma tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks. Väljaspool veograafikut jäätmemahuti tühjendamisega seotud kulutused kannab jäätmevaldaja.

  (3) ) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

  (4) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti ja ära vedama mahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest. Jäätmevaldaja peab tellima suurjäätmete äraveo eeskirjas kindlaks määratud tähtaja jooksul.

  (5) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

  (6) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

  (7) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Raasiku valla suhtes.

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 

§ 27.   Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  (1) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

  (3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.

  (4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Raasiku Vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Raasiku Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

  (5) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui Raasiku Vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu ajalehes, milles Raasiku vald avaldab ametlikke teadaandeid.

§ 28.   Jäätmevaldaja poolt Raasiku vallale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu Raasiku Vallavalitsuse kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks käesolevas eeskirjas nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud.

§ 29.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Raasiku valla või viimase poolt volitatud MTÜ suhtes.

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine 

§ 30.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Raasiku Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud Raasiku Vallavalitsuse korraldus või viimase poolt volitatud MTÜ juhatuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
  4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
  5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

  (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Raasiku Vallavalitsus või tema poolt volitatud MTÜ sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

3. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 31.   Ehitusjäätmed

  (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel) remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

  (2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või üle 20 m³ kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja 1. peatüki nõuetest.

  (3) Kui ehitamise või ehitusmaterjalide hoidmise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonna juhatajaga.

  (4) Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik ka jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

  (5) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
  2) pinnasetööde mahud;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

  (6) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on ära toodud eeskirja lisas 3 „Jäätmeõiend“.

  (7) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga ja ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes Vallavalitsusele.

  (8) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab:
  1) omama jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ning
  2) ohtlike ehitusjäätmete puhul omama jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

  (9) Vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

  (10) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

  (11) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend . Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 32.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva paragrahvi nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

  (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (4) Ehitusettevõtja on isik, kes vastab ehitusseaduse §-s 41 sätestatud nõuetele.

  (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

  (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
  5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
  6) kooskõlastama Vallavalitsusega ehitusjäätmete konteinerite paigutamise parkidesse, haljasaladele, tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  8) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

  (7) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed, näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas;
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kilematerjal.

  (8) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

  (9) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

  (10) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad jms).

  (11) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool vastavat jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavaid jäätmekäitluskohti, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi või jäätmeloa olemasolu korral ja kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ning Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik taaskasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga ning jäätmeloa või jäätmekäitleja registreerimistõendi olemasolu korral.

  (12) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, puitu ning nende segusid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Raudbetoon- ja betoondetailid ning eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada, anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga.

  (13) Töötlemata puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 33.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (3) Pinnas loetakse saastunuks, kui ohtlike ainete sisaldus pinnases ületab Keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” nimetatud väärtusi.

  (4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jms.

  (6) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

  (7) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määruses nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” sätestatud nõudeid.

  (8) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (9) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (10) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (11) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma Vallavalitsuse poolt määratud ametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 34.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

  (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele valla tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruses nr 103 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".

  (2) Käesolev peatükk ei käsitle heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

  (3) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning käesoleva eeskirja 1. peatüki sätetest.

§ 35.   Olmejäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne jäätmemahutisse paigutamist. Jäätmemahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool.

  (2) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 36.   Taaskasutatavad jäätmed

  Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

§ 37.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

§ 38.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

  (3) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (4) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

§ 39.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ühe nädala jooksul.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (5) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

§ 40.   Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 41.   Radioaktiivsed jäätmed

  (1) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

  (2) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

  (3) Radioaktiivsed jäätmed tuleb üle anda radioaktiivsete jäätmete jäätmekäitlejale.

  (4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 42.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed".

  (2) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed".

  (3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (4) Füüsilised isikud saavad ravimijäätmed viia apteeki ja jäätmejaama.

§ 43.   Elavhõbedajäätmed

  (1) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (2) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

  (3) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

§ 44.   Kemikaalide jäätmed

  (1) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (2) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

  (3) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

§ 45.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  (1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilised ega putukad;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;
  4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
  5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
  6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
  9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 46.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Raasiku Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Raasiku haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 47.   Vastutus

  (1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–126¹¹ ja pakendiseaduse §‑de 29–31 alusel.

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja ) omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida eeskirja § 14 lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eeskirja § 14 lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 48.   Rakendussätted

  (1) Raasiku Vallavolikogu 13. märtsi 2013. a määrus nr 5 „Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus avalikustatakse Raasiku valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.

  (3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist Riigi Teatajas.

Lisa 1 Lisa 1

Lisa 2 Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks

Lisa 3 Jäätmeõiend

Lisa 4 Avaldus ühise jäätmemahuti kasutamiseks