Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Kohtla-Järve linna põhimäärus

Kohtla-Järve linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.11.2018, 30

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Kohtla-Järve linna põhimäärus

Vastu võetud 30.09.2015 nr 75
RT IV, 20.10.2015, 16
jõustumine 15.11.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.10.2018RT IV, 15.11.2018, 101.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Põhimääruse eesmärk

  Kohtla-Järve linna põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
 1) Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) moodustamise kord, linnapea valimise kord ja valitsuse pädevus;
 3) Kohtla-Järve linna (edaspidi linn) sümbolid ja nende kasutamise kord;
 4) linna ametiasutuse, ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) moodustamise kord;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 5) linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 6) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Linna tegevuse õiguslikud alused

 (1) Linn, kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas põhimäärusest.

 (2) Kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutus ja korraldus ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.

§ 3.  Linna omavalitsusorganid ja asjaajamiskeel omavalitsusorganites

 (1) Linna omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Linna omavalitsuse täitevorganiks on valitsus, mis moodustatakse volikogu poolt.

 (3) Asjaajamiskeeleks linna omavalitsusorganites on eesti keel.

§ 4.  Linnaelanik

 (1) Linnaelanik põhimääruse mõistes on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri järgi on Kohtla-Järve linnas.

 (2) Linnaelanikul on õigus soodustustele, toetustele, teenustele ja teistele hüvedele volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.

§ 5.  Linnaelanike küsitluse korraldamine

 (1) Volikogul on õigus korraldada linna territooriumil olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi.

 (2) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikme, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.

 (3) Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

2. peatükk Linna sümbolid, aunimetused ja linna päeva tähistamine 

§ 6.  Linna sümbolid

 (1) Linna sümbolid on Kohtla-Järve linna vapp ja lipp.

 (2) Vapi ja lipu kuldne värv ja leegid sümboliseerivad kollakaspruuni põlevkivi ning selle töötlemist. Sinine vee värv osutab Järve külale, millest linn on nime saanud. Iseloomulik kaldjoon sümboliseerib kaldšahte ja terrikoonikuid.

 (3) Vapp jaguneb diagonaalselt kaheks: vasakul, all kuldne ja ülal sinine väli. Kuldsest väljast eenduvad kaldjoonega risti kuus kuldset leeki. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline, mõõtude suhetega 5:4.

 (4) Lipu kujunduseks on linna vapi motiivistik. Lipu vardapoolsest ülanurgast algav kaldjoon (34 kraadi vertikaaljoone suhtes) jaotab lipu kaheks väljaks. Vasakule jääb kaadmiumkollane ja paremale sinine väli. Kollasest väljast eenduvad kaldjoonega risti kuus kollast leeki. Lipu normaalmõõtmed on 105x165. Lipu varras on sinine, vardaehis (nupp) kuldne.

§ 7.  Linna vapi kasutamine

 (1) Linna vappi kasutatakse:
 1) volikogu, valitsuse, linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel;
 2) linna autasudel, meenetel, ametlikel trükistel;
 3) volikogu ja valitsuse hoonete siltidel, samuti linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonete siltidel ja linna piiritähistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 5) linnapea ametiketil.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Linna vapi kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata juhtudel toimub valitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab valitsus.

 (3) Linna vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet valitsus, vapi kasutamist põhimääruse, käesoleva paragrahvi sätestatud valitsuse korra nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

§ 8.  Linna lipu kasutamine

 (1) Linna lipp heisatakse:
 1) alaliselt volikogu ja valitsuse hoonetel;
 2) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.

 (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada linna lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (4) Linna lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või selle omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või selle omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (5) Linna lipu heiskamisel leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (6) Linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.

 (7) Linna lipu kujutise kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestamata juhtudel toimub valitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab valitsus.

 (8) Linna lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet valitsus. Linna lipu kasutamist põhimääruse, käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud valitsuse korra nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

 (9) Linna lipu ja selle kujutise kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Kohtla-Järve Linnavalitsuse Linnakantselei (edaspidi linnakantselei).

§ 9.  Linna aukodanik

 (1) Linn avaldab tunnustust linna aukodaniku nimetuse ja tänukirja andmisega. Aukodaniku nimetusega kaasneb ühekordne rahaline preemia ja bareljeefi paigaldamine valitsuse poolt määratud ruumides.

 (2) Linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.

 (3) Linna aukodaniku nimetuse omistamise kord sätestatakse volikogu poolt.

§ 10.  Linna päev

  Linna päev on 15. juuni.

3. peatükk Volikogu 

§ 11.  Volikogu

 (1) Volikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, põhimäärusest ning linna õigusaktidest.

 (2) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid, nende töö korraldus on sätestatud volikogu poolt kinnitatud töökorras.

 (3) Volikogu, selle eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab Kohtla-Järve Linnavolikogu Kantselei (edaspidi volikogu kantselei).

 (4) Volikogu aseesimeestele, volikogu liikmetele istungil osalemise, alatiste komisjonide esimeestele ja aseesimeestele komisjonide koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise ja alatiste komisjonide liikmetele komisjonide koosolekutel osalemise eest tasu maksmise korra kehtestab volikogu.

 (5) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.

§ 12.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe valimise uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Kohtla-Järve linna valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).

 (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub põhimääruse paragrahvis 16 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

 (4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.

 (5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (6) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse samal volikogu istungil.

 (7) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (8) Volikogu esimehe tagasi astumisel ametikohalt, tema volituste lõppemisel volikogu liikmena enne tähtaega või peatumisel, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab vanim aseesimees ja valimise korraldab häältelugemiskomisjon. Volikogu vanima aseesimehe tagasi astumisel, tema volituste lõppemisel volikogu liikmena enne tähtaega või peatumisel, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit teine aseesimees. Volikogu teise aseesimehe tagasi astumisel, tema volituste lõppemisel volikogu liikmena enne tähtaega või peatumisel, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 13.  Volikogu esimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama linna ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
 5) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
 6) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju, sealhulgas volikogu kantselei juhatajat puudutavaid personalikäskkirju;
 7) omab õigust nõuda valitsuselt, linna ametiasutuse hallatavatelt asutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses linna valitseva mõju all olevast üksusest vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendava vaheaja;
 9) omab õigust määrata eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni;
 10) täidab muid seaduste, põhimääruse ja linna õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda üks tema poolt käskkirjaga määratud aseesimeestest. Kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita mõne ettenägematu põhjuse tõttu ja asendajat ei ole määratud, asendab volikogu esimeest vanim aseesimeestest. Kui ka volikogu vanim aseesimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest teine aseesimees. Kui ka volikogu teine aseesimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest volikogu liikmetest vanim liige. Asendajal on kõik volikogu esimehe seadustest, põhimäärusest või muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

§ 14.  Volikogu aseesimeeste valimine

 (1) Volikogu esimehel on kaks aseesimeest.

 (2) Volikogu aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub põhimääruse paragrahvis 16 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

 (4) Volikogu aseesimeeste valimine korraldatakse samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

 (5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (6) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil.

§ 15.  Volikogu komisjonide moodustamine, õigused ja kohustused
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (1) Oma volituste ajaks volikogu moodustab otsusega linnaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks alatisi komisjone.

 (2) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

 (3)
[Kehtetu RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (4) Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast).

 (5) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (6) Kui komisjoni liige ei ole mõjuval põhjusel osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, on komisjoni esimehel õigus esitada esildis komisjoni kooseisu muutmiseks käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel.

 (7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda.

 (8) Volikogu liige võib kuuluda korraga kahte alatisse komisjoni.

 (9) Volikogu komisjonil on õigus:
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 1) selgitada välja lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teha valitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 3) anda arvamusi ja vajadusel teha muudatusettepanekuid õigusaktide eelnõude kohta;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 4) kontrollida vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 5) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 6) kaasata vajadusel oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte väljastpoolt volikogu;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 7) saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (10) Volikogu komisjonil on kohustus:
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 1) komisjonile laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) hoidma saladuses ülesannete täitmisel teatavaks saanud ärisaladusi ning isikuandmeid ka pärast ülesannete täitmise lõppemist vastavalt seadusele.“
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 151.  Revisjonikomisjon
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (1) Revisjonikomisjon lähtub oma ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatust.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel eksperte ja asjatundjaid.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Revisjonikomisjonil on õigus:
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 1) kontrollida ja hinnata valitsuse, ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu (edaspidi kontrollitav asutus) tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (4) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu otsuse revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. Kontrolli läbiviimise täpsema korra võib sätestada volikogu määrusega.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (6) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli tegevad isikud, kellel on õigus:
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (7) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (8) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele valitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb valitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 16.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu fraktsioonil.

 (3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise või istungilt puudumise korral kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5 minutist vaheaega.

 (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab volikogu esimees välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimistel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

 (6) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, mis on vähemalt kolmeliikmeline. Häältelugemiskomisjon moodustatakse volikogu liikmetest volikogu esimehe ettepanekul.

 (8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

 (9) Volikogu esimees kuulutab välja hääletuse.

 (10) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.

 (11) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletussedelil millel on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (12) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (13) Hääletussedeli rikkumisel enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (14) Hääletamise lõppemise kuulutab välja volikogu esimees.

 (15) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (16) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 1) on märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 4) puudub pitsati jäljend.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (17) Hääletussedel, mis ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (18) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle volikogu esimehele.

 (19) Hääletustulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

 (20) Volikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

 (21) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.

4. peatükk Linna ametiasutus, ühisamet ja ühisasutus 
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 17.  Linna ametiasutus
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (1) Linna ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on linnaeelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Ametiasutuse põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu.

§ 171.  Linna ühisamet ja ühisasutus
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (1) Linna ühisamet või ühisasutus moodustatakse teiste valdade ja linnade koostöös ülesannete täitmiseks.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Ühisameti või -asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Ühisameti või -asutuse põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

5. peatükk Valitsus 

§ 18.  Valitsus

 (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu Eesti Vabariigi seadustes, volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

 (2) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele.

§ 19.  Valitsuse pädevus

 (1) Valitsus täidab ülesandeid, mis on seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega antud valitsuse pädevusse.

 (2) Lisaks seaduses sätestatule valitsus:
 1) koostab linnaeelarve projekti, korraldab linnaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;
 2) käsutab linna eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras;
 3) kinnitab ametisse Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi linnavalitsuse hallatav asutus) juhid;
 4) kinnitab linnavalitsuse hallatavate asutuste põhimäärused kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
 5) moodustab linnavalitsuse hallatavate asutuse hoolekogud kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
 6) kehtestab oma korraldusega linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad;
 7) kinnitab linnavalitsuse hallatavate asutuste koosseisud ja töötasustamise korra kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
 8) valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib linnavara seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras.

§ 20.  Linnapea valimise kord

 (1) Linnapeaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses ning omab kõrgharidust.

[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Linnapea valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. Linnapea leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu.

 (3) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks salajasel hääletamisel.

 (4) Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja iga volikogu liige võib üles seada ühe linnapea kandidaadi.

 (5) Linnapea valimine toimub põhimääruse paragrahvis 16 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

 (6) Valituks osutunud linnapea nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

§ 21.  Linnapea asendamine

 (1) Linnapea äraolekul (välja arvatud puhkusel ja lähetusel viibimise ajal) asendab linnapead üks linnapea poolt määratud abilinnapeadest või vanim kohal olev abilinnapea.

[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Linnapea puhkus ja lähetus vormistatakse valitsuse korraldusega.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 22.  Valitsuse moodustamise kord

 (1) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta.

 (2) Valitsusse kuuluvad linnapea ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.

 (3) Pärast valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid või ametisse nimetamiseks palgaliste valitsuse liikmete kandidaadid.

 (4) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu linnapea ettepanekul.

6. peatükk Arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve 

§ 23.  Arengukava üldised põhimõtted

 (1) Linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

 (3) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse ning peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat linna ametlikul veebilehel.

§ 24.  Eelarvestrateegia üldised põhimõtted

 (1) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõlas linna arengukavaga eelseisva vähemalt nelja aasta kohta.

 (2) Eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 25.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korraldamine

 (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna vastuvõtmiseks volikogule valitsus, arvestades järgnevat:
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 1) esitatud eelnõu peab läbima kaks lugemist;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 2) arengukava või selle muudatused võetakse vastu enne järgmise aasta linnaeelarve eelnõu esitamist;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 3) arengukava või selle muudatused võetakse vastu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Eelarvestrateegia võib koostada arengukava osana, see tähendab ühise arengukava dokumendina.

 (3) Arengukava ja eelarvestrateegia ning nende menetlemise kohta koostatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise linna ametlikul veebilehel tagab volikogu kantselei.

§ 26.  Linna eelarve koostamise ja menetlemise üldpõhimõtted

 (1) Linna eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb linna ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

 (2) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

 (3) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist linna ametlikul veebilehel. Seletuskiri peab olema linna ametlikul veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

 (4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogu komisjonidele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus.

 (5) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel. Lisaeelarve eelnõu arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel.

 (6) Eelarve koostamise, kinnitamise, avalikustamise ja täitmise korra kehtestab volikogu.

 (7) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koos seletuskirja ja menetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustatakse seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

§ 27.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib linna eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (2) Lisaeelarve menetlemine ja avalikustamine toimub põhimääruse paragrahvi 26 linna eelarve menetlemisele ja avalikustamisele ettenähtud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

 (3) Lisaeelarvet ei pea koostama seaduses ettenähtud juhtudel.

§ 28.  Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

 (1) Linna finantsjuhtimisena käsitletakse linna, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks.

 (2) Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel:
 1) kaasaegne eelarvekorraldus;
 2) tekkepõhine eelarvestamine;
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
 3) keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega;
 4) arengukava koostamine ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine;
 5) finantsdistsipliin on tagatud;
 6) linna ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses linna valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust ühtse tervikuna käsitlemine;
 7) on olemas toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava;
 8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlemine.

7. peatükk Linna õigusaktide, valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine 
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 29.  Linna õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil.

 (4) Linna õigusaktid loetakse avalikustatuks väljapanemisega dokumendiregistris, mis on kättesaadav linna ametliku veebilehe kaudu kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab linnakantselei linnasekretäri juhtimisel.

 (6) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist õigusakti eelnõu koostajale korraldab volikogu kantselei.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (61) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas ning jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsus ja valitsuse korraldus avalikustatakse dokumendiregistris ning jõustuvad teatavakstegemisest.

 (7) Linna õigusakte säilitatakse dokumendiregistris ja arhiivis.

§ 291.  Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine

[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (1) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid loetakse avalikustatuks väljapanemisega dokumendiregistris, mis on kättesaadav linna ametliku veebilehe kaudu kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (2) Volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollide kättesaadavuse tagavad komisjonide esimehed või nende äraolekul aseesimehed.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

 (4) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid säilitatakse dokumendiregistris ja arhiivis.
[RT IV, 15.11.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

8. peatükk Rakendussätted 

§ 30.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 31.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15. novembril 2015. a.